Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

etteteatamiskohustuseta. Kuna kostja jättis tasumata rendi kolme järjestikuse kuu eest, teavitas hageja kostjat 22.05.2001.a kirjalikult rendilepingu lõpetamisest 25.05.2001.a. Kostja soovis lepingu lõpetada 04.06.2001.a. Hageja nõustus kostja seisukohaga, et leping poolte vahel lõppes 28.05.2001.a, perioodi eest kuulub kostjal tasumisele rent summas 9055.95 krooni. Kuigi lepingu p 3.2.6. kohaselt oli hagejal õigus küsida kostjalt kahe kuu rendi suurust summat deposiiti alates lepingu allkirjastamisest 10 päeva jooksul, hageja seda ei teinud, mistõttu kostjal ei ole tekkinud ettemakset. Lepingu p 5.3.1 kohaselt on rentnikul kohustus tasuda viivist 0,1% võlgnetavalt summalt päevas. Hageja arvestas viivist tasumata rendilt: 21.04.2001.a – 29.06.2005.a summalt 28 464.59 krooni 28 464.59 krooni selliselt, et see ületa põhinõuet, viivis päevas on 28.46 krooni. Hageja on seisukohal, et vastavalt lepingu p 3.2.4. võis kostja rendiobjektil teostada parendusi kokkuleppel hagejaga, kuna kokkulepet ei ole, siis remondikuludega rendi tasaarvestust teostada ei ole võimalik. Seega hageja kogunõue kostja vastu on summas 57 386.87 krooni. 30.06.2005.a Tallinna Linnakohtule (praegune Harju Maakohus) esitatud hagiavalduses ja 05.12.2006.a esitatud hagi täpsustuses palub hageja välja mõista kostjalt põhivõlgnevuse summas 28 922.28 krooni ja viivised summas 28 646.59 krooni ning hageja kohtukulud. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi elektrienergia tarbimise eest tasumata jätmise osas. Vastuväidete kohaselt tasus ta lepingu sõlmimise järel 10 päeva jooksul hageja deposiiti kahe kuu rendi, millega saanuks hageja nõudeid tasaarvestada, juhul kui rentnik ei täida oma lepingujärgseid kohustusi. Kostja ei suuda tõendada ettemaksu tasumist, kuna möödunud on palju aastaid. Kostja on seisukohal, et temalt ei saa nõuda viiviseid, kuna ta oli viivituses hageja viivituse tagajärjel (TsK § 230 lg 3). Samuti on kostja seisukohal, et tasaarvestuses tuleb arvestada ka kostja tehtud parenduslikke töid rendiobjektil summas 15 606.00 krooni. Kohtuotsuse põhjendused Pooltel ei ole vaidlust järgmises: 1) hageja ja kostja vahel on sõlmitud rendileping 14.09.1999.a, 2) rendileping lõppes 28.05.2001.a, 3) rendisumma ühes kuus oli 9704.32 krooni, 4) kostjal on tasumata arved elektrienergia tarbimise eest, 5) hageja loobub kostjalt leppetrahvi nõudest. Pooled vaidlevad järgmises: 1) kas kostja tasus lepingu sõlmimisel hageja kontole deposiiti kahe kuu rendi, 2) kas kostja sai oma nõuded tasaarvestada, 3) kas kostja viibis viivituses hageja viivituse tagajärjel, mistõttu kostjalt ei saa nõuda viiviste tasumist. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraseaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002.a sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002.a tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a, kohaldatakse seni kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele, samuti ei ole TsK § 174 kohaselt lubatud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest. Sama seaduse § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Vastavalt hageja ja kostja vahel XXX sõlmitud rendilepingu p-le 3.2.6. esitas hageja kostjale 05.02.2001.a arve nr 1305 rendi eest märtsis 2001.a summas 9704.32 krooni, mille tasumise tähtaeg oli 20.02.2001.a; 06.03.2001.a arve nr 1329 rendi eest aprillis 2001.a summas 9704.32 krooni, mille tasumise tähtaeg oli 20.03.2001.a; 06.04.2001.a arve nr 1358 rendi eest mais 2001.a summas 9704.32 krooni, mille tasumise tähtaeg oli 20.04.2001.a. Kohtumenetluse käigus vähendas hageja arve nr 1358 osas nõuet 9055.95 kroonini, kuna pooled lugesid rendisuhte lõppenuks 28.05.2001.a. Nimetatud arved on kostjal tasumata.

Samuti esitas hageja kostjale XXX sõlmitud rendilepingu p-le 3.2.6. alusel 30.11.2000.a arve nr 1269 elektri ja klemmi hooldustasu novembrikuus 2000.a summas 264.82 krooni; 31.05.2001.a arve nr 1398 elektri ja klemmi hooldustasu maikuus 2001.a summas 192.87 krooni, mille tasumata jätmise võttis kostja õigeks. Vastavalt hageja ja kostja vahel XXX sõlmitud rendilepingu p-le 5.3.1. kohustus kostja rendi õigeaegselt tasumata jätmise korral maksma viivist 0,1% tasumisele kuuluvast summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja arvestas viivist tasumata rendilt järgmisest päevast, mis järgnes viimasele maksetähtajale, s.o alates 21.04.2001.a kuni hagi kohtusse esitamiseni selliselt, et see ei ületaks põhinõuet (summalt 28 464.59 krooni on viivis ühe päeva eest 28.46 krooni). Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et poolte vahel tulnuks vastastikused nõuded tasaarvestada 28.05.2001 avalduse alusel. Kostja ei ole tõendanud, et ta tasus lepingu sõlmimise ajal hageja deposiitarvele punktis 3.2.6 ettenähtud kahe kuu rendi. Üksnes poolte vahel sellise tingimusega lepingu sõlmimine ei tõenda veel lepingu täitmist. Samuti ei ole kostja teostanud rendiobjektil parendusi vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu p-le 3.2.4, mis eeldas täiendavate kirjalike kokkulepete sõlmimist. Seega ei ole tal vastavalt lepingu punkti 4.2.2 teisele lausele õigust nõuda tehtud kulutuste hüvitamist. Järelikult ei olnud kostjal ka nõuet hageja vastu, millega oleks saanud vastavalt TsK §-le 234 nõudeid tasaarvestada. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et ta ei saanud oma kohustust täita, kuna viibis vastavalt TsK § 230 lg-le 3 viivituses hageja viivituse tagajärjel, mistõttu ei saa temalt viiviseid nõuda. Kostja kohustus lepingu järgi igakuiselt tasuma hagejale renti ning elektri, valve ja telefonide eest, talle on saadetud ka arved vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule ja teenuste tarbimisele. Arvete kättesaamise riski kannab kostja. Lepingust tulenevalt ei olnud tasumine seatud sõltuvusse arvete esitamisest, mistõttu oli tal kohustus maksed tasuda ka arveid saamata. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks keeldunud maksete vastuvõtmisest. Võlausaldaja viivituseks TsK § 230 lg 2 mõttes, ei saa pidada kostja tasaarvestuse teatele vastamata jätmist. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et hagi on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele põhivõlgnevuses 28 922.28 krooni ja viivisvõlgnevuses 28 464.59 krooni. Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg-st 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse. Kohtunik: /allkiri/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.