Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

Ärakiri

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Määruse tegemise aeg ja koht

14.veebruar 2007.a. Rakvere Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-06-32241

Tsiviilasi

OÜ Mäe Agro (pankrotis) hagi R T vastu 4 530 950 krooni nõudes

Menetlustoiming

Menetluskulude (riigilõivu) jätmine riigi kanda

Menetlusosalised ja nende

HAGEJA OÜ Mäe Agro(pankrotis), reg.kood 10894211, asukoht xxxx; esindaja haldur T V - PK 7, Kiviõli Post, 41502, [email protected].

esindajad

KOSTJA R T , isikukood xxxx, asukoht Ämari Vangla-Harju maakond, Ämari, Kooli 10, 76102, elukoht enne kinnipidamist xxxx; esindaja I N - OÜ Õigusbüroo Indrek Naur- Tartu mnt.16, Tallinn 10117; [email protected].

RESOLUTSIOON:

Jätta menetluskulu, mille tasumisest hageja OÜ Mäe Agro (pankrotis) oli vabastatud menetlusabi korras, riigi kanda. Määruse ärakiri saata poolte esindajatele ning teadmiseks Rahandusministeeriumile. Kohtumääruse peale on hagejal ja Rahandusministeeriumil õigus esitada määruskaebus Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus. 02.11.2006.a. saabus Viru Maakohtusse OÜ Mäe Agro(pankrotis) hagi R T vastu 4 530 950 krooni nõudes.

Tsiviilasjas on hageja seadusliku esindaja poolt esitatud taotlus riigipoolse menetlusabi andmiseks. Taotluses märgiti, et pankroti tõttu ei ole hagejal vahendeid, et tasuda riigilõivu ja kanda muid kohtukulusid. Kulusid ei ole võimalik katta ka pankrotihalduri valitsetavast varast kuna pankrotivara on minimaalselt. 03.11.2006 on hagejale antud menetlusabi. Maakohtu 14.02.2007 määrusega lõpetati asja menetlus kompromissi kinnitamisega. TsMS § 190 lg 1 kohaselt menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui hageja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral kohtukulud määrusega riigi kasuks täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 5 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3–41 nimetatud määruses võib kohus mõjuval põhjusel ette näha kulude tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku kohtukulude tasumise kohustusest. Kohus arvestas asjaoluga, et hageja suhtes on välja kuulutatud pankrot ja äriühingul vabad rahalised vahendid puuduvad, samuti ei ole kulusid võimalik katta pankrotihalduri valitsevast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid näiteks pankrotivõlausaldajad, leiab, et on põhjendatud hageja vabastamine menetluskulude tasumisest ning need tuleb jätta riigi kanda. TsMS § 150 lg.2 p.1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja ei ole kulusid kandnud ega riigilõivu tasunud. Kuna kompromissist tulenevalt TsMS § 168 lg.3 alusel kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, siis kostjal ei teki hageja ees riigilõivu tasumise kohustust. Hagejal oleks õigus nõuda riigilt tagasi poolt tema poolt tasutud riigilõivust, kuna ta aga ise seda menetlusabi saamisest tulenevalt teinud ei ole, siis riigil hageja ees maksekohustust ei teki. TsMS § 191 kohaselt maakohtu käesoleva seadustiku § 190 lõigetes 3 ja 4 nimetatud määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Menetlusabi määruse peale ei saa esitada määruskaebust, kui tsiviilasjas endas on tehtud jõustunud kohtulahend. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Kohus juhindus eeltoodust ning kohaldas TsMS § 150, 168 190; 191; 464; 465. Kohtunik