Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

hinnakiri, riigilõivu tasumise maksekorraldus. II. Kostjate Kostjate kirjalik vastus. Kostjate Elliks Furs OÜ ja M E ’u kirjaliku vastuse kohaselt oli laenu tagastamise tähtajaks viis kuud ehk hiljemalt 13.06.2005.a. Intressiks oli kokku lepitud 3% alates raha laekumisest saaja kontole kuni täieliku tasumiseni. Käendajad käendasid laenu summas 300 000 krooni. Laenusaaja oma kohustust tähtaegselt ei täitnud. 03.04.2006.a. andis hageja kostjatele kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja 17.04.2006.a. Kostjad tunnistavad hagi osaliselt, sest vaidlevad vastu nõude suurusele. Hageja põhivõla nõue on ebatäpne, sest 04.05.2006.a. tasus Elliks Furs OÜ hagejale maksekorralduse nr. 534 alusel 30 000 krooni. Seega on põhivõla suurus tegelikult väiksem ja selletõttu ebaõige ka viivisearvestus. Hageja on kostjate suhtes rikkunud hea usu põhimõtet, mis on sätestatud VÕS § 6 lg. 1, mille kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. TsÜS § 138 lg. 2 sätestab, et õiguste teostamine ei ole lubatud selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Riigikohus on oma 09.03.2006.a. lahendis nr. 3-2-1-2-06 asunud seisukohale: „Tulenevalt TsÜS §-st

138 ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on teisele isikule kahju tekitamine. Ka sel juhul, kui pooled on kokku leppinud võimaluses leping erakorraliselt üles öelda lepingu rikkumise lõpetamiseks tähtaega andmata igasuguse rikkumise korral, peab kohus arvestama poolte taotlusel hea usu põhimõttega.“ Kostjad on seisukohal, et hageja on omakasupüüdlikult venitanud laenu sissenõudmisega, et suurendada sissenõutavate viiviste ja intressi summat. Laenulepingu p. 3.4 kohaselt intressimaksega hilinemisel rohkem kui 10 päeva on laenuandjal õigus laen ennetähtaegselt tagasi kutsuda. Hagiavaldusest nähtuvalt ei tasunud kostjad intressi tähtaegselt. Hoolimata eeltoodust ei kutsunud hageja laenu tagasi, vaid lasi intressisummal kasvada. Lisaks eelnevale andis hageja kostjatele täiendava tähtaja oma kohustuste täitmiseks alles 03.04.2006, s.o. üheksa kuud pärast nõude sissenõutavaks muutmist. Selleks ajaks oli viivisesumma kasvanud ebamõistlikult suureks. Kostjad on seisukohal, et selline hagejapoolne käitumine oli ajendatud soovist kostjate arvel kohustuse mahtu suurendada. Kostjad paluvad vähendada viivis mõistliku suuruseni. Käendaja M.E intresside tasumise eest ei vastuta, sest lepinguga on käenduse maht piiritletud summaga 300 000 krooni. Kostjad on arvamusel, et vaidlus on võimalik lahendada kompromissi teel. Kostjate T V ja O R esindaja 01.09.2006.a. kirjalikus vastuses teatab, et kostjad tunnistavad hagi osaliselt, sest Elliks Furs OÜ on osa laenusummast hagejale juba tasunud. Kostjad leiavad, et intressinõue on alusetu, sest vastavalt käenduslepingu p.-le 1 käendajad käendavad ainult laenu mahus 300 000 krooni. Intresside eest kostjad ei vastuta. Viivise kohta leiavad kostjad, et hageja ei ole käitunud heas usus. Vastavalt laenulepingu p.-dele 1.2. ja 2.1. oli laenusumma tasumise tähtajaks 16.05.2005.a. Siis muutus nõue sissenõutavaks. Hageja andis käendajatele kohustuse täitmiseks täiendava aja – 03.04.2006.a. Selleks ajaks oli viivist kujunenud rohkem kui üheksa kuu eest. VÕS § 6 lg. 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. TsÜS § 138 lg. 2 kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud selliselt, et põhjustatakse kahju teisele isikule. Kostjad on seisukohal, et hageja on käitunud hea usu vastaselt, kui ei teatanud Elliks Furs OÜ lepingu rikkumisest kostjatele koheselt peale rikkumisest teada saamist. Sellest tulenevalt kostjad leiavad, et hagejal ei ole hea usu vastase käitumise tõttu üldse õigust viivist nõuda. Kui see õigus aga siiski on, siis paluvad kostjad viivist vähendada mõistliku ulatuseni. III. Asja kohtulik menetlus.

20.12.2006.a. eelistungil hageja esindaja leidis, et 30 000 krooni tasumisega on kaetud viivised, kuna VÕS § 88 lg. 8 kohaselt loetakse esmalt tasutuks intress ja viivis on üks intressi liike. Ülejäänud osas soovib hageja hagi rahuldamist 300 000 krooni laenu katteks, tasumata intressi katteks 154 800 krooni. Edasi on kuni hagi esitamiseni arvestatud viivis 55 650 krooni, millest on võimalik maha arvata 30 000 krooni. Kooskõlas VÕS § 367 sätestatuga soovib hageja ka viivitusintressi väljamõistmist 0,05% päevas tasumata laenusummalt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni kõigilt kostjailt. Laenusaajast kostja esindaja väljendas kostjate võimalusi kokkuleppe sõlmimiseks. Poolte esindajad teatasid, et kui ka kokkulepet ei sõlmita, võib kohus lahendada asja kirjalikus menetluses ilma poolte osavõtuta. Kohus andis pooltele aega kokkuleppe sõlmimiseks ja määras asja läbivaatamise ajaks 01.02.2007.a. 01.02.2007.a. esitas hageja oma kirjaliku seisukoha, milles teatas, et mingit summat ei ole makstud, kokkuleppe sõlmimiseks pole ühendust võetud ning hageja jääb oma nõude juurde rahuldada hagi kostjate vastu järgmiselt: põhivõlg 300 000 krooni, intressid 154 800 krooni, viivis 59 550 krooni. Viivis on arvestatud 597 päeva eest 0,05% tasumisele kuuluvast summast ehk 150 krooni päevas. Kokku viivis 89 550 krooni, millest tasutud on 30 000 krooni. Kokku on asja läbivaatamise ajaks kostjatel solidaarne kohustus tasuda 514 350 krooni. Hageja ei nõustu kostjate esindaja K.N ’i väitega, et V ja R vastutus piirneb 300 000 krooniga. Hageja palub mõista välja T V lt ja O R ’lt kummaltki 200 000 krooni, M E ult 110 000 krooni ja kooskõlas TsMS §-ga 367 viivis 0,05% põhinõudest kuni selle täitmiseni selliselt, et maksimaalne vastutus piirneks 300 000 krooniga, ning Ellik Furs OÜ-lt 4 350 krooni. Kohtukulud palub hageja välja mõista kostjatelt võrdsetes osades. Kohtukulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 24 250 krooni ja õigusabikulu summas 15 930 krooni, kokku seega 40 180 krooni. IV. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses piisavalt põhjalikult kirjeldanud. Kohustus tuleneb laenu- ja käenduslepingust. VÕS § 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg. 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 145 lg. 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Lg. 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Asjas esitatud käenduslepingu kohaselt on tegemist kaaskäendajatega, kes VÕS § 150 kohaselt vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt. Käendajate vastuväited ei ole arvestatavad. Nad on lepingu allkirjastanud ja oli nende otsustada, kas nad nõustuvad käendaja kohustusi kandma. Käenduslepingu p. 1.1. kohaselt on iga käendaja vastutuse maht summas 300 000 krooni

(laen). Sama lepingu p. 2 kohaselt pöördub nõue täitmiseks käendajale, kui laenu võtja ei täida laenu tingimusi 10 päeva jooksul. Nõude esitamisel käendajale kohustub käendaja tasuma maksmata osa laenust kümne päeva jooksul. Viivise maksmise kohustus on sätestatud käenduslepingu p.-s 3. Laenulepingu p. 2 järgi oli laenu tähtaeg viis kuud alates raha laekumisest laenaja kontole. Tõendit selle kohta, millal raha kontole laekus, esitatud pole. Laenulepingu p. 1 kohaselt pidi raha üle kantama kolme päeva jooksul arvates lepingu allkirjastamisest, mis toimus 13.01.2005.a. Seega oli laenu tagastamise tähtaeg hiljemalt 16.06.2005.a. ja käendajate poole pöördumise aeg hiljemalt 26. juuni 2005.a. Hagi on esitatud 21.06.2006.a. ehk pea aasta hiljem. Järelikult on õige käendajate viide sellele, et hageja on käitunud hea usu põhimõtete vastaselt ja põhjendamatult lasknud tekkida viivisel, et kostjate arvel oma nõuet alusetult suurendada. Kostjad on palunud vähendada viivisesummat mõistliku suuruseni. VÕS § 162 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada. Kohus peab õiglaseks nõutavat viivisesummat vähendada ja lugeda mõistlikuks viivisesummaks 30 000 krooni, mis on Elliks Furs’i poolt tasutud 04.05.2006.a. maksekorraldusega nr. 534 ja mille hageja on juba arvestanud viivise katteks. Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele osaliselt summas 454 800 krooni, millest põhivõlg 300 000 krooni ja intressid 154 800 krooni. VÕS § 65 kohaselt juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hageja on määratlenud, kellelt ja millise summa ta soovib nõuda ja kohtul pole põhjust seda mitte arvestada. Tulenevalt nõutava summa ja rahuldamisele kuuluva summa vahest vähendab kohus vastavalt kolmelt käendajalt igaühelt nõutavat summat 18 550 krooni võrra. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele käendaja M.E ’ult välja mõista alates 21.06.2006.a. kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni viivis 0,05% tagastamata summalt päevas selliselt, et käendaja maksimaalne vastutus ei ületaks tema vastutuse määra summas 300 000 krooni. Kohus leidis, et lähtudes TsMS § 367 sätteist tuleb alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni viivis 0,05% päevas välja kostja M.E ’ult. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg. 1 kohaselt riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigis tasutav rahasumma, mis sama paragrahvi lg. 2 kohaselt tuleb tasuda: 1) hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt; 2) avalduselt hagita menetluses ja kohtu omal algatusel tehtud toimingult; 3) apellatsioonkaebuselt ja ringkonnakohtule esitatavalt määruskaebuselt. Lg. 3 kohaselt riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 122 lg. 1 järgi tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. TsMS § 133 lg. 1 kohaselt hagihind arvutatakse põhinõude järgi, milleks hagiavalduse kohaselt on 300 000 krooni. Sellelt summalt on vastavalt RLS lisale 2 tasumisele kuuluv riigilõiv 15 250 krooni. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamiseks 28.06.2006.a. maksedokumendi nr. 10 alusel tasunud kontolt nr. 332104260003 Viru Maakohtule viitenumbriga 2900072136 riigilõivu 24 250

krooni selgitusega Investment House Oü hagi 510 450 krooni nõudes. Seega on ekslikult tasutud rohkem 9 000 krooni, mis tuleb hagejale tagastada. TsMS § 150 lg. 1 p. 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Seega tuleb kostjatelt kohtukuluna välja mõista 15 250 krooni. Hageja kohtuvälise kuluna on esitatud õigusabi kulu summas 15 930 krooni, mis TsMS § 144 p. 1 kohaselt on käsitletav kohtuvälise kuluna ja tuleb jätta kostjate kanda. TsMS § 165 lg. 1 kohaselt, kui otsus on tehtud kaaskostjate kahjuks, vastutavad nad menetluskulude eest võrdselt, kui kohus ei määra teisiti. Kohus leidis, et menetluskulud tuleb tervikuna jätta kostja Elliks Furs OÜ kanda, kes laenusaajana on jätnud oma lepingujärgse kohustuse täitmata ja sellega põhjustanud kohtumenetluse. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 108, 113, 145, 150, 367, 396 sätteid ning juhindus TsMS § 138, § 162, § 165, § 173, § 441 lg. 1, § 442, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

S.Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 12. märtsil 2007.a Nooremreferent I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.