Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.03.2009, Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-12115
Tsiviilasi
OÜ Loviser hagi OÜ Arne ja Pojad vastu 89 453,82 krooni suuruse otsese varalise kahju hüvitamiseks ja 63 900,90 krooni suuruse saamata jäänud tulu hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
153 354,72 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.11.2008 otsus
Kaebuse esitaja
OÜ Arne ja Pojad apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Loviser (registrikood 10882857 asukoht Pääsküla tee 10-3 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Veso; Kostja OÜ Arne ja Pojad (registrikood 10348508 asukoht Kuhlbarsi 4 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 03.11.2008 otsus OÜ Loviser hagis OÜ Arne ja Pojad vastu 89 453,82 krooni suuruse otsese varalise kahju hüvitamiseks ja 63 900,90 krooni suuruse saamata jäänud tulu hüvitamiseks muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud OÜ Arne ja Pojad kanda.
Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti vastuväited ja seisukohad teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused ning eelnev menetluskäik
1.Pooled sõlmisid 15.08.2005 tähtajatu tellingute üürilepingu. Kostja asus üüritud tellinguid kasutama ehitusobjektil aadressiga Köleri 26 Tallinnas. 06.10.2005 öösel tellingud varastati. Kostja lõpetas 28.11.2005 igakuiste üüriarvete tasumise hagejale ja 20.01.2006 edastas kostja hagejale avalduse lepingu ülesütlemise kohta. Avalduses märkis kostja, et tellingute kaotsiminek on toimunud kostjast sõltumatutel asjaoludel, mistõttu kostja selle eest ei vastuta. Samuti leidis kostja, et tellingute vargus on käsitletav mõjuva põhjusena lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks VÕS § 313 lg 1 alusel.
2.Hageja esitas 17.05.2006 kostja vastu hagi ja 22.11.2006 hagi täienduse, milles palus mõista kostjalt välja kaotsiläinud tellingute maksumuse 94 486,95 krooni, lepingu kehtivuse aja eest tasumata üüri 11 564 krooni ja tellingute tagastamisega viivitamise eest üüri 60 711 krooni.
3.Harju maakohus rahuldas 14.02.2007 tehtud kohtuotsusega hagi. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 06.06.2007 otsusega maakohtu otsuse tellingute maksumuse 94 486,95 krooni väljamõistmise osas ja menetluskulude jaotamise osas ning saatis asja selles osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Sama otsusega jättis ringkonnakohus rahuldamata hageja nõude tellingute tagastamisega viivitamise eest üüri saamiseks summas 60 711 krooni ja jättis maakohtu otsuse muutmata lepingu kehtivuse aja eest võlgu jäänud üüri 11 564 krooni väljamõistmise osas.
4.26.10.2007 ja 22.08.2008 esitatud hagi täienduses ja nõude täpsustuses palus hageja mõista kostjalt välja pärast üürilepingu lõppemist üüritud tellingute tagastamata jätmisega tekitatud kahju 89 453,82 krooni ja saamata jäänud tulu hüvitisena 63 900,90 krooni.
5.Nõude põhjenduste kohaselt tõendab hageja poolt tellingte ostmist 18.11.2002 arve (tlk 117). Kostjale renditi 35 tellingut pindalaga 175 m2. Hagejal kulub samas mahus uute tellingute soetamiseks vastavalt 11.10.2007 hinnapakkumisele 145 893 krooni ja 13.08.2008 müügikuulutusele 157 500 krooni. Hageja selgitab, et vahepeal on inflatsioon ja hinna tõus mõjutanud tellingute maksumuse tõusu tuntavalt. Kui võtta arvesse uue vara soetamismaksumust ja amortisatsiooni, siis ei saa hageja arvates uute tellingute väärtus olla väiksem kui nende soetamismaksumus.
6.Kostja ei ole vabatahtlikult nõustunud ise ostma ja seejärel tagastama sama omadustega ja samas koguses tellinguid nagu oli temale üürile antud ja varastati. Samuti ei ole kostja hüvitanud varastatud tellingute väärtust. Hageja selgitab, et esialgses hagis toodud tellingute maksumuse suurus on muutunud seoses sellega, et arvestus oli läbi viidud lohakalt. Hilisemalt avastati viga ja esitati nõue, mille arvestus tugineb soetamisarvetele.
7.Kuna kostja pärast üürilepingu lõppemist üüritud asja ei tagastanud, puudus hagejal võimalus asja üürimiseks, mistõttu jäi tal saamata ka asja üürimisel saadav tulu VÕS § 128 lg 4 mõistes. Hageja palub välja mõista saamata jäänud tulu summas 63 900,90 krooni. Saamata jäänud tulu nõude VÕS § 128 lg 4 alusel esitas hageja esmakordselt kohtule 26.10.2007 ja
hageja ei nõustu, et kahju nõue VÕS § 128 lg 4 alusel on samastatav nõudega VÕS § 335 alusel, mille ringkonnakohus jättis rahuldamata.
8.Hageja selgitab, et saamata jäänud tulu arvutamisel lähtus hageja tagastamata tellingute osa põhivarast ja selle üürimisel saadavast tulust, mis oli vastavalt 10% äriühingu majandustegevusest aastatel 2006 ja 2007. Hageja 2006. majandusaasta aruande kohaselt oli tellingute üürikäive 281 667 krooni. Kuna varastatud vara moodustas 10% üüritavast varast, siis on 2006. aastal saamata jäänud tulu 28 166,70 krooni. Hageja 2007. majandusaasta aruande kohaselt oli tellingute üürikäive 357 342 krooni, millest 10% on 35 734,20 krooni. Hageja selgitab, et arvestuse aluseks on ta võtnud üüri suuruseks 1 krooni ruutmeetri eest (tl 130-137). Sama ajavahemikul renditi sarnaste omadustega tellinguid 2 krooni ruutmeetri eest (tlk 127). Eeltoodut tõendab hageja arvetega kolmandatele isikutele (tlk 128-129). Hageja on võtnud arvesse asjaolu, et tellinguid ei oleks saanud välja üürida ajaliselt katkematult, vaid osaliselt, mistõttu on hageja arvestanud tulu 22 kuu asemel 17 kuu eest. Seega jäi hagejal aastatel 2006 ja 2007 saamata tulu kokku 63 900,90 krooni. Hageja tõendab eeltoodut kahjukäsitlusakti ja 2006. ja 2007. majandusaasta aruannetega (tl 169-199).
9.Kui kohus leiab, et hageja nõutud summad ei ole põhjendatud, palub hageja juhindudes VÕS § 127 lg-st 6 välja mõista kohtu arvates põhjendatud kahju ja saamata jäänud tulu. Hageja leiab, et ta ei pea kandma kahju kostja hooletuse ja tegevusetuse eest. Kostja vastuväited
10.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Kostja leiadis, et hageja nõue on varastatud tellingute väärtuse hüvitamise osas ebaselge ja tõendamata. Hageja ei ole selgitanud, kuidas on saanud menetluse käigus tellingute soetusmaksumus 56 353 kroonilt tõusta peaegu kaks korda s.t 94 486 kroonini. Kostja arvates ei ole kahju suurus objektiivselt kontrollitav. Hageja esitatud 18.11.2002 AS Merco arve ei selgita, miks esialgne vara väärtus sai suureneda. Kostja on veendunud, et tegemist on fiktiivse arvega. Lisaks oli tegemist kasutatud tellingutega ja need olid kindlustamta.
12.Kostja leiab, et nõue saamata jäänud tulu hüvitamiseks on sama nõue kui kahjuhüvitis tagastamisega viivitamise eest summas 60 711 krooni, mille ringkonnakohus jättis rahuldamata. Hageja ei ole selle nõude osas esitanud uusi faktilisi asjaolusid, mis võimaldaksid nõuet käsitleda varasemast erinevalt. Kuna ringkonnakohtu otsus on jõustunud, tuleb selles osas menetlus TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetada.
13.Kohtuistungil tegi kostja ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, nõustudes hagejale maksma esialgses hagis märgitud tellingute maksumuse 56 353 krooni. Maakohtu otsus
14.Asja uuel läbivaatamisel rahuldas maakohus hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole pooltel vaidlust selles, et kostjale üürile antud ehitustellingud varastati. Vaidlus puudub ka selles, et üürileping on lõppenud.
15.VÕS § 334 lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. VÕS § 334 lg 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis.
16.Tuginedes eeltoodule asus kohus seisukohale, et kostjal lasub vastutus kaotsimineku eest. Kostja oleks pidanud VÕS §-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt tagama omalt poolt tellingute säilimise ehitusobjektil. Kostja ei ole tõendanud, et tellingute kaotsiminek toimus asjaoludel, mis ei tulenenud kostjast. Tellingud varastati kostja valduse ajal, tellingud olid töövälisel ajal valveta. Kostja on jätnud järgimata käibes vajaliku hoolsuse. Hoolsuskohustuse järgimata jätmine tingis ehitustellingute varguse. Kostja esindaja etteheide, et hageja ei kindlustanud tellinguid varguse vastu, on kohatu. Eeltoodu oleks
mõeldav, kui oleks olnud poolte vahel vastav kokkulepe. VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõtte kohaselt peavad võlgnik ja võlausaldaja käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Andes vara kostja valdusesse, ei pidanud hageja eeldama, et kostja jätab vara valveta. Kuna kostja ei ole tagastanud temale üüritud vara, on hageja õigustatud tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 3 nõudma kahju hüvitamist.
17.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Esmasel hagi läbivaatamisel oli hageja hinnangul uute sarnaste tellingute soetamismaksumus 94 486,95 krooni (tlk 36). Samas mahus tellingute asendamiseks on vastavalt hagejale 11.10.2007 tehtud hinnapakkumisele 145 893 krooni (tlk 126). Kohus ei nõustunud kostja vastuväitega, et tellingute maksumus on ebamõistlikult kõrge ja tellingute maksumuseks tuleks pidada esmaselt hagis nimetatud summat 56 353 krooni, mille kostja oleks kompromissi sõlmimisel nõus hüvitama. Kohus leidis, et kuivõrd asja omanikul on huvi asja omada, vallata ja kasutada, siis tuleb asja kaotsimineku korral võimaldada kannatanule rahaline hüvitis, mille eest ta saab muretseda endale asemele samasuguse asja. Asja soetamise hind on eeldatavasti sama, kui on asja väärtus ehk kohalik keskmine turuhind. Kohus pidas mõistlikuks kahju hüvitise suuruseks hageja poolt nõutud 89 453,82 krooni. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit millest nähtuks, et varastatud vara oleks võimalik soetada kostja poolt nimetatud hüvitise eest.
18.AS-i Mecro arve-saatelehelt 18.11.2002 (tlk 33) nähtub üheselt kauba väljastamise tingimus, milleks on arve tasumine enne 18.11.2002. Seega ei oleks hageja kaupa saanud, kui arve oleks olnud seisuga 18.11.2002 tasumata. Asjaolu, et hageja kanti uues registripiirkonnas registrisse 05.12.2002 (tlk 80), ei anna alust järelduseks, et väljastatud arve on fiktiivne.
19.Saamata jäänud tulu nõude puhul peab kahjustatud isik VÕS § 128 lg 4 kohaselt tõendama asjaolusid, millest nähtub tulu saamise tõenäosus, ja kahju tekitaja peab nõude ümberlükkamiseks näitama, et teatud põhjustel ei oleks seda tõenäolist tulu siiski saadud. Hageja majandustegevus seisneb ehitustellingute üürileandmises. Kohus leidis, et hageja on tõendanud tulu saamise tõenäosuse. Kohtule esitatud kostja arvestus majandusaasta aruannete (tlk 169-199) põhjal on piisav, et lugeda tõendatuks, et hagejal jäi saamata 10% üüritulu, mis 2006. aastal oli 28 166,70 krooni ja 2007. aastal 35 734,20 krooni. Ehitusturg oli kõnealusel perioodil aktiivne ja töövahenditest oli puudus. Kostja ei ole veenvalt põhjendanud, miks hageja ei oleks vaidlusalusel perioodil tellingute üürimisest tulu saanud. Apellatsioonkaebus
20.Kostja palus apellatsioonkaebuses saamata jäänud tulu nõude osas otsust tegemata menetluse lõpetada ning otsese varalise kahju hüvitamise nõude osas otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
21.Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohus võtnud seisukohta ega analüüsinud kostja väiteid selles, et ringkonnakohus on jätnud hagi kahjuhüvitise nõude viivituse eest 60 711 krooni saamiseks rahuldamata. Ringkonnakohtu otsust ei vaidlustanud kassatsioonimenetluses kumbki pool. Seega on ringkonnakohus seisukoha kujundanud, mida ei ole poolte poolt vaidlustatud. Menetledes uuesti hageja samasisulist nõuet, mis oli ringkonnakohtu otsusega jäetud rahuldamata, on kohus väljunud hagi piiridest ja sellega rikkunud TsMS § 439 sätestatut.
22.Ringkonnakohus on leidnud, et kostjalt ei saaks nõuda tellingute tagastamist, kuna tellingud on varastatud. Vaidluse all saaks olla üksnes varastatud tellingute väärtuse hüvitamine. Hageja ei ole oma hilisemas selgituses esitanud mingeid muid uusi, senisest erinevaid faktilisi asjaolusid, mis võimaldaksid tema nõuet käsitleda varasemast erinevalt. Hageja on üksnes muutnud õiguslikku hinnangut oma seisukohtadele, mis aga ei ole kohtule TsMS § 436 lg 7 tulenevalt siduvad. Kostja osundas, et hageja on pidevalt oma kahjuhüvitise nõuet sisuliselt käsitlenud saamata jäänud tulu nõudena. Selle nõude jättis ringkonnakohus täielikult rahuldamata. Hageja seda seisukohta ei vaidlustanud. Samas soovib hageja
jätkuvalt kostjalt sisuliselt saamata jäänud tulu samal faktilisel alusel (s.t väidab, et oleks saanud tellinguid välja üürida, kui kostja oleks need tagastanud, hageja on nõuet üksnes suurendanud tulenevalt menetluse kestusest).
23.Alternatiivselt on kostja arvamusel, et isegi juhul, kui käsitleda hageja nõuet saamata tulu osas uue nõudena, mida ei ole varem menetluses arutatud, ja kui kohus leiab, et menetluse lõpetamiseks ei ole alust, ei ole kohus kaevatavas otsuses põhjendanud, millistele tõenditele tuginedes on ta leidnud hageja nõude põhjendatud olevat. Kohus on leidnud, et hageja on tõendanud tulu saamise tõenäosuse, et ehitusturg on aktiivne ja töövahenditest on puudus. Samas ei ole kohus viidanud ühelegi tõendile, mis sellist seisukohta kinnitaks, millega on rikutud TsMS § 442 lg 8 nõudeid. Saamata jäänud tulu suuruse osas on kohus viidanud üksnes hageja majandusaasta aruannetele. Samas ei sisaldu otsuses täpsemaid põhjendusi, miks või millise metoodika alusel on saamata jäänud tulu suuruseks saadud 10 % 2006. või 2007. aasta üüritulust. Sellisele metoodikale ei ole hageja ka ise tuginenud, mistõttu on rikutud TsMS § 436 lg 1 sätestatud otsuses seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet ning TsMS § 436 lg 4, mille kohaselt ei tohi kohus rajada otsust asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud.
24.Kostja on juba esialgses vastuses hagile leidnud, et hageja nõue varastatud tellingute väärtuse osas on ebaselge ja tõendamata. Ringkonnakohus on samuti leidnud, et kahju suurus olemasolevate tõendite pinnalt on ebaselge ning vastuoluline ning seega tõendamata. Kohus on leidnud, et iseenesest võiks see asjaolu tuua kaasa hagi rahuldamata jätmise. Samas on kohus pidanud vajalikuks anda hagejale täiendav võimalus oma väidete tõendamiseks. Hageja seda võimalust ei kasutanud. Hageja ei esitanud hilisemas menetluses mingeid uusi täiendavaid tõendeid või selgitusi, mis tõendaksid kahju suurust või võimaldaksid seda kontrollida. Tõendatud ei ole tellingute maksumus ega ka tellingute eest tasumine. Hageja ei ole vähimalgi määral selgitanud, kuidas sai esialgne vara väärtus suureneda ligi kaks korda (hageja on hagi eset muutnud, suurendades esialgset väidetavat soetusmaksumust 56 353 kroonilt 94 486 kroonile). Viimases 22.08.2008 dateeritud menetlusdokumendis on hageja esitanud järjekordselt erineva numbri kahju suuruse osas, sedakorda peab ta kahju suuruseks 89 453,82 krooni, esitamata mingeid selgitusi või põhjendusi, miks kahju suurus erineb järjekordselt varasemast. Varasemate tõendite osas on ringkonnakohus juhtinud tähelepanu tõendite vastuolulisusele ja seeläbi hagi tõendamatusele.
25.Hageja ei ole jätkuvalt arvestanud asjaoluga, et tegemist oli kasutatud varaga, mitte uute tellingutega. Hageja on esitanud majandusaasta aruanded 2002., 2003. ning 2004. aasta kohta, millest nähtuvalt on ta arvestanud põhivara amortisatsiooni 20% aastas. Selle asjaoluga mittearvestamine on vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga, aga ka põhimõttega, et kahju hüvitamise eesmärgiks ei tohi olla rikastumine teise poole arvel.
26.Lisaks sellele, et kohus ei ole järginud ringkonnakohtu poolt antud juhiseid, ei ole kohus ka põhjendanud, millistele tõenditele tuginedes on ta leidnud kahju suuruse tellingute väärtuse osas tõendatud olevat. Kohus on lihtsalt märkinud, et juhindub hageja poolt esitatud tõenditest, kuigi hageja kahju suuruse osas hilisemas menetluses selliseid uusi tõendeid, mis võimaldaksid veenduda kahjunõude põhjendatuses, ei esitanud. Esitatud tõendid puudutasid peamiselt saamata jäänud tulu, millises osas oli ringkonnakohus seisukoha võtnud, või olid tõendid senisest veelgi enam vastuolulised, millele kostja juhtis tähelepanu 22.11.07 vastuses ja kohtuistungil. Kohtu järeldus, et kaupa ei oleks väljastatud, kui ostuarvet ei oleks tasutud, on oletuslikku laadi ega tugine ühelgi asjas kogutud tõendil. Kostja osundas 22.11.2007 vastuses ning kohtuistungil tõenditega seonduvatele uutele vastuoludele, kuid kohus ei ole neid otsuse tegemisel arvestanud.
27.Kostja väitis, et hageja poolt esitatud täiendavad tõendid (AS Mecro 18.11.2002 arve summas 295 564,05 krooni ja AS Mecro 19.05.2003 arve summas 519 170 krooni) ei selgita jätkuvalt, kuidas sai esialgne vara väärtus suureneda ligi kaks korda. Esiteks jääb kostjale arusaamatuks 19.05.2003 arve summas 519 170 krooni esitamise asjakohasus ning seos käesoleva tsiviilasjaga. Teiseks on 18.11.2002 arve summas 295 564,05 krooni kohtule juba varasemalt esitatud, kuid varasemalt esitatud arve erineb nii välimuselt kui ka rekvisiitide
osas oluliselt selgitusele lisatud arvest (näiteks on täiesti erinev kirjaviis ja šrift; varasemalt esitatu kannab nimetust saateleht- arve, hilisem üksnes arve; varasemal viivise suurus 0,2 %, hilisemal 0,1 %, varasemal müüja nimetus allosas AS Mecro, hilisemal Mecro AS, varasemal summa 295 564,05 krooni ja hilisemal 295 564,06 krooni, varasemal näidatud kontod Hansapangas, Ühispangas, Nordea Finance Estonia (mis ei ole krediidiasutus, vaid liisingfirma), hilisemal Hansapank ning Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Kolmandaks nähtub äriregistri andmebaasist, et 18.11.2002 oli hageja juriidiliseks asukohaks Lembitu 1 A – 2 Tartu, mitte Õismäe tee 89-12, Tallinn, nagu on näidatud arvel. Nimetatud aadressi asus hageja kasutama alles 05.12.2002. Neljandaks osundab kostja, et kuigi on arusaamatu 19.05.2003 arve seos käesoleva tsiviilasjaga, nähtub mõlema arve võrdlemisel, et ühikuhinnad samade asjade eest kõiguvad märkimisväärses ulatuses. Nimetatud erinevused ning vastuolud detailides annavad alust arvata, et tegelikult on tegemist fiktiivse arvega, millega ei ole kuidagi võimalik tõendada tellingute harilikku väärtust. Ringkonnakohus on oma lahendis samuti viidanud, et varasemas menetluses ei ole hinnatud kostja vastuväiteid hageja poolt esitatud arvete fiktiivsuse kohta. Maakohus ei ole neid väiteid hinnanud ka kõnealuses otsuses.
28.Kokkuvõtlikult märgib kostja, et vaatamata sellele, et üürileandjal on vara kaotsimineku korral õigus nõuda kahju hüvitamist üldistel alustel, ei tähenda see, et ta vabaneks üldisest tõendamiskoormisest (TsMS § 230 lg 1) ning ei peaks tõendama kahju hüvitamiseks vajalike elementide (eelkõige kahju suurus) olemasolu. Käesoleval juhul on hagejale tekkinud kahju suurus ebaselge hageja enda poolt esitatud äärmiselt vastuoluliste tõendite tõttu. Kahjunõude suuruse selgus ja tõendatus on esmaseks hagi rahuldamise eelduseks, mille täitmine sõltub üksnes ja ainult hagejast. Vastus apellatsioonkaebusele
29.Hageja ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
30.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
31.VÕS § 334 lg 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja kaotsimineku eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et kaotsiminek toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast. Nimetatud sätte mõtte kohaselt lasub üürnikul kohustus käia üüritud varaga ümber heaperemehelikult ja tagada vara säilimine üüriperioodi jooksul. Maakohus on õigesti leidnud, kostja on nimetatud kohustust rikkunud ja on seetõttu hagejale tekkinud kahju eest vastutav.
32.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping täitmiseks kohustuslik ning lepinguga võetud kohustused tuleb vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 täita nii, nagu kokku lepitud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine kohustuse rikkumine ning vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 3 ja § 115 lg-le 1 on lepingu rikkumise korral võlausaldajal õigus nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. VÕS § 127 lg 2 näeb ette, et kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Vastavalt VÕS § 127 lg-le 3 peab lepingulisi kohustusi rikkunud pool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tagajärjel. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on võib varaline kahju väljenduda nii otseses varalises kahjus kui saamata jäänud tulus.
33.Kostja poolt kaebuses esitatud seisukoht, et saamata jäänud tulu nõude osas tuleks menetlus lõpetada, kuna ringkonnakohus on nimetatud nõude varasemas menetluses rahuldamata jätnud, ei põhine tegelikkusel. Ringkonnakohus on 06.06.2007 otsuses jätnud rahuldamata hageja nõude üüri saamiseks perioodi eest, mis järgnes tellingute kaotsiminekule. Samas otsuses on ringkonnakohus selgelt märkinud, et VÕS § 335 alusel esitatav nõue ei ole oma sisult samastatav saamata jäänud tulu nõudega, mille aluseks olevaid faktilisi asjaolusid hageja varasemas menetluses ei esitanud. Hageja on saamata jäänud tulu hüvitamise nõude ühes selle aluseks olevate faktiliste asjaoludega esitanud maakohtule 26.10.2007 (tl 121-125) ja nõuet 22.08.2008 täpsustanud (tlk 166-168). Eeltoodu põhjal on kostja taotlus saamata jäänud tulu hüvitamise nõude osas menetluse lõpetamiseks asjakohatu ja tuleb jätta rahuldamata.
34.Saamata jäänud tulu nõude rahuldamise osas jagab kolleegium maakohtu seisukohti. Hageja on tulu saamise tõenäosust VÕS § 128 lg-st 4 juhindudes piisavalt põhjendanud ning kostja ei ole omalt poolt toonud esile ühtegi asjaolu, mis hageja nõude ümber lükkaks. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja majandustegevus seisnes ehitustellingute üürileandmises. Samuti ei ole erimeelsust selles, et kaotsiläinud tellingud moodustasid 10% hageja tellingute kogumahust ning et hageja teenis kõnealusel perioodil majandusaasta aruannetes kajastatud tulu (tl 170-199). VÕS § 128 lg 4 järgi on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Õige on maakohtu seisukoht, et kõnealusel perioodil oli ehitusturg aktiivne ning kuna kostja ei ole toonud esile toonud asjaolusid, miks hageja ei oleks saanud tellinguid välja üürida, puudub alus kahtluseks, et kui tellingud ei oleks kostja süül kaotsi läinud, võinuks hageja vaidlusalusel perioodil tõenäoliselt teenida 10% suuremat kasumit. Hageja on esitanud tõendi ka selle kohta, et hageja nõutud hüvitis arvestab kostja kasuks sellega, et tellingute üürimisega tegelenud hageja konkurendi hinnad on hageja hindadest kõrgemad ja ka hageja ise rentis kolmandatele isikutele tellinguid samal perioodil kallimalt (tlk 127-129). Samuti on hageja põhjendatult arvestanud sellega, et tellinguid ei oleks saanud välja üürida ajaliselt katkematult, vaid osaliselt, mistõttu on hageja arvestanud hüvitise 22 kuu asemel 17 kuu eest. Eeltoodu põhjal on maakohus hageja nõude 63 900,90 krooni suuruse saamata jäänud tulu hüvitamiseks põhjendatult rahuldanud.
35.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eemärgiks kannatanu asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 132 lg 1 lausele 1 tuleb asja kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab samaväärse asja uueks soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Asja kahjustamise korral on kaitstavaks huviks esmajoones omaniku huvi asja taastamise vastu ja seetõttu lähtub asja kahjustamise korral nõude ulatust reguleeriv VÕS § 132 lg 3 kahju ulatuse kindlakstegemisel endise olukorra taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Seega ei ole hüvitise suurus tuletatav mitte asjal vahetult enne kaotsiminekut olnud väärtusest, vaid rahasummast, mis on vajalik samaväärse asja uueks soetamiseks ehk kannatanu vara senise koosseisu taastamiseks tarvilike kulutuste suurusest (RKTK 25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08 p 15). Samaväärse asja hind võrdub eeldatavasti asja hariliku väärtusega ehk kohaliku keskmise turuhinnaga. Kahju hüvitise vähendamine võib VÕS § 132 lg 1 lause 2 kohaselt tulla kõne alla seejuures vaid juhul, kui asja väärtus oli kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud.
36.Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et ta ostis kaotsiläinud tellingud uutena 2002. ja 2003. aastal makstes nende eest 89 453,82 krooni (tlk 117-119 ja 169). Samuti on hageja esitanud tõendid selle kohta, et samaväärsete kasutamata tellingute ostmine oleks 2007. a teisel poolel maksnud 145 893 krooni (tlk 126) ja 2008. a teisel poolel oleks sarnaste
kasutatud tellingute soetamine nõudnud 157 500 krooni (tlk 200). Kuna vajalik rahasumma samaväärsete tellingute uueks soetamiseks ületab nimetatud tõendite kohaselt oluliselt hageja poolt tellingute ostmisel kulutatud summat, on hageja kahjuhüvitist vähendanud ja nõuab hüvitise väljamõistmist samas summas, mille hageja kulutas tellingute soetamisele. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja poolt hüvitise suuruse selline määramine on mõistlik ja kostja suhtes vastutulelik. Omapoolseid tõendeid selle kohta, et kolm aastat kasutatud samaväärseid tellinguid saaks hankida hageja poolt nõutud hüvitisest soodsamalt, ei ole kostja esitanud. Tõendid puuduvad ka selle kohta, et kostja poolt üüritud tellingute väärtus oli kaotsimineku hetkel mingil põhjusel samaväärsete tellingutega võrreldes oluliselt vähenenud.
37.Kuna poolte vahel ei ole vaidlust selles, et üüritud tellingud kuulusid hagejale, on kostja arutelu hageja poolt esitatud tellingute soetamisarvete fiktiivsuse üle asjakohatu. Arutelu soetamisarvete tõepärasuse üle on ainetu ka seetõttu, et hageja ei nõua kostjalt mitte tellingute soetamisväärtuse hüvitamist, vaid tegelikkuses oluliselt suurema kahju osalist hüvitamist, mille ulatuse on hageja vastutulelikkuse tõttu piiranud tellingute soetamismaksumusega.
38.Eelnevat kokkuvõttes leiab kolleegium, et kuna kostja ei ole üüritud tellinguid hagejale senini tagastanud ega nende väärtust hüvitanud, on kostja üürilepingut rikkunud. Hagejale on tellingute kaotsimineku näol tekkinud varaline kahju ning kahju on tekkinud kostja poolt tellingute eest võetud vastutuskohustuse täitmata jätmise tagajärjel. Kostjapoolse vastutuskohustuse vastuvaidlematuks eesmärgiks on hagejale tekkinud sellelaadse kahju ärahoidmine. Tellingute üürijana pidi kostja lepingu sõlmimisel ette nägema, et tellingute valveta jätmise võimalikuks tagajärjeks on vara kaotsimineku tõttu hagejale kahju tekkimine nii otsese varalise kahjuna kui ka saamata jäänud tulu näol. Kostjapoolseid kohustuse rikkumist vabandavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud. Eeltoodu põhjal on maakohus hagi õigesti rahuldanud.
39.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
Iko Nõmm
Ande Tänav
Malle Seppik
Kohtuotsus parandatud Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2009 määrusega
RESOLUTSIOON
1.Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2009 kohtuotsuse sissejuhatuses ja resolutsioonis sisalduv ilmne ebatäpsus, lugedes vaidlustatud Harju Maakohtu otsuse õigeks kuupäevaks 03.10.2008.
2.Toimetada käesolev määrus kätte kõigile isikutele, kellele on kätte toimetatud kohtumäärus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.