Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kohtule 17.05.2006. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 15.08.2005. a tähtajatu tellingute üürilepingu. Kostja asus üüritud tellinguid kasutama objektil aadressiga XXX Tallinnas. Kostja seletuse kohaselt viidi ööl vastu 06.10.2005. a tellingud objektilt minema kostja esindajate teadmata. Kostja lõpetas 28.11.2005. a igakuiste üüriarvete tasumise hagejale. Kostja edastas 20.01.2006. a hagejale avalduse lepingu ülesütlemise kohta. Avalduses märkis kostja, et asja kaotsiminek on toimunud kostjast sõltumatutel asjaoludel, mistõttu APOÜ selle eest ei vastuta. Samuti leidis kostja, et tellingute vargus on käsitletav mõjuva põhjusena lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks VÕS § 313 lg 1 alusel. Samuti leidis kostja oma 20.01.2006. a avalduses, et kuna pooltevahelist üürisuhet ei olnud võimalik täita ei pea kostja võimalikuks tasuda hageja poolt pärast vargust esitatud rendiarveid. Hageja edastas 07.03.2006. a kostjale vastuse üürilepingu ülesütlemise kohta, millega püüti leida olukorrale lahendus. Kohtule 22.11.2006. a esitatud hagiavalduse täpsustuse kohaselt on uute sarnaste tellingute soetamismaksumus 94 486.95 krooni. Alates 28.11.2005. a kostja poolt tasumata jäetud arvetega on hagejal jäänud saamata üüritulu 31 801 krooni. Seega on kostja oma tegevusetusega tekitanud hagejale kahju 88 154.50 krooni. Hageja nõustub, et üürileping on lõppenud, kuna üüritavat asja enam ei ole. Hageja loeb poolte vahel sõlmitud üürilepingu lõppenuks 20.01.2006. a, mil kostja edastas hagejale avalduse lepingu ülesütlemise kohta. Sellest tulenevalt on kostja jätnud tasumata kahe kuu üüriarved, kuni lepingu lõppemiseni summas 11 564 krooni. Hageja palub kostjalt VÕS § 335 alusel välja mõista kahjuhüvitisena poolte vahel kokkulepitud üürisumma 60 711 krooni s.o. alates 20.01.2006. a kuni 23.10.2006. a. Kostja vastus Kohtule 20.06.2006. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväite kohaselt on hageja hinnanud tellingud 56 353.50 kroonile, mis on ebamõistlikult kõrge hind, arvestamata on jäetud amortisatsioon. Hageja pole tõendanud, millises koguses tellinguid üle anti. Hageja ei ole tõendanud, milliseid kohustusi on kostja rikkunud, mis annaks alust esitada kahju hüvitamise nõue kostja vastu. Üürilepingu eseme vargus iseenesest ei ole veel asjaoluks, mis tooks automaatselt kaasa kostja tsiviilõigusliku vastutuse. 21.12.2005. a Põhja Politseiprefektuuri teatisega on tõendatud, et tellingute vargus toimus kolmandate isikute poolt. Tellingute vargus oli käsitletav mõjuva põhjusena kostja poolt lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on saanud kostja 20.01.2006. a avalduse. Võlasuhe on lõppenud ülesütlemisega 07.10.2005. a, seega puudub hagejal õiguslik alus esitada üüriarveid aja eest, mil kostja üüritavat asja enam ei kasutanud. Kohtuistung Kohtuistungil 25.01.2007. a jääb hageja esindaja hagiavalduse ja hagiavalduse täpsustuse juurde. Poolte vahel sõlmiti tellingute üürileping. Tellingud anti kostjale üle 15.08.2005.a. üleandmisaktiga. Mõned kuud sai kostja tellinguid kasutada, kui need varastati. Peale seda maksis kostja veel paar arvet ja siis arvete tasumine lakkas ning esitati üürilepingu ülesütlemine. Seni ei ole tagastatud tellinguid ega hüvitatud varastatud tellingute väärtust. Sellest tulenevalt on hageja teinud kahjukäsitlusakti, millest nähtub millised tellingute detailid ära varastati. Lisatud on ka üüriarved, mis on esitatud perioodi eest, mil kostja oleks pidanud üüri maksma. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et üürileping sõlmiti ja tellingud varastati ära kostja valduses oleku ajal. Ülesütlemiseavaldus edastati 20.01.2006.a. sellega kostja soovis lepingu lõpetada, seega loeb hageja lepingu selle ajaga lõppenuks. Kostja esindaja jääb esitatud vastuväidete juurde. Nõue on ebaselge ehk tõendamata. Hageja ei ole näidanud, milles seisneb kostja tegevuse õigusvastasus ja seega ei ole ka põhjuslikku seost.

Lõppenud võlasuhte alusel arveid esitada ei saa. Kostja on seisukohal, et üürilepingu eseme vargus ei ole asjaolu, mis tekitaks kostja vastutuse. Vargus on toimunud 3-ndate isikute poolt. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et AS M arve oleks tasutud. Hageja esindaja seletuse kohaselt arve väljastamisel tasuti arvel näidatud summa, vastasel juhul ei oleks tellingu detaile kätte saadud. Arve on õiguslik nõue kauba eest, mida hageja soovis omandada. Arve esitamisel tasuti arve kui nõue ära. Arvel näidatud tellingud olid need tellingud, mida kasutas kostja. Tellingute tükiarv vastas AS M poolt tellitud tükiarvule. Kaduma läinud tellingud soetati AS M poolt arve alusel. Hagejale ei saa loogiliselt ega võlaõiguslikult langeda vastutus kui kostja valduse ajal lähevad asjad kaduma, kriminaalmenetluses tekib kostjal regressiõigus. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust, et pooltevahelise suulise kokkuleppe alusel kostjale üürile antud ehitustellingud varastati ajavahemikul 05.10.2005. a kell 17.00 kuni 06.10.2005. a kell 08.00, ehitusplatsilt asukohaga XXX Tallinnas (tl 8-9). Pooltevahel ei ole vaidlust ka selles, et üürileping on lõppenud kostjapoolse ülesütlemisega. Kohus on seisukohal, et seadusega kooskõlas ei ole kostja seisukoht, et leping on üles öeldud alates 07.10.2005. a, s.o. tagasiulatuvalt. Lepingu ülesütlemine on vastuvõtmist vajav tahteavaldus, mis jõustub kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et ülesütlemise tahteavalduse edastas kostja hagejale 20.01.2006. a. Kohus leiab, et pooltevaheline üürileping on lõppenud 20.01.2006. a. Võlaõigusseadus (VÕS) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kohus leiab, et kostja lõpetas üüriarvete tasumise alusetult 28.11.2005. a. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 11 564 krooni, s.o. üüritasu ajavahemiku 28.11.2005. a kuni 20.01.2006. a eest (tl 10-11). Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja tõendanud, millises koguses tellinguid kostjale üle anti. Kohus kostjaga ei nõustu. Vaatamata asjaolule, et üürileping on sõlmitud suuliselt, on kohtule esitatud üleandja poolt käsikirjaliselt koostatud tellingute nimekiri (tl 35), millest nähtub üleantud tellingute kogus. Kohus leiab, et hageja on tõendanud varastatud tellingute koguse. Hageja hinnangul vastutab kostja tellingute kaotsiminekuga hagejale tekitatud kahju eest, kuna kostja ei ole täitnud hoolsuskohustust, tagamaks tellingute säilimine ehitusobjektil. VÕS § 334 lg 1 järgi üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Kostja vastuväite kohaselt toimus vargus kolmandate isikute poolt, seega on asja kaotsiminek toimunud asjaolu tõttu, mis ei tulenenud kostjast. VÕS § 334 lg 2 kohaselt üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et tellingute kaotsiminek toimus asjaoludel, mis ei tulenenud kostjast. Tellingud varastati kostja valduse ajal, tellingud olid töövälisel ajal valveta.

Kohus leiab, et kostja on jätnud järgimata käibes vajaliku hoolsuse. Hoolsuskohustuse järgimata jätmine tingis ehitustellingute varguse. VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud , kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja hinnangul on uute sarnaste tellingute soetamismaksumus 94 486.95 krooni (tl 36). Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et tellingute maksumus on ebamõistlikult kõrge ja maksumuse arvestamisel peaks arvestama ka nende amortisatsiooni. Kohus leiab, et kuivõrd asja omanikul on huvi asja omada, vallata ja kasutada, siis tuleb asja kaotsimineku korral võimaldada kannatanule rahaline hüvitis, mille eest ta saab muretseda endale asemele samasuguse asja. Asja soetamise hind on eeldatavasti sama, kui on asja väärtus ehk kohalik keskmine turuhind. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja tõendanud, et on tasunud AS M poolt väljastatud arve-saatelehe, samuti ei olnud hageja 18.11.2002. a veel õigusvõimeline. Kohus leiab, et AS M arve-saatelehelt 18.11.2002. a (tl 33) nähtub üheselt kauba väljastamise tingimus, milleks on arve tasumine enne 18.11.2002. a. Kohus teeb sellest järelduse, et hageja ei oleks kaupa saanudki kui arve oleks olnud seisuga 18.11.2002. a tasumata. Asjaolu, et hageja kanti uues registripiirkonnas registrisse 05.12.2002. (tl 80) ei anna alust järelduseks, et väljastatud arve on fiktiivne. Hageja väitel on kostja jätnud pahatahtlikult hageja ilma tellingute üürimisest saadavast ettevõtlustulust. VÕS § 335 kohaselt kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist. Kostja vastuväite kohaselt lepingulise suhte puudumise tõttu ei saa hageja nõuda saamata jäänud üüritulu, sellises ulatuses üüritulu saamise on hageja jätnud ka tõendamata. Kohus on seisukohal, et seadusandja on VÕS § 335 regulatsiooni näinud ette juhuks, kus leping ongi lõppenud ja kahju hüvitamist nõutakse pärast lepingulise suhte lõppemist. Hageja majandustegevus seisneb ehitustellingute üürile andmises. Kohus leiab, et hageja on tõendanud tulu saamise tõenäosuse, ehitusturg on aktiivne ja töövahenditest on puudus. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole veenvalt põhjendanud, miks hageja ei oleks vaidlusalusel perioodil tellingute üürimisest tulu saanud. Kohus leiab, et kahju hüvitamise arvestuse aluseks tuleb võtta kostja poolt tasumata arved ajavahemikus 20.01.2006. a kuni 23.10.2006 (tl 37-65), mille alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 60 711 krooni. Kohtukulud TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulu täies ulatuses. Hageja on tasunud riigilõivu summas 7 250 krooni ja õigusabikulud 12 390 krooni. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.