Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

ASJAOLUD JA AVALDAJA SEISUKOHT

OÜ osanikeks on AK (50 % osakapitalist) ja HH(50 % osakapitalist).

toimus teistkordne OÜ

2-06-33016 erakorraline üldkoosolek, mille päevakorras oli erikontrolli korraldamine ja erikontrolli läbiviija nimetamine. Erakorralisel koosolekul otsuseid vastu ei võetud, kuna vastu oli 50 % hääli ja poolt 50 % hääli. Avaldaja leiab, et võõrandas OÜ juhatuse liikme AH poolt sõlmitud müügilepinguga kinnistu asukohaga OÜ-le, mille ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks on HH. HH on AH ema. Kinnistu võõrandati 1 086 500 krooni eest. tellitud eksperthinnangu järgi oli kinnistu väärtuseks 3 950 000 krooni. Avaldaja leiab, et kinnistu võõrandati alla turuhinna ning tekitati sellega äriühingule kahju, sest kinnistule rajatavate elamute korterite müügist oleks äriühing teeninud 9 000 000 krooni. Avaldaja palub korraldada OÜ erikontroll kinnistu võõrandamistehingu ja AH poolt tehtud muude tehingute uurimiseks, tehingutega tekitatud kahju ja äriühingu varalise seisundi kindlakstegemiseks. Määrata erikontrolli läbiviijaks audiitor AS ja välja mõista avaldaja kasuks kahju hüvitis erikontrolli korraldamise ja erikontrooli läbiviija määramiseks tehtud kohtukulude ja kohtuväliste kulude eest.

PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT

Kohus kuulas ära OÜ juhatuse liikme AH. Puudutatud isik esitas kohtule ka oma kirjaliku seisukoha. Puudutatud isik leiab, et erikontrolli korraldamine ei ole vajalik, kuna puudub mõjuv põhjus. Kõik kinnistu Vabaduse 150 võõrandamistehinguga seotud dokumendid on avaldajale kättesaadavad, juhatuse ei ole tehinguga seotut osanike ees varjanud. Juhatuse liike poolt äriühingule tekitatud kahju olemasolu ja selle suuruse hindamine ei kuulu majandusauditi teostaja pädevusse. Puudutatud isik ei ole nõud avaldaja poolt nimetatud audiitori isikuga, sest viimane on seotud avaldaja ja tema venna äriühingute auditeerimisega. Puudutatud isik vaidleb vastu ka avaldaja poolt välja toodud faktiväidetele. Kinnistu võõrandati 3 300 000 krooni eest, millest 1 325 000 krooni tasuti rahas ning muus osas vabanes puudutatud isik kinnistu soetamiseks võetud laenukohustusest. Puudutatud isik on sõlminud lepingu erikontrolli läbiviimiseks audiitorfirmaga AS, kuid audiitoril ei ole õnnestunud oma tööd lõpule viija, sest osa äriühingu dokumentatsioonist on AK poolt üle andmata. Puudutatud isik palub kohtul avaldajalt välja nõuda äriühingu dokumentatsiooni, mille avaldaja pidi pärast juhatuse liikme volituste lõppu äriühingu uuele juhatusel üle andma, kuid mida ta tänaseni teinud ei ole. Seetõttu ei ole võimalik hinnata ka kogu äriühingu majandustegevust. Juhul, kui kohus peab põhjendatuks erikontrooli määramist, tuleb see läbi viija äriühingu majandustegevuse suhtes, määrata erikontrolli läbiviijaks erapooletu audiitor.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et OÜ erikontrolli korraldamine on vajalik ning kohtule esitatud põhjendatud.

avaldus on

ÄS § 168 lg 1 p 8 järgi kuulub erikontrooli määramine osanike pädevusse. ÄS § 191 lg 2 sätestab, et kui üldkoosolek erikontrolli korraldamist ei otsusta, võivad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, nõuda erikontrolli korraldamist ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt. Kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel. Kohus kuulab enne erikontrolli määramist võimaluse korral ära ka aktsiaseltsi juhatuse ja nõukogu liikmed. Vaidlust ei ole selles, et 16.10.2006 toimunud äriühingu teistkordsel erakorralisel üldkoosolekul 2 (3)

2-06-33016 ei tehtud otsust erikontrolli korraldamise ja erikontrolli läbiviija määramise kohta. Seega on täidetud ÄS § 191 lg 2 sätestatud eeltingimus kohtusse pöördumiseks. ÄS § 191 lg 2 järgi peab olema ka mõjuv põhjus erikontrolli korraldamiseks. Seadus ei anna loetelu mõjuvatest põhjustest. Avaldaja palub erikontroll määrata seetõttu, et äriühing võõrandas oma vara väidetavalt liiga madala hinnaga ning juhatuse liikme lähisugulasega seotud äriühingule. Kohus leiab, et vara võõrandamine äriühingu osaniku teisele äriühingule osaniku lähisugulase poolt on mõjuvaks põhjuseks ÄS § 191 lg 2 mõttes. Õiguskord pöörab erilist tähelepanu äriühingu osanike ja juhtimisorgani liikmetega ning nende lähikondsetega tehtavatele tehingutele, mis on väljendunud näiteks laenukeelus ÄS § 159 või pankrotimenetluses tagasivõitmises PankrS § 117. ja § 110 lg 1 p 4 järgi. Seetõttu on erikontrolli korraldamine põhjendatud. Erikontrolli läbiviimine üksnes ühe konkreetse kinnisasja võõrandamise tehingu hindamiseks ei ole põhjendatud. Erikontrolli ülesandeks on anda osanikele vastus osaühingu juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes. Seega ei ole otstarbekas piirata erikontrolli ei ajaliselt ega tehinguliselt, sest see takistaks tarbetult erikontrolli läbiviija tegevust oma ülesannete täitmisel. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks määratleda erikontrolli objekti ei tehinguliselt ega ajaliselt. Erikontrolli läbiviija peab olema erapooletu ning võimeline objektiivselt hindama äriühingu olukorda. Puudutatud isikul on kahtlused avaldaja poolt valitud audiitori isikus, kuna väidetavalt on Artur Suits soetud avaldaja ja tema venna äritegevuse auditeerimisega. Kohus kuulas telefoni teel ära puudutatud isiku poolt nimetatud audiitori H L , kes kinnitas, et on sõltumatud OÜ osanikest ning nõus erikontrolli läbi viima. Kohtule esitatud lepingust nähtub, et AS on juba sõlminud lepingu OÜ erikontrolli läbiviimiseks, seega ei ole otstarbekas j avajalik määrata muud erikontrolli läbiviijat. AS on rahvusvaheliselt tunnustatud audiitorfirma ning kohtul puuduvad kahtlused AS võimalustes erikontroll läbi viia. Puudutatud isik on esitanud kohtule nõude kohustada avaldajat üle andma äriühingu dokumentatsiooni. Kohus leiab, et nimetatud nõuet ei saa läbi vaadata hagita menetluse raames vaid seda tuleb teha hagimenetluses. Samas on erikontrolli läbiviimiseks vajalik igakülgne äriühingu dokumentide analüüs. Seetõttu leiab kohus, et avaldaja on kohustatud tagama erikontrolli läbiviimise mh on avaldaja kohustatud tagama erikontrolli läbiviijale igakülgse info tema kes olevate äriühingu dokumentide kohta ja tagama erikontrolli läbiviijale juurdepääsu tema käes olevale informatsioonile. Samasugune kohustus on kõikidel äriühingu juhtorganite liikmel. Kohus leiab, et erikontrolli läbiviimise tasu ja menetluskulud tuleb tasuda 30 % ulatuses A K ja 70 % ulatuses OÜ-l , sest äriühingu erikontroll viiakse läbi nii äriühingu kui tema osaniku huvides. Erikontrolli läbiviija tasuks tuleb määrata 1500 krooni töötunni eest, millele lisandub käibemaks ja tasu otseste kulutuste eest. Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.