Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

1(31)

Tsiviilasi nr 2-14-62219

15% hageja kanda ja millega mõistetakse maakohtu menetluskulude hüvitisena kostjalt hageja kasuks välja 10983,82 eurot. RR apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Telera Eesti OÜ vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Jätta hageja apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud poolte endi kanda ja kostja apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud kostja kanda. Mõista lisaks maakohtu menetluskuludele kostjalt hageja kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud summas 3565,72 eurot. Esitada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmises sõnastuses:

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2(31)

Tsiviilasi nr 2-14-62219 võttes ja hageja krediitkaardiga makstes, mille kohta kostja ei esitanud hageja majandustegevusega seotust kinnitavaid kuludokumente. Krediitkaardimaksed ja sularahaväljavõtted pärinevad perioodist 2011.a kuni 2013.a. Kostja on hageja juhatuse liikmena teinud hagejale majanduslikult põhjendamatuid ja ebaotstarbekaid kulutusi summas 14 029,90 eurot, sh ettevõtlusega mitteseotud kulud summas 10 859,13 eurot ning reiside ajal tehtud lähetuskulud summas 3170,77 eurot. Kostja on hageja raha eest soetanud suurel hulgal ehitus- ja sisustusmaterjale ning aiatööriistu (nt killustik, naelutusnurgad, mööblivärv, puitplaadid, valgustid, valamu, hekilõikur jne). Nimetatud kulutusi pole võimalik seostada hageja ettevõtlusega. Hageja on alates selle asutamisest tegelenud telekommunikatsiooniseadmete hulgimüügiga. Perioodil 02.01.2008.a kuni 31.12.2011.a üüris hageja ruume Tallinna Tehnoloogiapargis Tehnopol, kuid hageja ei teinud kordagi kontoris remonti, sh ei tulnud sellist kohustust ka üürilepingutest. Alates 2012.a pole hagejal ruume aga üleüldse kasutusel. Seega on ilmne, et kostja soetatud ehitus- ja sisustusmaterjalid ning aiatööriistad pole seotud hageja ettevõtlusega, vaid on eelduslikult soetatud kostja enda tarbeks. Lisaks ei saa hageja ettevõtlusega seotuks pidada muid kulutusi, sh jalavanni, Wii mängukonsooli ja mänge, massaažiaparaati, bluetooth-käekella jms. Näiteks on kostja teinud 24.09.2009.a ja 25.09.2009.a kulutusi ruumide rendile, reisijateveo korraldusele ja matkajuhi teenustele. Need on hagejale teadaolevalt tehtud kostja sünnipäevapeo pidamiseks (kostja sünnipäev on 27.09) ning seega samuti hageja ettevõtlusega mitteseotud. Hageja ei nõua kostjalt kliendikingituste ja –üritustega seotud kulutuste hüvitamist, vaid kostja isiklikuks otstarbeks soetatud esemetega tekitatud kahju hüvitamist. Kliendiürituste ning –kingitustega seotud kulutused ei sisaldu ettevõtlusega mitteseotud kulude nimekirjas. Kostja on vastuväited esitanud ainult Wii Nintendo mängukonsooli ja nn Pakri saarte ürituse osas. Muus osas pole kahtluse all, et eksperthinnangus esitatu kujutab kostja poolt põhjendamatuid hageja ettevõtlusega mitteseotud kulutusi. Teise osaniku ja tänase juhatuse liikme teadlikkus Wii konsoolide olemasolust pole oluline, ta pidas Wii-d kostja isiklikest vahenditest soetatuks. Kostja on raha eest teinud väidetavalt lähetustega seotud kulutusi, mida on tegelikult kandnud hoopis isiklike puhkusereiside raames. Ajavahemikel 25.06.2009.a – 27.06.2009.a ning 01.07.2009.a – 04.07.2009.a on kostja väidetavalt käinud lähetusel Poolas, Tšehhis ja Itaalias ning kandnud sellega seotud kulusid kokku 619,79 eurot. Kostja reisiblogi sissekannetest on näha, et 24.06.2009.a – 04.07.2009.a on kostja nimetatud riikides küll käinud, kuid hoopis perekondliku puhkusereisi raames. Blogipostitustes pole ühtegi viidet sellele, et kostja oleks reisi käigus külastanud Zpas kappide tootjat Poolas, Poseidoni monitooringuseadmete tootjat Tšehhis või Fimo välikappide kaabliläbiviigude tootjat Itaalias, nagu on kostja komandeeringuaruandesse märkinud. Näiteks Tšehhis kostja reisi jooksul üldse paigal ei viibinudki. Kostja on edasiteel sõitnud Poolast otse Slovakkiasse ega pole Tšehhit üldse läbinudki ning tagasiteel on Tšehhist kiirelt läbi sõidetud. Ajavahemikul 07.05.2010.a – 17.05.2010.a on kostja väidetavalt käinud lähetuses Poolas Tyco esinduses ning Sloveenias ja Horvaatias Rittali esindustes ning kandnud sellega seoses kulusid kokku 1281,55 eurot. Tegelikult viibis kostja sel perioodil hoopis korralisel puhkusel. Kostja reisiblogi sissekanded tõendavad, et nimetatud perioodil viibis kostja taas perepuhkusel, sh Poolas, Sloveenias ja Horvaatias, ega külastanud selle jooksul komandeeringuaruandes märgitud tehaste esindusi. Ka Rittali grupi Sloveenia ja Horvaatia esindustest on kinnitatud, et neil ei ole kostjaga kokkupuudet olnud. Ajavahemikul 15.08.2012.a – 02.09.2012.a on kostja väidetavalt käinud lähetusel Poolas EFB Grupi tehases ning Tšehhis Ratio tootmisüksuses ning kandnud sellega seoses kulusid kokku 1269,43 eurot. Reisiblogi sissekanded tõendavad, et kostja viibis selle asemel perereisil ning Poolas ja Tšehhis tööülesannetega ei tegelenud. Lisaks on Ratio grupi esindaja hagejale kinnitanud, et neil Tšehhis tootmisüksus üldse puudub.

3(31)

Tsiviilasi nr 2-14-62219 Kostja rikkus hoolsus- ja lojaalsuskohustust tehes 14 029,90 euro ulatuses hageja ettevõtlusega mitteseotud kulutusi. Kui kostja poleks nimetatud kulutusi teinud, poleks hagejale vastavas suuruses kahju tekkinud. 2013.a jaanuaris loovutas kostja hageja poolt AS-ilt Swedbank liisitud sõiduauto Honda Accord väljaostuõiguse liisingulepingu lõppemisel tasuta endaga seotud äriühingule Ankaran OÜ, mille 33,33% osanik on kostja ning ühingu ainus juhatuse liige ja samuti 33,33% osanik kostja elukaaslane KK. Sellega tekitas kostja hagejale saamata jäänud tulu 2660,98 eurot. Hageja liisitud auto väljaostumaksumus oli 5889,02 eurot koos käibemaksuga. Eksperthinnangu kohaselt oli vastavalt veebisaidil www.auto24.ee tehtud sõiduki hinnapäringule 2012.a lõpus ja 2014.a alguses sellise sõiduauto pakkumishind portaalis 8500 eurot – 15 999 eurot. Järelikult oli kostja poolt OÜ-le Ankaran osutatud teenuse, so liisingueseme väljaostuõiguse loovutamise turuhind 2660,98 eurot (8550 eurot – 5889,02 eurot). Loovutades hageja liisingueseme väljaostuõiguse tasuta (s.o alla turuhinna) endaga seotud teisele äriühingule, on kostja rikkunud nii hoolsus- kui ka lojaalsuskohustust. Kohtu määratud eksperdihinnang pole asjakohane, sest auto väärtus tuvastati 2013.a aprilli seisuga, kuid väljaostuõigus loovutati juba 07.01.2013.a. Kostja jättis hagejale üle andmata järgmised hageja põhivara esemed: kontorimööbel, sülearvuti, diivanvoodi ja kolm tumbat ning massaažiaparaadi. See on vallasvara omastamine. Kostjal tuleb hagejale hüvitada nende esemete soetusmaksumus 2411,86 eurot. Kui kostja poleks nimetatud esemeid omastanud, poleks hagejal selles ulatuses kahju tekkinud. Hageja tellis kostja tekitatud kahju hindamiseks audiitorbüroolt Accounting Audiitorbüroo OÜ eksperthinnangu, mille kulu oli 1500 eurot. Eksperthinnangu tellimine oli vajalik kostja poolt hageja tekitatud kahju ja selle suuruse kindlakstegemiseks. Kostja tasaarvestusnõuded on alusetud. Esitatud kontori üüriarve ja laopinna üüriarve on võltsitud ning koostatud tagantjärgi, et esitada hagejale pahatahtlikku vastuväidet. Nii kontori kui ka laopinna üüriarvele on märgitud kuupäev 02.09.2013.a ning maksetähtaeg 90 päeva. Klikkides mõlema arve dokumendis „File“ alt „Properties“, nähtub aga, et arved kui dokumendid on koostatud alles 25.06.2015.a, st samal päeval, kui kostja esitas need kohtule. Neid ei eksisteerinud 02.09.2013.a, mil puudusid igasugused kokkulepped hageja poolt kostjalt kui füüsilisest isikust juhatuse liikmelt kontori ja laoruumide üürimise kohta. Võltsitusele viitab veel asjaolu, et arved on esitatud ühel suvalisel päeval mitme kuu eest kokku – kontori osas tervelt 21 kuu kohta. Üüripraktikas on reeglipärane arvete esitamine kuupõhiselt. Arved ei sisaldunud ka kostja poolt juhatuse liikme kohalt lahkudes uuele juhatusele üleantud dokumentide hulgas. Üürikokkulepped ei saa hageja ja kostja vahel kehtida ka põhjusel, et nendeks puudus hageja nõusolek. Kostja 10.06.2016.a esitatud kuludokumentidel puudub tähtsus. Kostja on esitanud üksnes arved, täiendavaid väiteid, nõudeid ega muid avaldusi pole esitatud. Asjas pole tähtis, kellelt ja millises summas soetati kostja elukohas Neptuni 42, Laulasmaa, ehitus- ja remonttöödega seotud teenuseid. Asjas tuleb anda õiguslik hinnang tööde põhjendatusest lähtudes. Kostja leidis, et on nõude loovutamise lepinguga omandanud Ankara OÜ-lt nõude hageja vastu summas 896,88 eurot kokku 5 arve alusel, mis on väidetavalt väljastatud 22.04.2013.a – 13.08.2013.a eri tarnekaupade eest. Selline nõue puudub. Esiteks kinnitas kostja 02.10.2013.a, et selle seisuga pole hagejal ühtegi tasumata arvet tarnija ees. Kuna OÜ Ankaran on kostjaga seotud äriühing, oleks kostja nõuete olemasolul neist 02.10.2013.a kindlasti teadnud ja neist ka teavitanud. Teiseks kinnitas nõuete puudumist ka hageja raamatupidaja TL kohtuistungil. Kostja vastuväited

4(31)

Tsiviilasi nr 2-14-62219 seaduslik esindaja ja nõude esitaja oli hageja raamatupidamisest ja selle olukorrast teadlik. Hageja praegune juhatuse liige on allkirjastanud ka kostja poolt kohtule esitatud hageja 2013.a majandusaasta aruande, mistõttu ei saa olla kahtlust selles, talle olid teada aruande koostamise alusandmed. Kuna hageja raamatupidamises ei ole kostja vastu esitatud nõudeid kajastatud, puuduvad hagejal kostja vastu nõuded. Hageja pole kostjale teadaolevalt esitanud ühtegi muudetud majandusaasta aruannet või Maksu- ja Tolliameti deklaratsiooni. Hagejale osutas 2011.a lõpuni raamatupidamisteenuseid Accosell Consult OÜ, mis kuulub 100% hageja seaduslikule esindajale AR-le ning mille juhatuse liige on hageja elukaaslane. On ebausutav, et hageja seaduslikule esindajale polnud hageja majanduslik ja raamatupidamislik olukord teada. Hageja on nõuet esitades raamatupidamise andmeid n-ö filtreerinud ehk esitanud nõude mingite dokumentide alusel, jättes arvestamata raamatupidamise tervikseisu ja dokumendid. Audiitoriteenuse kulu 1500 eurot on põhjendamatu ja ebamõistlikult suur. Arvestades kostja vastuväiteid pole sellest käesolevas menetluses kasu. Hageja pole tõendanud, et see tehing on vastavuses turuhinnaga. See ei ole menetluskulu, mis kuuluks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) järgi hüvitamisele. Hageja pole tõendanud enda väidet, et kostja poolt tagastamata kassajääk on 6309,08 eurot. Akt ei saa olla sellise nõude alus. Pärast hageja kassaarvestuse parandamist selgus, et kassajääk puudub. Ka 2013.a majandusaasta aruanne ei näita sularahakassa olemasolu. Väidetav kohustus summas 12 389 eurot on tõendamata. Seda enam, et mitmetel krediitkaardi väljavõtetel on näha Honda (autot kasutas oma majandustegevuseks hageja) hooldusega seotud kulusid, Tartu töölähetusega seotud kulusid (Dorpati hotell jne), mis on seotud hageja majandustegevusega. Kostja võlgnevust on võimatu hinnata, selleks tuleks teha kogu hageja raamatupidamise revisjon. Seega on audiitor jõudnud järeldusteni ainult osaliste dokumentide põhjal. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hagejal on kostja vastu nõue, tuleks arvestada kostja esitatud taastatud hageja raamatupidamise dokumente, millest nähtub, et kostja on tasunud hageja majandustegevusega seotud rahalisi kohustusi sularahas summas 4562,16 eurot, mis koosnevad järgmistest kuludest: kodukontori ehitus 601,16 eurot, lao ehitus- ja remonditööd 816,40 eurot, finantsjuhtimise teenus 3000 eurot ja tööks vajalike väikevahendite ostmine 144,60 eurot. Hageja pole vaidlustanud asjaolu, et nimetatud tööd tehti. Kuna nimetatud tööde ja teenuste eest on esitatud sularahaarved, mis on tasutud, on hageja nõustunud ka sellega, et hageja väidetav sularaha kassa nõue ei saa olla sellises summas nagu hageja on hagis avaldanud. Kostja ei nõustunud, et on teinud hagejale mittevajalikke ja ebaotstarbekaid kulutusi summas 14 029,90 eurot (sh lähetuskulud). Hageja pole kohtule esitanud vastavaid tõendeid (dokumente, arveid, tšekke, maksekorraldusi vms). Kulutuste hindamisel tuleb arvestada asjaolu, et kostja tegi hageja juhatuse liikmena remonti hageja tegevuskohas ja kontoris aadressil Neptuni 42, Laulasmaa küla, kus võõrustati pidevalt eri kliente ja koostööpartnereid. Hageja nõudeid ei kinnita majandusaasta aruanded. Vastavalt majandusaasta aruandele oli hagejal 31.12.2013.a seisuga nõudeid ja ettemakseid summas 15 651 eurot, mis on üle kahe korra vähem kui hageja väidetav nõue kostja vastu. Hageja 2012.a majandusaasta aruandest nähtub, et 2012.a lõpuks oli hagejal nõudeid ja ettemakseid kogusummas 18 970 eurot, mis koosnesid ainult nõuetest ostjate vastu. Nõuded aruandvate isikute vastu puudusid. Mittevajalike kulude nõude osas esitas kostja aegumise vastuväite. Paljud hageja nõude esemeks olevad ja ettevõtlusega seotud asjad on tänaseni kostja valduses, sest hageja pole neid asju tagasi soovinud. Kostja on nõus need hagejale üle andma. Osa esemeid on jäänud MH kätte, kes suri 25.06.2015.a. Nende esemete eest ei saa vastutada kostja. Hageja ei saa nõuda asjade soetusväärtuse hüvitamist, sest maha tuleks arvutada väärtuse vähenemine seoses asjade kasutamise ja kulumisega.

5(31)

Tsiviilasi nr 2-14-62219 Kostja esitas tasaarvestusavalduse summas 5650 eurot, mis koosnes kontori ja laopinna üürist. Kuna varasemalt üüris hageja ruume kuni 2011.a lõpuni, ei saa olla vaidlust, et hagejal kui toimival äriühingul oli igapäevase majandustegevuse korraldamiseks vaja kontorit ja laopinda ka pärast seda. Hageja kui äriühingu juriidiline aadress on alates asutamisest olnud Neptuni 42, Laulasmaa küla. Kostja omandas 08.09.2015.a nõude loovutamise lepinguga Ankaran OÜ nõude hageja vastu kogusummas 896,88 eurot, mille alus on Ankaran OÜ poolt hagejale 22.04.2013.a väljastatud arve nr 201377 summas 174,42 eurot, 12.07.2013.a arve nr 201462 summas 44,16 eurot, 24.07.2013.a arve nr 201469 summas 93,84 eurot, 29.07.2013.a arve nr 201481 summas 182,16 eurot ning 13.08.2013.a arve nr 201494 summas 402 eurot. Kokku tasaarvestas kostja hageja vastu suunatud nõude summas 6546,88 eurot. Esimese astme kohtu otsus

6(31)

Tsiviilasi nr 2-14-62219 ettevõtluse tarbeks, mh puudub vastav üürileping, kus oleks kokku lepitud üüri suurus ja kostja kohustus/võimalus enda koju hageja tarbeks kontor ehitada. Kostja esitatud pildid kodukontorist ei kinnita kostja väiteid – piltidelt on näha tavapärane n-ö töötuba, mis on tavapärane ka neis majades, kuhu spetsiaalselt kodukontorit pole loodud. Lisaks puuduvad tõendid nn välikontori kohta. Ka tunnistajad ei kinnita kostja väiteid. Rittal UAB Eesti filiaali, mille osakaal moodustas Telera ärist üle 50%, esindaja HP kinnitas 29.09.2016.a istungil, et ta pole kunagi Laulasmaa kontoris viibinud. Tunnistaja ja hageja koostööpartneri RL sõnul polnud tal aimugi, kas kostjal oli kodukontor. Ka tunnistaja AV selgitas, et kostja võttis kliente talveperioodil vastu mitte enda nn kodukontoris, vaid linnas, Sõle tn Telia esinduses. Arvestades Eesti suveperioodi lühikest aega ja muutlikku ilma, võib pigem arvata, et õues töö tegemine ja klientide vastuvõtmine oli erand. Kostja pole ka tõendanud tungivat vajadust hageja ettevõtluseks eraldi kontorit ehitada – pigem võib kostja kulutusi näha enda eluaseme selliseks muutmise soovina, et sealt oleks võimalik tööd teha, kuid peamiselt olid kulutused tehtud enda tarbeks. Kohtu hinnangul ei kinnitanud tunnistajate ütlused kostja väiteid hageja ettevõtluseks vajalike töövahendite kohta. Tunnistajate HP ja SE ütlused serverikappide paigaldamiseks vajalike tööriistade kohta langevad üldjoontes kokku (vaja on kruvikeerajaid, mutrivõtmeid, kummihaamrit, elektritrelli). Tunnistaja RL hinnangul on veel lisaks vaja eri kaableid, loodi, tange, juhtmestiku valmistamise tööriistu ja haamreid, samas kinnitas ta ka seda, et temal olid Webstari esindajana alati kaasas enda tööriistad töö tegemiseks. Ka tunnistaja EN, kes töötas A-Kaabel OÜ-s ja osales seadmekappide paigaldamisel, kinnitas, et talle olid vajalikud tööriistad tagatud A-Kaabel OÜ poolt. Ka ei meenunud tunnistajale SE-le ükski kord, kui oleks kappide paigaldamise juures koos kostjaga viibinud. Seega ei leidnud kinnitust, et hageja väljatoodud kulutused töövahenditele oleksid olnud vajalikud hageja ettevõtluseks. Kostja esitas 10.06.2016.a kohtule arved, mille kohaselt osutati kostja elukohas Neptuni 42, Laulasmaa, ehitus- ja remonttöödega seotud teenuseid (kodukontori ehitus, lao ehitus- ja remonditööd, finantsjuhtimise teenus, tööks vajalike väikevahendite ostmine). Kostja ei selgitanud, kuidas on need teenused seotud hageja ettevõtlusega, lähtudes ilmselt eeldusest, et kõik tema elukohaga seotud kulud on ka hageja ettevõtlusega seotud kulud, sest kostja kasutas enda kodu mh ka hageja kontorina. Kohus ei lugenud nimetatud kulusid eeltoodud põhjendustel hageja ettevõtlusega seotuks. Samuti pole kostja lähemalt selgitanud, mis teenust või kaupu/väikevahendeid ta täpsemalt kodukontori ehituseks ja sisustamiseks ostis või miks oli hageja ettevõtluseks vajalik ehitada ladu ja mida seal hoiustati. Tunnistaja HP ütlustest selgub, et hagejale saadeti kaup mitte Laulasmaale, vaid ACE Logistikalattu, kus Telera OÜ-l olid kauba ladustamiseks vajalikud riiulid. Finantsjuhtimise teenus pole samuti automaatselt seostatav hageja tegevusega. Ka ei selgitanud hageja, miks on ta Telera OÜ-le väljastatud arved tasunud enda vahenditest sularahas, mitte jooksvalt Telera OÜ vahenditest. Kohus ei lugenud kulutusi perioodil 27.12.2009.a – 21.09.2012.a ettevõtlusega seotud kuludeks. Mängukonsool ja tv-mäng eelnevalt ostetud Wii mängule pole olemuslikult seotud hageja ettevõtlusega ning ka juhul, kui algselt osteti Wii mäng hageja ettevõttes korraldatavate ürituste tarbeks, ei saa hageja huviks pidada märkimisväärse hinnaga lisamängude ostmist. Ülejäänud kulutuste osas pole kostja täpsemalt selgitanud, kuidas need just hageja ettevõtlusega seotud on. Eelnevalt leidis kohus, et hageja kodukontori ehituse ja sisustamisega seotud kulusid ei saa pidada hageja ettevõtlusega seonduvateks. Perioodil 07.05.2010.a – 17.05.2010.a kandis hageja kostja lähetuskulusid summas 1281,03 eurot. Komandeeringu aruandest nähtub, et komandeeringu eesmärk oli kohtuda Poolas Tyco ning Sloveenias ja Horvaatias Rittali esindajatega, tutvuda töökorraldusega, tegelda Sloveenias eurole ülemineku küsimustega. Kohus leidis, et kostja reisiblogiga on tõendatud, et kostja viibis samal perioodil perepuhkusel, mh Poolas, Sloveenias ja Horvaatias. Üksikasjalikust reisiblogist ei nähtu, et kostja oleks aruandes märgitud esindajatega kohtunud, samuti ei kinnita kohtumisi viidatud ettevõtete esindajad. Perioodil

7(31)

Tsiviilasi nr 2-14-62219 15.08.2012.a – 02.09.2012.a on hageja kandnud kostja lähetuskulusid summas 1269,43 eurot. Komandeeringu aruandest nähtub, et komandeeringu eesmärk oli EFB Grupi tehasekülastus Poolas ja Ratio tootmisüksus Tšehhis. Kostja reisiblogist külastusi ei nähtu ning Ratio esindaja kinnitusel ei ole Ratiol Tšehhis tehast. Kostja pole täpsemalt selgitanud, kas ja millal kohtumised toimusid, sisulisi vastuväiteid pole ta hageja väidetele esitanud. Kohus leidis, et blogikannete ja väidetavalt külastatud ettevõtete esindajate kinnistustega on piisavalt tõendatud, et kostja aruannetes nimetatud lähetustel seoses hageja ettevõtlusega tegelikult ei käinud. Seega tegi hageja ettevõtlusega mitteseotud kulutusi enda tarbeks. Kuna kostja on teinud hageja ettevõtluseks mittevajalikke kulutusi, sh enda tarbeks, on ta rikkunud hoolsus- ja lojaalsuskohustust hageja ees, mille tulemusel on hagejale tekkinud kulutuste suuruses väljenduv kahju. Kostja pole tõendanud, et on kulutusi tehes järginud vajalikku hoolsust. Seega kuulub ettevõtlusega mitteseotud kulutustega seotud kahju summas 9304,92 eurot (14 029,90 eurot – 4724,98 eurot) hageja kasuks väljamõistmisele. Pooled ei vaidle, et kostja loovutas 2013.a jaanuaris hageja poolt AS-ilt Swedbank liisitud sõiduauto Honda Accord väljaostuõiguse liisingulepingu lõppemisel tasuta endaga seotud äriühingule Ankaran OÜ. Kostja rikkumise hindamisel tuleks võrrelda väljaostuõiguse loovutamise ja vastusoorituse väärtusi. Kohus nõustus hageja põhistusega, mille kohaselt kujutab liisingueseme väljaostuõiguse loovutamine endast teenuse osutamist, mille hind on tavaliselt sõiduki jääkväärtuse ja sõiduki turuväärtuse vahe. Sõiduki jääkväärtus oli 5889,02 eurot (koos käibemaksuga). Kohtu määratud ekspert leidis, et 2013.a aprilli seisuga oli sõiduki Honda Accord turuväärtus 7500 eurot. Kohus pidas võimalikuks lähtuda kohtu määratud eksperdi hinnangust, sest selles on täpsemini arvesse võetud konkreetse auto omadusi, sh läbisõitu, samuti tehtud avariisid. Hageja esitatud hinnang põhineb üksnes portaali auto24.ee statistikal, mille täpsus jääb alla konkreetse auto hindamisele. Seega oli sõiduki väljaostuõiguse loovutamise kui teenuse väärtus 1610,98 eurot. Kuna vastusoorituse väärtus oli null, asus kohus seisukohale, et kostja on majanduslikult ebaotstarbeka tehingu tegemisel endaga soetud äriühinguga rikkunud hoolsuskohustust, loovutades sõiduki turuhinnast madalamalt. Selle tegevuse tõttu tekkinud kahju summas 1610,98 eurot kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohus leidis, et majandusaasta aruannete kinnitamisega ei kaota hageja õigust esitada kostja vastu kahju hüvitamise nõuet. Juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise aegumistähtaeg on viis aastat ning asjaolu, et hageja kostja rikkumisi varem ei avastanud ning äriühingu majanduslikku seisu iseloomustavaid üldisi andmeid majandusaasta aruannete kinnitamisega aktsepteeris, ei võta temalt ära kahju hüvitamise nõudega seotud õigusi. Samuti ei saa kohus teha järeldusi raamatupidamisdokumentides, sh käibedeklaratsioonides hilisemate paranduste tegemise/tegemata jätmise pinnalt - nimetatud kohustuse täitmise eesmärk on pigem avalikõiguslik ega tõenda seda, kas kostja on hagejale kahju tekitanud või mitte. Ka juhul, kui hagejale või tema raamatupidajast elukaaslasele olid rikkumised varem teada, ei oleks see alus nõuete rahuldamata jätmisele. Kostja väited selle kohta, et on soovinud nõutud hagejale kuuluvaid vallasasju (kontorimööbel, sülearvuti, diivanvoodi, kolm tumbat ja massaažiaparaat) hagejale tagastada, kuid hageja pole neid vastu võtnud, jäid kohtu hinnangul paljasõnaliseks. Nimetatud hagejale kuuluvate esemete tagastamata jätmisega rikkus kostja hageja ja tema kui juhatuse liikme vahelisest käsundilaadsest õigussuhtest tulenevat kohustust tagastada käsunduslepingu lõppemisel selle alusel tema käsutusse antu. Kohus nõustus kostjaga selles, et hagejale tekkinud kahju ei saa käesoleval juhul seisneda nende esemete soetusmaksumuses (2411,86 eurot), vaid tagastamise kohustuse tekkimise aja väärtuses, mida hageja pole välja toonud. Soetusmaksumusest lähtudes rikastuks hageja põhjendamatult ning täidetud poleks kahju hüvitamise eesmärk asetada hageja olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

8(31)

Tsiviilasi nr 2-14-62219 aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, st kui kostja oleks asjad õigel ajal tagastanud. Hageja pole esemete turuväärtust hoolimata kostja vastuväitest välja toonud. Seega on täitmata kostja vastutuse üks eeldus, mille peab esitama ja tõendama hageja – tekkinud kahju suurus, mistõttu tuleb hageja nõue jätta selles osas rahuldamata. Audiitorbüroolt eksperthinnangu tellimine oli käesolevas asjas põhjendatud kulu kostja tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramiseks. Audiitorbürool on vajalik pädevus majandustehingute analüüsimisel ja nende seostamisel mh hageja majandustegevuse ja kuludokumentidega. Nimetatud teenuse eest 1500 euro tasumine pole kohtu hinnangul ebamõistlik. Kostja vastuväited turuhinnale mittevastavuse osas on paljasõnalised. Kohus nõustus hagejaga, et kostja tasaarvestuse vastuväited on sedavõrd napid ja tõendamata, et neist pole võimalik teha järeldust kohustuse olemasolu kohta hageja suhtes, mida oleks võimalik hageja nõudega tasaarvestada. Nagu kohus eelnevalt märkis, pole kostja kohtule esitanud mistahes kokkulepet hageja ja kostja vahel kostja elukoha kasutamiseks hageja äritegevuses kontorina. Puudub üürikokkulepe, kus oleks kajastatud üürilepingu tingimused, mh hind ja üüripinna sisustamise/remontimise tingimused. Samuti pole arusaadav, miks on kostja väidetavast üürisuhtest tulenevad arved esitanud korraga, st miks pole nimetatud kulu kantud jooksvalt hageja vahenditest. Veelgi segasemaks muudab arvetega seotud asjaolu tunnistaja AV ütlus, mille kohaselt on arvete kuupäevi muudetud. Nimetatud asjaoludel ei saa kohus tuvastada hageja ja kostja vahelist üürisuhet, mille alusel tekkinuks hagejal kohustus tasuda kostjale kindlas summas üüri. Kostja ei saa selles osas hageja nõuet tasaarvestada. Kohus nõustus hagejaga, et kostja nõue seoses Ankaran OÜ arvetega hageja vastu on ebaselge, arvestades arvete koostamise kuupäeva ning kostja 02.10.2013.a kinnitust hagejale, et hagejal pole tarnijate ees tasumata arveid. Kostja pole selgitanud, mis õigussuhte alusel arved koostati ning kuidas olid nende alusel ostetud kaubad seotud hageja ettevõtlusega. Arved esitati ajal, mil kostja oli hageja juhatuse liige, mistõttu jääb arusaamatuks, miks ei korraldanud kostja nende tasumist hageja vahenditest. Lisaks on tunnistaja TL kohtule kinnitanud, et tema teada on nimetatud arved kas tasutud või tasaarvestatud. Kohus leidis, et hageja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et lähtuda tuleks nn reeglist „1 lk = 1 t“. Lühikese, kuid sisutiheda ja läbimõeldud menetlusdokumendi koostamiseks kulub reeglina rohkem aega, kui pika, kuid kirjeldava ja laialivalguva teksti koostamiseks. Samuti ei nõustu kohus kostja seisukohaga, et hageja on menetluskulude nimekirjas esitanud lubamatuid kobarkirjeid. Sama päeva tegevuste mõningane koondamine on põhjendatud ega takista kohtul ajakulu põhjendatuse kontrollimist. Kohtu hinnangul oli hagiavalduse koostamiseks põhjendatud kulutada näidatud 26 t ja 15 min. Hagiavalduse koostamine on hageja jaoks menetluses eelduslikult kõige mahukam toiming, sest eeldab asjaolude ja tõenditega tutvumist, õigusliku positsiooni väljatöötamist, analüüsi ja vormistamist. Käesolev asi oli keskmisest mahukam, hõlmates rohkelt tõendeid ja kostjapoolse kahju tekitava käitumise eri episoode. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks hagiavalduse koostamisele kulunud aega vähendada. Põhjendatud on ka 01.06.2015.a edasise tegevuskava analüüs 45 min vältel. Kohus nõustus kostjaga selles, et kostja määruskaebuse analüüsiks ja sellele vastuse koostamiseks kulunud aeg 11 t on ülemäärane. Määruskaebuses tuli analüüsida üksnes hagi tagamisega seotud kostja vastuväiteid. Hagi tagamise põhistuse oli hageja eelnevalt esitanud. Kohus leidis, et määruskaebuse analüüsiks ja sellele vastamiseks polnud põhjendatud kulutada üle 6 t. Kohus vähendas selles osas ajakulu 5 t võrra. Hagivastuse analüüs ja sellele seisukoha koostamine on vajalikud menetlustoiminguid, ning kuna kostja esitas oma põhilised vastuväited esimest korda, luges kohus nendega tutvumisele ja seisukoha koostamisele kulunud 8 t põhjendatuks. Kostja esitas 25.06.2016.a täiendava seisukoha ja mitu taotlust. Nende analüüsimine ja seisukoha koostamine oli iseenesest vajalikud toimingud, kuid olukorras, kus esitatud on juba hagiavaldus ning seisukoht kostja esitatud hagivastusele, olnuks mõistlik ajakulu järjekordse seisukoha esitamisele kokku 10 t ja 30 min asemel maksimaalselt 5 t. Kohus

9(31)

Tsiviilasi nr 2-14-62219 vähendas ajakulu seega 5 t ja 30 min võrra. Kohus lahendas 05.10.2015.a kostja taotlused, pannes hagejale kohustuse tõendi väljaandmiseks ja eksperdikandidaadi otsimiseks. Määrusega tutvumine ja selles kohustatud toimingute tegemine olid asjas vajalikud toimingud, milleks 3 t kulutamine pole selgelt ebamõistlik. Kohus luges mõistlikuks ajakuluks ka 26.04.2016.a kohtuistungiks ettevalmistamise 1 t ja 15 minuti vältel. Kostja esitas 18.05.2016.a vastuväites uusi vastuväiteid ja tõendeid ning nende analüüsimine ja neile seisukoha koostamine oli vajalik toiming. Samas on selleks 7 t ja 30 min kulutamine menetluse etappi arvestades ülemäärane. Põhjendatud ajakulu oli kohtu hinnangul maksimaalselt 6 t. Kohus vähendas seega ajakulu 1,5 t võrra. Põhjendamatult pikk aeg on menetluse etappi ja vahetatud seisukohti arvestades hageja esindajal kulunud ka 26.05.2016.a istungiks ettevalmistamisele (4 t). Kohus luges põhjendatud ajakuluks 2 t, vähendades seega ajakulu 2 t võrra. 26.05.2016.a istungil osalemise ja tunnistajatega seotud küsimuste lahendamine olid vajalikud ning näidatud mahus põhjendatud. Asjas kuulati üle mitu tunnistajat ning nendega seotud ettevalmistused ja menetlusdokumendi koostamine on näidatud mahus põhjendatud. Kostja esitas 10.06.2016.a lühikese täiendava seisukoha ja taotluse, millega tutvumine ja millele vastuse koostamine hageja poolt oli küll vajalik, kuid mitte näidatud mahus (5 t 15 min). Kohus peab põhjendatud ajakuluks 3 t, vähendades seega taotletavat ajakulu 2 t ja 15 min võrra. Ka toimingu nr 18 osas on menetluse etappi arvestades seisukoha koostamisele põhjendatud kulutada 6 t asemel 3. Kohus vähendas seega ajakulu 3 t võrra. Arvestades menetluse etappi, sh vahetatud seiskohtade rohkust, tehtud analüüsi tõendite ja tunnistajate osas jne, on 29.09.2016.a kohtuistungiks ettevalmistamine näidatud 11 t ja 30 min vältel ebamõistlikult pikk aeg. Kohus luges põhjendatud ajakuluks 3 t, vähendades ajakulu seega 8 t ja 30 min võrra. Samuti polnud põhjendatud hageja lõplike seisukohtade koostamine hagiavalduse koostamisega võrreldavas ajakulus 24 t vältel. Uue aspektina analüüsis hageja tunnistajate ütlusi, kuid ülejäänud osas kordas dokument eelnevaid seisukohti. Kohus on seisukohal, et nimetatud dokumendi koostamiseks ei olnud põhjendatud kulutada üle ühe tööpäeva, s.o 8 t. Kohus vähendas seega ajakulu 16 t võrra. Eeltoodud põhjendustel vähendas kohus ajakulu kokku 43,75 t võrra. Põhjendatud ajakulu oli 93,75 t. Hageja vandeadvokaadist esindaja keskmine tunnihind 123,81 eurot (ilma käibemaksuta) on igati mõistlik, vastab turuhinnale ja pidi olema kostjale ettenähtav. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud kokku 11 607,18 eurot. Sellele lisandub hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 1050 eurot. Kohus määras hageja menetluskulude suuruseks seega 12 657,18 eurot. Kohus leidis, et osa menetlustoimingute osas pole K. Kirti esindus toimikus olevate materjalidega tõendatud. 22.01.2015.a hagiavalduse vastusele on alla kirjutanud kostja ise ning selles pole esindajaks märgitud Kuldar Kirti. Sama kehtib 19.01.2015.a määruskaebuse, 23.02.2015.a seisukoha, 26.05.2015.a seisukoha puhul. Kuldar Kirt hakkas kostjat esindama alles alates 18.05.2016.a, mil esitas kohtule ka volikirja ja haridust tõendava dokumendi. Seega jättis kohus enne seda tehtud toimingute osas esindaja õigusabikulud välja mõistmata (18,10 t ulatuses). Toimingud alates 18.05.2016.a menetlusdokumendi esitamisest on olnud menetluses vajalikud ning menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aeg pole toimingu puhul selgelt põhjendamatu. Kokku on kostja esindaja kostjale õigusabi osutanud 26,5 t ulatuses tunnihinnaga 100 eurot. Kohus määras kostja õigusabikulude suuruseks seega taotletud 2650 eurot. Lisaks on kostjal tekkinud ekspertiisikulu. Kuigi kostja on tasunud kohtu kontole ekspertiisikulu katteks 504 eurot, läks ekspertiis maksma kokku 384 eurot, mistõttu tuleb ka menetluskulu suuruseks määrata 384 eurot. Kokku on menetluskulud seega 3034 eurot. Kuna kostjal tuli kanda menetluskuludest 80%, jääb tema kanda 12 552,94 eurot ning hageja kanda 20% ehk 3138,24 eurot. Kohus tasaarvestas nimetatud nõuded, misjärel jääb kostjale kohustus kanda hagejale menetluskulud summas 9414,7 eurot.

10(31)

Tsiviilasi nr 2-14-62219 Kostja apellatsioonkaebus

11(31)

Tsiviilasi nr 2-14-62219 4562,16 eurot, mis koosnevad järgmistest kuludest: kodukontori ehitus 601,16 eurot, lao ehitusja remonditööd 816,40 eurot, finantsjuhtimise teenus 3000 eurot ning tööks vajalike väikevahendite ostmine 144,60 eurot). Eeltoodut on kinnitanud ka hageja, avaldades 20.06.2016.a menetlusdokumendi punktis 2.3, et hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et faktiliselt kirjeldatud töid tehti. Seega on hageja nõus, et kostja on tõendanud, et teostatud on kodukontori ehitust, lao ehitus- ja remonditöid ning saadud finantsjuhtimise teenust. Kuna nimetatud tööde ja teenuste eest on esitatud sularaha arved, mis on tasutud, on hageja nõustunud ka sellega, et hageja väidetav sularaha kassa või aruandva isiku nõue ei saa olla sellises summas nagu hageja on hagis avaldanud. Kostja ei nõustunud sellega, et perioodil 23.01.2008.a – 18.11.2009.a tehti kulusid summas 30701,3 krooni ehk 1962,17 eurot. Nimetatud perioodil peaks olema tagastamata väikevahendite kogusumma 31 420,30 krooni ehk 2008,12 eurot. Kostja ei nõustunud maakohtuga ka kulutuste osas erinevatele tööriistadele, ehitusmaterjalidele ja mööblile. Äriühingul ei ole keelatud omada mitut kontorit. Ühe kontori olemasolu tõttu ei saa välistada teise kontori olemasolu ning sellega seotud kulude vajalikkust. Kostjale jäi arusaamatuks kohtu seisukoht kostja elukoha kasutamises ettevõtluse tarbeks. Kostja esitas hagejale ruumide kasutamise eest üüriarved, mis eeldavad üürilepingu ja vastava kokkuleppe olemasolu. Seaduses ei ole sätestatud üürilepingu kirjalikku vorminõuet, mistõttu võib üürileping olla ka suuline. Kostja hinnangul ei saa olla kahtlust, et antud juhul see nii ka oli, kuna menetluses esitatud tõenditega (üüri arve, fotod jms) ning tunnistajate ütlustega on tõendatud, et hageja kasutas kontorit ka kostja elukohas Neptuni 42, Laulasmaa. Tunnistaja AV on vande all kinnitanud, et hageja kontor oli Laulasmaal, Neptuni 42 ning seal oli ka tema töökoht. Seega on põhjendatud ka ehituskulud, mis on kodukontori ehitamiseks tehtud. Maakohus ei ole tunnistaja vande all antud ütlusi välistanud, mistõttu jäi selgusetuks, miks ei ole maakohus tunnistajate ütlustega arvestanud. Kuna on tõendatud kodukontori kasutamine, on põhjendatud ka kulutused, mis on vajalikud kodukontori ehituseks ja sisse seadmiseks. Kostjale jäi arusaamatuks, millele tuginedes leidis maakohus, et Rittal UAB Eesti filiaali osakaal moodustas Telera ärist üle 50%. See asjaolu ei ole käesoleva vaidluse ese ning tegemist on uue asjaoluga, mis loodi läbi tunnistaja valeütluse. Tunnistaja alusetule ütlusele nii suure kaalu andmine oli kostjale üllatuslik ning maakohtu poolt lubamatu. Maakohus leidis, et tegemist on kontoriga, kuid et kostja ei kasutanud töötuba/kontorit hageja igapäevases majandustegevuses, olenemata mh tunnistaja AV ütlustele. Kostjale jäi selgusetuks, mis alusel ja tõendite kohaselt kohus seda leidis. Samuti jäi selgusetuks, kus maakohtu hinnangul hageja tegevuskoht oli, kui see ei olnud Kaseurva tee 32. Tunnistaja HP väide, et ta ei olnud hageja kodukontorist teadlik, ei välista kodukontori olemasolu. Rittal oli üks paljudest hageja klientidest. Kuna hagejal oli kehtiv kontoriruumide üürileping Mustamäel kuni 31.11.2011.a ning vaidlust ei ole selles, et hageja majandustegevus jätkus ka peale nimetatud kuupäeva, jäi maakohtu käsitlusest mulje, justkui ei oleks hagejal ega näiteks ka hageja raamatupidajal AV-l enam tegevuskohta olnud. Selline maakohtu käsitlus on vale ega põhine tõendil. Kui hageja on kontoriruume varasemalt üürinud, on mõistlik eeldada, et hageja majandustegevuseks on vajalik kontoriruumide olemasolu, mistõttu on põhjendatud nii-öelda kodukontori pidamine ja sellega seotud kulutuste kandmine. Kuna talvel võib ilmastikutingimuste tõttu olla raske jõuda Laulasmaale, ei ole imelik, kui kostja kohtus klientidega vahepeal ka Tallinnas. Maakohtu otsusest jäi selgusetuks, kuidas välistab nimetatud asjaolu kontori olemasolu Laulasmaal. Arvestades AV ütlusi hageja kontori ja selle olemasolu kohta, on vale Harju Maakohtu seisukoht, et ka tunnistajad ei kinnita kostja väiteid.

12(31)

Tsiviilasi nr 2-14-62219 Seoses serverikappide kokkupanemiseks vajalike töövahenditega ei nõustunud kostja maakohtu seisukoha ega järeldustega. Tunnistajate, sh RL ütlustega on tõendatud, et kostja pani serveri kappe kokku. Samuti kinnitas ta, et on teinud seda koos kostjaga. Lisaks kinnitas tunnistaja, et käis hooldusväljakutsetel koos kostjaga, mistõttu on igati põhjendatud kostja väiteid, et erinevate tööde, sh hooldustööde, teostamiseks on vajalikud kostja poolt soetatud tööriistad. Tunnistaja kinnitas ka, et vaja on lööktrelli. Tunnistaja EN kinnitas, et vaja on läinud ka kirvest. Tunnistaja EN kinnitas, et kostja on serverikappe transportinud ja paigaldanud. Samuti kinnitas tunnistaja, et kostjal olid selleks vajalikud vahendid olemas. Lisaks olid kostjal olemas ka vajalikud vahendid serverikappide kokkupanemiseks. Teiste tunnistajate ütlusi toetasid ka tunnistaja SE ütlused, kes kinnitas, et serveri- ja seadmekappide paigalduseks on vaja erinevaid tööriistu nagu näiteks kruvikeerajaid, mutrivõtmeid, elektrilisi tööriistu (elektrikruvikeerajad, trellid), kirvest. Tunnistajate ütlusi arvestades ei saa olla kahtlust selles, et serverikappide, koormakatetest ruumide, karkasside jms ehitamiseks on vaja väga erinevaid tööriistu, materjale ja vahendeid. Harju Maakohus ei ole iga töövahendi, materjali vms kulu juures hinnanud selle seost ja vajadust tunnistajate poolt öeldud tööde ja tegevuste tegemiseks. Seetõttu on maakohus rikkunud tõendite hindamise ja kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Jäi arusaamatuks, kuidas maakohus järeldas, et tunnistaja ütlused ei kinnita kostja väiteid hageja ettevõtluseks vajalike töövahendite kohta. Kostja ei ole kunagi väitnud, et ta on 10.06.2016.a kohtule esitatud arved tasunud oma isiklikest vahenditest. Kostja avaldas, et tasus need hageja vahenditest, mistõttu ei saa hageja esitatud nõuded (sularaha kassa ja aruandva isiku võlgnevus) olla nõutud summas. Ei saa olla vaidlust kodukontori ja lao ehitus- ning remonditööde osas, kuna kostja hinnangul on tõendatud kodukontori kasutus, sh tunnistajate ütlustega. Kuna hageja peamine tegevusala oli serverikappide koostamine, milleks vajalikke osi ja materjale on vaja hoiustada, on igati põhjendatud ka lao olemasolu ning sellega seotud ehitus- ja remonditööd. Leping ACE logistikalaoga lõpetati 2013.a kevadel. Kostja ei ole nimetatud e-kirja esitanud varem seetõttu, et kostjale arusaadavalt ei ole hageja sisuliselt lao vajadusele ja olemasolule vastu vaielnud. Samuti esitab kostja e-kirja seetõttu, et maakohtu käsitlus hageja laost tuli kostjale üllatuslikult ning maakohus ei ole selles osas pooltele tõendamise koormust selgitanud. Hageja poolt finantsteenuse saamist kinnitas vande all ka hageja endine raamatupidaja AV. Kostja poolt ostetud väikevahendid kulusid samuti remonditööde teostamiseks ja hageja igapäevase majandustegevuse läbiviimiseks. Seoses 27.12.2009.a – 21.09.2012.a tehtud kulutustega on otsus põhistamata. Kohus ei ole hinnanud igat väikevahendit ega selle seost ettevõtlusega. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta kostja 25.06.2015.a seisukoha lisaks oleva ülevaate ning selles esitatud põhjendused. Ei saa olla vaidlust selles, et kui äriühingul on pidev majandustegevus, mis on tõendatud, on klientide juurde jõudmiseks ja erinevate objektide vahel orienteerumiseks vajalik GPS seade. Kuna tunnistajate ütlustega on tõendatud, et hageja korraldas kliendiüritusi, ei saa olla kahtlust, et külaliste vastuvõtmiseks on vajalik peotelk. Samuti kasutati telki hageja tegevuskohas Kaseurva tee 32. Samuti ei saa olla kahtlust, et hageja majandustegevusega on seotud klientidele tehtud kingitused nagu digitaalne multimeeter, jalavann, mängukonsool ja binokkel. Ülejäänud nimekirjas nimetatud asjad nagu laud, pingid, massaažiaparaat ja puitmööbel olid kasutuses hageja kontoris Kaseurva tee 32. Blue Ray mängija sai kingitusena tunnistaja EN, mida tunnistaja vande all ka kinnitas. Hageja majandustegevusega on kahtlemata seotud ka makseterminal koos selle juurde kuuluvaga, kuna see on vajalik hageja majandustegevuse läbiviimiseks ja klientide teenindamiseks. Hageja ega audiitor ei ole eeltoodud kulusid pidanud ettevõtlusega mitteseotuks, vaid on märkinud need esemed tagastamata väikevahenditena. Lisaks sellele, et kostja on tõendanud nimetatud esemete vajalikkust ja seost hageja majandustegevusega, ei ole hageja välja toonud nimetatud esemete

13(31)

Tsiviilasi nr 2-14-62219 tänast turuväärtust, mistõttu oleks juba ainuüksi seetõttu pidanud maakohus hageja nõude jätma rahuldamata nagu maakohus tegi vallasvara omastamise nõudega. Ebaõige ja vale on maakohtu seisukoht, et tegemist oli kostja reisiblogiga. Tegemist oli kostja abikaasa reisiblogiga. Maakohus seda ei arvestanud. Kõik lähetuskulud olid vajalikud ja põhjendatud ning kantud seoses ettevõtlusega, mida kinnitab ka hageja poolt esitatud kirjavahetus, sh RITTALi Zagrebi töötaja kiri, et BSei tööta enam seal alates 2011.a märtsist ning tema e-postile ei ole ligipääsu, mistõttu ei tõenda nimetatud e-kiri, et kostja ei viibinud seal töö asjus. Zaklad Produkcji Automatyki Sieciowej S.A. töötaja on kinnitanud, et ta teab kostjat ning kuna Ankaran OÜ registreeriti 19.07.2010.a, teadis nimetatud isik kostjat eelkõige hageja kaudu. Seega ei ole hageja tõendanud, et lähetuskulud ei olnud seotud ettevõtlusega, mistõttu ei saa pidada vastavat hageja nõuet põhjendatuks ja tõendatuks. Kostja ei nõustunud kohtu seisukohaga seoses majandusaasta aruannete kinnitamisega. Hageja kinnitas 04.05.2015.a seisukohas, et hageja teine osanik ning praegune seaduslik esindaja ning nõude esitaja oli teadlik hageja raamatupidamisest ning selle olukorrast. Hageja praegune juhatuse liige on allkirjastanud ka kostja poolt kohtule esitatud hageja 2013.a majandusaasta aruande, mistõttu ei saa olla kahtlust selles, et talle olid teada aruande koostamise alusandmed. Kuna hageja raamatupidamises ei ole kostja vastu esitatud nõudeid kajastatud, näitab see, et hagejal puuduvad kostja vastu mistahes nõuded. Seda enam, et kuni tänase päevani ei ole hageja kostjale teadaolevalt muutnud ühtegi esitatud majandusaasta aruannet ega Maksu- ja Tolliametile esitatud deklaratsioone. Hagejale osutas 2011.a lõpuni raamatupidamise teenuseid Accosell Consult OÜ, mis kuulub 100% hageja seaduslikule esindajale AR-le ning mille juhatuse liige on AR elukaaslane TL. Seetõttu on ebausutav, et hageja seaduslikule esindajale ei olnud teada hageja majanduslik ja raamatupidamislik seisund. Lisaks kinnitas hageja endine raamatupidaja AV vande all, et teavitas vähemalt kuni 2011.a lõpuni (Accosell Consult OÜ ajal) hageja tänast juhatuse liiget AR hageja majandusseisust. Samuti avaldas tunnistaja, et arvestades, et Accosell Consult OÜ serverile oli kõikidel ligipääs raamatupidamisandmetele ja Accosell Consult OÜ kontor oli hagejaga samal aadressil Akadeemia teel, said mõlemad osanikud dokumente vaadata. Eeltoodut kinnitas ka tunnistaja ning hageja tänase juhatuse liikme elukaaslane TL avaldades, et on AR-ga arutanud hageja majanduslikku seisu. Seega kui hageja 2012.a majandusaasta aruandes deklareeriti, et hagejal puuduvad nõuded aruandva isiku vastu, tähendab see, et selliseid nõudeid ei olnud. Kostja ei nõustunud maakohtu käsitlusega, et varasem väidetavatest rikkumistest teadmine ei oma tähtsust. Selline hageja osaniku ja praeguse juhatuse liikme AR käitumine on pahatahtlik ning vastuolus hea usu põhimõttega. Seda enam, et raamatupidaja AV on vande all kinnitanud, et 30.06.2013.a seisuga hagejal nõuet kostja vastu ei olnud. Maakohus pole seda arvestanud ega selgitanud, miks tuleks nimetatud osas jätta tunnistaja ütlused tähelepanuta. Vastavalt majandusaasta aruandele oli hagejal seisuga 31.12.2013.a nõudeid ja ettemakseid kogusummas 15 651 eurot, mis on rohkem kui kaks korda vähem kui hageja väidetav nõue kostja vastu. Hageja 2012.a majandusaasta aruandest nähtub, et 2012.a lõpuks oli hagejal nõudeid ja ettemakseid kogusummas 18 907 eurot, mis koosnesid ainult nõuetest ostjate vastu ning nõudeid aruandvate isikute vastu ei olnud. Kostja ei nõustunud maakohtu seisukohaga audiitorbüroo eksperthinnangu osas. Kulu on põhjendamatu ja ebamõistlikult suur. Lisaks ei ole hageja vastuväiteid arvestades sellest käesolevas menetluses mingit kasu. Samuti ei ole hageja tõendanud, et tegemist oleks olnud turuhinnaga tehtud tehinguga. Tegemist ei ole menetluskuluga, mis kuuluks vastavalt TsMS-le hüvitamisele. Kostja ei nõustunud maakohtu seisukohtadega seoses kostja üürinõuetega hageja vastu. Maakohus jättis mitmed olulised asjaolud tähelepanuta, mistõttu ei ole maakohtu järeldused ja põhjendused õiged. Kostja jäi esitatud tasaarvestusavalduste juurde ning palus kohtul neid arvestada. Kaseurva tee 32 ruumide kasutamise leping oli suuline. Ükski õigusnorm

14(31)

Tsiviilasi nr 2-14-62219 ei nõua üürilepingu vms kasutuslepingu sõlmimist kirjalikus vormis. Lisaks on tõendatud, et hagejal oli oma igapäevaseks majandustegevuseks vajalik kontori üürileping sõlmitud ainult kuni 31.12.2011.a, mistõttu ei saa olla vaidlust ega kahtlust, et hageja majandustegevuse korraldamiseks ja läbiviimiseks oli hagejal vajalik kontori olemasolu ja hageja üks kontoritest asus nii enne kui ka peale 31.11.2011.a aadressil Kaseurva tee 32. Samuti on hageja juriidiline aadress alates asutamisest olnud nimetatud aadressil. Kostja tegi arved korraga pikema perioodi eest, et tagada hagejale majandustegevuse läbiviimiseks suurem vabade vahendite olemasolu ja likviidsus. Arvete olemasolu ja teenuse saamist on vande all kinnitanud ka hageja endine raamatupidaja AV. Seega on kostja 25.06.2015.a tasaarvestusavaldus põhjendatud. Kostja ei nõustunud ka maakohtu seisukohaga loovutatud nõude osas. Kostja jäi 18.05.2015.a menetlusdokumendis esitatud teise tasaarvestusavalduse juurde. Eeltoodud nõude olemasolu kinnitas vande all ka hageja endine raamatupidaja AV. Kostjale jäi arusaamatuks, millele tuginedes järeldas maakohus, et hageja eitab sellise nõude olemasolu, mistõttu tulnuks kostjal nõude alust ja eset täpsemini põhistada, kuid kostja pole seda teinud. Hageja ei vaielnud vastu Ankarani arvetele. Hageja raamatupidaja TL väitis vande all, et nimetatud Ankarani arved on tasutud või tasaarvestatud. Kuna kostja on arvete tasumisele vastu vaielnud ning hageja ei ole pidanud vajalikuks nimetatud asjaolu tõendada, saab sellest järeldada, et arved olid õiged ning hageja poolt tasumata. Eeltoodut arvestades on põhjendamatud maakohtu etteheited kostjale, et kostja pole selgitanud, mis õigussuhte alusel arved koostati ning kuidas olid nende alusel ostetud kaubad seotud hageja ettevõtlusega. Seoses sõiduautoga Honda leidis kostja, et hageja ei saanud kahju, kuna eksperdi poolt leitud turuhind 7500 eurot on hinnanguline. Kui arvestada, et väljaostumaksumus oli 5889,02 eurot, oli see ca 20% väiksem kui eksperdi poolt leitud hind ehk väljaostumaksumus jäi sõiduki hinnangulise väärtuse kõikumise piiridesse. Selle väite on maakohus jätnud põhjendamata tähelepanuta. Maakohus jättis tähelepanuta ka kostja alternatiivse vastuväite, et käesoleval juhul saaks analoogia korras rakendada senist liisingulepinguid reguleerivat kohtupraktikat, mille kohaselt võib liisinguandja vähendada sõiduki müügil sõiduki väärtust kuni 10%. Kostja jäi ka selle juurde, et hageja on nõuet esitades raamatupidamise andmeid n-ö filtreerinud ehk esitanud nõude mingite dokumentide alusel, jättes arvestamata raamatupidamise tervikseisu ja dokumentatsiooni. Kohus jättis sellega seoses põhjendamatult rahuldamata kostja taotlused tõendite kogumiseks. Hageja hagiavaldus ei vasta TsMS § 363 lg 1 punktis 3 sätestatule. Hageja on esitanud sadu lehekülgi arveid jms, viitamata, mida hageja nendega tõendada soovib. Maakohus ei ole kõiki tõendeid ega tunnistaja ütlusi eraldi hinnanud ega põhjendanud tõendite ja tunnistajate ütluste hindamata jätmist. Maakohus ei ole hinnanud eraldiseisvalt ühtegi kuludokumenti ega selle seost hageja nõudega ega hageja majandustegevusega. Maakohus jättis tähelepanuta kostja poolt 22.09.2016.a menetlusdokumendis avaldatu, et 12.03.2011.a tšekk summas 32,05 (Ehitusservice) pole majanduskulude raportist läbi kantud ning seega ei puuduta see hagejat, et 13.10.2012.a Lincona Põrandakeskus arve summas 92,82 eurot on tehtud kolmandale isikule, mistõttu ei saa seda kostjalt nõuda ning 01.06.2011.a EEtasofti arve summas 2131,64 eurot on litsentsitasud ja kaughoolduse tasu, mis on kahtlemata seotud hageja igapäevase majandustegevusega. Nimetatud asjad on kostjal olemas ning kostja on nõus need hagejale üle andma. Samuti on hageja poolt esitatud audiitori arvamuse lisana tabel, millest nähtub, et osaliselt on ehitusega seotud kulud põhjendatud. Kostja ei ole teinud hagejale mittevajalikke ja ebaotstarbekaid kulutusi summas 14 029,90 eurot. Kostja hinnangul ei ole hageja ka selle nõude puhul esitanud kohtule mitte ühtegi dokumenti, arvet, tšekki, maksekorraldust vms, mis on hageja nõude alus. Kuna tehingutest on möödunud väga palju aega ning kostjal on iga konkreetse tehingu asjaolusid raske meenutada ja lähtudes hageja tõendamise koormusest peaks hageja esitama kõik nimetatud nõude aluseks olevad dokumendid ja muud tõendid. Lisaks peaks hageja iga

15(31)

Tsiviilasi nr 2-14-62219 kulutuse põhjal välja tooma asjaolud, miks nimetatud kulutused ei ole hageja igapäevase majandustegevusega seotud. Hageja seda teinud ei ole. Maakohus jättis tähelepanuta ka kostja poolt avaldatu, et ta on nõus need esemed hagejale üle andma (25.06.2015.a seisukoha lisa nr 6). 26.05.2016.a istungi protokolli kohaselt soovis kostja hagejale üle anda Nintendo Wii arvutimängu, kuid hageja keeldus sellest. Kostja hinnangul näitab see ilmekalt hageja pahatahtlikust ning eesmärki kostja huve kahjustada. Maakohus jättis tähelepanuta kostja vastuväited TL ütluste osas. TL väited kostja 25.06.2016.a tasaarvestuse ja 10.06.2016.a sularaha arvete kohta ei ole õiged. Nimetatud arved on kostja ARle koos teiste hageja raamatupidamise dokumentidega üle andnud. Hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud detailset üleandmise-vastuvõtmise akti, mistõttu ei ole tunnistaja ütlused tõendatud. Tunnistaja ütlusi, et nimetatud arveid ei ole hageja raamatupidamises kajastatud, ei ole võimalik kontrollida, kuna kohus jättis raamatupidamise dokumentide kogumise taotluse jätnud rahuldamata. Seetõttu tuleks nimetatud tunnistaja väited jätta tähelepanuta. Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta kostja vastuväited HP ütlustele. Need ei ole usaldusväärsed, kuna on oletuslikud ega põhine faktilistel andmetel. Jäi arusaamatuks, millele tuginedes on tunnistaja väitnud, et Rittali osakaal Telera ärist moodustas üle 50%. Kostja ei ole seda väitnud. Samuti jäi arusaamatuks, millele tuginedes on tunnistaja asunud seisukohale, et seadmekappide kokkupanekuks on tarvis kruvikeerajate komplekti, väiksemaid mutrivõtmeid ja kummihaamrit. Tunnistaja on filiaali juhataja, kes ei tegele igapäevaselt seadmekappide kokkupanekuga. Tunnistaja ütluste osas Horvaatia ja Sloveenia kohta ei ole tunnistaja esitanud tehtud päringuid ega muid dokumente, mis tunnistaja sõnu kinnitaksid. Kuna Rittali kontsernis töötab tuhandeid inimesi, jäi kostjale selgusetuks, kellega HP Horvaatiast ja Sloveeniast suhtles. Tunnistaja kinnitas, et on hagejalt saanud kingitusi. Seega on kingituste näol tegemist ettevõtlusega seotud kuludega. Kostja ei nõustunud maakohtu poolt kostjalt välja mõistetud menetluskuludega ega nende suurusega. Hageja menetluskulud on põhjendamatult suured. Ühe leheküljelise menetlusdokumendi koostamiseks kulub koos dokumentidega tutvumisega, nende analüüsimisega, kliendiga kohtumistega jms kokku mitte rohkem kui üks tund. Hageja on hagi koostamisel tuginenud eelkõige audiitori arvamusele, kirjutades sealt asjaolud üks ühele maha. Kuna hageja on audiitori arvamuse eest juba nõudnud kahju hüvitamist summas 1500 eurot, ei saa kostja hinnangul pidada põhjendatuks, et hageja on hagiavalduse koostamisele kulutanud 26,25 tundi ehk rohkem kui kolm tööpäeva olukorras, kus hagiavalduse sisuline pikkus on ainult 8 lehekülge. Kostja hinnangul ei saa ajakulu olla üle 4 tunni. Kuna 06.01.2015.a osutatud õigusteenuse sisust ei selgu selle seos ega vajalikkus käesoleva tsiviilasjaga, tuleks nimetatud menetluskulu jätta arvestamata. Kokkuleppeid saavutatud ei ole. Põhjendamatu on kostja 3leheküljelise määruskaebuse analüüsiks 1,75 tundi. Põhjendatud ajakulu on 0,25 tundi. Hageja määruskaebuse vastus on sisult 2 lk, mistõttu ei ole võimalik, et selle koostamiseks kulub kvalifitseeritud õigusteenuse osutajal 9,25 tundi. Mõistlik võimalik ajakulu võib olla mitte rohkem kui 1,75 tundi. Seega oleks kostja hinnangul kahe tegevuse peale kokku põhjendatud ajakulu kuni 2 tundi. Ei ole usutav ega põhjendatud, et hagejal kulus 2015.a aprillis kostja vastusele esitatud seisukoha koostamiseks 8 tundi. Harju Maakohus ei käsitlenud hageja menetluskulude hindamisel ühtegi kostja poolt 09.11.2016.a seisukoha punktides 1.7 - 1.11 esitatud vastuväidet. Hageja 25.05.2016.a menetlusdokument on 3 lk, mistõttu ei ole põhjendatud selle koostamise ajakulu 7,5 tundi, vaid kuni 2 tundi. Kostja ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et kohus lahendas 05.10.2015.a kostja taotlused, pannes hagejale kohustuse tõendi väljaandmiseks ja eksperdikandidaadi otsimiseks. Määrusega tutvumine ja selles kohustatud toimingute tegemine olid asjas vajalikud toimingud, milleks 3 t kulutamine pole selgelt ebamõistlik. Kostja hinnangul on mõistlik ajakulu mitte üle ühe tunni. Kostja ei

16(31)

Tsiviilasi nr 2-14-62219 nõustunud maakohtu seisukohaga, et kostja esitas 18.05.2016.a vastuväites uusi vastuväiteid ja tõendeid ning nende analüüsimine ja neile seisukoha koostamine oli vajalik. Samas on 7 t 30 min menetluse etappi arvestades ülemäärane. Kostja hinnangul on põhjendatud ajakulu kuni 2 tundi. 26.05.2016.a istungi ette valmistamise ajakulu ei saa olla 4 tundi vaid kuni 1 tund. 26.05.2016.a istung kestis ainult 1 tund ja 10 minutit ning seega on istungil osalemisega seotud põhjendatud ajakulu kuni 1,5 tundi. Maakohus ei ole käsitlenud hageja menetluskulude hindamisel ühtegi kostja poolt 09.11.2016.a seisukoha punktides 1.15 - 1.17 esitatud vastuväidet. Hageja 10.06.2016.a menetlusdokument on 2,5 lk, mistõttu on sellega tutvumiseks mõistlik ajakulu kuni 0,25 tundi, mitte 0,5 tundi nagu märgib hageja (hageja 10.06.2016.a tööd). Hageja 20.06.2016.a menetlusdokument on 3 lk, mistõttu on selle mõistlik koostamise ajakulu kuni 2,5 tundi. Hageja 28.09.2016.a menetlusdokument on 2 lk, mistõttu on selle koostamise mõistlik ajakulu kuni 2 tundi. Ebamõistlik ning põhjendamatu on hageja 11,5 tunni suurune ajakulu seoses 29.09.2016.a kohtuistungiks valmistumisega. Mõistlik ajakulu on kuni 2 tundi. Kostja ei nõustunud hageja esindaja tunnihinnaga 123,81 eurot, kuna see on põhjendamatult kõrge. Kui arvestada, et nii hageja kui ka tema lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslased, saab hageja õigusteenuselt käibemaksu tagasi ning tunnihinda arvestades tuleb arvestada summaga 103,18 eurot ehk kokku 123,81 koos käibemaksuga. Seega ei ole hageja põhjendamatud menetluskulud mitte 17 024,11 eurot vaid 14 187,25 eurot. Kostja ei nõustunud seoses kostja menetluskulude põhjendamatusega. On ilmselge, et kostja ei ole iseseisvalt koostanud maakohtu poolt viidatud dokumente, mistõttu tuleks kostja hinnangul arvestada nimetatud kulu samuti kostja menetluskulu sisse. Seda toetab ka asjaolu, et menetluskulude hüvitamise regulatsioon on samastatav kahju hüvitamisega. Seetõttu, kui kostja on nimetatud kulu kandnud, tuleks see talle ka hüvitada. Hageja seisukoht

17(31)

Tsiviilasi nr 2-14-62219 Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-113-16, kus Riikohus leidis, et raha kasutamist äriühingu huvides peab tõendama kostja. Sarnane on olukord ka praegu. Vaidlus puudub, et kõnealused vallasasjad on hageja vara ning vastav vara on kostja valduses. Maakohus tuvastas, et kostja rikkus asjade tagastamata jätmisega oma kohustusi, ega arvestanud kostja vastuväidet, et hageja keeldus nende vastuvõtmisest. See tähendab, et hagejal ei olnud võimalust saada asjade valdust, millega tõendada asjade väärtust mistahes ajal. Tekkinud kahju suurus ei ole kostja vastutuse üks eeldus. Maakohus, jättes peale kahju tekkimise tuvastamist kõnealuste asjade osas hüvitisnõude rahuldamata (sh kohaldamata võlaõigusseaduse § 127 lg 6, TsMS § 233 lg 1), rikkus oluliselt menetlusõigust ja kohaldas ebaõigesti ka materiaalõigust. Maakohus oleks saanud määrata kahju suuruse ise, vastavalt oma diskretsiooniõigusele. Lisaks lähtus maakohus põhjendamatult ekspert R arvamusest sõiduki väärtuse kohta ja leidis seetõttu ebaõigesti sõiduki väljaostuõiguse loovutamisega tekitatud kahju summa. Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta asjaolu, et ekspert R esitas oma arvamuse vale väärtuspäevaga. Tema 29.01.2016.a ekspertiisiaktiga nr 5081 tuvastati sõiduki väärtus 2013.a aprilli seisuga orienteeruvalt 7500 eurot. Ei ole selge, mis asjaoludel taotles kostja oma 25.06.2015.a taotluses ekspertiisi selliselt, et tuvastataks väärtus 2013.a aprilli seisuga. Vaidlust pole, et kostja loovutas väljaostuõiguse OÜ-le Ankaran juba 07.01.2013.a. Kui kostja esitas taotluse ebaõigesti, kannab ta ka sellega seotud menetlusriski. Kostja taotluses tehtud vea tõttu on hinnang mittekohane, kuna 2013.a jaanuari ning sama aasta aprilli vahele jäävas ajavahemikus muutus sõiduki hind paratamatult turu tavapärase kõikumise, sõiduki täiendava kasutamise jms tõttu. On võimalik ja loogiline, et sõiduki hind võis jaanuaris 2013.a olla 1050 euro võrra kõrgem nagu leidis ka audiitor Parmakson oma eksperthinnangus (st R. R leitud 7500 euro asemel 8550 eurot). Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et ekspert R arvamus on täpsem, kuna see on antud vale kuupäeva seisuga. Kostja seisukoht

18(31)

Tsiviilasi nr 2-14-62219 kui kostja juhatuse liikme volitused lõppesid. Selle ajani korraldas ja vastutas kostja juhatuse liikmena osaühingu raamatupidamise korraldamise eest, samuti varade säilimise eest. Kostja ei ole kogu käesoleva tsiviilasja menetluse raames toonud kohtu ette asjaolusid, millest saaks kohus järeldada, et viidatud kostja poolt antud kinnitus oleks olnud vale või tegelikkusele mittevastav. Kostja on piirdunud üldsõnaliste ja konkretiseerimata väidetega, et peale kassaarvestuse parandamist peaks kassa jääk olema 0 eurot. Selliste üldsõnaliste väidete alusel ei ole kohtul võimalik järeldada, et kassa jääk võiks olla miski muu, kui see, mida kostja mõned päevad peale juhatuse liikme volituste lõppemist, varade ja dokumentatsiooni üleandmisel kinnitas. Kostjale pidi olema teada ja arusaadav see, et vastav akt koostati kindla eesmärgiga ning sellel aktil on õiguslikud tagajärjed. Kuigi kostja väitis ka apellatsioonkaebuses, et maakohtu otsus kassajäägi osas on vale, ei anna kostja väited maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks alust. Kassa üleandmise- vastuvõtmise akt on dokumentaalne tõend, millele on kostja alla kirjutanud. Selle tõendi alusel kassajäägi tuvastamine maakohtu poolt oli õiguspärane. Muid tõendeid kassajäägi tuvastamiseks kohtule ei esitatud.

19(31)

Tsiviilasi nr 2-14-62219 sellel hetkel, kui kostja hageja juhatuse liikmele kassa üle andis, kassast kadunud. Teiseks, majandusaasta aruandes mingite andmete kajastamata jätmisega ei saa põhjapanevalt tõendatuks lugeda seda, kui palju pidi sularaha kassas 04.10.2013.a seisuga olema. Käesoleval juhul on tsiviilasja raames kohtule esitatud tõend- kassa üleandmise vastuvõtmise akt, kus kajastatakse seda, kui suur pidi viidatud kuupäeva seisuga kassa jääk täpselt olema.

20(31)

Tsiviilasi nr 2-14-62219 tõendeid maakohus ei arvestanud. Maakohus rahuldas nõude sellel alusel, et summa 12389 osas kuludokumendid puuduvad. Ainukesed konkreetsed vastuväited, mida kostja apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, esitas, puudutasid kodukontori ehitust summas 601,16 eurot, lao ehitus- ja remonditöid summas 816,40 eurot, finantsjuhtimise teenust summas 3000 eurot ja tööks vajalike väikevahendite ostmisele kulutatut summas 144,60 eurot. Kuid nende summade osas ei saa väita, et maakohus ei oleks nende summadega seoses esitatud kostja väiteid jätnud käsitlemata, hindamata või et maakohus oleks seejuures eksinud. Maakohus leidis poolte väiteid ja tõendeid hinnates õigesti, et vastavaid summasid ei saa majandamiskulude hulka arvata. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ning neid kordama ei hakka. Käesoleval juhul ei ole määrav see, kas vastavad kulutused tehti, vaid see, kas saab lugeda, et vastavad kulutused tehti hageja majandustegevuse läbiviimise raames. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega. Kõiki töid, mida juhatuse liikmeks olev kostja tellib ja kõiki asju, mida ta ostab, ei saa lugeda hageja majandustegevuse kuludeks. Kuigi küsitav on ka see, kas vastavad kulutused tehti. Kostja väitis, et kulutusi kajastavad dokumendid õnnestus raamatupidamise dokumentide taastamisel hankida. Hageja väitis, et vastavaid dokumente kostja poolt hagejale üle antud raamatupidamises ei olnud. Kostja väitis veel, et vastavate kulude eest tasuti sularahas. Nendel asjaoludel ja seetõttu, et kostja ei ole viidatud asjaoludest tulenevaid kahtlusi kõrvaldanud, tuleb kostja väiteid hinnata kriitiliselt.

21(31)

Tsiviilasi nr 2-14-62219 majandustegevuse raames kasutamise alust ei olnud ning samuti puudus ka kokkulepe kodu ja kostja poolt väidetavalt kasutatud lao kasutamiseks, kostja ei informeerinud hageja osanikke sellest, et ta selliseid kulutusi teeb, ei teadvustanud hageja osanikele, et selliseid kulutusi tehakse ega hankinud selleks osanike nõusolekut ega heakskiitu. Sellises olukorras isikliku koduga seoses remondikulutuste tegemine, samuti majandustegevusega mitteseostatavate kulutuste tegemine ei saa olla põhjendatud. Juhul, kui kostja oleks algusest peale teadvustanud osanikele seda, et ta annab enda kodu hageja käsutusse selleks, et seal läbi viia majandustegevust, et ta teeb enda kodus kulutusi, mida ta laseb hagejal kinni maksta, et ta käsitleb mingit moodustist kostja laona, mille osas tehakse kulutusi ning ostetakse väikevahendeid, mida muus osas hageja majandustegevusega seostada ei saa ja veelgi enam, et ta soovib nõuda hagejalt täiendavalt ka üüri, oleks selline kostja tegevus mingilgi viisil, kuidagi kajastunud. Praegusel juhul ei tugine kostja sellele, et ta oleks osanikelt selliseks tegevuseks luba või nõusolekut küsinud, veelgi enam, asjaoludest ning kostja poolt menetluses tehtud avaldustest ei nähtu, et kostja oleks sellist tegevust hageja osanikele isegi teadvustanud. Juhatuse liikmel ei ole piiramatut õigust äriühingu majandustegevuse läbi viimise sildi all kulutusi teha. Asjaolud viitavad sellele, et kostja tegi enda tarbeks kulutusi ja ostis endale vajalikke tööriistu ja materjale ning soovib neid kulutusi tema suhtes esitatud hagi vastuväidetena näidata hageja majanduskuluna. Kui asjas tuleks selline järeldus teha, ei saa vastavaid kulusid põhjendatud kulutusteks pidada. Maakohus sellesisulise järelduse tegi ning ringkonnakohtul tuleb eespool toodu tõttu selle järeldusega nõustuda. Need kostja väited, et ükski seadus ei keela äriühingul omada mitut kontorit või et seadused ei keela, et äriühingu kontor võiks paikneda juhatuse liikme kodus ei anna samuti eespool toodud põhjustel alust teistsuguse järelduse tegemiseks. See, kas Rittal UAB Eesti filiaali osakaal moodustas hageja majandustegevusest üle 50% või alla selle, ei oma samuti vastava järelduse tegemisel tähendust. See, et kõnealuseid kulutusi ei saa pidada hageja majandustegevusega seotud kuludeks, tulened eespool toodud asjaoludest. Sellel kas üks hageja klientidest kostjal kodus külas käis, ei ole seejuures määrav.

22(31)

Tsiviilasi nr 2-14-62219 arusaadav, et tal tuleb selgitada, põhjendada ja tõendada seda, et kulutused, mille alusetusele ja põhjendamatusele hageja tugines, olid hageja majandustegevusega seotud ja need olid põhjendatud. See, et kostja pidi sellest aru saama, nähtub sellest, et kostja on vastavate asjaolude põhjendamiseks esitanud tõendeid ja selgitusi. See, et maakohus tegi esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt järelduse, mida kostja pidas üllatuslikuks, ei tähenda, et vaidlustatud otsuse puhul oleks tegemist üllatusotsusega menetlusõiguse rikkumise tähenduses. Eelduslikult ei saa kostja kodus tehtavaid remonttöid hageja majandustegevusega seotud põhjendatud kuludeks lugeda. Ka nimetud finantsjuhtimise teenus kui selline ei tähenda, et sellise nimetusega põhjendatud kulu saaks automaatselt põhjendatud kuluks lugeda. Maakohus ei eksinud menetlusnormide vastu, kui jättis kostja poolt esitatud tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldamata. Asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohtu tegevus oleks selles osas olnud õigusvastane, ei ole kostja kohtu ette toonud. Ka apellatsioonkaebuses esitatud tunnistaja ülekuulamise taotlus selle rahuldamiseks alust ei andnud. Tsiviilkohtumenetluses tuleb eristada asjaolude kohtu ette toomise ja asjaolude tõendamise kohustust. Asjaolud, millele menetlusosaline tugineda soovib, tuleb kohtu ette tuua menetlusosalisel. Tunnistaja ütlused ei saa olla asjaolude allikas. Käesoleva tsiviilasja lahendamine sõltub sellest, kas konkreetsed kulutused olid seotud hageja majandustegevusega ja kas need olid põhjendatud. Selleks, et vastavaid järeldusi teha, tulnuks kostjal maakohtu menetluses kohtu ette tuua asjaolud faktiväidetena, mille alusel saanuks maakohus jõuda järeldusele, et konkreetsetel kuupäevadel tehtud konkreetsed kulutused, mille tegemist hageja kostjale ette heidab ja majandamiskulude katteks kostja poolt võetud avansid, olid tehtud hageja majandustegevusega seotud põhjendatud kulude katteks. Üldine väide, et kolmas isik tegi kostja kodus, töötoana sisustatud toas remonttöid, sellise järelduse tegemist ei võimalda. Kostja ei ole esitanud faktiväiteid, mille pinnalt saaks teha järeldused konkreetsete kulutuste osas. Väide, et üks isik osutas finantsjuhtimise teenust, ei anna samuti alust järeldada, et see oli seotud hageja majandustegevusega ja et see oli põhjendatud.

23(31)

Tsiviilasi nr 2-14-62219

24(31)

Tsiviilasi nr 2-14-62219 käesoleva kohtumenetluse raames mitte mingit kasu, ei saa need väited tingida teistsuguse kohtuotsuse tegemist. Kostja vastavasisulised väited on paljasõnalised ja põhjendamata. Hageja tõendas vastava kulu kandmist. Sellest saab järeldada, et nimetatud spetsialisti arvamuse hankimiseks sõlmiti vastavatel tingimustel leping ja hageja on selle kulu kandnud. Kostja ei ole usutavaks muutnud, et sama analüüsi oleks saanud arvestatavalt odavamalt. Vastav summa ei ole ka sedalaadi teenuse jaoks äratuntavalt lubamatult suur. Nõustuda ei saa ka selle kostja väitega, et vastavast arvamusest ei olnud mitte mingit kasu. Olukorras, kus hageja uus juhatuse liige avastas, et eelmise juhatuse liikme, kes juhtis äriühingut ainuisikuliselt, ametis oleku ajal on kajastatud kulutusi alusetult ning osad kulud on kuludokumentidega katmata, tuli tuvastada, kas ja kui siis milles konkreetselt kostja suhtes esitatavad nõuded seisnevad. Selleks tuli arusaadavalt teha märkimisväärsel hulgal tööd hageja raamatupidamisdokumentidega. Sellest selgusid asjaolud, mille alusel sai koostada õigusliku nõude kostja suhtes. Juhul, kui kostja ei oleks toime pannud hageja poolt ette heidetud rikkumisi, ei oleks ka vastava kulu kandmise vajadust tekkinud.

25(31)

Tsiviilasi nr 2-14-62219 üürilepingu kehtivuse ajal, ei üürilepingu lõppedes ega ka mitte enne seda, kui hageja kostja suhtes hagi esitas. Kostja väide, et ta ei esitanud üüriarveid varem sellel põhjusel, et tagada hagejale majandustegevuseks vajalike vahendite olemasolu, on vastuoluline ja see väide ei ole eluliselt usutav. Esiteks, juhul, kui kostja poolt hageja suhtes võetud üüri maksmise kohustus oli sedavõrd suur, et üüri tasumisel ei oleks jäänud hagejale enam igapäevase majandustegevuse läbiviimiseks vajalikke vahendeid, ei ole usutav, et hageja majanduslikust olukorrast hooliv osanik ja juhatuse liige oleks äriühingu suhtes sedavõrd kahjuliku tehingu teinud. Teiseks, kostja oleks viidatud põhjusel oma nõude esitanud siiski siis, kui ta juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuti. Kostja ise väitis 05.05.2017.a toimunud kohtuistungil, et alates tema juhatusest taandumisest hagejal majandustegevust enam ei eksisteeri. Viidatud asjaolud oleksid olnud eluliselt vähem ebausutavad, kui kostja oleks koheselt, esimeses menetlusdokumendis asjaolud samamoodi esile toonud, veelgi enam, kui kostja oleks kohe väidetava üürilepingu kehtima hakkamisest alates igakuiselt üüritasu nõudeid esitanud ja neid ka kajastanud. Eespool käsitletud asjaolud viitavad sellele, et kostja ja hageja vahel kasutussuhet ei olnud.

26(31)

Tsiviilasi nr 2-14-62219 seisneb, st millist laadi dokumendid esitamata jäeti. See, et kostja ei suuda ilma kõikide raamatupidamise dokumentideta ammendavalt kõiki asjaolusid hinnata, on arusaadav, kuid kostja peaks siiski suutma selgitada, mis laadi asjaolud on hageja väidetavalt esitamata jätnud. See, et kostja ei suuda seda teha 2017. aastal, on mõistetav, kuid kostja oleks saanud need asjaolud koheselt avada siis, kui talle hagimaterjalid kätte toimetati. Selleks ajaks oli kostja juhatusest lahkumisest möödunud veidi enam kui aasta. Kuigi ka täna vastavasisulist väidet esitades peab kostja suutma avada, millised andmed on hageja lubamatult esitamata jätnud. Kui kostja ei oska mitte ühegi konkreetset asjaolu esile tuua, tekib küsimus, kust pärineb kostja veendumus, et hageja mingid andmed esitamata jättis. Oluline on ka see, et kostja oleks pidanud usutavaks muutma, et andmed, mida hageja esitamata jättis on sellised, mis tingisid valede järelduste tegemise. Kostja ei ole eespool viidatut teinud. See, kui kostjal on kahtlus, mille tekkimise aluseid ei oska ta kohtule loogiliselt selgitada ega mitte mingilgi määral avada, ei anna alust kostja taotlust rahuldada.

27(31)

Tsiviilasi nr 2-14-62219 erineval alusel ja kõikide nõuete aluseks olevaid asjaolusid ja üksikuid kulusid ning nende aluseks olevaid arvandmeid tuli hageja esindajal hinnata ning neid arvestades hagiavaldus koostada. Maakohus hindas seda, et kõik hageja poolt kajastatud kulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kostja ei ole mitte ühegi kulu osas esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et need ei olnud käesoleva tsiviilasjaga seotud või et need oleksid olnud seotud mõne muu tsiviilasjaga. Kostja on maakohtu poolt hinnatud hageja esindaja töömahu ja ajakulu osas leidnud, et hageja töömaht ka selles mahus on uskumatu ja põhjendamatu, kuid sellised etteheited ei võimalda teha järeldust, et maakohtus oleks oma hinnangutes eksinud. See, milline esindaja töömaht on põhjendatud ja vajalik, on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes siis, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Maakohus on hageja esindaja töömahtu ja selle vajalikkust ja põhjendatust hinnanud ning teinud selle pinnalt väärtusotsustuse. Asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohus oleks väärtusotsustuse tegemisel väljunud sellest otsustusruumist, mille raames saab kohus väärtusotsustuse teha, kostja kohtu ette toonud ei ole. Samuti ei nähtu selliseid asjaolusid ka tsiviilasja materjalidest. Ringkonnakohus ei nõustu ka etteheitega, mida kostja tegi hageja esindaja tasumäära suhtes. Kostja väide, et kohtupraktikas ei ole peetud mõistlikuks tunnihinnaks kõrgemat tunnitasu kui 120 eurot tund (ilma käibemaksuta), ei vasta valitsevale kohtupraktikale. Maakohus hindas hageja esindaja tunnitasu määra õigesti. Maakohtu otsus on seaduslik ka osas, milles maakohus ei lugenud kostja esindaja, Kuldar Kirt ́i töötasu põhjendatud menetluskuluks nende menetlustoimingute osas, mille puhul ei nähtu toimikust, et Kuldar Kirt oleks kostjat esindanud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seaduslikule saab vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluda üksnes seaduses sätestatud põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Sellise määratluse alla kuulub esindajatasu. Esindaja mõiste on tsiviilkohtumenetluses selgesti ja üheselt määratletud. Esindaja on isik, kes teeb menetlusosalise eest ja nimel menetlustoiminguid. Seega, isegi siis, kui menetlusosaline kasutaski kõikidele teistele varjatult õigusteenuse saamiseks juristi abi, ei ole tegemist esindajakuluga tsiviilkohtumenetluse seadustiku tähenduses, kui konkreetsed menetlustoimingud tegi siiski menetlusosaline ise.

28(31)

Tsiviilasi nr 2-14-62219 kui palju kulub nõude rahuldamise ajal raha selleks, et soetada uued samaväärsed asjad. Reeglina ei arvestata hüvitist selle järgi, kui palju maksaksid asjad siis, kui ostetaks kasutatud asjad. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul saab lähtuda sellest, et uute samaväärsete asjade soetamise kulud on vähemalt 2411,86 eurot. Selle raha eest on konkreetsed asjad uuena hangitud ja isik, kes need asjad uuena sellise maksumuse eest hankis, oli kostja. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks jõuda järeldusele, et ta soetas asjad turuhinnast kallimalt, või et ta ei teinud asjade soetamisel kohast pingutust, et omandada asjad mõistliku hinna eest, või et asjade soetamiseks tehtavad kulutused on praegusel ajal varasema ajaga võrreldes vähenenud. VÕS § 132 lg 1 lause 2 kohaselt, kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvesse võtta. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei saa asjaolu, et vaidlusalused asjad ei olnud enam uued, tingida seda, et hüvitist, mis kuluks uute samaväärsete asjade soetamiseks, tuleks vähendada. Ringkonnakohus leiab, et usutavaks on muudetud see, et tegemist on selliste asjadega, mida hageja ostaks uuena. Konkreetsed asjad osteti ka kostja poolt uutena. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille alusel saaks kohus jõuda veendumusele, et hagejalt peaks praeguses olukorras eeldama, et ta hakkab ostma kasutatud mööblit, kasutatud diivanit, kasutatud sülearvutit ja kasutatud massaažiaparaati. Kahju hüvitamise üldine eesmärk on asetada kahju kannatanud isik olukorda, milles ta oleks olnud siis, kui kahju hüvitamise aluseks olevat elusündmust ei oleks aset leidnud. Sellisel juhul oleksid hagejal viidatud asjad. Praegusel juhul tuleb hagejale maksta hüvitis, mille abil saab hageja asetada ennast kahju tekitamise eelsesse olukorda. Kahju hüvitamise eesmärk ei ole asetada hagejat sellisesse olukorda, kus hageja peaks ostma endale kellegi võõra poolt kasutatud diivani, massaažiaparaadi või muud viidatud esemed. Seega, kui kostjalt mõistetaks hageja kasuks välja hüvitis, mille abil saaks hageja osta üksnes kellegi võõra kasutuses olnud asjad, ei oleks asetatud hagejat olukorda, kus talle kuuluvad asjad, mida on hageja omandanud uuenda ja mida on kasutanud üksnes hageja. Eespool toodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus jättis hagi ebaõigesti 2411,86 euro osas rahuldamata. Hagi tuleb lisaks viidatud suuruses põhinõudele rahuldada ka põhinõudelt arvestatava viivise osas, samuti tuleb muuta menetluskulude jaotust ning summaarselt välja mõistetud menetluskulusid.

29(31)

Tsiviilasi nr 2-14-62219 kohaselt välistatud, leiab ringkonnakohus, et ka käesolevas kohtuotsuses märgitakse üksnes põhivõlg ja periood, millelt viivist arvestatakse.

30(31)

Tsiviilasi nr 2-14-62219 maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulude hüvitisena kokku välja mõista 14549,54 eurot. Kuna hageja vastava taotluse on menetluses esitanud, tuleb otsuses märkida, et välja mõistetavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulusid välja mõistava lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni seaduses sätestatud määras.

Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)

Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

31(31)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.