Viru Maakohus
Kohtunik
Andres Hallmägi
Määruse tegemise aeg ja koht
29. mai 2017, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-6092
Tsiviilasi
XXX XXXi pankrotiavaldus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: XXX XXX (IK XXX, elukoht XXX, Sillamäe linn) Ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo (XXX)
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine
2-17-6092 üksnes pankrotihaldur.
Pankrotimääruse peale võib isik, kelle õigusi on käesoleva määrusega kitsendatud (sh ka võlgnik) esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul kas alates pankrotiteate avaldamisest või alates määruse isiklikult kättesaamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
XXX XXX esitas kohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Üheaegselt pankrotiavaldusega esitas XXX XXX ka kohustustest vabastamise avalduse. Nõusoleku võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks nimetamiseks on esitanud kohtule Ly Müürsoo, kes kinnitas kohtule, et ta on sõltumatu nii võlgnikust kui ka teadaolevatest võlausaldajatest.
Ajutise pankrotihalduri aruanne Ajutise pankrotihalduri 16.05.2017 aruandest selgub võlgniku kohta järgmist: Ajutise halduri poolt teostatud toimingute tulemusena on võlgniku kohta selgunud järgmist:
2-17-6092 I Vara Järelepärimiste tulemusena pankadesse selgus, et XXX XXX omab Swedbank AS-is arvelduskontot nrXXX, mille saldo seisuga 10.05.2017.a. oli 77,64 eurot. Kontol on broneering 9,60 eurot kaardi kuuhooldustasudest. Seega on kontol vabu rahalisi vahendeid 68,04 eurot. Täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1 kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust ja lg 2 kohaselt kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. Alates jaanuarist 2017. a on palga alammäär 470 eurot. Seega ei arvesta ajutine pankrotihaldur Swedbank AS kontojääki pankrotivara hulka. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole XXX XXX saanud maksustatavat tulu 01.01.2016.a kuni 30.04.2017.a.. XXX XXX ei ole esitanud füüsilise isiku tuledeklaratsioone 2014. a, 2015. a ja 2016. a kohta. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel on XXX XXXi nimele registreeritud 270/15546 mõttelist osa kinnistust (korteriomand) pindala 27 m2, asukohaga XXX, Järve linnaosa, Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond, katastritunnusega XXX, registriosa numbriga 2703107. Portaalis City24.ee on samas majas oleva osaliselt remonditud korterite müügihinnaks 1999 eurot (m2 hind on 51,79 eurot). Seega sama ruutmeetri hinnaga oleks korteri maksu-mus 1398,33 eurot. Järve linnaosas on enampakkumisel korterid müügis hinnaga 17,50 eurot/m2 kuni 26,90 eurot/m2. Seega samade ruutmeetri hindadega oleks korteri maksumuseks 472,50 eurot kuni 726,30 eurot. Pankrotiavalduses on märgitud, et korter on rüüstatud ja maha müüdud. Telefonivestluses teatas XXX XXX, et ta ei ole ostu-müügi lepingut sõlminud ja rõhutas veel kord, et korter on tugevasti rüüstatud, kõik oluline on korterist varastatud. Arvestades XXX XXXi selgitusega ja kuna pankrotimenetlus on oma iseloomult kiire menetlus, siis arvestab ajutine pankrotihaldur oma lõppjäreldustes vara hinnanguliseks väärtuseks 300 eurot. Järelepärimise tulemusena Maanteeametisse selgus, et liiklusregistris käesoleva aja seisuga XXX XXXi nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega kaevu ja jette registreeritud ei ole ega viimase viie aasta jooksul ei ole olnud. XXX XXX omas AS-is SEB Pank arvelduskontot nr XXX, mis suleti 03.06.2015.a. panga algatusel. Sulgemise ajal oli konto jääk 0 eurot. Tulenevalt eeltoodust on XXX XXXil ajutisele pankrotihaldurile teadaolevat vara hinnanguliselt 300 eurot.
II Kohustused Maksu- ja Tolliameti esitatud saldoteatise järgi on nõuete saldo 6968,84 eurot, mis on kohtutäituri arestinõue. Ajutine pankrotihaldur ei arvesta lõppjäreldustes Maksu- ja Tolliameti poolt teatatud kohtutäituri arestinõudega, sest see nõue on kajastatud eraldi.
2-17-6092 Võlgnevused teadaolevatele võlausaldajatele:
Swedbank AS-le 9,60 eurot (kaardi kuuhooldustasud). Kuna konto jääk oli 77,64 eurot ja konto jäägiga saab teha tasaarvestuse, siis ei arvesta ajutine pankrotihaldur võlgnevust Swedbank AS-le võlgnevusena; Civilis Õigusbüroo OÜ teatas, et Placet Group OÜ nõue on 175,75 eurot; Eesti Energia AS-le 128,04 eurot (leping Vahtra 10-36, Kohtla-Järve); Tele2 Eesti AS teatas, et loovutas 2012.a. võlgnevuse PlusPlus Captal OÜ-le. PlusPlus Baltic OÜ teatas, et võlgnevus on 733,72 eurot. Samas kohtutäitur Kristel Maalmani vastuses on kajastatud võlgnevus 676,88 eurot. Ajutine pankrotihaldur võtab lõppjäreldustes arvesse võlausaldaja poolt esitatud nõude suuruse, kuid nõude täpne suurus vajab väljaselgitamist pankrotimenetluse käigus; ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le 312 eurot (SMS Laen AS poolt loovutatud nõue); Elisa Eesti AS teatas, et loovutas 2011.a. võlgnevuse Julianus Inkasso OÜ-le. Julianus Inkasso OÜ teatas, et nende menetluses on 2 Aktiva Finants OÜ nõuet: Elisa Eesti AS poolt loovutatud nõue 1280,21 eurot; Folkefinans AS Eesti filiaali poolt loovutatud nõue 213,46 eurot; Telia Eesti AS-le 575,84 eurot; Condor Inkasso OÜ-le 8764,35 eurot (ts.asi 2-16-121092). Samas kohtutäitur Tatjana Afanasieva vastuses on kajastatud võlgnevus 5455,87 eurot (lisandub viivis). Ajutine haldur võtab lõppjäreldustes arvesse võlausaldaja poolt esitatud nõude suuruse, kuid nõude täpne suurus vajab väljaselgitamist pankrotimenetluse käigus; Politsei- ja Piirivalveametilekokku kahe nõude eest 76 eurot (nõuded on menetluses kohtutäiturite Krista Järveti ja Risto Kütt’i juures); Täitemenetluste koondväljatrükist nähtub, et kohtutäitur Risto Kütt’i menetluses on Kodakondsus- ja Migratsiooniameti 3 nõuet kokku 260,76 eurot. Kohtutäitur Risto Kütt teatas, et Kodakondsus- ja Migratsiooniamati võlgnevus on 191,73 eurot. Kuna Kodakondsus- ja Migratsiooniamet ei ole ajutise halduri järelepärimisele vastanud, siis arvestab ajutine haldur lõppjärelduses kohtutäituri poolt teatatud summaga, kuid nõuete olemasolu ja täpne suurus tuleb välja selgitada pankrotimenetluse käigus.
Võlgnevused kohtutäituritele on järgmised: Kohtutäitur Tatjana Afanasievale 730,45 eurot; Kohtutäitur Andrei Krekile 64,59 eurot; Kohtutäitur Krista Järvetile 51,24 eurot; Kohtutäitur Kristel Maalmanile 684,41 eurot; Kohtutäitur Risto Kütile summas 122,91 eurot; Täitemenetluste koondväljatrükist nähtub, et kohtutäitur Andrei Kreki menetluses on AS Falck Eesti (uus ärinimi G4S Eesti AS) 3 nõuet kokku 92,03 eurot. Kohtutäitur Andrei Krek teatas, et nõuded on aegunud. Kuna G4S Eesti AS ei ole ajutise halduri järelepärimisele vastanud, siis ei arvesta ajutine haldur lõppjärelduses nende nõuetega, kuid nõuete olemasolu ja täpne suurus tuleb välja selgitada pankrotimenetluse käigus. Täitemenetluste koondväljatrükist nähtub, et kohtutäitur Kristel Maalmani menetluses on Ida Prefektuuri 2 nõuet kokku 138,35 eurot. Kohtutäitur Kristel Maalmani vastusest nähtub, et nõuded on aegunud. Kuna ka Politsei- ja Piirivalveamet vastuses ei ole neid nõudeid kajastatud, siis ei arvesta ajutine haldur lõppjärelduses nende nõuetega, kuid nõuete olemasolu tuleb välja selgitada pankrotimenetluse käigus.
2-17-6092 Täitemenetluste koondväljatrükist nähtub, et kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses on Politsei ja Piirivalveameti nõue 100 eurot. Kuna Politsei- ja Piirivalveamet vastuses ei ole seda nõuet kajastatud, siis ei arvesta ajutine haldur lõppjärelduses täitemenetluse koondis oleva summaga, kuid nõude olemasolu ja täpne suurus tuleb välja selgitada pankrotimenetluse käigus. Kohtutäitur Natalja Malahhova ei ole ajutise halduri järelepärimisele aruande koostamise ajaks vastanud. Seega puudub halduril informatsioon, kas XXX XXXil on kohtutäitur Natalja Malahhovale täitekulude võlgnevust. Võlgnevuse olemasolu tuleb välja selgitada pankrotimenetluse käigus. Seega tulenevalt eeltoodust moodustavad XXX XXXi ajutisele pankrotihaldurile teadaolevad kohustused kokku 14 104,70 eurot. III Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused XXX XXXi vara suhtes oli enne pankrotiavalduse menetlusse võtmist 15 täitemenetlust:
Kohtutäitur Tatjana Afanasieva menetluses oli Condor Inkasso OÜ nõue summas 5554,02 eurto; kohtutäitur Andrei Kreki menetluses oli AS Falck Eesti (uus ärinimi G4S Eesti AS) 3 nõuet kokku nõue 92,03 eurot; kohtutäitur Krista Järveti menetluses oli Politsei- ja Piirivalve nõue 36 eurot; kohtutäitur Kristel Maalmani menetluses oli PlusPlus Baltic OÜ nõue 676,88 eurot, Aktiva Finants OÜ nõue summas 1280,21 eurot, Placet Group OÜ nõue 175,75 eurot ja Ida Prefektuuri 2 nõuet kokku summas 138,35 eurot; kohtutäitur Risto Küti menetluses oli Politsei- ja Piirivalveameti nõue kokku summas 40 eurot, Kodakondsus ja Migratsiooniameti 3 nõuet kokku 260,76 eurot; kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses oli Politsei- ja Piirivalveameti nõue summas 100 eurot.
Võttes aluseks Viru Maakohtu 03.05.2017. a määruse, esitas ajutine pankrotihaldur täituritele taotlused täitemenetluste peatamiseks.
IV Majanduslik olukord Seisuga 16.05.2017.a. on XXX XXX’il ajutisele pankrotihaldurile teadaolevat vara hinnanguliselt 300 eurot, samas on teadaolevaid kohustusi kokku 14 104,70 eurot. Seega ületavad kohustused varasid 13 804,70 euro võrra. Kohustused suurenevad lisanduvate viiviste ja intresside näol. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole XXX XXX saanud maksustatavat tulu 01.01.2016. a kuni 30.04.2017 a. PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. XXX XXX on esitanud kohtule võlgniku pankrotiavalduse. Tulenevalt eelpoolkirjeldatud olukorrast on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et XXX Prudnikov on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse põhjus
2-17-6092 Vanglakaristusest tulenenud töökaotus ja sellest tulenev suutmatus tasuda võetud kohustusi. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Ajutine pankrotihaldur teatab kohtule, et XXX XXXi pankrotimenetluses ei piisa vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja, et XXX XXX on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole teada vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Samas märgib PankrS § 170 lg 11, et kohus kuulutab pankroti välja ka siis, kui esinevad PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alused menetluse raugemiseks, aga võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Kuna XXX XXX on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja oma avalduses on XXX XXX kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, siis peab kohus XXX XXX pankroti välja kuulutama. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot tunnis. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Käesolevas pankrotimenetluses esitab ajutine pankrotihaldur kohtule kulude aruande, kus on kajastatud ülesannete täitmiseks kulutatud 10 tundi, arvestusega 80 eurot tunnis, millest tulenevalt ajutise halduri tasu oleks 800 eurot, ja kulude katteks 50 eurot, kokku 850 eurot. Arvestusele lisandub käibemaks 170 eurot. Seoses võlgnikul vahendite puudumisega taotleb ajutine pankrotihaldur PankrS § 23 lg 4 kohaselt ajutise halduri tasu 397,00 € (s.h. seaduses ettenähtud maksud, v.a. käibemaks) hüvitamist riigi vahenditest. Summale lisandub käibemaks 79,40 eurot. Kuigi antud juhul ajutine pankrotihaldur ei taotle menetluse lõpetamist raugemise tõttu, on olemas kõik eeldused nimetatud sätete kohaldamiseks ning ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks osaliselt riigi vahenditest, sest menetluse lõpetamist raugemise tõttu takistab üksnes PankrS § 171 lg 11 – võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks . V Ajutise halduri arvamus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse võimalikkuse kohta PankrS § 170 lg 1 ja 2 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist ja avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käeso6
2-17-6092 leva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. XXX XXX esitas kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Käesolevas menetlusstaadiumis ei näe ajutine haldur takistusi, mis välistavad kohustustest vabastamise menetluse algatamist. PankrS § 150 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 5 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb. Ly Müürsoo tegutseb pankrotihaldurina läbi OÜ Sentire M.K. (reg.kood 10539935).
Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt, pankrotiavalduse võib esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. PankrS § 31 lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 31 lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest ku-ni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Kohus rahuldab pankrotiavalduse ja kuulutab välja XXX XXXi pankroti. Kohus pidas vajalikuks pöörata käesolev pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta määruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Ly Müürsoo on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Ly Müürsoo tuleb nimetada XXX XXXi pankrotihalduriks. Kohus kutsub kokku võlausaldajate esimese üldkoosoleku esmaspäeval, 19. juunil 2017. a
2-17-6092 kell 11.30 Viru Maakohtu Narva kohtumajas saalis nr 1, asukohaga 1. Mai 2, Narva. Võlgniku vande andmine toimub samas kell 11.30. Kohus selgitab, et võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuhu märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning selgitus selle kohta, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 33 lg 2,3). Kohus teatab ka, et pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42).
Ajutise halduri kulud ja tasu PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot tunnis. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Ajutise pankrotihalduri poolt kohtule esitatud kulude aruande kohaselt on ülesannete täitmiseks kulutatud kümme tundi, arvestusega 80 eurot tunnis, millest tulenevalt ajutise halduri tasu oleks 800 eurot, ja kulude katteks 50 eurot, kokku 850 eurot. Arvestusele lisandub käibemaks summas 170 eurot, kokku 1020 eurot. Ajutise halduri esitatud tasu on mõistlik ja põhjendatud. Tasust 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot palub haldur välja mõista menetlusabina riigi vahenditest ja 543,60 eurot koos käibemaksuga XXX XXXilt. Vastavalt PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 5 ajutise halduri tasu ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks on pankrotimenetluse kulud. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
2-17-6092 PankrS § 150 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpe-tatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast Tulenevalt PankrS §-st 23 lg 6 võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.