Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kassaatorile

kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik 17.12.2001 esitas J.K Harju Maakohtule hagi GÜ * vastu 27.10.2001 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt palus hageja tunnistada kehtetuks GÜ * 27.10.2001 üldkoosoleku otsus hageja garaažiühistu liikmest väljaarvamise kohta ja taastada ta liikmete nimekirjas. Koosoleku otsuse järgi oli hageja ühistu liikmete nimekirjast välja arvatud põhikirja punktide 4.1-4.7 mittetäitmise tõttu. Koosoleku otsus on motiveerimata ning hageja ei ole rikkunud ühtegi nimetatud põhikirja punktidest. Hageja poolt 1994-1995 enne liikmelisust väljaehitatud garaažiboksid olid mitterahaliseks sissemaksuks, mida oleks kostja pidanud rahaliselt hindama ja arvestama osamaksude tasumisel. Hageja on teinud rahalisi makseid ühistule korduvalt ning tal on kõike eelnevat arvestades ühistu ees kohustused täidetud. Teiste põhikirja punktide rikkumiste kohta väitis hageja, et üldkoosolekutest osavõtmine ei ole tema kohustus vaid õigus, mistõttu põhikiri on selles osas vastuolus seadusega. Hageja on kasutanud garaažiboksi sihipäraselt, ta tegi seal õigeaegselt remonti ja on alati puhastanud oma boksi ümbrust, ta on täitnud juhatuse otsuseid ja kinni pidanud sanitaar- ja tuleohutuseeskirjadest. Hageja väitis ka, et rikuti üldkoosoleku läbiviimise korda, kuna teda ei teavitatud üldkoosoleku ajast ja kohast ega saadetud kutset. Kostja palus hagi jätta rahuldamata. Hageja rikkus süstemaatiliselt põhikirjast tulenevaid kohustusi, mistõttu ta heideti ühistu liikmete hulgast välja. Üldkoosoleku kokkukutsumise ajast ja päevakorrast teavitati liikmeid kooskõlas põhikirjaga teate panemisega teadetetahvlile. Kuigi põhikiri ei näe ette teate saatmist liikmetele, saadeti hagejale sama teade ka tähitud postiga, kuivõrd arutusele tuli tema liikmest väljaarvamine. Kolmas isik kostja poolel hagi ei tunnistanud ja palus selle rahuldamata jätta. Hageja ja kolmas isik kasutasid kokku kolme garaažiboksi võrdsetes mõttelistes osades esmalt lepingute alusel ja pärast liikmeks vastuvõtmist liikmelisuse alusel. Ühine garaažibokside kasutamine lõppes 22.10.1996, kui hageja lahkus äriühingust X ja kolmas isik maksis talle välja poole bokside väärtusest. Esimese astme kohtu otsus Kohus jättis hagi rahuldamata. Kostja põhikirja punktidest 7.3 ja 8.2 tuleneb, et üldkoosolek kutsutakse juhatuse poolt kokku vähemalt üks kord aastas, et koosoleku kokkukutsumise ajast ja päevakorrast antakse kõigile liikmeile teada vähemalt kolm nädalat enne koosoleku toimumist, et juhul kui üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline kutsub juhatus kolme nädala jooksul uuesti kokku üldkoosoleku sama päevakorraga ning et taas kokkukutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata osavõtjate arvust kui on esindatud vähemalt kaks liiget. Kostja esitas kohtule ühistu teadete tahvlile pandud üldkoosoleku kutse, millelt nähtub, et korduv erakorraline üldkoosolek toimub 27.10.2001 ja päevakorras on maa erastamine, GÜ * liikmest väljaheitmine ja muud küsimused. Koosoleku protokoll, osavõtnud liikmete nimekiri ja teade tõendavad teistkordse koosoleku toimumist vastavalt põhikirja punktidele 7.3 ja 8.2. Kuigi põhikirjast ei tulene, et koosoleku kutse peaks liikmetele kätte toimetama, on kohtule esitatud Eesti Posti 10.10.2001 kviitungiga tõendatud, et kutse toimetati hagejale kätte ka tähitud kutsega. Hageja koosoleku kokkukutsumise korra rikkumist tõendanud ei ole. 2(5)

GÜ * põhikirja punktide 2.6. ja 6.3 kohaselt teeb otsuse liikme ühistust väljaarvamise kohta üldkoosolek, kelle pädevusse selle küsimuse arutamine ka kuulub. Põhikirja 2.5 kohaselt võib ühistust välja arvata liiget, kes süstemaatiliselt eirab põhikirjas sätestatud nõudeid. 27.10.2001 toimunud GÜ * korduva erakorralise üldkoosoleku protokolliga on tõendatud, et päevakorra 2. punktina arutati hageja ühistust väljaarvamist. Üldkoosoleku protokolliga ja selle juurde kuuluva ettekandega on tõendatud, et hageja on jätnud süstemaatiliselt täitmata ühistule rahalised kohustused (liikme-, sihtotstarbelised ja ekspluatatsioonimaksed) ja võlgnevuse likvideerimiseks ettenähtud tähtajad, mistõttu tema võlgnevuse suuruseks on 51 126 krooni, ta ei korista boksi 157 ümbrust, ei kasuta boksi sihipäraselt, ei osale ühistu töös ega võta osa koosolekutest, millega rikub põhikirja punkte 4.1, 4.2, 4.3, 4.4, 4.5, 4.6 ja 4,7. Üldkoosoleku otsuse poolt arvata hageja ühistu liikmete hulgast välja eelnimetatud põhikirja punktide rikkumise eest hääletas 42 koosolekul osalenud isikut, erapooletu oli 1 ja vastu otsusele ei olnud ükski isik. Alates 02.10.1996, kui üldkoosolekul otsustati garaažiühistu liikmeks võtta hageja, pidi ta ühistule makseid tasuma hakkama vastavalt üldkoosoleku otsustele. Hageja oma kohustusi ühistu ees regulaarselt täitma ei hakanud, mida tõendavad ühistu üldkoosoleku otsustega määratud maksekohustuste ja hageja tasumiste kohta kohtule esitatud tõendid. Hageja keeldus pärast 41 400 krooni tasumist kostjale edaspidistest maksetest, kuna ta oli arvamusel, et tal vastavad kohustused puuduvad. Kohtule esitatud maksedokumentidega on tõendatud, et hageja tasus ühistule 1997. aastal 40 000 krooni, 1999. aastal 1060 krooni, 2000. aastal 1363 krooni ja 2001. aastal 5730 krooni, kokku 48 153 krooni. Ühistu määras raamatupidaja teatise alusel hagejale makseid ajavahemikul 1996 – 2001 kokku 95 449 krooni eest. Maksete tasumata jätmine 1996 ja 1998 aastatel ning osaline tasumine 1997, 1999, 2000 ja 2001 aastatel tõendab, et hageja rikkumine oli süstemaatiline. Tegelikkusele ei vasta hageja väide, et ühistusse vastuvõtmisel ei arvestatud tema poolt lepingute alusel bokside ehitamisele kulutatud rahalisi vahendeid. 02.10.2001 koosoleku protokolli punktist 3 ja lisast nr 1 nähtub, et kui ühistu liikmetele määrati osamaksu suuruseks 35 000 krooni, siis hagejale määrati osamaksuks 1000 krooni. Sellest saab järeldada, et lepingute alusel bokside ehitamisele tehtud kulutusi võeti nende liikmeks vastuvõtmisel arvesse, kuigi seda ei ole selgesõnaliselt protokolli märgitud. Hageja koosoleku otsust ega maksete suurust ei vaidlustanud. Hageja ei ole tõendanud, et ta ei rikkunud ühistu põhikirja punktidest 4.1 ja 4.6 tulenevaid kohustusi, mille kohaselt ühistu liige oli kohustatud maksma õigeaegselt kõik sissemaksed ja täitma põhikirja nõudeid ja ühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid ning et ühistu liikmest väljaarvamine oli ebaseaduslik. Võlasumma mõningane erinevus kostja üldkoosolekule esitatud aruandes märgitust, ei anna alust otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kuna süstemaatiline põhikirja rikkumine ja võlgnevuse suur ulatus on tõendatud. Hageja ei ole tõendanud ka, et ta on ekspluateerinud garaažiboksi heaperemehelikult, teinud selles õigeaegselt remonti, hoidnud puhtana ja korras boksiesise territooriumi ja pidanud kinni sanitaar- ja tuleohutuseeskirjadest. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus J.K esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada. Otsus on ebaõige materiaalõiguse ja menetlusõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu.

3(5)

Hageja on seisukohal, et abstraktne viide päevakorras ühistu liikmete hulgast väljaarvamise kohta ei ole küllaldane, et üldkoosolek, millest ei võtnud osa kõik ühistu liikmed, oleks olnud MTÜ § 21 lg 4 kohaselt hageja väljaarvamiseks otsustusvõimeline. Hageja üldkoosolekul ei osalenud, kuna ta ei olnud üldkoosoleku toimumisest teadlik. Väidetava hagejale saadetud tähitud kirja kviitungil puudub viide kirja enda tekstile, kirja ei ole lisatud. Hageja kutset koosolekule saanud ei ole. Seega ei ole tõendatud, et ühistu liige J. Kuldmaa oleks ühistu põhikirja p. 7.3 kohaselt olnud üldkoosoleku päevakorrast teadlik. Rikutud on nii üldkoosoleku kokkukutsumise kui ka selle läbiviimise korda ning üldkoosoleku otsus hageja väljaarvamise kohta on tühine. Garaažiühistu üldkoosoleku protokollile lisatud ega ka kohtule esitatud ühestki tõendist ei nähtu hageja poolt tema kasutuses oleva boksi hooldamise või remondikohustuse täitmatajätmine. Kuivõrd kostja väitis, et hageja on oma kohustused selles osas täitmata jätnud ning on sellel alusel tema suhtes rakendanud sanktsioonina ühistust väljaarvamist, siis on nimelt kostja kohustus tõendada, et rikkumised on aset leidnud. Kui nende rikkumiste toimepanemine hageja poolt ei ole tõendatud, siis puudub ka sisuline alus hagejat põhikirja p. 4.3-4.5 rikkumiste tõttu ühistust välja arvata. Kohtule esitatud ühistu üldkoosoleku protokollidega ja kohtu poolt teostatud arvestusega on tõendatud, et ühistu raamatupidamise poolt oli rikutud ühistu põhikirja p. 15.1 nõudeid ning hagejalt nõutava osamaksu arvestus ei ole olnud kooskõlas üldkoosoleku otsustega, mistõttu hageja ei ole rikkunud põhikirja p. 4.6 sätteid. Põhikirja p. 4.1 sätete tõlgendamisel on kohus aga kaldunud kõrvale isikute seaduse ees võrdse kohtlemise printsiibist. Ühistu liikmel ei ole muid võimalusi temalt juhatuse korraldatava raamatupidamise poolt ebaõigesti määratud osamaksu vaidlustamiseks, kui teha järelepärimisi ühistu juhatusele ning jätta ebaõigesti määratud osamakse tasumata. Kui ühistu juhatus on arvestanud osamaksu suuruse ühistu liikmele ebaõigesti, vastuolus ühistu üldkoosoleku otsustega, siis puudub isikul seaduslik kohustus nende osamaksete tasumiseks ning järelikult ei saa teda süüdistada põhikirja p. 4.1 rikkumises. Arvestades tegelikku olukorda ning asjaolu, et hageja kasutuses oli üksnes boks nr 157, siis peaks tema kohustuseks olema tasuda mitte pool juhatuse poolt arvestatud bokside nr. 154, 156 ja 157 eest tasumisele kuuluvast summast, vaid 1/5. Sellest lähtuvalt ei olnud hagejal kostja ees üldse võlgnevusi ning tema väljaarvamine osamaksete mittetasumise tõttu on põhjendamatu ja alusetu. Vastustaja seisukoht GÜ * ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kolmanda isiku seisukoht V. O ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kohtukolleegium leiab, et Harju Maakohtu 02.11.2006 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kohtukolleegium nõustub täiesti maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. Maakohus on asjas õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja jätnud hagi rahuldamata. Kostja ei ole vaidlusaluse üldkoosoleku läbiviimisel rikkunud kokkukutsumise korda nagu

4(5)

märgitakse kaebuses. Üldkoosolek oli kokku kutsutud põhikirja p 8.2 kohaselt ja päevakord ühistu liikmeile teatavaks tehtud kooskõlas põhikirja p-ga 7.3. ja MTÜS §-ga 21 lg 4. Vaidlus puudub selles, et tavapäraselt teavitatigi ühistu liikmeid toimuvatest üldkoosolekutest vastava teate ülespanemisega garaažiühistu teadetetahvlile (t.l.61). Ka on kostja näidanud üles vajalikku hoolsust ja saatnud hagejale tähitud kirjaga 27.10.2001 toimuva üldkoosoleku päevakorra (t.l.58,61). Põhikiri ega ka mittetulundusühingute seadus ei kohusta kostjat teavitama üldkoosoleku toimumisest ühistu liikmeid tähitud kirjaga. Hageja on apellatsioonkaebuses esmakordselt väitnud, et nimetatud tähitud kirjas ei olnud teade päevakorraga, vaid mingi muu teade. Hageja nimetatud vastuväide on paljasõnaline ja tõendamata. Kaebuse väidete kohaselt ei ole kostja tõendanud, et hageja on jätnud tasumata osamaksed või et hageja oleks jätnud täitmata tema kasutuses oleva boksi hooldamise- ja remondikohustuse. Hageja nimetatud väited ei ole põhjendatud. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja on vastuväidetes toodud asjaolusid tõendanud üldkoosoleku protokollidega, millega määrati kindlaks sihtotstarbeliste maksete suurus, samuti ekspluatatsioonikulud; raamatupidamise teatistega; 27.10.2001 üldkoosoleku protokollile lisatud juhatuse esimehe ettekandega, kolmanda isiku V. O seletustega. Ka hageja ise on kinnitanud oma kohtule antud seletustes, et ta ei ole regulaarseid makseid teinud ja seda sellepärast, et ta arvas, et ta on need juba maksnud vaidlusaluste garaažibokside ehitamisega 1994-1995. Hageja leidis, et on teinud garaažibokside ehitamisega sel ajal mitterahalise sissemakse (t.l.232). Hageja nimetatud väide ei ole millegagi põhjendatud ega tõendatud ja seetõttu pole piisav üldkoosoleku otsustest tulenevate kohustuste täitmata jätmiseks. Kostja leiab õigesti, et hageja oli kohustatud tasuma sihtotstarbelisi makseid ja ekspluatatsioonikulusid vastavalt üldkoosoleku otsustele. 1999 a vastu võetud põhikirja p. 1.4 kohaselt oli ühistu asutatud eesmärgiga kindlustada ühistu liikmete kaasomandis olevate garaažide ühiseks valdamiseks ja korraldada seal liikmete liiklusvahendite hoidmist ning garaažide kasutamist liikmete poolt ja ühistu omandiks on liikmete rahalistest osamaksetest soetatud vara (inventar). Ilma rahaliste vahenditeta ei saanud ühistu oma põhikirjalisi ülesandeid täita. Põhjendatud on kostja väide, mille kohaselt ei ole hageja vaidlustanud ühtegi üldkoosoleku otsust, millega määrati kindlaks vajalike maksete suurus. Seega ei ole piisav üldkoosoleku otsuste täitmata jätmine neid vaidlustamata, vaid juhatusele esitatud kirjaga, milles üldkoosoleku poolt määratud maksetega ei nõustutud. Hageja esindaja seletas 02.10.2006 toimunud kohtuistungil kohtule, et hageja ei ole 1998,1999 ja 2000 tõesti makseid teinud (t.l.268). Hageja on ise kohtuistungil kinnitanud, et ei osalenud ka koristustöödel, mis oli aga ühistu liikme kohustuseks põhikirja p 4.5 alusel. Piisavalt on tõendamist leidnud ka läbijooks katusest ja remondivajadused sellest tulenevalt. Põhjendatud on ka kostja väited, mille kohaselt olid kolmanda isiku ja hageja vahel keerulised suhted, kuna neile kuulusid kolm boksi (nr.154,156,157), mida nad koos alguses ehitasid ja kasutasid, kuid hiljem 1996 a tekkisid omavahelised vaidlused. Kuna V. O ja hageja ühiskasutusse oli antud kolm boksi, siis oli ka ühistu poolt põhjendatud nende boksidele langevate maksete jagamine pooleks. Hageja ei ole tõendanud, et oleks kostjale esitanud mingil muul viisil vaidlusaluste bokside jaotuse kolmanda isikuga. Maakohus on kõiki asjas esitatud tõendeid otsuse tegemisel hinnanud ja ükski kaebuses toodud väide ei anna alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Vastustaja on esitanud taotluse kohtukulude hüvitamiseks õigusabi eest summas 9086 krooni. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMT §-de 60 lg 1 ja 8 ja 61 lg 1 alusel on kulutused õigusabile, arvestades asja keerukust ja mahtu, põhjendatud ja taotlus kohtukulude hüvitamiseks kuulub rahuldamisele. R. Allikvere

U. Loonurm

U. Reinola

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.