2-05-21915 07. veebruar 2007, Narva kohtumaja Viru Maakohus Natalja Losevtsova
Kohtuasi
OÜ Profines hagi A.. J.. vastu töövaidluses
Menetlusosalised
Hageja: OÜ Profines (registrikood ..) Hageja seaduslik esindaja: Na... K.., juhatuse liige, isikukood .. Hageja volitatud esindaja: Ulvi Moesaar, 23.01.2007.a volikiri, ik .. Kostja: An. .. (ik .. ) Kostja volitatud esindaja: Vladimir Firsov, 09.01.2007.a volikiri, ik .. 29. jaanuar 2007 Hageja volitatud esindaja: Ulvi Moesaar Kostja : A.. J.. Kostja volitatud esindaja: Vladimir Firsov Jelena Muttonen Aili Hirt Hagi rahuldada osaliselt. Tunnistada 20.12.2004 sõlmitud OÜ Profines ja A.. J.. vahel tööleping lõpetatuks 14.02.2005 TLS § 86 p 6 ja 8 alusel.
Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud Kohtuistungi sekretär Tõlk Resolutsioon
Mõista OÜ-lt Profines A..i J.. kasuks välja bruto töötasu summas 2928 (kaks tuhat üheksasada kakskümmend kaheksa) krooni 80 senti; lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmine palk bruto summas 22464 (kakskümmend kaks tuhat nelisada kuuskümmend neli) krooni. Mõista A.. J..välja OÜ Profines kasuks 28618 (kakskümmend kaheksa tuhat kuussada kaheksateist) krooni 25 senti ja kohtukulud summas
(üks tuhat kuussada üheksakümmend) krooni 90 senti. Kohtuotsus tehakse teatavaks 15. veebruaril 2007.a kell 10.00 kohtumaja) kantselei kaudu.
Viru Maakohtu (Narva
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esitamise astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hageja nõue ja põhjendused 12.08.2005.a. esitas OÜ Profines Tallinna Linnakohtule hagiavalduse A.. J.. vastu töövaidlusasjas. 07.11.2005.a saadeti tsiviilasi kohtualluvuse järgi Ida-Viru Maakohtule, kuna kostja tegelik elukoht oli Sillamäel. 14.11.2005.a saadeti tsiviilasi kohtualluvuse järgi Narva Linnakohtule.. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt 2004.a detsembrikuus pöördus kostja A..i J.. hageja OÜ Profines poole sooviga tööle asumiseks ehitajana välismaale, kuna teadis, et hageja tegeleb tööjõurendiga. 20.12.2004 sõlmisid hageja ja kostja töölepingu (lisatud hagiavaldusele). Töölepingu sõlmimisele järgneval päeval pidi kostja töölähetuse alusel asuma tööle hagejaga kliendisuhetes olevasse ettevõttesse Travelox Oy Soome. 20.12.2004 vahetult peale töölepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel sai hageja oma kliendilt Travelox Oy faksiteate (lisatud hagiavaldusele), milles klient teatab oma ettevõttes ehitusalase tegevuse lõpetamisest ja sellega seonduvalt tööjõu vajaduse mittevajalikkusest. Hageja selgitas kostjale olukorda ja suusõnaliselt lepiti kokku töölepingu peatumises TLS § 54 lg 1 mõistes hetkeni, mil hageja leiab kostjale teise töö. Hageja ja tema kliendi Tmi Ritva Kinnoneni vahelise Työsopimus lepingu (lisatud hagiavaldusele) alusel saadeti kostja 03.02.2005 hageja kliendi juurde Soome Otalampisse ehitusobjektile ehitajana tööle. Eelnevalt oli hageja kostja töölähetusse saatmiseks taotlenud kostjale viisa, mis väljastati Soome Konsulaarosakonnast Pikk Jalg 14, Tallinn, esialgse kestvusega 01.02.2005-26.02.2005. Samuti on asjaolu, et kostja viibis töölähetuses tõendatav kostja passi löödud Soome Vabariiki sisse- ja väljasõidu templite järgi. Vastavalt TsMS § 19 lg alusel on hagejal õigus taotleda nimetatud tõendi esitamist. Hageja palub kostjal teha kostja passist väljavõte, kuna see tõendab kostja viibimist töölähetuses. Samuti vormistas hageja 20.01.2005 Salva kindlustuses kostjale Soome sõiduks vajaliku kindlustuspoliisi (lisatud hagiavaldusele). Nädal pärast kostja tööle asumist Soomes Ritva Kinnoneni juures helistas viimane hagejale kaebustega kostja suhtes, teatades hagejale, et A.. J..ei huvitu üldse töötegemisest, omab väheseid ehitusalaseid kogemusi, ei ilmunud töökohale kokkulepitud ajal ning ei suutnud teostada etteantud tööülesandeid. Peale selle tarbis ta töö ajal töökohas alkoholi ja tööandja kliendi sellekohaste märkuste peale käitus üleolevalt. Ühel ööl tarbis kostja alkoholi koos Maksim Ptšjolkiniga terve öö ning ei ilmunud hommikul üldse tööle. Ritva Kinnonen saatis hagejale sellekohase faksiteate 10.02.2005 (lisatud hagiavaldusele). Hageja klient Ritva Kinnonen saatis kostja Eestisse tagasi ja lõpetas hagejaga lepingu. Hageja nõudis vahetult peale kostja Eestisse naasmist hageja kliendi juures Soomes töölähetuses olles toimuva kohta kirjalikku seletust, mille andmisest kostja keeldus. Hageja määras 14.02.2005 käskkirjaga nr 1 (lisatud hagiavaldusele) distsiplinaarkaristuseks TDS § 3 lg 4 töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 6 ja 8. 15.02.2005 tutvustati tunnistajate O.Marty ja T.Zraeva juuresolekul kostjale käskkirja distsiplinaarkaristuse määramisest, millele kostja keeldus alla kirjutamast ja seda ka vastu võtmast. Vastavalt TDS § 21 lg 1 on tööandjal õigus tööleping lõpetada distsiplinaarkaristuse korras TLS §11, 73-75, 91-96 ja 103-106 ettenähtud lepingu lõpetamise tingimusi ja korda. TDS § 2 p 1 kohaselt on distsiplinaarsüütegudeks TLS § 48 ja 50 nimetatud kohustuste süüline täitmatajätmine või mittenõuetekohane täitmine, samuti tööl joobnuna viibimine, milliste eest tööandja on õigustatud määrama TDS § 3 p 4 märgitud karistuse. Vastavalt TLS § 106 ei ole tööandja
töölepingu lõpetamisest töötaja süütegude tõttu kohustatud ette teatama ega hüvitust maksma. Hageja lõpetas kostjaga töölepingu TLS § 86 p 6 ja 8 alusel 15.02.2005. Kostja esitas 26.04.2005 avalduse Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel alates 03.04.2005 ja palga ning hüvitise sissenõudmiseks summas 107 971.11 krooni. Hageja arvates on kostja sellekohane nõue alusetu, sest hageja ja kostja vaheline tööleping oli lõpetatud TLS § 86 p 6 ja 8 alusel 15.02.2005. Hageja ja kostja vahelise töövaidluse istung oli Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni poolt määratud 27.06.2005 a. kell 12.00. Kuna hagejal oli kutse töövaidluskomisjoni istungile ilmumiseks kaotsi läinud, siis ekslikult ilmus hageja töövaidluskomisjoni istungile 27.06.2005 kella 12.00 asemel 15.00, mil töövaidluskomisjon oli juba tagaseljaotsuse teinud. Hagejal ei õnnestunud töövaidluskomisjonis oma õigusi kaitsta. 27.06.2005 tegi Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjon töövaidlusasjas 9.01-02/1180-05 hageja suhtes tagaseljaotsuse (lisatud hagiavaldusele), mille kohaselt otsustas lugeda kostja ja hageja vahel sõlmitud töölepingu lõppenuks 03.04.2005 ja mõistis hagejalt kostja kasuks saamata palgad, lõpparve, ja keskmise palga lõpparve kinnipidamise eest brutosummas 158 669.60. Vastavalt ITLS 24 § lg 1 kohaselt võib töövaidluskomisjoni otsusega mitte nõustumisel vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks kohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse, ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Hageja sai töövaidluskomisjoni otsuse 12.07.2005, mis on tõendatatav übrikul oleva 11.07.2005 postitempliga. Arvestades eeltoodut ja juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §§ 4 lg 1, 60 lg 1 palub hageja tunnistada kostja poolt Tallinna- ja Harjumaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni esitatud avalduse nõuded töölepingu lõpetamiseks 04.04.2005 ja palga sissenõudmise osas summas 107 971,11 EEK alusetuteks ja tunnistada hageja poolt kostjaga 20.12.2004 sõlmitud tööleping lõpetatuks 15.02.2005 TLS § 86 p 6 ja 8 alusel. Kostja vastus Kostja kirjalikus vastuses hagile hagiavaldust ei tunnistanud. Kohtule esitatud vastuse kohaselt 20.detsembril 2004.a. OÜ Profines, juhatuse liikme Natalja Krassikova isikus, ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping, mille kohaselt oli kostja võetud tööle ehitajana. Seoses tööandjapoolse olulise töölepingutingimuste rikkumisega, oli kostja sunnitud oma õigusi kaitsmiseks Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile pöörduda vastavasisulise avaldusega. Vaadanud läbi kostja avaldust töövaidluskomisjon leidis seda põhjendatud ja otsustas lugeda kostja ja OÜ Profines vahel sõlmitud tööleping lõppenuks 03.04.2005. a. TLS § 82 alusel ning mõista välja OÜlt Profines kostja kasuks saamata palgad, lõpparve ja keskmine palk selle kinnipidamise eest kokku brutosummas 158 669,60 krooni. Vastavalt ITLS §-le 24 lg 1 võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maa- või linnakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Seega määrab seadus hagi aegumise tähtajaks ühe kuu. OÜ Profines sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte 12. juulil 2005. a. ITLS § 7 lg 1 kohaselt algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest. Seega tähtpäevaks loeb seadus päeva millal hageja sai kätte töövaidluskomisjoni otsuse. ITLS § 7 lg 2 kohaselt lõpevad aastates, kuudes või nädalates
arvutatavad tähtajad töösuhetes viimase aasta, kuu või nädala vastaval päeval. Selleks vastavaks päevaks on aastates, kuudes või nädalates arvutatava tähtaja puhul sündmuse toimumise päev, millega seotakse tähtaja algus. Seega oli järgmise kuu vastavaks päevaks 12. august 2005. a. Kostja on seisukohal, et hagi on aegunud. Vastavalt TsMS §-le 42 lg 1 protsessitoimingu tegemise õigus lõpeb tähtaja lõppemisega. ITLS § 25 lg 1 järgi jõustub töövaidluskomisjoni otsus pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maa- või linnakohtusse ning sama paragrahvi
vahel sõlmitud töölepingu lõppenuks 03.04.2005 ja mõistis hagejalt kostja kasuks saamata palgad, lõpparve, ja keskmise palga lõpparve kinnipidamise eest brutosummas 158669,60 krooni, millest viivitamatule väljamaksmisele kuulub kahe töötasuna bruto summas 34819,20 krooni; jäi palga viiviste nõue rahuldamata. Vastavalt ITLS 24 § lg 1 kohaselt võib töövaidluskomisjoni otsusega mitte nõustumisel vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks kohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse, ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Hageja OÜ Profines sai töövaidluskomisjoni otsuse 12.07.2005 kätte ja hagiavaldus laekus Tallinna Linnakohtule 12.08.2005.a. Kohus leiab, et hagi on esitatud kohtule õigeaeglaselt. 20.12.2004 sõlmisid hageja ja kostja töölepingu määratud ajaks, töölepingu viimane kuupäev on 20.12.2005. Töösuhe algab 20.12.2004. Töölepingu punkti 6.1 kohaselt on palk minimaalne 1 tunnis 140,40 EEK ja p. 6.3 kohaselt toimub palga maksmine kaks korda kuus Tallinnas ning p 7.1 on korralise puhkuse kestvus 28 päeva. Töölepingu p. 11 kohaselt on A. J.. vabastatud töölt 15.02.2005, TLS § 86 p 6 ja p. 8. 14.02.2005 käskkirjaga nr 1 distsiplinaarkaristuse määramisest lõpetati juhindudes TLS § 103 töölepingu ehitaja A..i J.. alates 14.02.2005.a. TLS 86 p 6 ja p 8 alusel töötajapoolse töökohustuste rikkumise tõttu. 15.02.2005.a. kinnitasid kaks tunnistajad Olga Marti ja Tatjana Zrajeva, et nende juuresolekul keeldus A.. J.. käskkirja nr 1 vastu võtmast ja alla kirjutamast. A.Jurov ei vaidlustanud töölepingu lõpetamise TLS § 86 p.p. 6 ja 8 alusel. TLS § 106 kohaselt töölepingu lõpetamisel paragrahvi 86 punktides 6-8 ettenähtud alustel on tööandja kohustatud järgima distsiplinaarkaristuste määramiseks seadusega kehtestatud korda. Tööandja ei ole kohustatud töölepingu lõpetamisest töötaja süütegude tõttu ette teatama ega hüvitust maksma. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDS) § 12 lg 2 ja lg 3 kohaselt karistuse allkirja vastu teatavaks võtmisest keeldumise kohta võib tööandja karistatava töötaja juuresolekul võtta tunnistajate allkirjad dokumendile, millega ta vormistas karistuse. Niisugusel juhul on karistus määratud tunnistajate allkirjade andmise päevast. Omavoliliselt töölt puuduvale töötajale määratud töölepingu lõpetamine loetakse määratuks päevast, mis järgnes päevale, mil töötaja omavoliliselt töölt lahkus. 15.02.2005 tutvustati tunnistajate O.Marty ja T.Zraeva juuresolekul kostjale käskkirja distsiplinaarkaristuse määramisest, millele kostja keeldus alla kirjutamast ja seda ka vastu võtmast. TDS § 23 lg 1 kohaselt võib töötaja, kellele on määratud distsiplinaarkaristus, pöörduda kohtusse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil ta sai teada või pidanuks teada saama karistuse määramisest. A.J.. ei pöördunud kohtusse avaldusega. Kohus on seisukohal, et 20.12.2004.a. tööleping on lõpetatud alates 14.02.2005.a. TLS 86 p 6 ja p 8 alusel töötajapoolse töökohustuste rikkumise tõttu. OÜ Profines ei ole kohustatud hüvitist maksma. A.J..ei esitanud tööandjale oma tööraamatut töölepingu sõlmimisel ning töölepingu lõpetamisel, et tööandja võib teha vastava kandeid.
Tööandja esindaja väidab, et 20.12.2004.a. oli OÜ Profines ja töötaja A. J.. vahel sõlmitud tööleping peatatud suuliselt poolte kokkuleppel töökoha puudumise tõttu palga säilitamata. Seoses sellega tööandja ei tasunud A.J.. töötasut. A.J.. ei vaidlustanud see väidet. J..kinnitas, et ei täitnud tööd töölepingu alusel alates 20.12.2004.a. kuni 05.02.2005.a. Ta ei käinud tööle, oli kodus ja ootas millal tööandja pakub tööd. Temal oli soov töötada ehitajana Soomes. Tööandja leidis töökoha, vormistas talle viisat Soomes ja reisikindlustuse poliis. Tööandja esindaja väidab, et A.J.. esitas Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile ebaõige andmeid. Ta ei teatanud, et tööleping oli peatatud, et ta töötas 4 päeva veebruaris 2005 Soomes, et 14.02.2005 käskkirjaga oli tööleping lõpetanud TLS § 82 p 6 ja p 8 alusel. A.J..v ei saatnud tööandjale tähitud kirjaga 14 ja 28 märtsil avaldusi. Tööandja tagastas A.J.. raha 25.01.2005, 15.02.2005, 22.02.2005, 28.02.2005, 08.03.2005 ja 11.03.2005 kassa väljamineku orderi alusel dokumendi vormistamise eest, kuna A.J.. teatas, et leidis tööd Tallinnas ja ümber mõtles sõita Soomesse, kokku summas 2900 krooni. (lk 119124) Ove Rae juhataja Relback OÜ teatas, et 2005.aasta veebruaris värbasid Relback OÜ-sse tööle A.. J..ja Maksim Ptšolkini, kes asusid kokkuleppeliselt tööle alates 21.02.2005.a ehitusele abitöölistena. Relback OÜ lõpetas A.J.. ja M.Ptšolkiniga töösuhte 03.03.2005. (lk 128). Kohus leidis, et oli tööleping alates 20.12.2004.a. peatatud. Tegemist ei olnud tööseisakuga TLS § 66 lg 1 mõttes ning tööandja ei olnud kohustatud PaS § 20 lg 2 alusel maksma tasu vähemalt töölepingus kokkulepitud palgamäära ulatuses. Tegemist on töölepingu peatumisega. TLS § 54 kohaselt töölepingu peatumine tähendab töötaja ajutist vabanemist kohustusest teha tööd ja tööandja ajutist vabanemist kohustusest kindlustada töötaja tööga. Töölepingu peatumine ei too kaasa töölepingu lõppemist. Seaduses, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel ja korras säilitatakse töötajale töölepingu peatumise ajaks palk või makstakse muud hüvitust. TLS § 55 p. 2 kohaselt peatub tööleping poolte kokkuleppel, sealhulgas poolte kokkuleppel antava palgata puhkuse ajaks. Töölepingus ja TLS-s ei ettenähtud, et säilitatakse töötajale töölepingu peatumise ajaks palk või makstakse muud hüvitust. Vastavalt TLS § 58 lg 2 tehakse töötaja nõudel töölepingu peatumise kohta lepingus kanne, milles näidatakse töölepingu peatumise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile ning aeg, milleks leping on peatunud. A.Jurov ei nõudnud töölepingu peatumise kohta lepingus kannet teha. Ülaltoodu alusel kohus leiab, et oli 20.12.2004.a. tööleping peatatud alates 20.12.2004.a. kuni 01.02.2005.a. poolte kokkulepel palga säilitamiseta. OÜ Profines ja Ritva Kinnunen vahel oli sõlmitud tööleping, mille kohaselt A.J.. peab oli Soomes Ritva Kinnunen juures ehitajana töötada alates 02.02.2005.a. kuni 02.05.2005.a. 20.01.2005.a. oli sõlmitud reisikindlustuse poliis kehtivusperioodiga 26.01.2005 – 26.03.2005. Viisa oli avatud alates 01.02.2005 kuni 26.03.2005. A.J.. tööluus teostas 02,03 ja 04. veebruar 2005.a. A.Jurov töötas Soomes ajavahemikul alates 05.02.2005.a. kuni 09.02.2005.a., mis kinnitakse poolte seletustega. A. J.. passi löödud Soome Vabariiki sisse- ja väljasõidu templitega, et ta sisse sõitis 05.02.2005.a. ning välja sõitis 09.02.2005.a. 10.02.2005.a. laekus Ritva Kinnunenilt OÜ-le Profines teate, et A.J.. ning M. Ptselkin ei saabunud töökohale kokkulepitud ajal ega suutnud täita antud tööülesandeid. Nad on kogemusteta ning pole üldse huvitatud töötegemisest. Nad olid purjusid ja ebaviisakad. Nad
olid töökohas kokku viis päeva. Ühe öö nad purjutasid ega saabunud hommikul üldse tööle, mistõttu pidas paremaks lõpetada koheselt nende töösuhte. Kohtuistungil selgitas A.J.., et ta töötas 4 päeva veebruaris 2005.a. Soomes ja lahkus tööd kuna talle ei meeldinud tööd tingimused. Ta säi kätte töötasu summas 25 euro päevas, kokku 100 euro. Tööandja juurde (OÜ Profines) tuli ta 15.02.2005.a. Palgaseaduse § 2 lg 1 kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palgaseaduse § 10 kohaselt määratakse töötaja palgamäär kindlaks töölepingu sõlmimisel poolte kokkuleppel. Palgamäära muudetakse poolte kokkuleppel, samuti palga alammäära muutmise korral, kui kehtestatud palga alammäär osutub madalamaks Vabariigi Valitsuse poolt või kollektiivlepinguga kehtestatust. TLS § 49 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud: maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Palgaseaduse § 34 kohaselt kui töötajale ei ole palka või hüvitust arvutatud või neid on arvutatud vähem, on töötajal õigus esitada nõue individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses ettenähtud korras. Palgaseadus § 32 ja TLS § 74 on kohustatud tööandja töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. Kui töötaja ei saanud töölepingu lõppemise päeval lõpparvet vastu võtta, on tööandja kohustatud maksma lõpparve viie päeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. TLS § 119 lg 2 järgi lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. OÜ Profines ei maksnud A. J...lõpparvet. Kohus leiab, et tuleb neli tööpäeva eest tasuda A. J.. bruto töötasu summas 4492,80 EEK (4 x 8 x 140,40) A. ... sai neto töötasu summas 100 EURO (1564 EEK). Seoses sellega tuleb mõista OÜ-lt Profines välja A. J.. kasuks bruto töötasu summas 2928,80 EEK. Lõpparve kinnipidamise eest kulub töötajale väljamõistmisele 1 kuu bruto keskmine palk 22464 krooni (140,4 x 160). ! " # '
$ !
'.
-& -.
$ ! %%$ ! ()* + , $ $ -& -. /%% $$ !2
& $
ITLS § 33 lg 3 kohaselt kui töövaidluskomisjoni otsuse alusel oli viivitamata täitmise korras tööandjalt välja mõistetud raha töötaja kasuks ja kohus lahendab asja teisiti, otsustab kohus ka väljamõistetud raha tagastamise töötajalt. Kohus leiab, et peab A. J..OÜ-lt Profines väljamõistetud -& -. ()* + ,
Hageja palub mõista Jurovilt TLS § 113 lg 4 välja summa 23587,20 krooni kuna töötaja rikkus tööle võtmisel eeskirju esitades enda suhtes valed andmed. See nõue ei kuulu rahuldamisele vastavalt ITLS § 24 lg 1, kuna see nõue ei olnud Tallinna- ja Harjumaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile esitatud.
$
%%$ ! $ ! %%$ !
!
*
$!
!
%%$ ! .
.2 ! !.
!
$
! %% 6$
! %%$ !
Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja taotleb kostjalt kohtukulude summas 9160 krooni väljamõistmist, nendest 260 krooni riigilõiv ja 8900 krooni õigusabi eest. & $
$
& !
!
!
! $
!
. ! !
!
. !
.
!
Kooskõlas TsMS §-iga 60 lg 1 ja 61 lg 1 kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv 260 krooni ja 1430,90 krooni õigusabi eest, kokku 1690,90 krooni.
Natalja Losevtsova Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.