Muud › Muud hagiasjad

bilanss (otsus nr 3), otsus uue juhatuse koosseisu valimise kohta (otsus nr 4), otsus korteriühistu juhatusele volituste andmise tagasilükkamisest korterelamu X renoveerimise strateegia kavandamisel (otsus nr 5), otsus jätta järgmise aasta remondireservi 91 000 krooni (otsus nr 6), otsus viia prügiveo ja gaasiarvestuses sisse ruutmeetripõhine arvestus (otsus nr 7). Hageja taotles nimetatud otsuste tühiseks tunnistamist, kuna korteriühistu juhatus rikkus üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Menetluse käigus hageja muutis hagi üldkoosoleku toimumise kuupäeva osas, tunnustades 18.03.2006 toimunud üldkoosoleku otsuseid nr 1, 2, 3, 5 ja 6 kehtivatena, kuid jäi esialgselt esitatud hagiavalduse otsuse nr 4 tühiseks tunnistamise ja otsuse nr 7 kehtetuks tunnistamise nõude juurde, välistades põhjendustena üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise (tl 71). Hageja taotles 18.03.2006 toimunud üldkoosoleku otsuse nr 4 (otsus uue juhatuse koosseisu valimise kohta) tühiseks tunnistamist, kuna vastavalt mittetulundusühingute seaduse § 21 lõikele 4 on üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud mittetulundusühingu kõik liikmed. Ühistu põhikiri seadust ei muuda, korteriühistuseaduses muutvat normi ei ole. Üldkoosoleku protokollist nähtub, et korteriühistu juhatuse uue koosseisu valimine algatati ja otsustati üldkoosolekul, üldkoosoleku kokkukutsumise teates juhatuse valimine päevakorras arutatavate küsimuste hulgas puudub. Üldkoosolekul ei osalenud ega olnud esindatud ühistu kõik liikmed. Hageja taotleb ka otsuse nr 7 (otsus viia prügiveo ja gaasiarvestuses sisse ruutmeetripõhine arvestus) tühiseks (kehtetuks) tunnistamist, kuna tegemist on heade kommetega vastuolus oleva otsusega (TsÜS § 38 lg 2 ja § 86). Gaasitarbimise mõõtmiseks on korteritesse paigaldatud gaasimõõturid; andmete edastamine toimub samaaegselt veetarbimise näitude edastamisega. Puudub igasugune vajadus ruutmeetripõhiseks arvestuseks. Prügi toodavad inimesed, mitte ruutmeetrid. Korteriomanik, kes ei tarbi vett ning elektrit ega maksa vee ja elektrienergia tarbimise eest, ei tooda ka prügi, kuid osaleb ühistu tarbimise eest tasumisel. Omaenda tarbimise tasub tarbija. Seega peavad olema maksete regulatsioonid kas isikute kesksed või tarbimise kesksed. Korteriühistu Tartu X põhikirjas (punkti 3.3 loetelu alapunkt 4) on sihtotstarbeliste maksete eest tasumine reguleeritud raskestimõistetavalt, kuid üheselt on siiski aru saada, et ruutmeetripõhist arvestust ei kohaldata elanike kohta arvestatud sihtotstarbeliste maksete eest tasumisel. Protokollist nähtub viide senisele elanike arvestuse kesksele maksete tasumise korrale kui põhikirjast tulenevale ning sisaldab ka viidet vajadusele muuta maksete korda ehk põhikirja. Üldkoosoleku protokollist nähtub juhatuse veendumus, et tegemist on põhikirja muutmisega, mitte kohapeal algatatava küsimuse lahendamisega. Vastavalt korteriühistuseaduse §-le 4 peab põhikirja muutmise poolt olema rohkem kui pooled häälte üldarvust (eeldades muidugi üldkoosoleku kokkukutsumise teates põhikirja muutmise olemasolu). Üldkoosolekul osalenud häälte arv on 63, ruutmeetripõhise arvestuse eest anti 30 häält, koosoleku kokkukutsumise teates põhikirja muutmist märgitud ei ole, mistõttu on otsus vastuolus mittetulundusühingute seaduse § 21 lõikega 4, mille järgi on üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Hageja leiab, et ta on isik, kellel on õigus esitada hagi korteriühistu Tartu X vastu korteriühistu üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks järgmistel põhjustel. 24.05.2002 suri Tartus X -57 asuva korteriomandi omanik T.K. , kes oli korteriühistu liikmeks. Perekonnaseisult oli pärandijätja lahutatud ja korteriomand moodustas tema lahusvara ja ainuomandi. Pärandijätjal oli kaks last, hageja A.K. ning teine tütar A.K. , kes pärandit faktiliselt valdama asunud ei ole. Ainus, kes on tegudega pärandi vastu võtnud, on hageja. Seadused (korteriühistuseadus, pärimisseadus) eristavad isikuid, kes pärimiseks peavad 10 aasta jooksul, arvates pärandi avanemisest, pärandi vastuvõtu avalduse notarile esitama, nendest, kes on pärandi vastu võtnud ja kelle puhul tähtaja 10 aastat möödumine ei tähenda pärandile õiguse kaotamist. KÜ Tartu X kehtiva põhikirja punkt 2.3 järgi on pärandi vastuvõtnud pärija ühistu liige, kelle liikmeks astumise päev on pärandi avanemise päev (s.o

24.05.2002) ja kellele lähevad üle kõik ühistu liikme varalised õigused ja kohustused. Samasugune põhimõte sisaldub korteriühistuseaduse § 5 lõikes 3. Pärandi vastuvõtnud pärijale on omandist tulenevad õigused ja kohustused üle läinud, mistõttu on üle läinud ka ühistu liikme õigused ja kohustused. Põhikirja punkt 3.1 järgi tekivad ühistu liikme õigused ja kohustused tema liikmeks astumise päevast alates. Liikme üheks õiguseks on õigus osa võtta üldkoosolekust. Põhikirja p. 2.7 järgi arvatakse liige ühistust välja tema surma korral. Üldkoosoleku teadet ei saadetud pärandijätjale, vaid hagejale kui pärandi vastuvõtnud pärijale, kes täidab ühistu ees liikme kohustusi, sh tasub korteri haldamisega seotud kulusid). Seega oli korteriühistu Tartu X 26 teadlik endise liikme T.K. i surmast ja hageja õigusest korterile nr 57. Eeltoodust tulenevalt palub hageja tunnistada tühiseks korteriühistu Tartu X 18. märtsil 2006 toimunud üldkoosoleku otsused nr 4 ja nr 7. Kostja vastuväited Kostja ei tunnistanud kirjalikus vastuses ja kohtuistungitel (tl 54-56, 93, 127-128) hagi ning taotles hagi rahuldamata jätmist. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole isikuks, kes saaks esitada hagi korteriühistu Tartu X (ühistu) üldkoosoleku otsuste tühistamise nõudega. Tulenevalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lõikest 3 on vastava nõude esitamise õigus korteriühistu liikmel. Analoogne regulatsioon on sätestatud samuti mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lõikes 3, laiendades vaid kaebeõigust juhatuse liikmele. Hageja ei ole ühistu juhatuse liige, millest tulenevalt tal puudub juhatuse liikmena kaebeõigus. Hageja ei ole ühistu liige ning seetõttu puudub tal ka ühistu liikme kaebeõigus. Vastavalt KÜS § 5 lõikele 3 saab ühistu liikmeks pärandi vastuvõtnud pärija. Pärandi vastuvõtmise protseduur on reguleeritud eeskätt pärimisseadusega ning pärandi vastuvõtmiseks tuleb pärijal seadusest tulenevalt teostada rida toiminguid, mis pärandi hulka kuuluva korteriomandi vastuvõtmise osas peavad lõppema kandega kinnistusraamatus. Ühistu ei ole pädev otsustama, kas pärija on pärandi vastu võtnud, mistõttu hageja vastavad väited ning nõuded ühistu suhtes ei ole asjakohased. Pärimisseaduse § 117 lõikest 3 tulenevalt võivad olla õiged hageja väited pärandi, sh korteriomandi aadressil X -57 Tartu, vastuvõtmise kohta, kuid sama seaduse § 121 lõikest 2 tulenevalt loetakse pärandi vastuvõtnud pärijaks pärijat, kes on asunud valdama, kasutama või käsutama ka pärandi osa. Käesoleva asja raames tunnistab hageja, et ta ei ole ainupärija. Isegi juhul, kui ühistul oleks õigus ühistu liikmeks võtta isikut, kes ei ole kinnistusraamatusse kantud korteriomanikuna, oleks käesoleval juhul see välistatud ka seetõttu, et korteriomandil on kaks potentsiaalset pärijat, seega ka kaks võimalikku kaasomanikku, kes oleksid kaaspärijad pärimisseaduse 5. peatükis sätestatud õiguste ja kohustustega. Hageja poolt on ebamõistlik eeldada, et ühistu peab, ja ka on õigustatud, korraldama kaaspärijate vahelisi õigussuhteid. Selline tõlgendus ei vastaks ka seadusele. Kaaspärijate olemasolu korral võib korteriomand jääda pärijate kaasomandisse mõtteliste osadena. KÜS näeb imperatiivselt ette, et kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, peavad omanikud sõlmima kirjaliku kokkuleppe selle kohta, kes omanikest võetakse korteriühistu liikmeks, ning võimalikud vaidlused omanike vahel saab lahendada ainult kohus. Sellise regulatsiooniga on määratud, et kaasomanikud, selleks, et nad saaksid teostada korteriühistu liikme õigusi, peavad ise astuma aktiivseid samme, tagamaks, et nende õigused korteriühistus oleks kaitstud. Lisaks rõhutab kostja, et ühistu liikmeteks saavad olla ainult Tartu X asuva kortermaja korteriomanikud. Kostja kannab liikmete nimekirja kas hageja, või mõne teise isiku, kes on kantud kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna, sest korteriomand on kinnisasi ning kinnisasja omand tekib kinnistusraamatu kandega. Kostja on arvamusel, et hageja üritab antud tsiviilasja raames varjatult lahendada pärimisvaidlust.

Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et menetlus käesolevas tsiviilasjas tuleb vastavalt TsMS § 428 lõikele 2 lõpetada, kuna hagi on esitanud selleks õigustamata isik. Kostja möönab, et hageja etteheide selle kohta, et koosolekul otsustati valida uus ühistu juhatus, kuigi vastav päevakorrapunkt koosoleku kutses puudus, on sisuliselt õigustatud. Küll leiab aga kostja, et hagi esitamine käesolevas küsimuses ei olnud õigustatud. Hageja esitas hagi 19.06.2006. Tartu Maakohtu registriosakonna registriasjas M14903/M3 jättis kohtunikuabi juhatuse liikmete muutmise kande tegemata ning 17.05.2006 määrusega andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Seega oli hagi esitamise ajal vastav minetus üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel ühistule teada, sest määruse sisu kattub hagis esitatud seisukohtadega, ning sellest tulenevalt 10.07.2006 toimunud ühistu juhatuse koosolekul otsustati kutsuda kokku uus ühistu üldkoosolek. Esitatud registrikaardi väljavõttelt nähtub, et 04.10.2006 üldkoosoleku otsusega on kinnitatud juhatuse liikmeteks samad isikud, kes 18.03.2006 otsusega. Selline otsus on käsitletav otsuse, mille kehtetuks tunnistamist nõuti, kinnitamisena MTÜS § 24 lõike 2 mõttes ning sama säte välistab nõude esitamise õiguse algse otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Üldkoosoleku otsus on tehing, milles väljendub tahteavaldus ja see tahteavaldus oli mõlemal üldkoosolekul suunatud sellele, et valida juhatuse liikmeteks ühed ja samad isikud. Sellest tulenevalt palub kostja jätta läbi vaatamata hageja nõude osas, millega nõuti 18.03.2006 kostja üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist juhatuse liikmete valimise osas. Kostja leiab, et kommunaalmaksete arvestuse muutmine (otsus nr 7) toimus vastavalt ühistu põhikirjale ning seadustele. Kommunaalmaksete arvestuse korra muutmine on kajastatud koosoleku kutse punktis 6, seetõttu oli üldkoosolek pädev antud küsimuses otsuseid vastu võtma. Kommunaalmaksetena käsitletakse tavana korteriomaniku kulusid eluasemele (nt vesi, soojusenergia, prügi, elekter jms) ning mida KÜS § 151 lg 1 defineerib majandamiskuludena. Ühistu vahendab (s.o ostab tarnijatelt ja edastab) oma liikmetele vastavaid teenuseid (v.a elekter korterisse). Kostja käsitleb vastust selles osas hagile kahe alternatiivina (A ja B). A. Vastavalt KÜS § 151 lõikele 1 jagatakse sellised kulutused vastavalt elamispinna suurusele, s.o ruutmeetripõhiselt, kui ühistu põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Ühistu põhikirja punkti 5.3.9 delegeerib vastava otsuse tegemise õiguse ühistu üldkoosolekule. Käesoleval juhul tegi ühistu üldkoosolek otsuse delegatsiooni raames, seega õiguspäraselt. B. Isegi kui eeldada, et korteriühistu põhikirjas ei saa selliste otsuste tegemist üldkoosolekule delegeerida, on ühistu üldkoosoleku otsus vastavuses seaduse mõttega. Põhikirjast ei nähtu expressis verbis ühegi majandamiskulu inimestepõhist jagamisviisi. Sellisel juhul saab üldkoosoleku otsust käsitleda kui majandamiskulude jagamise seadusega kooskõlla viimist ning etteheited selles osas on asjakohatud. Kummagi alternatiivse seisukoha korral ei ole ühistu poolt rikutud häid kombeid, kuna mõlema alternatiivi korral vastab otsuse tulemus seadusele. Hageja ei ole nõudnud KÜS § 151 lõikes 1 sätestatud majandamiskulude jagamise viisi tunnistamist põhiseaduse vastaseks. Lisaks märgib kostja, et antud jagamisviisi muutus puudutas ainult neid kortereid, milles puuduvad gaasi mõõteseadmed. Korterites, milledesse on omanikud mõõteseadmed paigaldanud, arvestatakse gaasikulu jätkuvalt vastavalt mõõteseadme näidule. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et puudub ka sisuline alus hagi rahuldamiseks, kuna ühistu üldkoosoleku otsused olid vastu võetud välja kuulutatud koosolekul 18.03.2006 ning otsused on kooskõlas seadusega, mistõttu palub kostja jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. Hageja väited kostja vastuväidetele (tl 72-73, 98-99, 122) Kostja esindaja leiab, et hageja ei ole ühistu liige, kuna ühistu ei ole pädev otsustama, kas hageja on pärandi vastu võtnud. Pidades elanike arvestust ja näidates pärast endise ühistu liikme surma elanike arvuna korteris X -57 ühte liiget varasema kahe asemel, samuti tunnistades A.K. nimetatud korteri haldajaks, on ühistu ise korduvalt tõendanud, et A.K. kui pärandi vastuvõtnud pärija suhtes

kahtlused puuduvad. Ühistu esindaja ei tõenda millegagi, et pärimiseks õigustatud A.K. oleks ühistu juhatusele väitnud, et tema on pärandit valdama asunud või on pärandi vastuvõtnud pärijana ühistu liige või et eksisteeriks mingi pärimiseks õigustatud isikute vaheline vaidlus ühistu liikme õiguste teostamise üle. Ühistu juhatuse jaoks on selge, et hagejana on A.K. pärandi vastu võtnud, sest ta valdab ja valitseb vara, mille omamine annab ühistu liikmele kõik põhikirjas märgitud õigused. Kohtule on tõendatud, et pärimismenetlust algatatud ei ole (Harju Maakohtu pärimisregistri kinnitus nr 5-6.14/6421 14.06.2006). Juhatuse liikmete valimise otsuse tühiseks tunnistamise (18.03.2006 üldkoosoleku otsus nr 4) nõude osas täiendas hageja hagi järgnevaga. Asjaolu, et juhatus asus täitma teadvalt tühist üldkoosoleku otsust, esitades registriosakonnale taotluse juhatuse liikmete volituste kandmiseks registrikaardile, ainult kinnitab hagi esitamise vajadust. Juhatus ise tegutses ka pärast seda, kui oli teadlik varem vastuvõetud juhatuse liikmete valimise otsuse tühisusest, justkui oleks tegemist kehtiva otsusega. Saanuna 17.05.2006 kohtunikuabi määruse, otsustas ühistu juhatus oma seisukoha muutuse alles 10.07.2006 (või 21.08.2006), pärast hagi esitamist 19.06.2006. Hageja arvates ei piisa MTÜS § 24 lg 2 mõttes lihtsalt samade isikute osas uue otsuse tegemisest, vaid on vajalik varasema otsuse uue otsusega kinnitamine, sest küsimus on juhatuse liikmete volituste alguskuupäevas. Antud juhul tunnistab KÜ Tartu X 04.10.2006 üldkoosolekul samade isikute valimisega juhatuse liikmeteks hagi sisuliselt õigeks ja võtab seega omaks 18.03.2006 üldkoosoleku otsuse kehtetuse, kuid tegemist ei ole otsuse kinnitamisega, kuna otsuses pole märgitud ei seda, et tegemist on 18.03.2006 üldkoosoleku otsuse kinnitamisega juhatuse liikmete valimise kohta ega näita 04.10.2006 üldkoosoleku protokoll ka seda, et valitud juhatuse liikmete volitused algavad tagasiulatuvalt 18.03.2006. Vastavalt KÜS § 13 lg 1 jõustub üldkoosoleku otsus otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Kostja ei vaidlusta 04.10.2006 toimunud üldkoosoleku otsust juhatuse liikmete valimise kohta. Kommunaalmaksete arvestuse korra muutmise otsuse tühiseks tunnistamise (18.03.2006 üldkoosoleku otsus nr 7) nõude osas viitab hageja täiendavalt KOS §-dele 1 ja 2; KÜS §-dele 1 ja 2; TsÜS § 34; AÕS §-le 72 lg 1 ja 5. Korteriühistuseaduse § 151 tõlgenduses ja seaduse mõtte otsimises ei saa vastuollu minna seaduse enda eesmärgi ja reguleerimisalaga. Vastavalt KÜS §-le 1 on korteriühistu eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine. Hageja viitab veel KOS §-dele 13; 15 lg 3; 22 ning KÜS §-le 15. Hageja leiab, et on selge, et reaalosas toimuv tarbimine ei ole ühistu tarbimine ja otsus, kus liikmed sarnaselt ühistu tarbimisele maksavad kinni reaalosas toimuva tarbimise, on heade kommetega vastuolus. Juhatusel ei ole õigust omavoliliselt hinnata, kas üldkoosoleku otsust täidetakse või mitte või täidetakse osaliselt teatavate endale kehtestatud reeglite järgi. 18.03.2006 üldkoosolekul otsustati ruutmeetripõhine arvestus nii gaasi kui prügi osas. Kostja vastusest hagile selgub, et gaasivarustuses ruutmeetripõhine arvestus puudutab ainult neid kortereid, kus gaasimõõturid puuduvad. Ühistu juhatus on otsustanud ise hinnangu anda üldkoosoleku otsusele ja loonud oma otsuse, milleks delegatsiooninorm puudub. Prügi arvestuses täidab juhatus üldkoosoleku otsust. Hageja taotleb kohtul tunnistada 18.03.2006 toimunud üldkoosoleku otsus nr 4 tühiseks vastavalt MTÜS §-le 24 ja TsÜS §-le 38 lg 2 ning MTÜS §-le 21 lg 4. Hageja taotleb kohtul tunnistada 18.03.2006 toimunud üldkoosoleku otsus nr 7 tühiseks vastavalt MTÜS §-le 24 ja TsÜS §-le 38 lg 2, kuivõrd tegemist on juriidilise isiku organi tühise otsusega, mis on vastuolus heade kommetega, mille mittevastavust tõendavad ja sisustavad KOS §-d 1, 2, 13, 15 lg 3 ja 22; KÜS §-d 1, 2, 15 ja 151, AÕS § 72 lg 1 ja 5, korteriühistu põhikiri, ning mis on vastavalt TsÜS §-le 38 lg 2 tühine, kuna otsuse vastuvõtmine põhikirja muutmiseks ilma päevakorda esitamata ja vajaliku kvalifitseeritud häälteenamuseta on vastuolus MTÜS § 21 lõikega 4 ja KÜS §-ga 4. Samuti viitab hageja KOS §-le 17 lg 2, et 18.03.2006 üldkoosoleku kutses ei olnud

kirjeldatud otsuse projekti sisu, mistõttu on üldkoosolekul vastuvõetud otsused nr 4 ja nr 7 vastuolus seaduse nõuetega ning vastuolu tõttu seadusega kehtetud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused ja põhjendused Kohus, asja arutanud ja hinnanud esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Tartu Slaavi Gümnaasiumi tõendiga 04.09.2006 (tl 68) ja Korteriühistu Tartu X liikmete üldkoosolekust 18. märtsil 2006 osavõtjate nimekirjaga (tl 64-67) on tõendatud, et Korteriühistu Tartu X üldkoosolek toimus 18. märtsil 2006. KÜ Tartu X 18.03.2006 üldkoosoleku protokolliga (tl 57-63) on tõendatud, et üldkoosolek valis uuteks juhatuse liikmeteks Indrek Purdeotsa ja Tiina Taltsi (üldkoosoleku otsus nr 4) ning otsustas viia prügiveo ja gaasiarvestuses sisse ruutmeetripõhise arvestuse (üldkoosoleku otsus nr 7). T.K. i surmatunnistusega (tl 39) on tõendatud, et T.K. suri 24.05.2002. Eelpool nimetatud asjaolude üle pooled ka ei vaidle. Hageja on esitanud hagi KÜ Tartu X vastu 18.03.2006 toimunud üldkoosoleku otsuse uue juhatuse koosseisu valimise kohta (otsus nr 4) ja otsuse prügiveo ja gaasiarvestuses ruutmeetripõhise arvestuse sisseviimise kohta (otsus nr 7) kehtetuks tunnistamise nõudes. Kostja leiab, et hagejal ei ole õigust hagi esitada, kuna hageja ei ole korteriühistu Tartu 36 liige. Kohus sellise kostja seisukohaga ei nõustu. Vastavalt KÜS § 5 lõikele 3 loetakse pärandi vastuvõtnud pärija korteriühistu liikmeks astumise ajaks pärandi avanemise päeva. Vastavalt PärS § 3 lõigetele 1 ja 2 avaneb pärand pärandaja surma või surnuks tunnistamise korral ja pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev. PärS § 117 lg 3 kohaselt juhul, kui pärija ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldust ega avaldust pärandist loobumise kohta, kuid on asunud käesoleva seaduse §-s 118 sätestatud tähtajal pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Korteriühistu Tartu X põhikirja punkti 2.3 kohaselt loetakse pärandi vastuvõtnud pärija ühistu liikmeks astumise päevaks pärandi avanemise päev. Temale lähevad üle kõik ühistu liikme varalised õigused ja kohustused. Põhikirja punkti 3.1 alusel tekivad liikme õigused ja kohustused tema liikmeks astumise päevast alates. A.K. on asunud korteriomandit asukohaga X -57 valdama ja kasutama, mida tõendab muu hulgas asjaolu, et hageja tasub korteri haldamisega seotud kulusid. Kostja väide, et hageja üritab antud tsiviilasja raames varjatult lahendada pärimisvaidlust, on põhjendamatu. Harju Maakohtu pärimisregistri andmetel ei ole pärimistoimikut avatud (tl 40), samuti tõendab pärimiseks õigustatud isiku A.K. i kinnitus (tl 81), et A.K. ei ole pärandiks oleva korteriomandi, asukohaga X -57 Tartu, osas teinud mingeid makseid ega faktilist valdamaasumist tõendavaid tegusid, ka ei pretendeeri A.K. ühistu liikme õigustele ning puuduvad ka mistahes pärandiga seonduvad vaidlused. Kuna hageja on tegudega pärandi (s.h korteriomandi) vastu võtnud, siis on hageja saanud alates T.K. i surmast, s.o 24.05.2002, KÜS § 5 lõike 3 ja KÜ Tartu X põhikirja punktide 2.3 ja 3.1 alusel korteriühistu liikmeks. Vastavalt KÜS § 13 lõikele 3 on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. MTÜS § 24 lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundus-ühingu liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. Kuna hageja on KÜ Tartu X liige, siis on tal õigus KÜS § 13 lg 3 ja MTÜS § 24 lg 1 alusel esitada hagi korteriühistu vastu üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Seadus eristab üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist (MTÜS § 241 lg 1 ja lg 4) ja otsuse kehtetuks tunnistamist (MTÜS § 24 lg 1). Käesoleva hagi puhul näib hageja soovivat nimetatud üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist. Hageja taotleb MTÜS § 24 ja TsÜS §-le 38 lg 2 TsÜS § 21 lg 4 alusel KÜ Tartu X 18.03.2006 toimunud üldkoosoleku otsuse uue juhatuse koosseisu valimise kohta (otsus nr 4) kehtetuks

tunnistamist, kuna korteriühistu juhatuse uue koosseisu valimine algatati ja otsustati üldkoosolekul, üldkoosoleku kokkukutsumise teates juhatuse valimine päevakorras arutatavate küsimuste hulgas puudus ning üldkoosolekul ei osalenud ega olnud esindatud ühistu kõik liikmed. Ka kostja on tunnistanud, et selliselt juhatuse liikmete valimine polnud kooskõlas seadusega. Kohus leiab, et käesoleval juhul on aga hageja kaotanud õigusliku huvi nimetatud otsuse kehtetuks tunnistamise vastu, kuna kostja poolt esitatud tõenditest nähtub, et juhatuse liikmete valimiseks kutsuti kokku uus üldkoosolek ja 04.10.2006 üldkoosoleku otsusega on valitud juhatuse liikmeteks samad isikud, kes 18.03.2006 üldkoosoleku otsusega, mida tõendab registrikaardi väljavõte (tl 90-92). Kohtu arvates saab nimetatud otsust käsitada 18.03.2006 üldkoosoleku otsuse kinnitamisena MTÜS § 24 lg 2 mõttes, hoolimata asjaolust, et otsuses endas otsesõnu kinnitamist märgitud pole. Kuna hageja on kinnitanud, et ta 04.10.2006 üldkoosoleku otsust juhatuse uue koosseisu valimise kohta ei vaidlusta, siis MTÜS § 24 lg 2 kohaselt puudub hagejal üldse nõudeõigus 18.03.2006 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks ning hagi selle nõude osas tuleb jätta rahuldamata. Hageja taotleb MTÜS §-de 21 lg 4; 24, TsÜS § 38 lg 2, KÜS § 4 ja KÜ Tartu X põhikirjale tuginedes 18.03.2006 toimunud üldkoosoleku otsuse nr 7 (otsus viia prügiveo ja gaasiarvestuses sisse ruutmeetripõhine arvestus) kehtetuks tunnistamist, kuivõrd tegemist on juriidilise isiku organi tühise otsusega, mis on vastuolus heade kommetega ning kuna otsuse vastuvõtmine põhikirja muutmiseks ilma päevakorda esitamata ja vajaliku kvalifitseeritud häälteenamuseta on vastuolus mittetulundusühingute seaduse § 21 lõikega 4 ja korteriühistuseaduse §-ga 4. Vastavalt KÜS § 1 lõikele 2 rakendatakse käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Sama seaduse § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. KÜS § 13 lg 3 ei ole täpsustanud, milline üldkoosoleku otsus on ebaseaduslik. Seetõttu tuleb rakendada MTÜS § 24 lõiget 1, mille kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Seega on asja lahendamise seisukohalt oluline tuvastada, kas KÜ Tartu X üldkoosoleku otsus viia prügiveo ja gaasiarvestuses sisse ruutmeetripõhine arvestus on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Kuni 22.10.2006 kehtis KÜS § 151 lg 1 järgmises sõnastuses: majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on kulud gaasile ja prügiveole (s.t kommunaalkulud) käsitatavad majandamiskuludena, täpsemalt tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste eest, ning sellised kulud arvestatakse KÜS § 151 lg 1 alusel eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Vastavalt KÜ põhikirja punktile 5.3.9 kuuluvad üldkoosoleku pädevusse sisseastumismaksu, osamaksu, sihtotstarbeliste maksete ja muude maksete suuruse ja tasumise korra kindlaksmääramine. Seega oli üldkoosolek õigustatud kindlaks määrama gaasi ja prügiveo eest tasumise korra. Kohus leiab, et prügiveo ja gaasiarvestuses ruutmeetripõhise arvestuse sisseviimine ei tähendanud põhikirja muutmist, kuna antud juhul ei ole KÜ põhikirjas sätestatud, et kommunaalmaksete (majandamiskulude) suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse isikute põhisest arvestusest. Asjaolu, et varem oli toimunud prügiveo ja gaasiarvestus elanike arvu järgi, ei tähenda, et selle korra muutmisel oleks toimunud põhikirja muutmine, sest nagu eelnevalt mainitud, ei ole põhikirjas kommunaalmaksete tasumise korda täpselt kindlaks määratud. Hageja viide põhikirja punktile 3.3.4 on asjakohatu, kuna antud juhul ei ole gaasi ja prügiveo eest tasutavate

maksete näol tegemist sihtotstarbeliste maksetega, vaid kommunaalmaksetega. Kuna üldkoosoleku kokkukutsumise teates sisalduva päevakorra punktis 6 oli kajastatud kommunaalteenuste arvestuse korra muutmine (tl 9), siis oli üldkoosolek õigustatud ka antud küsimuses otsuseid vastu võtma. Prügiveo ja gaasiarvestuses ruutmeetripõhise arvestuse sisseviimine on kooskõlas ka KÜS § 151 lõikega 1. Tuginedes eelnevale, leiab kohus, et KÜ üldkoosoleku otsus nr 7 ei ole vastuolus seaduse ega põhikirjaga ning seetõttu tuleb KÜ üldkoosoleku otsus nr 7 jätta MTÜS § 24 lg 1 alusel kehtetuks tunnistamata ja hagi ka selle nõude osas rahuldamata. Hageja on taotlenud üldkoosoleku otsuse nr 7 tühisuse tuvastamist, kuna tegemist on heade kommetega vastuolus oleva otsusega. Hageja viitab siinjuures TsÜS § 38 lõikele 2, mille kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Kohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisust reguleerib MTÜS § 241 kui eriseadus, mille lõike 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et antud juhul ei ole üldkoosoleku otsus nr 7 vastuolus heade kommetega, kuna otsus vastab seadusele. Samuti pole vastuolus heade kommetega see, et maksete tasumise korra muutus puudutab ainult neid kortereid, milles puuduvad gaasi mõõteseadmed ja et korterites, millesse on omanikud mõõteseadmed paigaldanud, arvestatakse gaasikulu jätkuvalt vastavalt mõõteseadme näidule. Pigem oleks heade kommetega vastuolus see, kui korterite puhul, kuhu on gaasi mõõteseadmed paigaldatud ja kus gaasikulu saab vastavalt mõõteseadme näidule täpselt kindlaks teha, arvestataks makseid teisiti kui täpse näidu järgi. Võttes arvesse eelnevat, leiab kohus, et KÜ Tartu X 18.03.2006 toimunud üldkoosoleku otsus nr 7 ei ole vastuolus heade kommetega ja hageja nõue otsuse nr 7 tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et hageja väide, et 18.03.2006 üldkoosolekul vastuvõetud otsused on vastuolus seadusega ja kehtetud veel seetõttu, et üldkoosoleku kutses ei olnud kirjeldatud otsuse projekti sisu, ei ole põhjendatud. Korteriühistuseadus ega kostja põhikiri ei sätesta nõuet, et üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleks märkida vastuvõetavate otsuste sisu projekt, välja arvatud korteriühistu majandustegevuse aastakava projekt koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, jättes hagi rahuldamata, jätab kostja menetluskulud hageja kanda. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.