Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

ASJAOLUD

Kostja 1 on V. 2 korteri nr 2 kui vallasasja omanik ja Kostja 2 on samas majas asuva korteri nr.8 kui vallasasja omanik. Seda asjaolu tõendab Riikliku Ehitisregistri andmete väljatrükk 23.09.2005. V. 2 majas on moodustatud korteriühistu V. 2. Kostja oli perioodil 30.04.2004–07.04.2005 V. 2 korteriühistu juhatuse liige. Seda tõendab korteriühistu registriväljatrükk. 08.02.2004 peetud KÜ V. 2 korteriomanike üldkoosolekul otsustati võtta korteriühistule laenu V. 2 hoone viilkatuse ehitamiseks. Vastavalt üldkoosoleku otsuste punktile 5 jagunevad laenumaksed kõikide korterite vahel arvestatuna üldpinna ühe ruutmeetri kohta ja tasutakse

kõikide liikmete poolt vastavalt ühistu raamatupidamise esitatud igakuistele arvetele. AS SEB Eesti Ühispank ja KÜ V. 2 vahel sõlmiti 07.04.2004 laenuleping, mille järgi andis AS SEB Eesti Ühispank KÜ-le V. 2 laenu summas 151.182,00 krooni. Laen kanti korteriühistu pangaarvele nr 10220034977018. Laenulepinguga lepiti kokku, et laen tagastatakse alates 07.05.2004 kuni 07.03.2009 igakuiste maksetena 2520 krooni, välja arvatud viimane makse, mis tuli tasuda suuruses 2502 krooni. KÜ V. 2 kohustus tasuma intresse 6,3% aastas. Laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tasumisel on lepingu järgi laenuandjal õigus nõuda viivist intressi kahekordses määras tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. Korteriühistu ei suutnud laenu tasuda, kuna ühistu liikmed ei täitnud oma kohustusi ühistu ees. AS SEB Eesti Ühispank lõpetas laenulepingu ja esitas KÜ V. 2 suhtes pankrotiavalduse. Põlva Maakohtu otsusega 19. oktoobrist 2005 kuulutati välja korteriühistu V. 2 pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Katrin Prükk. AS SEB Eesti Ühispank esitas korteriühistu pankrotimenetluses nõude summas 147.627,97 krooni. Sellest 138.341,54 krooni moodustab laenu põhiosa võlg, 584,40 krooni intressivõlg ning 8702,03 krooni viivise võlg.

HAGEJA NÕUE

Kui arvestada KÜ V. 2 võetud laenu põhiosa summas 151.182,00 krooni ümber V. 2 korterite lõikes, kuulub kostjale 1 kuuluva korteri (korter nr 2) eest laenu põhiosana tasumisele kokku 15.058,63 krooni (arvestus lisatud). Sellele summale lisanduvad viivised ja intressid. Hageja koostatud arvestuste kohaselt pidi kostja 1 perioodil 7. juuni 2004 kuni pankroti väljakuulutamiseni 19. oktoobril 2005 tasuma korteriühistule 5411.44 krooni (arvestus lisatud). Kostjale 2 kuuluva korteri (korter nr 8) eest kuulub laenu põhiosana tasumisele kokku 22.617,73 krooni (arvestus lisatud). Sellele summale lisanduvad viivised ja intressid. Hageja koostatud arvestuste kohaselt pidi kostja 2 perioodil 7. juuni 2004 kuni pankroti väljakuulutamiseni 19. oktoobril 2005 tasuma korteriühistule 8128,03 krooni (arvestus lisatud). KÜ V. 2 pangaväljavõtetest tulenevalt pole kostjad nimetatud perioodil KÜ-le V. 2 laenumakseid teinud. Seega kostja1 kui korteriühistu liikme ja korteri nr 2 omaniku võlg korteriühistu ees seisuga 19. oktoober 2005 on kokku 8128,03 krooni. Hageja on saatnud kostjatele 16.11.2005 kirja, milles palus kostjaid 19. oktoobriks 2005 tekkinud võlgnevused tasuda hiljemalt 15. detsembriks 2005 KÜ V. 2 pangaarvele nr 10220034977018 AS-is SEB Eesti Ühispank. Kostjad ei ole võlga tasunud. Samuti ei ole kostjad võtnud pankrotihalduriga ühendust ega lükanud ümber halduri andmeid võlgnevuse suuruse kohta. Hageja tugineb oma nõudes korteriühistuseaduse §-dele 5 lg.1, § 17 lg.1, § 1 lg.1, mittetulundusühingute seaduse §-le 12 lg.4, korteriühistu põhikirja p.-dele 6.2.6, 6.6, 6.7, 6.10

majanduskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. Seega on ühistul õigus nõuda kostjalt viivise maksmist. Hageja palub kohtul välja mõista Korteriühistu V. 2 kasuks K.L. ’it 5411.44 krooni ja M.L. ́ilt 8128.03 krooni. KOSTJA 1 SEISUKOHAD ( tl.73-75 ) Kostja 1 ei tunnista nõuet, sest see on alusetu ja põhjendamata. Kostja 1 ei ole olnud korteriühistu juhatuse liige. Pangalaenu võtmisel oli vajalik ka omafinantseering 10 % summas 16798 krooni, milline summa on tasutud kostjatelt kassasse laekunud osamaksete ja hooldustasude ettemaksete arvelt järgmiselt: Ühispank 26.05.2004 summas 6100 krooni, kassast 26.05.2004 summas 7856 krooni K.L. ́ilt laekunud osamaksu ja hooldustasude ettemaksete arvelt, kassast 26.05.2004 summas 13612.80 krooni M.L. ́ilt laekunud osamaksu ja hooldustasude ettemaksude arvelt. Lisaks sellele on Kostja 1 tasunud osamaksu ja hooldustasude ettemaksete arvelt korteriühistu arveldusarvele Ühispangas kokku 13 557.25 krooni. Korteriühistu põhikirja p.4.1 järgi ühistu liige ei vastuta ühistu kohustuste eest. Kui ühistu liige ei ole osamaksu täielikult tasunud, vastutab ta ühistu kohustuste eest tasumata osamaksu ulatuses. Kostja 1 jaoks on osamaksu suuruseks 300 krooni, mille ta on tasunud kahes osas 03.12.2003.a. ja 21.05.2004.a. Kostja 1 poolt on kohustused korteriühistu ees täidetud, mida tõendab AS SEB Ühispanga väljavõte ja kassa sissetuleku orderid september 2003 – 26.05.2004. Ettemaksult viivise arvestamine on alusetu. Liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras. KOSTJA 2 SEISUKOHAD ( tl. 182-183) Kostja 2 ei tunnista nõuet, sest see on alusetu ja põhjendamata. Kostja 2 on korteriühistu liige ja korteri nr. 8 kui vallasasja omanik alates 19.04.2004.a. Kostja 2 on tasunud korteriühistule osamaksu ja hooldustasude maksed kokkuleppel endise omanikuga. Kostja 2 on tasunud korteriühistule osamaksu ja hooldustasude makseid kokku 14012.80 krooni. Korteriühistu põhikirja p.4.1 järgi ühistu liige ei vastuta ühistu kohustuste eest. Kui ühistu liige ei ole osamaksu täielikult tasunud, vastutab ta ühistu kohustuste eest tasumata osamaksu ulatuses. Kostja 2 jaoks on osamaksu suuruseks 400 krooni, mille ta on tasunud 21.05.2004.a. KOHTUISTUNG ( tl. 83-86, tl. 196-199) Hageja esindaja avaldas kohtule, et tema valduses ei ole pankrotistunud korteriühistu raamatupidamisdokumente ja talle on dokumentide asukoht teadmata. On võimalus, et raamatupidamisdokumente ei ole üldse koostatudki. Viimane juhatuse liige S.J väidab, et raamatupidamisdokumendid jäid Kostja 1 kätte, kuid Kostja 1 ise väidab vastupidist. Hageja esindajal puuduvad andmed, et hagetav võlg oleks kostjate poolt tasutud. Ka kohtule esitatud kassaorderid seda ei tõenda. K.L. on teinud makseid hageja pangaarvele märkega „kassast“ ja seda ei saa lugeda K.L. i makseks tema enda eest. Kostja 1 avaldas kohtule, et tema koostas korteriühistus maksekviitungeid, kuid ei korraldanud korteriühistu raamatupidamist. Tal oli kassaorderite raamat ainult enda jaoks ja kviitungid väljajagamiseks. Muid raamatupidamisdokumente ei ole Kostja 1 näinud ega ka koostanud. Mingil ajal oli tal ka allkirjaõigus pangas. Kviitungeid korteriomanikele tegi Kostja 1 ühes eksemplaris, korteriühistule ei jäänud midagi. Kostja 1 on töötanud raamatupidajana 30 aastat. Ta pidas ka hageja kassat, mida hoidis kodus ja see koosnes üksnes Kostja 1 enda ja tema venna Kostja2 maksetest. Teised korteriühistu liikmed ei maksnud kassasse midagi. Kostja 1 poolt panka makstud raha märkega „kassast“ on Kostja 1 enda raha. Kohtule esitatud kviitungid on hooldustasu maksmise kohta. Osa kassasse laekunud rahast on tasutud kindlustuse eest, ehitajale.

Omafinantseering 10 % on tasutud Kostja 1 poolt sularahas otse ehitajale. Seda makset Kostja 1 teiste korteriühistu liikmetega ei arutanud, sest neil puudus huvi selle vastu. Kviitungite alusel on makstud osamaksu ja hooldustasu, midagi muud ei ole kviitungite alusel makstud. Kostja 2 seletas kohtule, et korteriühistuga seotud asju ajas tema eest Kostja 1, kes on kostja 2 õde. Kostja 2 ei ole ise midagi korteriühistule maksnud, kuid ta andis makseteks vajaliku raha Kostja 1 kätte. Kostja 2 ei ole näinud ühtegi korteriühistu arvet. Kostja 1 kätte korteriühistu tarbeks antud rahasummat Kostja 2 ei mäleta, ka mitte suurusjärku, see oli alla 10 000 krooni. Kostja 2 usaldas oma õde ja andis niipalju kui tarvis. Kostja 2 vastuväited hagile tulenevad Kostja 1 poolt temale räägitust. Kostja 2 ei tea, kas Kostja 1 täitis korteriühistus juhatuse liikme või raamatupidaja kohustusi. KOHTU SEISUKOHT ja PÕHJENDUSED Korteriühistuseaduse ( edaspidi KÜS) § 5 lõike 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. KÜS § 17 lõike 1 kohaselt kohaldatakse vallasasjana erastatud või osaliselt erastatud elamu mõtteliste osade ühiseks valdamiseks ja kasutamiseks asutatud korteriühistu suhtes korteriühistuseaduse sätteid. KÜS § 1 lõike 1 kohaselt sätestab korteriühistuseadus korteriühistu õigusliku seisundi, tegevuste aluse ja lõpetamise erisused. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. MTÜS § 12 lõike 4 kohaselt mittetulundusühingu liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga. Liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ette nähtud korras. Korteriühistu põhikirja punkti 6.2.6 kohaselt kuulus laenu võtmise otsustamine korteriühistu üldkoosoleku pädevusse. Ühistu põhikirja punkti 6.5 kohaselt on üldkoosolek otsusevõimeline, kui sellest võtab osa üle poole ühistu liikmetest või nende esindajatest. Korteriühistu põhikirja punkti 6.6 kohaselt annab iga korteriomand üldkoosolekul ühe hääle. Laenu võtmise otsustamiseks peab põhikirja punkti 6.7 kohaselt olema rohkem kui pool häälte üldarvust ( põhikiri tl. 28-35).

koopiad ( tl. 89). Kostja 1 avaldas, et ta ei pea vajalikuks esitada teiste kohtule esitatud puudulikult kopeeritud kassaorderite terviklikke kviitungeid kohtule, samuti ei pea ta vajalikuks esitada kviitungite originaale ( tl. 197). Kohus leiab, et Kostja 1 vastuväited ja tema poolt esitatud tõendid ei tõenda Kostja 1 poolset laenukohustuse täitmist. Asjas on tõendamist leidnud, et korteriühistu liikmed pidid ühistule tasuma nii osamaksu, igakuulist hooldustasu kui ka laenumakseid. Nimetatud asjaolu on tõendatud nii korteriühistu põhikirja p.-dega 3.2.5 ja 3.2.6 ( ühistu liige on kohustatud tasuma ühe aasta jooksul pärast ühistu asutamist osamaksu üldkoosoleku poolt otsustatud suuruses ja regulaarselt üks kord kuus juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks ettemakseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras tl.148) kui ka korteriühistu liikme Aive Visnapuule väljastatud arvetega juulis ja augustis 2004.a. ( tl. 107 108). Nimetatud arvetes on eraldi real märgitud hooldustasu hinnaga 8 krooni m2 eest, samuti on võimalik laenu tagasimakse märgitud eraldi positsioonina igakuisest hooldustasust eraldi. Arved on koostanud raamatupidajana Kostja 1, kes ei ole hageja esindaja nimetatud väitele kohtuistungil vastuväiteid esitanud ( tl. 198). Kohtule Kostja 1 poolt esitatud kassaorderi kviitungite koopiatest ei nähtu, et nimetatud kassaorderite alusel on Kostja 1 tasunud hageja kassasse just hagis nõutavaid laenumakseid. Samuti ei nähtu laenumaksete tasumine Kostja 1 poolt hageja pangakontole. Hageja SEB Eesti Ühispangas asuva pangakonto väljavõtete kohaselt ( tl. 122, 156-160) on K.L. nimelt tehtud hageja pangakontole järgmised maksed: 29.03.2004.a. – kassast krt.2 hooldustasu summas 2993.25 krooni; 15.04.2004.a. – arve 2/4 arvestuskuu aprill 2004 summas 408 krooni; 04.06.2004.a.- kassast 1800 krooni; 07.06.2004 – kassast 500 krooni. Ka nimetatud maksetest ei nähtu, et Kostja 1 oleks tasunud just hagetavat laenumakset. Kostja 1 ei vaidlusta, et ta väljastas korteriühistu liikmetele arveid ja pidas ühistu kassat ( tl. 8384), mistõttu ei saa ka pangaarvele Kostja 1 nimelt kassast tehtud makseid pidada Kostja 1 poolt laenumaksete tasumiseks. Seetõttu on alusetud ka Kostja 1 vastuväited hagile selles, et ühistu ei ole talle esitanud arveid laenukohustuse jagamiseks ( tl. 197), mistõttu ta ei ole pidanudki neid makseid tasuma. Mitte millegagi ei ole tõendatud ka Kostja 1 väited selles, et ta tasus enda ja Kostja 2 poolt ühistu kassasse tasutud laenumaksete arvelt sularahas katusetööde ettemaksu omafinantseeringu osas otse töö teostajale OÜ-le Tartumaa Ehitus ( tl. 85). Kuigi kohus selgitas Kostjale 1 nimetatud väite tõendamise vajadust ( tl. 85), ei pidanud Kostja 1 täiendavate tõendite esitamist vajalikuks ( tl. 197). Kuna hageja raamatupidamisdokumentide asukoht on teadmata, siis hageja esindaja väitel hageja valduses Kostja 1 väidet tõendavaid dokumente ei ole. Hageja esindaja seletuse kohaselt kohtuistungil on ta pöördunud korduvate päringutega ka ehitaja OÜ Tartumaa Ehitus poole, kuid päringutele ei ole vastatud. Kohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et Kostja 1 vastuväited hagile on ka vastuolulised. Üheltpoolt eitab Kostja 1 üldse maksekohustust ja samal ajal väidab, et on hagetava kohustuse juba ammu täitnud. Kohus leiab, et ka Kostja 2 vastuväited hagile ja tema poolt esitatud tõendid ei tõenda Kostja 2 poolset laenukohustuse täitmist. Kostja 2 on enda väidete kohaselt kõik maksed hagejale teinud sularahas oma õe Kostja 1 kaudu. Hageja pangaarvele Kostja 2 makseid ei ole kunagi teinud. Kostja 2 on esitanud väidetavate laenumaksete tasumise tõendamiseks kohtule viis kassaorderi kviitungi koopiat ( tl. 184-185), mille kohaselt on Kostja 2 tasunud 20. mail 2004.a. osamaksu 400 krooni, 20. mail 2004.a. arve nr. 8/5 alusel 2000 krooni; vastavalt kokkuleppele 25. märtsil 2004.a. 3000 krooni, ettemaksena 20. mail 8000 krooni ja maikuu eest krt. 8 20. mail 612.80 krooni. Seega ei nähtu nimetatud dokumentide koopiatest, et Kostja 2 oleks tasunud just hagetavate laenumaksete eest. Kohus peab vajalikuks märkida, et teise poole vastuväite korral ei saa pool tõendada oma väidet dokumentaalse tõendi koopiaga, mille kohaselt on ta ise või tema lähikondne olnud nii makse teostaja kui ka makse saaja esindaja ( käesoleval juhul kassapidaja). Kassasse raha laekumine Kostjate poolt väidetud ajal ja viisil tuleb lugeda mitte tõendatuks.

Vastuseks kostjate vastuväitele selles, et kuna kostjad on tasunud hagejale osamaksu, siis ei pea kostjad ühistu liikmetena vastutama ühistu kohustuste eest, märgib kohus järgmist. Tulenevalt laenulepingust, mis on sõlmitud hageja ja SEB Eesti Ühispanga vahel, on kohustatud isikuks panga ees tõepoolest hageja. Samas on laen võetud ehitise, kus korter asub, katuse remondiks. Korteriomanikud ise on vastavalt üldkoosoleku protokollile olnud nõus tasuma laenumakseid kui korteriühistu majandamiskulu. KÜS § 15 ́lg. 1 on majandamiskulud KÜS-i tähenduses just korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama §-i lg.2 kohaselt loetakse KÜS-i tähenduses eluruumi hoolduseks töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks KÜS-i tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Ka hageja põhikiri ei sätesta teisiti. Seega on kostjatel täitmata kohustus hageja ees ja käesoleva hagiga ei sunnita kostjaid vastutama ühistu kohustuste eest. Seega ei välista ka osamaksu väidetav tasumine kostjate poolt hageja käesolevat nõuet. Kostja 1 on kohustatud tasuma hagejale laenumakseid nõutaval perioodil 07. juuni 2004 kuni hageja pankroti väljakuulutamiseni 19.10.2005 summas 5411.44 krooni ja nimetatud rahasumma tuleb Kostjalt 1 hageja kasuks välja mõista. Kostja 2 on kohustatud tasuma hagejale laenumakseid nõutaval perioodil 07. juuni 2004 kuni hageja pankroti väljakuulutamiseni 19.10.2005 summas 8128.03 krooni ja nimetatud rahasumma tuleb Kostjalt 2 hageja kasuks välja mõista.

KOHTUKULUD

TSMS § 173 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna kohus hagid rahuldab, siis tulenevalt TSMS §-st 162 lg.1 ja § 165 lg.1 kannavad menetluskulud kostjad. Kumbki kostja kannab menetluskulud osas, milles tema vastu nõue rahuldati.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.