Muud › Muud hagiasjad

menetluse lõpetamise kohta

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Indrek Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

12.veebruar 2007.a. Rapla

Tsiviilasja number

2-05-1911

Tsiviilasi

A R hagi A S’a vastu kaasomandi lõpetamiseks ja hüvituse väljamõistmiseks Hageja A R, esindaja R K Kostja A S, esindaja vandeadvokaat I K, Advokaadibüroo L

Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

Võtta vastu A R loobumine hagist A S’a vastu ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Menetluskulude jaotus Poole menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Riigile tekkinud menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrust saab vaidlustada määruskaebusega Tallinna Ringkonnakohtule. Määruskaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest Pärnu Maakohtu (Rapla kohtumaja) kaudu.

Asjaolud Pooltele kuulus kaasomandi alusel kinnistu, milline asub Rapla maakonnas xxx ja mille kohta on Pärnu Maakohtu Rapla kinnistusjaoskonnas avatud registriosa nr. xxx. 17.mail 2005.a. esitatud hagis taotles hageja kaasomandi lõpetamist ja palus jagada kinnistu reaalosadeks selliselt, et hagejale jääks jagamisel tekkiv kinnistu suurusega 602,5 m2, millel paikneb juurdeehitus (elamuks ümber ehitatud kõrvalhoone) ja kostjale jääks olemasolev kinnistu poole väiksemana s.o. samuti suurusega 602,5 m2. Kinnistu sellel osal paikneb elamu. Enda kasuks palus hageja välja mõista

rahalise hüvituse 199000 krooni. Kostja nõustus hagiga kaasomandi lõpetamise osas ja kinnitas, et on sellega kogu aeg nõus olnud. Rahalise hüvituse osas palus kostja jätta aga hagi rahuldamata. Pooled ei jõudnud kokkuleppele kummagi moodustatava kinnistu turuväärtuse ja sellest oleneva rahalise hüvituse osas. 28.novembril 2006.a. esitas hageja avalduse hagist loobumiseks, kuna ta on oma osa kaasomandist võõrandanud kostjale. Menetluskulud palus hageja jätta kummagi poole enda kanda. Kostja ei vaidle vastu hagist loobumisele, kuid ei nõustu kohtukulude jäämisega poolte kanda ja palub hagejalt mõista välja 15487.50 krooni esindajale makstud tasu hüvitusena. Põhjendustest nähtub, et hageja on põhjustanud kostjale tarbetu kohtuskäigu, kuna kostja nõustus juba enne hagi esitamist kõigi hageja poolt pakutud kaasomandi lõpetamise viisidega ega ole hageja õigusi kuidagi rikkunud. Kuni 01.jaanuarini 2006.a. kehtinud TsMS § 62 lg. 1 kohaselt ei pidanud kostja hagejale hagist loobumise korral kohtukulusid hüvitama, kostja nõudel võis kohus hagejalt välja mõista aga kostja kohtukulud, välja arvatud juhul, kui hagist loobumine on tingitud nõude rahuldamisest kostja poolt. Antud juhul lõppes kaasomand viisil, millega kostja nõustus juba enne hagi esitamist ja niisugune olukord ei ole kvalifitseeritav eelmise TsMS § 62 lg. 1 teise lause järgi. Kehtiva TsMS § 200 lg. 3 kohaselt võib kohus hagejat trahvida või mõista temalt vastaspoole kasuks hüvituse ja jätta täielikult või osaliselt tema kanda vastaspoole kohtukulud, kui hagi on esitatud teadlikult põhjendamatuna ja vastaspoolele kahju tekitamise eesmärgil. Kohtu seisukoht TsMS § 428 lg. 1 p. 3 kohaselt tuleb menetlus lõpetada, kui hageja on hagist loobunud. Antud hagist loobumine ei riku kuidagi olulist avalikku huvi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne 01.jaanuari 2006.a. alustatud menetlustes kohtukulude jagamisele seni kehtinud TsMS-i sätteid. Viimase § 62 lg. 1 kohaselt ei pidanud kostja hagejale hagist loobumise korral kohtukulusid hüvitama; riigi poolt kantud menetluskulude hüvitamist menetluse lõpetamise korral eelmine TsMS aga ette ei näinud. Kohus leiab, et kostja ei ole antud juhul täitnud hageja nõuet eelmise TsMS § 62 lg.1 teise lause mõttes. Hageja nõudeks oli rahaline hüvitus, mille suurus jäi sõltuma kummalegi poolele jääva (hagi menetluse ajal veel moodustamata) kinnistu turuväärtusest ja kaasomandi lõpetamine kinnistu jagamisega kaheks iseseisvaks kinnistuks. Hageja 10.aprilli 2006.a. kirjast kohtule nähtub, et K Vallavalitsus ei anna luba kahe eraldi kinnistu moodustamiseks ja pooled on jõudnud kokkuleppele, et kostja ostab ära hagejale kuuluva mõttelise osa. Hagile lisatud poolte vahelisest kirjavahetusest nähtub, et 1.28.mail 2002.a. on kostja pöördunud hageja poole ettepanekuga lõpetada kaasomand ja teha notariaalselt kinnistatud kokkulepe kinnistu reaalosadeks jagamise kohta, soovinud hagejalt vastust ja teatanud, et vastasel korral pöördub AÕS § 76 ja 77 lg. 2 alusel kohtu poole. 2.12.juunil 2002.a. on hageja vastanud, et on kinnistu jagamisega kostja poolt soovitud viisil nõus, kuid soovib 150000 krooni hüvitust kostja osale jääva elamu mõttelise osa eest.