Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 30.03.2001 Tartu linna ja E.P. vahel sotsiaaleluruumi üürileping tähtajaga 1 aasta. Lepingu objektiks oli sotsiaaleluruum R. Tartus. Sõlmitud üürileping lõpetati 24.03.2004 poolte kokkuleppel. Tartu linn ja E.P. sõlmisid 24.03.2004 sotsiaaleluruumi üürilepingu eluruumi X kasutamiseks tähtajaga kuni 23.03.2005. 02.06.2005 sõlmiti Tartu Linnavalitsuse elamukomisjoni 22.04.2005 protokollilise otsuse alusel sotsiaaleluruumi üürileping eluruumi X kasutamiseks kuni 01.09.2005. Sõlmitud üürilepingu p 2.3 kohaselt lepingu lõppemisel oli üürnik kohustatud eluruumi vabastama. Vaatamata korduvatele hageja ettepanekutele eluruumi vabastamiseks, ei ole E.P. nõus kohtuväliselt eluruumi vabastama. E.P. võlgneb R eluruumi kasutamise eest 01.06.2006 seisuga 14 235,10 krooni, mille tagasimaksmiseks on temaga sõlmitud maksegraafik. Kõrgete korterikulude tõttu tegi üürileandja kokkuleppel kostjaga korteri vahetuse, mistõttu ta asuski elama 2004. aasta märtsis ahiküttega eluruumi X. Odavamat eluruumi ei ole linnal võimalik perele pakkuda. Ometi on kostja pidev üürivõlglane ka selles korteris. Neil asjaoludel nõuab Tartu linn VÕS § 309 lg 1, AÕS § 80 lg 1 alusel eluruumi asukohaga Tartus X välja mõistmist E.P., V.L., H.P. ja H.P. valdusest Tartu linna valdusse. Eluruumi vabatahtlikult tagastamisest keeldumise korral kostjad eluruumist Tartus X välja tõsta täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Hageja taotleb E.P. välja mõista kohtukulud. 23.10.2006 täiendas hageja hagi (tl 60-61) ja nõudis VÕS §-de 76 lg 1; 101 lg 1; 108 lg 1 alusel E.P. välja mõista hooldus- ja kommunaalteenuste võlgnevus 2533,20 krooni. Kostjate vastuväited Kostjad tunnistasid hooldus- ja kommunaalteenuste võlga ja tasusid selle 22.11.2006. Kostjad ei tunnistanud hagi eluruumi väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Kostjate vastuväidete kohaselt on üürileping muutunud VÕS § 310 lg 1 alusel tähtajatuks, kuivõrd kostjad jätkavad üürilepingu eseme kasutamist ja üürileandja ei ole avaldanud teistsugust tahet 15. septembriks 2005. Üürilepingut ei ole nõuetekohaselt üles öeldud, mistõttu ei ole hagejal õigust eluruumi kostjate ebaseaduslikust valdusest välja nõuda. Kostjad kasutavad eluruumi seaduslikul alusel ning heas usus. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Sotsiaaleluruumi üürilepinguga nr 1842 (tl 15-18) on tõendatud, et Tartu linna ja E.P. vahel on sõlmitud sotsiaaleluruumi üürileping X Tartus asuva eluruumi kasutamiseks tähtajaga kuni 1. september 2005. Kohus leiab, et E.P. sõlmitud üürileping nr 1842 eluruumi X Tartus kasutamiseks on lõppenud tähtaja saabumise tõttu 01.09.2005 ja seda üürilepingut ei ole pikendatud. VÕS § 309 lg 1 kohaselt lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Vastavalt VÕS § 334 lõikele 1 peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. AÕS § 80 lõike 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Vastavalt AÕS § 80 lõikele 2 on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Põhjendatud ei ole kostja väide, et pooltevaheline üürileping on VÕS § 310 lg 1 alusel muutunud tähtajatuks, kuna üürileandja ei avaldanud kahe nädala jooksul pärast lepingu lõppemist teistsugust tahet. VÕS § 310 ei kuulu käesoleval juhul tulenevalt VÕS § 272 lg 4 p-st 4 kohaldamisele, kuivõrd vaidlusalune eluruum oli kostjale üüritud sotsiaaleluruumina ja kostja oli üürilepingu sõlmimisel taolisest ruumi sihtotstarbest teadlik. Nähtuvalt üürilepingust on pooled lepingu sõlmimisel arvesse võtnud kohaliku omavalitsusorgani sotsiaalhoolekande seadusest tulenevat kohustust anda eluruum isikule või perekonnale, kes ise ei

ole suuteline ega võimeline seda endale või oma perekonnale tagama. Üürilepingu p 2.2 kohaselt ei ole üürnikul õigus nõuda lepingu pikendamist, kui teda ei ole lepingu tähtaja möödumisel elamukomisjoni poolt tunnistatud eluasemeteenust vajavaks isikuks, v.a õigusaktides sätestatud juhul, ning p 2.4 kohaselt kui üürnik soovib üürilepingut pikendada, tuleb tal esitada kirjalik taotlus Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonnale vähemalt 2 (kaks) kuud enne lepingu tähtaja möödumist. Tartu Linnavalitsuse elamukomisjoni otsusega 09.09.2005 (tl 19) on otsustatud algatada kohtumenetlus E.P. üürivõlgnevuste ja väljatõstmise nõudes eluruumist X. Nähtuvalt koosolekul esitatud ettekandest ei ole E.P. esitanud sotsiaalabi osakonnale taotlust üürilepingu pikendamiseks. E.P. on hagejale esitanud 27.02.2006 avalduse (tl 24), milles on taotlenud pikendust X eluruumile kuni lahendab oma eluruumi probleemid. E.P. seletuse kohaselt lootis ta pangast saada laenu eluruumi soetamiseks, kuid ebapiisava sissetuleku tõttu talle laenu ei antud. Poolte antud käitumine pärast lepingu tähtaja möödumist viitab samuti sellele, et pooled käsitasid tähtaja saabumisel üürilepingut lõppenuna. Üürilepingu p 2.3 kohaselt oli üürnik lepingu lõppemisel kohustatud eluruumi vabastama. Seega oli kostjal ja tema perekonnaliikmetel õigus kasutada eluruumi Tartus X kuni 01.09.2005. Kuna kostja ei ole pärast üürilepingu lõppemist hagejale kuuluvat eluruumi vabastanud, siis valdab kostja eluruumi õigusliku aluseta ja tema valdus on ebaseaduslik ning eluruum tuleb kostja ja tema perekonnaliikmete valdusest hageja valdusse välja mõista. Küsimus sellest, kas kostja on ka käesoleval ajal sotsiaalabi vajav isik ja kas linnal on kohustus eraldada talle sotsiaaleluruum, kuulub lahendamisele kostja taotlusel haldusmenetluses. Kuna kostja tasus asja menetluse kestel korteri X hooldus- ja kommunaalteenuste võla ei ole kohtul alust hageja võlanõude rahuldamiseks. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab hageja menetluskulud kostja kanda. Kostjale oli 24.08.2006 määrusega antud riigi õigusabi hüvitamiskohustuseta ning kostja riigi õigusabi tasu jätab kohus riigi kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.