Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Otsus loetakse TsMS § 317 lg.5 kohaselt kostjale kostjale avalikult kättetoimetatuks 30 30 päeva möödumisel otsuse väljavõtt väljavõtte tte Ametlikes Teadaan Teadaannetes ilmumise päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta se seda da apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 03.12.2002.a. ja 25.11.2002.a. liitumislepingud, mille alusel hageja osutas kostjale mobiilsideteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved, kuid kostja arveid ei tasunud, mistõttu kostja võlgneb hagejale 31.01.2003.a. seisuga 5 921 krooni ja 06 senti. Hageja on üldtingimuste kohaselt arvestanud kostja poolt viivituses oldud aja eest viivist ning nõuab viivist summas 274 krooni ja 84 senti. Kostja tegevusetus võlgnevuse tähtaegselt likvideerimiseks on otseselt vastuolus seaduse ja lepinguga. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kokku 6 195 krooni ja 90 senti. Hagi on esitatud VÕS §de 76 lg. 1, 82 lg. 1, 100, 101 alusel. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hageja kohtukulud, milleks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 350 krooni ning õigusabikulud 2 700 krooni. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid pooltevahelised liitumislepingud, üldtingimused, arved, võlanõue, riigilõivu ja õigusabi eest tasumist tõendavad dokumendid. II. Maakohtu Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus võttis hagi menetlusse ja 27.10.2006.a. saatis kostjale hagimaterjali allkirja vastu hageja esitatud aadressil. Hagimaterjal tagastati märkega „ei ela Sääsel“. Kuna hageja esitatud aadress on ka kostja registrijärgne aadress ja sellel ei õnnestunud kostjale hagimaterjali üle anda, siis kohus kontrollis karistusregistrit ja saatis hagimaterjali kostjale ka karistusregistris märgitud aadressil. Hagimaterjal tagastati märkega ”adressaat ei ela antud aadressil”. Kohus teatas hagejale hagimaterjali tagastamisest ja palus täiendavaid andmeid kostja asukoha kohta. 18.12.2006.a. esitas hageja esindaja kohtule taotluse menetlusdokumendi kostjale avalikult kätetoimetamiseks. Hageja taotlusel ja kohtu 07.12.2006.a. määruse alusel edastati kostjale haginõue ametliku väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kirjaliku vastuse esitamise tähtajaks määras kohus kostjale 12.02.2007.a. TsMS § 317 lg. 1 p. 1 kehtinud redaktsiooni kohaselt menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult kui menetlusosalise aadress ei ole kohtule teada. Avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded vähemalt kahel korral ja vähemalt nädalase vahega. TsMS § 317 lg. 5 kehtinud redaktsiooni kohaselt loetakse avalikult kättetoimetatuks 20 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevast. Seda tähtaega on järgitud. Kostjale on haginõue avaldatud ja see on ilmunud Ametlikes Teadaannetes 27.12.2006.a. ja 03.01.2007.a. Ühtlasi kohus hoiatas kostjat, et kohus võib kohtuistungit pidamata omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja kirjaliku vastust tähtaegselt ei saada. Kostja pole tähtaegselt kohtule kirjalikku vastust saatnud. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingust.

VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 350 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Hageja õigusabikulu 2 700 krooni on käsitletav TsMS §-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna ja kuulub seega kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks. Riigilõivuseaduse § 1942 kohaselt teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 100 krooni. TsMS § 148 lg. 2 kohaselt tasub väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või muu menetlusdokumendi avaldamise kulud ette hageja või muu avaldaja. Kuna kostjale on avaldatud haginõue ametlikus väljaandes ja hageja on selleks riigilõivu ette tasunud, siis kuulub kostjalt väljamõistmisele 200 krooni kohtuteadete avaldamise riigilõivu katteks. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 415 lg. 2 kohaselt kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada avalikult teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100-101 lg. 1 p. 1, § 108 sätteid ning juhindus TsMS § 147, § 148, § 162, § 178, § 407, § 415 lg. 1, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 16. aprillil 2007.a Nooremreferent

S.Tooming

I.Golubev I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.