Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

--10.11.2005 aastal sõlmisid pooled käenduslepingu, mille p.1.1 kohaselt käendas kostja hageja ees eelmärgitud hageja ning OÜ-te Nekstwood ja Nekst Grupp vahel sõlmitud lepingutest tulenevate kõigi nõuete nõuetekohast täitmist. Pooled leppisid kokku, et hagejal on õigus pöörata oma nõue kostja vastu juhul, kui eelmärgitud kohustused ei ole hagejale nõuetekohaselt täidetud hiljemalt 25.novembriks 2005.a. Käenduslepingu p.2.1 kohaselt kohustus kostja täitma kohustused, mis tulenesid hageja ja nimetatud OÜ-te vahel sõlmitud lepingutest, täies ulatuses. Käenduslepingu p.-s 2.2 leppisid pooled kokku, et kostja vastutab hageja ees koos põhivõlgnikuga kui solidaarne võlgnik. Seega olid pooled käenduslepinguga samastanud kostja võlgnevuse OÜ Nekstwood ja OÜ Nekst Grupp võlgnevusega hageja ees. Käesoleva ajani ei ole OÜ Nekstwood, OÜ Nekst Grupp ega kostja tasunud hagejale võlgnevust kokku summas 442 083. 58 krooni + 44 306.90 USD ehk Eesti Panga 23.10.2006 kurssi USD= 12,4411 krooni arvestades 993 310.18 krooni. Kostja käendab OÜ Nekstwood ja OÜ Nekst Grupp poolt kohustuste täitmist ning on samaaegselt solidaarvõlgnik koos OÜ-ga Nekstwood ja OÜ-ga Nekst Grupp. VÕS § 178 lg.1 kohaselt kohustuse võib üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale. VÕS § 178 lg.4 kohaselt kohustusega ühinemisel tekib solidaarkohustus. Käenduslepinguga sõlmisid pooled üheaegselt nii käenduslepingu kui ka kohustusega ühinemise lepingu, mille kohaselt kostja vastutab hageja ees koos põhivõlgnikuga kui solidaarne võlgnik. Käenduslepingu punktiga 2.2.ühines kostja täiendavalt OÜ Nekstwood ja OÜ Nekst Grupp kohustustega, s.t. muutus VÕS § 178 lg.4 mõttes solidaarvõlgnikuks. VÕS § 65 lg.1 alusel soovib hageja täitmist ühelt solidaarvõlgnikult. Sõlmides käenduslepingu, muutus kostja OÜ Nekstwood ja OÜ Nekst Grupp käendajaks ning samaaegselt solidaarvõlgnikuks samade äriühingutega ning vastutab nimetatud äriühingute kohustuste eest samal viisil ja samas ulatuses nagu nimetatud äriühingud vastutavad hageja ees. Kuna lisaks käendamisele ühines kostja täiendavalt nimetatud äriühingute kohustustega, ei kohaldu hageja nõudele kostja kui solidaarvõlgniku vastu Käenduslepingu p.1.2. märgitud vastutuse maksimummäär. OÜ Nekstwood poolt 21.10.2005 antud saldokinnitus on käsitletav VÕS § 30 lg.1 kohaselt võlatunnistusena. Kuna kostja on ühinenud OÜ Nekstwood kohustustega (on solidaarvõlgnik koos OÜ-ga Nekstwood) ning on samaaegselt OÜ Nekstwood kohustuse käendajaks, siis võib hageja nõuda kostjalt OÜ Nekstwood kohustuste täitmist. Hageja poolt 17.10.2006 esitatud viivisarve kohaselt hageja võib nõuda kostjalt täiendavalt viivise, summas 448 944 krooni tasumist. Summa on arvestatud lähtudes arvete tasumise tähtajast ning on vähendatud ulatuses. Täpne viivise arvestus esitatakse täiendavalt. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus summas 993 310.18 krooni ja viivised summas 448 944 krooni ning jätta kõik hageja menetluskulud kostja kanda.

Kostja vastuväited Kostja oma kirjalikus vastuses leiab, et hagi kuulub läbivaatamata jätmisele. TsMS § 423 lg.1 p.6 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada. Poolte vahel 10.11.2005 sõlmitud käenduslepingu aluseks ning lahutamatuks lisaks olevate lepingute p..6.4, millised on sõlmitud 01.09.2004 ja 26.05.2006, kohaselt kuuluvad kõik käesolevast lepingust tulenevad vaidlused, millised pole lahendatavad läbirääkimiste teel, esitamisele Eesti KaubandusTööstuskoja Arbitraažikohtusse. Kostja esitab ka sisulised vastuväited hagile 10.11.2005 sõlmiti hageja kui võlausaldaja ja kostja kui käendaja vahel käendusleping, millise p. 1.1. kohaselt käendab käendaja võlausaldaja ees võlausaldaja ja OÜ Nekstwood ning võlausaldaja ja OÜ Nekst Grupp vahel sõlmitud lepingutest tulenevate kõigi nõuete täielikku täitmist ning punktist 1.2. tuleneb, et käendaja vastutuse maksimummäär on 981 140.03 krooni. Seega on pooled kokku leppinud käendaja vastutuse maksimummääras ning asjaolu, kas kostja on vastavas lepingus tarbijana käsitletav või mitte, ei oma tähtsust. VÕS § 143 lg.2 kohaselt on tarbija käenduslepingu puhul kohustuslik kokku leppida käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas, eeltoodu ei välista aga, et ka mittetarbija käenduslepingutes lepitakse kokku vastutuse maksimummääras. VÕS § 142 lg.3 sätestab, et käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Kuivõrd pooled käesoleval juhul on kokku leppinud maksimummääras, on nimetatud kokkulepe pooltele siduv ning hagejal kui võlausaldajal puudub õigus nõuda kostjalt kui käendajalt vastutuse maksimummäära ületavat summat. Vastutuse maksimummäära kokkuleppimise eesmärk on, et käendaja oleks teadlik juba lepingu sõlmimisel oma vastutuse ulausest, mistõttu peab vastutuse maksimummäär hõlmama ka kõik kõrvalnõuded. s.o käesoleval juhul viiviseid. Hageja käsitlus selle kohta, nagu oleks kostja lisaks käenduslepingule leppinud kokku kohustusega ühinemises VÕS § 178 tähenduses, on ebaõige, kuivõrd käenduslepingu sõlmimisega on pooled väljendanud oma tahet. Kohustusega ühinemisel on erinev regulatsioon. Tegemist on iseseisva lepinguga, ning sellel on erinevad õiguslikud tagajärjed võrreldes käendusega. Hageja viidatud Riigikohtu otsuses nr. 3-2-1-8-06 väljendatud seisukohad ei kuulu käesoleval juhul kohaldamisele, kuivõrd selles kaasuses oli tegemist olukorraga, millises nii poolte tahe lepingu sõlmimisel kui ka vastav lepingu sõnastus oli selline, mis võimaldas seda käsitleda kui kohustusega ühinemist. Käesoleval juhul poolte vahel sõlmitud käenduslepingu pinnalt ei ole võimalik sellist järeldust teha. Hageja ei ole nõustunud kostja poolt käenduse vastutuse piirmäära tasumisega, soovides saada ka viiviseid. Kostja leiab, et tegemist on hagejapoolse pahatahtliku käitumisega. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjalolud, uuritud tõendid, järeldused. Seadused VÕS § 142 lg.1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 142 lg.3 kohaselt käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga.

VÕS § 142 lg.6 kohaselt kokkulepe, millega kaldutakse käendaja kahjuks kõrvale käesolevas peatükis sätestatust, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 143 lg.1 kohaselt tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on tarbija. VÕS § 143 lg.2 kohaselt tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. VÕS § 30 lg.1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 34 kohaselt tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. VÕS § 178 lg.1 kohaselt kohustuse võib üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale. VÕS § 178 lg.3 kohaselt kui kohustusega ühinemine toimub võlausaldaja nõude tagamise eesmärgil, kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-s 144 sätestatud vorminõudeid. VÕS § 178 lg.4 kohaselt kohustusega ühinemisel tekib solidaarkohustus. Kui kohustusega ühinetakse võlausaldaja nõude tagamiseks, kohaldatakse lisaks vastavalt käesoleva seaduse §des 145, 149 ja 152 sätestatut. VÕS § 145 lg.1 kohaselt kohustuste rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg.2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. Alluvus Käenduslepingu sõlmimise põhjuseks on reeglina käendaja ja põhivõlgniku vaheline suhe, käendusleping ise on aga sellest sisesuhtest sõltumatu ja abstraktne. Käendaja ja võlausaldaja vahelise sisesuhte olemasolu kehtivus või selles esinevad puudused ei puuduta reeglina käenduslepingut. Sellest tulenevalt ei puuduta nn. sisesuhtes kokkulepitud kohtualluvus ka käenduslepingu alluvuse regulatsiooni. Kuna TsMS § 719 kohaselt kokkulepe asja lahendamiseks vahekohtus peab olema fikseeritud kirjalikult taasesitatavas vormis ja antud kaasuses käenduslepingus puudub viide selle lepingu allumisele vahekohtule, ei ole alust kostja väitel, et kohus peaks jätma hagi läbi vaatamata, kuna nn. põhilepingutes on määratletud vaidluste lahendamise kohana vahekohus. Sõltumata sellest, milline alluvus lepiti kokku nn. sisesuhet kajastavas lepingus, oli pooltel võimalus määratleda käenduslepingu sõlmimisel selle alluvus vahekohtule ja kui seda ei tehtud, ehk et kui sellist poolte tahet ei ole kirjalikus vormis kajastatud, siis laieneb sellele lepingule kohtualluvuse üldine regulatsioon ja sellest tulenevalt on hagi esitatud õigele kohtule. Asjaolud Hageja väitel on 10.11.2005 sõlmitud käenduslepingu näol lisaks tegemist kostja poolt kohustusega ühinemise lepinguga.

Kostja leiab, et käenduslepingu ja kohustusega ühinemise lepingud omavad erinevat regulatsiooni ja seega ei ole nad üheaegselt kohaldatavad. Kohus leiab, et õigus on kostjal. Õigusteooria kohaselt on käendusleping ja kohustusega ühinemise leping sarnased lepingud. Ka kohustusega ühinemise korral, nagu ka käenduse puhul, võib nn uuelt võlgnikult nõuda kohustuse täitmist. Erisuseks on aga see, et käenduse puhul ei ole vajalik ja ei eeldata, et käendajal on isiklik huvi lepingu täitmise vastu võlgniku poolt, käendaja soovib üksnes tagada võlausaldaja nõuet, kohustuse täitmise või vastusoorituse vastu tal huvi puudub. Kohustusega ühinemise lepingu puhul on selline isikliku huvi olemasolu vajalik, eelkõige isiklik huvi, et läbi ühinemise saada võlausaldajalt vastusooritus. Võlausaldaja nõude tagamiseks toimuva kohustusega ühinemise lepingu puhul puudub ühinejal huvi tagatud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmise vastu ja seega on sellisel juhul tegemist käenduslepinguga. Hageja väitel tuleneb antud juhul käenduslepingu tõlgendamine samaaegselt ka kohustusega ühinemise lepinguna sellest, et kostjal oli isiklik huvi lepingu täitmise vastu võlgniku poolt. Isiklik huvi väljendub hageja väitel selles, et mõlema võlas oleva firma juhtorganitesse ja omanikke ringi kuuluvana oli kostjal ootus saada nende äriühingute majandustegevuse tulemusena dividende. Kostja põhimõtteliselt ei eita, et tal oli isiklik huvi, kuid ta leiab, et see on piiratud käenduslepingus märgitud summaga. Kohtule jääb vähepõhjendatuks hageja väide kostja isikliku huvi kohta. Avaliku teabena kättesaadavad registriandmed annavad OÜ Nekst Grupp pädevate isikute kohta teada, et kostja oli selle äriühingu juhatuses 19.03.2003 kuni 16.05.2005 ja oli sealsamas osanik 04.03.2003 kuni 06.05.2005. Ehkki dividende makstakse välja (kui üldse) majandusaasta lõpus ja seega sõltumata kostja aktiivse osalemise lõppemisest nimetatud äriühingu töös käenduslepingu sõlmimise ajaks, võis tal teoreetiliselt olla õiguspärane ootus saada dividende, ei saa seejuures tähelepanuta jätta, et kostja ei olnud juhatuse liikmena alates 2003. aastast esitanud ühtegi majandusaasta aruannet ja seega tema isiklik arusaam või väljavaade, et tal üldse tekiks mingi võimalus saada dividende, ei saanud olla põhjuseks või ajendiks, miks ta pidanuks ennast käsitlema 10.11.2005 sõlmitud käenduslepingus samaaegselt ka kohustusega ühinemise lepingu sõlminud isikuna lähtudes isiklikust huvist. Sellest lähtuvalt ei saa kohus lugeda tõendatuks hageja väidet kostjal dividendide saamise, kui isikliku huvi olemasolu kohta puutumuses OÜ-ga Nekst Grupp. OÜ Nekstwood osas on esmakanne tehtud äriregistri andmetel 8 päeva enne käenduslepingu sõlmimist hageja ning OÜ Nekst Grupp ja OÜ Nekstwood vahel. Äriregistri kande kohaselt on 30.04.2005 lepingu sõlmimise aegselt selle äriühingu juhatuse liikmeks Veiko Vassiljev. Hageja on hagis ja suuliselt menetluse käigus väitnud, et kostja oli mõlema äriühingu juhatuse liige lepingute nr. 160 ( sõlm. 01.09.2004) ja 213 (sõlm.26.05.2005) sõlmimise ajal. Kohus leiab, et hageja selle väite saab tõendatuks lugeda osaliselt. Kostja ei olnud OÜ Nekstwood juhatuses lepingu nr. 160 sõlmimise ajal, sest siis seda äriühingut veel ei olnud loodudki. Äriregistri andmetest järelduvalt puudus sellel äriühingul, mille kohta esmakanne tehti 22.04.2005, üldse juhatus kuni 19.05.2005; sel päeval sai üheks päevaks juhatuse liikmeks Veiko Vassiljev ning kostja on registreeritud kolmandate isikute jaoks juhatuse liikmena alates 19.05.2005. Kas kostjal olid OÜ-t Nekstwood 30.04.2005 lepingu sõlmimisel esindades pädevad volitused, ei ole võimalik tuvastada. Igal juhul ei saanud ta seda äriregistri kannetele toetudes teha juhatuse liikmena ja selliselt ei ole teda ka kajastatud selles lepingus, kus kostja on märgitud üksnes „esindajaks“, aga mitte juhatuse liikmeks. Ka selle äriühingu puhul ei ole esitatud majandusaasta aruannet, seega eeldada, et 10.11.2005 (ehk pool aastat

pärast OÜ Nekstwood poolt majandustegevuse alustamist) kostja poolt käenduslepingu sõlmimisel, (olles selleks ajaks olnud osaniku staatuses vaid ca 6 kuud) oli tal juba isiklik huvi dividendide saamise näol, ei ole usaldusväärne ja asjakohane. Kuna kohus ei leia isikliku huvi aspekti, kui põhimõtteliselt ainsat käenduslepingut ja kohustusega ühinemise lepingut piiritlevat asjaolu, olevat tõendatud, siis kuulub 10.11.2005 sõlmitud leping käsitlemisele üksnes käenduslepinguna. Asjaolu, miks hageja käsitleb käenduslepingu p.s 1.2 toodud summat lepingu sõlmimise päeva seisuga oleva käendatavate äriühingute võla suurusena hageja ees, on põhistamata. Nimetatud käenduslepingus on punktis 1.2. toodud VÕS § 142 lg.3 mõttele vastavalt käenduse piiramine rahasummaga. Ehkki kostja arvates on tegemist tarbijakäenduslepinguga ning hageja ja kohtu meelest see nii ei ole, ei muuda see olematuks asjaolu, et käenduse piiritlemine rahasummaga ( mis tarbijakäenduslepingu puhul on obligatoorne tingimus) ei ole keelatud nn. muu käenduslepingu puhul, kui pooled lepingu selliselt sõlmivad. Leping on kehtiv, ühelgi seaduses toodud alusel seda vaidlustatud ei ole. VÕS § 65 kohaselt on võlausaldajal õigus valida, kas solidaarvõlgnike puhul nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sellest tulenevalt on hagejal kaalutlusõigus, millis(t)e solidaarvõlgnike vastu ta nõude esitab. Ehkki kostja on väitnud, et menetlusse peaks olema kaasatud ka põhivõlgnikud, ei ole kumbki pool vastavat menetluslikku taotlust esitanud. Hagimenetluses ei ole kohus aktiivne ja ei kaasa kedagi menetlusse omal algatusel. VÕS § 145 sätestab üldreegli, mille kohaselt käendaja vastutab sarnaselt põhivõlgnikuga solidaarselt võlausaldaja ees, kuid VÕS § 142 lg.3 sätestab erandi §-s 145 toodud reeglist. Selle erandi pooltevahelistes suhetes elluviimine ilmneb käsitletava käenduslepingu p.-s 1.2, kus lepingu p.-s 1.1 toodud tingimus, et käendaja vastutab kõigi viidatud lepingutest tulenevate põhivõlgnike kohustuste eest, piiritleb selle vastutuse teatud rahasummaga. Kuivõrd konkreetses käenduslepingus on piiritletud käenduse maht, siis seda summat ületavate nõuete esitamine kostja vastu ei ole põhjendatud. Hageja ei ole oma väidet, et antud summat tuleb pidada lepingu sõlmimise päeva seisuga lepingu p.s-1.1 nimetatud äriühingute võlaks hageja ees, millegagi tõendanud. Saldoteatis OÜ-le Nekst Grupp on esitatud 08.08.2005 summas 8765.88 krooni ja 45263.80 USD. Saldoteatis OÜ-le Nekstwood on esitatud 08.08.2005 summas 477 535 krooni ja 2970 USD; saldoteatis samale võlgnikule 21.10.2005 seisuga palub kinnitust võlale summas 442 083.58 krooni ja 44306.90 USD. On küsitav, miks varasemas saldoteatises ei ole näidatud mai ja juunikuu arveid ja oktoobri saldoteatises need on märgitud. Oktoobrikuu saldoteatisest ei nähtu enam arvet nr. 2253 11.07.2005 ning arve nr. 2254 samast kuupäevast on märgitud erinevas suuruses kummalgi saldoteatisel. Isegi siis, kui arvata, et arve nr 2253 maksti ära kahe saldoteatise vahelisel perioodil ja et ära maksti ka arve nr. 2254 kahe saldoteatise võrdluses vahena vähem märgitud summas 19.42 krooni, ei saa lugeda, et ära makstud summade võrra oleks hilisem saldoteatis korrigeeritud, sest siis peaks eesti kroonides kajastatud võla suurus olema 436 300.88 krooni ja mitte 442 083.58 krooni.

Kohtu hinnangul ei ole hageja suutnud veenvalt põhjendada ja selgitada, millest tema haginõue tuleneb ja koosneb ja selletõttu on põhjendatud ka kostja väide, et põhivõlgnikke menetlusse kaasamata ei ole võimalik usaldusväärselt väita, kas ja milline on tegelikult võla suurus. Kokku on hagi andmetel kahe äriühingu võlg (mille kohta hageja ise väidab, et seesama võlg kajastub ka 10.11.2005 käenduslepingus) summas 442 083.58 krooni ja 44 306.90 USD. Ehk 23.10.2006 Eesti Panga kursi järgi kokku 993 310.18 krooni. Summaline erinevus käenduslepingus toodu ja hagis esitatu vahel tulenevat Eesti Panga USD kursi muutustest. Esitatud arveandmeid silmas pidades koosneb haginõue üksnes OÜ-le Nekstwood 21.10.2005 esitatud saldoteatises kajastuvast nõudest Kui hageja väitel võlg 21.10.2005 seisuga oli 442 083. 58 krooni ja 44 306.90 USD, siis Eesti Panga kurssi käenduslepingu sõlmimise päeva seisuga arvestades //USD= 13,2852 krooni//, saanuks (juhul kui käenduslepingu maksimaalmäära pidada hageja väite kohaselt võla suuruseks) võlg olla 1 030 709.607 krooni. Mingil selgitamata põhjusel ei ole hageja pidanud seda summat võlaks 10.11.2005 seisuga ja on käenduslepingusse märkinud nn. võla summaks 981 140.03 krooni. Kas ja kuidas see summa kujunes, ei ole hagis arvestusi esitatud; hageja esitatud saldoteatised selliseid arvutusi teha ei võimalda, mis annaks summaks lõppkokkuvõttes käenduslepingus toodud arvu. Haginõudena nimetatud arvandmed langevad üks-üheselt kokku hageja poolt OÜ-le Nekstwood 21.10.2005 esitatud saldoteatisega. Eeldatavasti 21.10.2005 saldos kajastusid nii 08.08.2005 andmed, kui ka ilmselt vahepeal toimunud tasumine ja/või võlgade juurdetekkimine, sest muul viisil ei ole võimalik selgitada kroonides nimetatud võlasumma vähenemist 35 451.42 krooni võrra ja USD toodud võla suurenemist 41 336.90 USD võrra. 10.11.2005 käenduslepingus tehakse OÜ-te Nekst Grupp ja Nekstwood kohustuste alusena viide lepingu Lisale nr. 1. Hagile ei ole lisatud 10.11.2005 käenduslepingu Lisa nr. 1; korrektseks nõude põhistuseks seda pidada ei saa ja seetõttu võib kohus üksnes oletada, et Lisas nr. 1 käsitleti hagile lisatud lepinguid nr. 160 ja 213 ning 30.04.2005 käenduslepingut, kuivõrd ka kostja on oma vastuväidetes tuginenud asjaolule, et 10.11.2005 lepingu p.-s 1.1. nimetatud kohustustena on käsitletavad hagile lisatud lepingud nr. 160, 213 ja 30.04.2005 käendusleping. Kui hageja jääb selle väite juurde, et kostja pidi täitma oma kohustused sellest tulenevalt, et äriühingud ei olnud täitnud kohustusi hiljemalt 25.11.2005, siis on kummaline, et 10.11.2005 lepingu p.-s 1.1 arvatavate kohustustena käsitletavad lepingud nr. 160, 213 ja 30.04.2005 käendusleping andsid OÜ-le Nekstwood kohustuste täitmiseks pikema tähtaja, ehk ei ole põhjendust, miks OÜ-le Nekstwood nii põhivõlgnikuna kui ka käendajana anti tasumiseks tähtaeg 01.12.2005, aga kostjale käendajana anti samade kohustuse täitmiseks tähtaeg alates 25.11.2005. Hageja on esitanud hagi lisana ka viivisarve nr. 2721 17.10.2006, mis on esitatud/koostatud OÜ-le Nekstwood lepingute nr. 160 ja 213 p.-de 4.4 alusel ja sama numbrit kandev 31.01.2007 viivisarve samale äriühingule. Kohus leiab, et ei ole tõendatud, kas viivisarvele eelnes samade lepingute p.-de 4-4 kohaselt meeldetuletuskiri ja on ka seletamatu, miks ca 3,5 kuulise vahega esitatud arvetel on sama number. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et ehkki maksetega tasumisega viivitamisel lepiti viiviseprotsendiks kokku 0,15 %, siis viivisarve enda viivisena on hageja märkinud arvestuse aluseks 0,25 % päevas. Millisel õiguslikul alusel see viiviseprotsent põhineb, ei ole enam põhistatud.

Järeldus Kohus leiab, et tegemist antud menetluses on kostja poolt nõude osalise tunnistamisega. Kostja on kinnitanud, et ei vaidlusta nõuet käenduslepingu p.1.2 toodud suuruses ja oli menetluse käigus valmis ka selle summa tasumiseks sõlmitava graafiku osas pidama läbirääkimisi. Kohus leiab, et käenduslepingu p.s 1.2. nimetatud ulatuses on võimalik hagi rahuldada. Kuna kohtu hinnangul kohustusega ühinemist ei ole toimunud, siis käenduslepingus kostja vastutuse mahtu piiritlevat summat ületavaid viivisenõudeid selle kostja vastu rahuldada ei ole võimalik, kuivõrd juba hagis esitatud põhinõue ületab kostja vastutuse mahu piirid. Tõendid Kohus on asja lahendamisel uurinud tõenditena: 1) 01.09.2004 sõlmitud lepingut nr. 160; 2) 30.04.2005 sõlmitud käenduslepingut; 3) 26.05.2005 sõlmitud lepingut nr. 213; 4) 08.08.2006 saldoteatisi nr. 75, 76; 5) 21.10.2006 saldoteatist nr. 95; 6) 10.11.2005 käenduslepingut; 7) viivisarveid 17.10.2006 ja 31.01.2007. Menetluskulud TsMS § 163 lg.1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda Kohus on esitatud hagi rahuldanud 68% ulatuses. Kostja kannab hageja menetluskuludest 68%, hageja kannab kostja menetluskuludest 32%. TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg.3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hagi tagamine Maakohtu 30.10.2006 määrusega on rahuldatud hageja taotlus hagi tagamiseks ning on seatud kohtulikud hüpoteegid kostjale kuuluvatele kinnistutele, reg.osad nr.-d 3992131, 2351531, 3188931, 3413831, 3877331, 445831, 3990031, 1578108 ja 3601908. Maakohtu 10.11.2006 määrusega on kustutatud hüpoteek kinnistult nr. 3413831, asukohaga xxxx. Maakohtu 24.11.2006 määrusega on kustutatud hüpoteek kinnistult nr. 3990031, asukohaga xxxx. Maakohtu 15.12.2006 määrusega on kustutatud hüpoteek kinnistult nr. 3877331, asukohaga xxxx.

Maakohtu 12.02.2007 määrusega on kustutatud hüpoteek kinnistult nr. 445831, asukohaga xxxx. Arvestades rahuldatud haginõude suurust, on võimalik kustutada osaliselt hüpoteek otsuse jõustumisel TsMS § 386 lg.4 alusel selliselt, et allesjäävate hüpoteekidega oleks kaetud kostjalt väljamõistetud nõude suurus. Eeltoodu alusel ja arvestades hageja poolt hagi tagamise taotluses kinnistutele märgitud väärtusi on võimalik kustutada kohtulik hüpoteek ( lisaks varasema menetluse käigus juba kustutatutele) kinnistult reg.osa nr. 3601908, asukohaga xxxx ja kinnistult reg.osa nr. 2351531, asukohaga xxxx. Kinnistud, mille osas ei ole toimunud kohtuliku hüpoteegi kustutamist menetluse kestel või käesoleva lahendiga, jäävad alles kuni kohtuotsusega rahuldatud haginõude täitmiseni, s.o. reg.osad nr. 3992131, asukohaga xxxx; reg.osa nr. 3188931, asukohaga xxxx , xxxx ja reg.osa nr. 1578108 asukohaga , xxxx, Kostja poolt hagi tagamise osaliseks tühistamiseks TsMS § 388 lg.5 alusel: 1) 10.11.2006 tasutud 50 000 krooni, 2) 22.11.2006 tasutud 42 254.18 krooni, 3) 13.12.2006 tasutud 50 000 krooni ja 4) 09.02.2007 tasutud 50 000 krooni kuuluvad ülekandmisele haginõude katteks kohtuotsuse jõustumisel Kohtute Raamatupidamiskeskuse vahendusel. TsMS § 452 lg.1 kohaselt kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg.1 kohaselt otsus tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu, kus menetlusosalised võivad otsusega edasikaebamistähtaja jooksul tutvuda ja saada selle ärakirja.

Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 02. aprillil 2007.a Nooremreferent

/allkiri/

M.Leimann I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.