Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

toimus GÜ

II Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt tõstatas kostja juhatuse liige BK üldkoosolekul küsimuse hageja GÜ

liikmeks vastuvõtmise seaduslikkuse kohta, teatades, et hageja võeti garaažiühistu liikmeks ekslikult. B. K `i sõnade kohaselt ei olevat võimalik tuvastada, et GB eelmise omaniku GÜ väljaastumise avaldusel oleks nimetatud isiku allkiri. Üldkoosolekul otsustati hagejat mitte GÜ liikmeks vastu võtta. Samas oli hagejale väljastatud juhatuse liikmete B. K, H. A ja A. K poolt allkirjastatud juhatuse koosoleku protokoll, mille kohaselt oli eelmine liige S. M kustutatud liikmete nimekirjast ja sinna kantud hageja koos õigusega kasutada GB. Hiljem sai hageja posti teel ka kutse koosolekule ning teatise maa erastamise tasustamise kohta. Hagejale ei ole saadetud otsust tema GÜ liikmeks vastuvõtmise otsuse ekslikuks tunnistamise kohta, samuti pole talle saadetud otsust tema GÜ liikmete hulgast väljaarvamise kohta. Hageja ise ei ole samuti väljaastumiseks avaldust esitanud. Kostja juhatuse liige B. K keeldus hagejale üldkoosoleku protokolli andmisest. Samuti keeldus B. K hagejale väljastamast otsust garaažiühistu liikmeks vastuvõtmise otsuse ekslikuks tunnistamise kohta. B. K on keeldunud hagejale kostja põhikirja koopia väljastamisest, samuti majandusliku tegevuse ja juhtimise aruannete esitamisest. Hageja on seisukohal, et üldkoosoleku otsus hageja garaažiühistu liikmeks vastuvõtmata jätmise kohta on seadusega vastuolus. Eeltoodu alusel palub hageja tuvastada kostja üldkoosoleku otsuse tühisust ning kohustada kostja juhatust andma vajalikku teavet juhtimise kohta, esitama GÜ liikmete nõudel vastav aruanne ning esitama hagejale kostja majandustegevuse ja juhatuse juhtimise aruanded koos märkimisega kostja nimele väljaantud tšekkide ja arvete numbritest, need väljastanud asutuste nimedest ja registreerimisnumbritest kuni käesoleva ajani. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse täienduses palub hageja kohustada kostjat esitama järgmised kostja majandustegevust puudutavad dokumendid: koopiad kostja pangakonto avansiaruannete koopiad; juhatuse liikmetele kompenseerimisaktide koopiad; revisjonikomisjoni aruannete koopiad ja käibe-saldokapitalide koopiad. Menetluse käigus loobus hageja majandustegevuse dokumentide esitamise nõudest, kuna nimetatud dokumentide ärakirjad esitas kostja menetluse käigus (t lk 64, 130). Ülejäänud osas jäi hageja esitatud nõuete ja põhjenduste juurde. III Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Nii kirjalike vastuste kui istungitel antud selgituste kohaselt ei vasta hageja väide, nagu oleks toimunud üldkoosolekul otsustatud hagejat mitte GÜ liikmeks vastu võtta, tõele. Sellist küsimust üldkoosoleku päevakorras ei olnud. Üldkoosolekul paluti hageja abikaasat teatada hagejale, et kostja juhatus palub juba kolmandat aastat hagejat eelmisele liikmele S.M teatada, et viimane ilmuks võimaluse korral juhatusse ja kinnitaks osa müümist hagejale. Samuti paluti hagejale meelde tuletada, et tal on suurem osa maksetest tasumata. Juhatus ei väitnud nagu oleks hageja garaažiühistu liikmeks võetud ekslikult ning sellest tulenevalt ei saanud üldkoosolek ka selle otsuse poolt või vastu hääletada. Seega ei ole alust üldkoosoleku otsust tühistada. Kostja majandustegevuse ja juhtimise aruanded esitatakse kõigile kostja liikmetele üldkoosolekutel, kus hageja ei ole kordagi isiklikult viibinud. Mõned korrad on hageja nõudnud ülaltoodud dokumentide esitamist kostja juhatuse esimehelt B. K telefoni teel. B. K leppis hagejaga kokku aja, millal hagejale nõutud dokumente tutvustada, kuid hageja ei ilmunud kokkusaamisele. Peale seda helistas hageja ning nõudis kokkusaamist järgmisel päeval, kuid B. K keeldus sellest, pidades hageja käitumist enda jooksutamiseks. Hageja ei ole kordagi nõudnud toimunud üldkoosoleku protokolli esitamist. Kõigil GÜ liikmetel on õigus kostja tegevust puudutavate dokumentidega tutvuda üldkoosolekutel või juhatuse juures. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäid kostja esindajad seisukohtade juurde. IV Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära hageja ja tema esindaja ning kostja esindajate seletused ja tunnistajate AK ́i, VZ ́i, EV ́i ning JB ́i ütlused ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et loobutud osas tuleb loobumine vastu võtta ja menetlus lõpetada, ülejäänud osas aga jätta

põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

majandusaasta lõppemisest. Seega on põhjendatud kostja seisukoht, et enne nimetatud tähtaega puudub juhatusel kohustus nimetatud aruandeid esitada ja hagejal liikmena õigus neid nõuda. Esitades nõude kohtusse enne majandusaasta lõppu, on seega tegemist hagi esitamisega enne nõude sissenõutavaks muutumist TsMS § 369 mõttes. Nimetatud sätte kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Antud asjas on kohus seisukohal, et selline alus tõendamist ei leidnud. Kohtule ei esitatud ei väiteid ega tõendeid, et eelmiste majandusaastate aruannete esitamisega üldkoosolekule oleks olnud takistusi/probleeme, millised annaksid aluse eeldada, et ka .majandusaasta aruannet õigeaegselt ei esitata. Nii raamatupidamise aastaaruandega kui juhatuse tegevusaruandega on hagejal liikmena õigus tutvuda alles siis, kui need on valmis ja esitatud üldkoosolekule (seega enne vastava üldkoosoleku toimumist ja selle ajal). Nimetatud aruannete sisu saab liige mõjutada osaledes üldkoosoleku kui juhatuse tegevuse üle järelevalvet teostava organi töös. On hageja esindaja subjektiivne arvamus, et nõutavad dokumendid võiksid juba valmis olla veebruarikuus ( istungi protokoll, lk 138, hageja esindaja repliik), kuid juhatuse igapäevategevuse organiseerimine ei kuulu liikme pädevusse ja selliste ettekirjutuste tegemiseks puudub liikmel seaduslik alus. Ka on kohus seisukohal, et täites kohtumenetluse käigus hageja nõuded aastate osas erinevatest raamatupidamis- ja muudest dokumentidest ärakirjade saamiseks, näitasid kostja esindajad üles head tahet ja mõistvust, kuid seda tegevust ei saa lugeda hageja nõuete rahuldamiseks pärast hagi esitamist TsMS § 168 lg-de 4 ja 5 mõttes. Kohtule ei esitatud ühtegi tõendit TsMS § 229 mõttes, mille alusel saaks kohus asuda seisukohale, et hagejal ei olnud kohtumenetluse eelselt võimalik tema jaoks vajalikku teavet saada (et juhatus oleks sellest keeldunud). Nii juhatuse liikmete selgituste kui tunnistajate A.K, V.Z, E.V kui J.B ütluste kohaselt on üldkoosolekutel juhatusel alati kaasas must mapp, mis sisaldab kõiki ühistu dokumente ning kõigil on alati võimalik nendega tutvuda ning et hageja ei ole pöördunud ei juhatuse teiste liikmete (välja arvatud K ) poole ega revisjonikomisjoni poole taotlusega dokumentidega tutvumiseks. Ka ei väitnud hageja ega esitanud tõendeid, et ta oleks vastavas küsimuses üldkoosoleku poole pöördunud. Vastavalt MTÜS § 34 lg-le 1 teostab nimelt üldkoosolek järelevalvet juhatuse tegevuse üle. MTÜS § 28 lg 5 mõtte kohaselt ei saa „vajaliku teabe andmise kohustus“ tähendada kohustust anda liikmele igast juhatuse igapäevategevust puudutavast paberkandjal dokumendist ärakiri. Mõiste „teabe saamine“ saab mõistlikult eelkõige siiski sisaldada võimalust vastava dokumendiga tutvuda, seda lugeda ja vajadusel väljakirjutusi teha. Vastastikusel kokkuleppel võib see sisaldada ka liikme kulul koopia tegemist.

Imbi Sidok (allkiri) kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE:

I.Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.