lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-06-34603/7

Ühinguõigus › Äriregistri asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 23.02.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-06-34603/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Äriregistri asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
23.02.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
864
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2007.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-06-34603

Tsiviilasi

OÜ * juhatuse liikmele E.S trahvi määramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi 03. oktoobri 2006.a trahvimäärus registriasjas nr Ä xxxxx/M2

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

E.S määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi

03.oktoobri 2006.a trahvimäärus registriasjas nr Ä xxxxx/M2 muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebe kord

Määruse peale ei saa edasi kaevata

Asjaolud ja menetluse käik

1.Harju Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi 03.10.2006 trahvimäärusega registriasjas nr Ä xxxxx/M2 trahviti Osaühing * juhatuse liiget E. S 2005.a majandusaasta aruande tähtaegselt esitamata jätmise eest 3500 kroonise rahatrahviga.
2.E. S esitas 01.11.2006 Harju Maakohtu registriosakonnale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada. Trahvimääruses ei täpsustata, milliste ÄS § 71, TsMS § 46 ja § 601 konkreetsetele lõigete või punktide alusel trahvimäärus koostati. Määruses ei märgitud määruse edasikaebamise korda, mistõttu tuli määruskaebuse esitajal teha täiendavaid jõupingutusi, saamaks teada, millisele kohtule määruskaebus esitada. ÄS § 71 lg 2 ning TsMS § 601 lg-d 1 ja 2 on omavahel sisulises vastuolus. ÄS § 71 lg 2 võimaldab trahvida ilma hoiatusmäärust tegemata, TsMS § 601 lg-d 1 ja 2 sellist võimalust ette ei näe. TsMS on konstitutsiooniline seadus ja äriseadustik on lihtseadus. Riigikohus leidis lahendis nr 3-4-1-1-98, et konstitutsiooniliste seaduste reguleerimisvaldkonda kuuluvate suhete reguleerimine lihtseadustega on põhiseadusvastane. TsMS § 46 sisaldub TsMS peatükis „Tsiviilkohtumenetluse tagamine“. Tsiviilkohtumenetluse tagamise vahendid kuuluvad tsiviilkohtumenetluse seadustiku reguleerimisvaldkonda, mistõttu tuleb nende rakendamise tingimused sätestada tsiviilkohtumenetluse seadustikus, mitte lihtseaduses. ÄS § 71 lg 2 on põhiseadusega vastuolus. Äriseadustikus sisaldus ÄS § 71 lg-ga 2 analoogne regulatsioon ka enne 01.01.2006 (ÄS § 71 lg 11). Väljakujunenud seaduse kohaldamise praktika kohaselt eelnes

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja

trahvimäärusele trahvihoiatus. ÄS § 71 uue redaktsiooni jõustumisega praktika muutus. Isikul on õigus eeldada, et seadust kohaldatakse ühetaoliselt. Seaduse rakendamise praktika ootamatu muutmine ei ole kooskõlas õiguse üldiste põhimõtetega. Majandusaasta aruannet ei kanta registrisse. Seega ei võimalda TsMS § 601 lg 1 majandusaasta aruande esitamata jätmise eest trahvi määrata. Trahvimääruse tegemine ilma trahvihoiatuseta ei ole kooskõlas menetlusökonoomika põhimõttega. Isikul ei ole võimalik majandusaasta aruande seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitamata jätmise asjaolusid selgitada ja kohus neid ei arvesta. TsMS § 46 lg-st 1 tulenevalt määratakse trahv miinimumpäevamäärades. Trahvimäärusest ei nähtu, mitme miinimumpäevamäära ulatuses isikule trahv määrati. Määruses viidatud õigusnormide abil ei ole võimalik välja selgitada trahvi määramise aluseks oleva miinimumpäevamäära suurust ning ei ole võimalik tuvastada, kas trahvi suurus on kooskõlas rikkumise raskuse, iseloomu ja toimepanemise asjaoludega. Kohus ei arvestanud, et majandusaasta aruande esitamise kohustuse rikkumine oli OÜ * juhatuse liikmetel esmakordne. Majandusaasta aruanne esitati registriosakonnale 26.10.2006.

3.Harju Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi võttis määruskaebuse 02.11.2006 määrusega menetlusse, jättis 14.11.2006 määrusega rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 6 alusel kohtunikule.
4.Harju Maakohus edastas määruskaebuse 22.01.2007 määrusega läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
5.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et trahvimäärus on seaduslik ning selle tühistamiseks ei ole alust.
6.ÄS § 179 lg 4 sätestab osaühingu juhatusele majandusaasta aruande registripidajale esitamise kohustuse ja nõuab, et aruanne esitatakse hiljemalt kuue kuu möödumisel majandusaasta lõppemisest. ÄS § 71 lg 2 kohaselt, kui seaduses ette nähtud andmeid ei esitata registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, võib registripidaja ettevõtjale ja andmete esitamseks kohustatud isikutele määrata rahatrahvi ilma tsiviilmenetlusseadustikus nimetatud hoiatust tegemata. TsMS § 46 lg 2 kohaselt võidakse seadusega sätestada erandeid põhimõttest, mille kohaselt trahvi määramisele peab eelnema trahvihoiatus. Seejuures ei pea erandid tulenema üksnes TsMS-st, vaid need võivad olla sätestatud ka muudes seadustes. ÄS § 71 lg 2 on erinorm tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud trahvi määramise üldnormide suhtes. Nimetatud sätted ei ole vastuolus põhiseadusega, kuna põhiseadusest ei tulene, nagu peaks trahvi määramisele alati eelnema hoiatus. Seega seaduste vastuolu äriseadustiku ja tsiviilmenetlusseadustiku vahel ei ole.
7.TsMS § 601 lg 1 sätestab hoiatusmääruse tegemise üksnes juhtudel, kui kohtul on andmeid selle kohta, et registrisse on kantud valeandmeid või on esitamata jäetud andmeid, mis seaduse kohaselt tuleb kohustuslikult registrisse kanda. Majandusaasta aruannet ei kanta registrisse. Seega antud juhul TsMS § 601 kohaldamisele ei kuulu, kuid kohtunikuabi ekslik viide sellele paragrahvile, samuti kui osundamata jätmine viidatud paragrahvide konkreetsetele lõigetele, ei anna alust trahvimääruse tühistamiseks.
8.Asjakohatud on väited, et trahvimääruses ei ole edasikaebamise korda näidatud, kaebuse esitaja ei saanud konkreetsel kuupäeval tutvuda trahvimaterjalidega ja määrust ei saadetud kaebajale viivitamatult. Nimetatud väited oleksid asjakohased siis, kui loetletud asjaolude tõttu ei oleks trahvitu saanud oma kaebeõigust kasutada.
9.Kuna TsMS ei sätesta miinimumpäevamäära suurust, kuulub analoogia alusel

kohaldamisele karistusseadustiku § 44 lg 2, mille järgi on miinimumpäevamäära suuruseks 50 krooni. Kohtunikuabil oli tulenevalt TsMS § 46 lg-st 1 õigus määrata rahatrahv kuni 200 miinimumpäevamäära, s.o kuni 10 000 krooni ulatuses. Seega on määruskaebuse esitajale määratud trahv ca 1/3 ulatuses maksimaalsest ja sellega tuleb lugeda arvestatuks tema väide rikkumise esmakordsusest.

10.Määruskaebuse viide Riigikohtu lahendile ei ole käesoleva asja läbivaatamisel asjakohane. Nimetatud lahendis on Riigikohus rõhutanud seda, et põhiseadus ei võimalda reguleerida lihtseadusandlusega küsimusi, mis oma olemuselt kuuluvad konstitutsiooniliste seaduste reguleerimisesemesse. Äriregistrimenetluses ettevõtjale trahvi määramine aga niisuguste küsimuste hulka ei kuulu.
11.ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Kuivõrd antud juhul ei esitatud registripidajale 2005.a majandusaasta aruannet seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, määras kohtunikuabi õigesti ÄS § 71 lg 2 alusel trahvi hoiatusmäärust tegemata.

K. Kullerkupp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium