2-14-62219/61 - Ühinguõigus - Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas 09.12.2014 Harju Maakohtule hagi kostja vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 alusel. Kostja oli hageja ainus juhatuse liige perioodil 15.11.2006 kuni 24.09.2013. Kostja rikkus juhatuse liikmena hoolsus- ja lojaalsuskohustusi. Kostja ei tegutsenud juhatuse liikmena hageja majanduslikku tegevust juhtides hoolega, mis mõistlik inimene taolises ametis ilmutaks ning lisaks tegutses ta hageja suhtes ebalojaalselt ja huvide konfliktis. Kostja omastas hageja raha summas 18 698,08 eurot. Esiteks omastas kostja hageja kassaraha summas 6309,08 eurot. Seisuga 04.10.2013, kui kostja andis uuele juhatusele üle kassaraamatu, oli kassa puudujääk 6309,08 eurot, mille osas kinnitas kostja digiallkirjastatud üleandmise aktis, et annab üle kassa kogusummas null eurot. Kostja pole kassajääki tagastanud, põhjustades hagejale otsese varalise kahju VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Riigikohus on kinnitanud, et äriühingu raha omastades rikub juhatuse liige lojaalsuskohustust (Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-110-13, p 17). Teiseks on kostja omastanud 12 389 eurot, mis nähtub kostja poolt hageja kontodelt avansina ja sularahana väljavõetu ja hageja krediitkaardiga tehtud maksete terviksummast, mille kohta kostja ei esitanud hageja majandustegevusega seotust kinnitavaid kuludokumente. Krediitkaardimaksed ja sularahaväljavõtted pärinevad perioodist 2011 kuni 2013. Eksperthinnangule lisatud hageja raamatupidamise väljavõttest „Aruandva isiku saldode kontod“ nähtuvalt on kostja esitatud kuludokumentidega tõendatud kulutuste ja kostja poolt hagejale tagastatud avansijäägi summa. Kaardiga tehtud kulutuste ning avansi summat, mida ei ole kostja hagejale tagastanud ning mille kohta pole kostja kuludokumente esitanud, loetakse raamatupidamislikult kostja võlgnevuseks hageja ees. Kostja on hageja juhatuse liikmena teinud hagejale majanduslikult põhjendamatuid ja ebaotstarbekaid kulutusi summas 14 029,90 eurot. Nimetatud kulud on eksperthinnangu lisas 2 „Ettevõtlusega mitteseotud kulud“ (summas 10 859,13 eurot) ning samuti lisas 3 „Lähetuskulud, mis on tehtud reiside ajal“ (summas 3170,77 eurot). Kostja on hageja raha eest soetanud suurel hulgal ehitus- ja sisustusmaterjale ning aiatööriistu (nt killustik, naelutusnurgad, mööblivärv, puitplaadid, valgustid, valamu, hekilõikur jne). Nimetatud kulutusi pole võimalik seostada hageja ettevõtlusega. Hageja on alates selle asutamisest tegelenud telekommunikatsiooniseadmete hulgimüügiga. Perioodil 02.01.2008 kuni 31.12.2011 üüris hageja ruume Tallinna Tehnoloogiapargis Tehnopol: esmalt aadressil Akadeemia tee 21F ning siis Akadeemia tee 21G, kuid hageja ei teinud kordagi kontoris remonti, sh ei tulnud sellist kohustust ka üürilepingutest. Alates 2012. aastast pole hagejal ruume aga üleüldse kasutusel. Seega on ilmne, et kostja soetatud ehitus- ja sisustusmaterjalid ning aiatööriistad pole seotud hageja ettevõtlusega, vaid on eelduslikult soetatud kostja enda tarbeks. Lisaks ei saa hageja ettevõtlusega seotuks pidada eksperthinnangu lisas 2 nimetatud muid kulutusi, sh jalavanni, Wii mängukonsooli ja mänge, massaažiaparaati, bluetooth-käekella jms. Näiteks on kostja teinud 24.09.2009 ja 25.09.2009 kulutusi ruumide rendile, reisijateveo korraldusele ja matkajuhi teenustele. Need on hagejale teadaolevalt tehtud kostja sünnipäevapeo pidamiseks (kostja sünnipäev on 27.09) ning seega samuti hageja ettevõtlusega mitteseotud. Hageja ei nõua kostjalt kliendikingituste ja –üritustega seotud kulutuste hüvitamist, vaid kostja isiklikuks otstarbeks soetatud esemetega tekitatud kahju hüvitamist. Kliendiürituste ning –kingitustega seotud kulutused ei sisaldu eksperthinnangu lisas 2 toodud kostja tekitatud ettevõtlusega mitteseotud kulude nimekirjas. Kostja on vastuväited esitanud ainult Wii Nintendo mängukonsooli ja nn Pakri saarte ürituse osas. Muus osas pole kahtluse all, et eksperthinnangu lisas 2 esitatu kujutab kostja poolt põhjendamatuid hageja ettevõtlusega mitteseotud kulutusi.Teise osaniku ja tänase juhatuse liikme teadlikkus Wii konsoolide olemasolust pole oluline, ta pidas Wiid kostja isiklikest vahenditest soetatuks.

Kostja on raha raha eest teinud väidetavalt lähetustega seotud kulutusi, mida on tegelikult kandnud hoopis isiklike puhkusereiside raames. Ajavahemikel 25.06.2009–27.06.2009 ning 01.07.2009– 04.07.2009 on kostja väidetavalt käinud lähetusel Poolas, Tšehhis ja Itaalias ning kandnud sellega seotud kulusid kokku 619,79 eurot. Kostja reisiblogi sissekannetest on näha, et 24.06.2009– 04.07.2009 on kostja nimetatud riikides küll käinud, kuid hoopis perekondliku puhkusereisi raames. Blogipostitustes pole ühtegi viidet sellele, et kostja oleks reisi käigus külastanud Zpas kappide tootjat Poolas, Poseidoni monitooringuseadmete tootjat Tšehhis või Fimo välikappide kaabliläbiviigude tootjat Itaalias, nagu on kostja komandeeringuaruandesse märkinud. Näiteks Tšehhis kostja reisi jooksul üldse paigal ei viibinudki. Kostja on edasiteel sõitnud Poolast otse Slovakkiasse ega pole Tšehhit üldse läbinudki ning tagasiteel on Tšehhist kiirelt läbi sõidetud. Ajavahemikul 07.05.2010–17.05.2010 on kostja väidetavalt käinud lähetuses Poolas Xxxx esinduses ning Sloveenias ja Horvaatias Xxxx esindustes ning kandnud sellega seoses kulusid kokku 1281,55 eurot. Tegelikult viibis kostja sel perioodil hoopis korralisel puhkusel. Kostja reisiblogi sissekanded tõendavad, et nimetatud perioodil viibis kostja taas perepuhkusel, sh Poolas, Sloveenias ja Horvaatias, ega külastanud selle jooksul komandeeringuaruandes märgitud tehaste esindusi. Ka Xxxx grupi Sloveenia ja Horvaatia esindustest on kinnitatud, et neil ei ole kostjaga kokkupuudet olnud. Ajavahemikul 15.08.2012–02.09.2012 on kostja väidetavalt käinud lähetusel Poolas Xxxxtehases ning Tšehhis Xxxx tootmisüksuses ning kandnud sellega seoses kulusid kokku 1269,43 eurot. Reisiblogi sissekanded tõendavad, et kostja viibis selle asemel perereisil ning Poolas ja Tšehhis tööülesannetega ei tegelenud. Lisaks on Xxxx grupi esindaja hagejale kinnitanud, et neil Tšehhis tootmisüksus üldse puudub. Kostja, teinud 14 029,90 euro ulatuses hageja ettevõtlusega mitteseotud kulutusi, rikkus hoolsuskohustust (mis väljendub hagejale ebavajalike ja majanduslikult ebaotstarbekate kulutuste tegemises) kui ka lojaalsuskohustust (mis väljendub enda huvide eelistamises hageja huvidele). Kui kostja poleks nimetatud kulutusi teinud, poleks hagejale vastavas suuruses kahju tekkinud. 2013. a jaanuaris loovutas kostja hageja poolt ASilt Swedbank liisitud sõiduauto Honda Accord väljaostuõiguse liisingulepingu lõppemisel tasuta endaga seotud äriühingule Xxxx OÜ, mille 33,33% osanikuks on kostja ning ühingu ainsaks juhatuse liikmeks ja samuti 33,33% osanikuks kostja elukaaslane Katrin Kenakaim. Sellega tekitas kostja hagejale saamata jäänud tulu summas 2660,98 eurot. Riigikohtu halduskolleegiumi 04.11.2013 otsusest nr 3-2-1-40-13 nähtub, et liisingueseme väljaostuõiguse loovutamine kujutab endast teenuse osutamist, mille hinnaks on tavaliselt sõiduki jääkväärtuse ehk väljaostumaksumuse ning sõiduki turuväärtuse vahe. Käesoleval juhul oli hageja liisitud auto väljaostumaksumus 4907,52 eurot + km ehk 5889,02 eurot. Eksperthinnangu kohaselt oli vastavalt www.auto24.ee-s tehtud sõiduki hinnapäringule 2012. a lõpus ja 2014. a alguses sellise sõiduauto pakkumishind portaalis 8500–15 999 eurot. Järelikult oli kostja poolt OÜ-le Xxxx osutatud teenuse, so liisingueseme väljaostuõiguse loovutamise turuhinnaks 2660,98 eurot (8550 – 5889,02). Kostja, loovutades hageja liisingueseme väljaostuõiguse tasuta (so alla turuhinna) endaga seotud teisele äriühingule, on kostja rikkunud nii oma hoolsuskohustust (mis väljendub hagejale selgelt majanduslikult kahjuliku tehingu tegemises) kui ka lojaalsuskohustust (mis väljendub huvide konflikti olukorras endaga seotud teiste ettevõtete huvide eelistamises hageja huvidele). Riigikohus on 04.05.2010 otsuses nr 3-2-1-33-10 analoogselt leidnud, et juhatuse liikme poolt vara võõrandamist äriühingule ebasoodsatel tingimustel kostjaga I seotud isikule on juhatuse liikme vastutust eeldavaks asjaoluks. Kohtu määratud eksperdi hinnang pole asjakohane, sest auto väärtus tuvastati 2013. a aprilli seisuga, kuid väljaostuõigus loovutati juba 07.01.2013.

Kostja on jätnud hagejale üle andmata järgmised hageja põhivara esemed: kontorimööbel, sülearvuti, diivanvoodi ja kolm tumbat ning massaažiaparaadi. Seda saab pidada vallasvara omastamiseks. Kostjal tuleb hagejale hüvitada nende esemete soetusmaksumus summas 2411,86 eurot. Kui kostja poleks nimetatud esemeid omastanud, poleks hagejal selles ulatuses kahju tekkinud. Hageja tellis kostja tekitatud kahju hindamiseks audiitorbüroolt Accounting Audiitorbüroo OÜ eksperthinnangu, mille kulu oli 1500 eurot. VÕS § 128 lg-st 3 tulenevalt hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas ja mõistlikke kulusid hüvitise saamiseks, sh kahju kindlaks tegemiseks. Kuna eksperthinnangu tellimine oli vajalik kostja poolt hageja tekitatud kahju ja selle suuruse kindlakstegemiseks, tuleb eksperthinnangu kulu 1500 eurot pidada hageja kahjuks. Kostja tasaarvestusnõuded on alusetud. Esitatud kontori üüriarve ja laopinna üüriarve on võltsitud ning koostatud tagantjärgi, et esitada hagejale pahatahtlikku vastuväidet. Nii kontori kui ka laopinna üüriarvele on märgitud kuupäev 02.09.2013 ning maksetähtajaks 90 päeva. Klikkides mõlema arve dokumendis „File“ alt „Properties“ nähtub aga, et arved kui dokumendid on koostatud alles 25.06.2015, st samal päeval, kui kostja esitas need kohtule. Neid ei eksisteerinud 02.09.2013, mil puudusid igasugused kokkulepped hageja poolt kostjalt kui füüsilisest isikust juhatuse liikmelt kontori ja laoruumide üürimise kohta. Võltsitusele viitab veel asjaolu, et arved on esitatud ühel suvalisel päeval mitme kuu eest kokku – kontori osas tervelt 21 kuu kohta. Üüripraktikas on reeglipärane arvete esitamine kuupõhiselt. Arved ei sisaldunud ka kostja poolt juhatuse liikme kohalt lahkudes uuele juhatusele üleantud dokumentide hulgas. Teiseks ei saa üürikokkulepped hageja ja kostja vahel kehtida veel põhjusel, et nendeks puudus hageja nõusolek. ÄS § 181 lg-d 3 ja 4 sätestavad, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu, ning juhatuse liikmel ei ole õigust esindada osaühingut tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi osanikud või nõukogu. Kostja 10.06.2016 esitatud kuludokumentidel puudub tähtsus. Kostja on esitanud üksnes arved, täiendavaid väiteid, nõudeid ega muid avaldusi pole esitatud. Asjas pole tähtis, kellelt ja millises summas soetati kostja elukohas Xxxx, ehitus- ja remonttöödega seotud teenuseid. Asjas tuleb anda õiguslik hinnang tööde põhjendatusest lähtudes. Kostja leiab, et on nõude loovutamise lepinguga omandanud XxxxOÜ-lt nõude hageja vastu summas 896,88 eurot kokku 5 arve alusel, mis on väidetavalt väljastatud 22.04.2013–13.08.2013 eri tarnekaupade eest. Selline nõue puudub. Esiteks kinnitas kostja 02.10.2013, et selle seisuga pole hagejal ühtegi tasumata arvet tarnija ees. Kuna OÜ Xxxx on kostjaga seotud äriühing, oleks kostja nõuete olemasolul neist 02.10.2013 kindlasti teadnud ja neist ka teavitanud. Teiseks kinnitas nõuete puudumist ka hageja raamatupidaja Xxxxkohtuistungil. Hageja taotleb lisaks põhinõudele 39 300,82 eurole viivise väljamõistmist põhinõudelt 39 300,82 eurolt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras.

aruande, mistõttu ei saa olla kahtlust selles, talle olid teada aruande koostamise alusandmed. Kuna hageja raamatupidamises ei ole kostja vastu esitatud nõudeid kajastatud, siis puuduvad hagejal kostja vastu nõuded. Hageja pole kostjale teadaolevalt esitanud ühtegi muudetud majandusaasta aruannet või Maksu- ja Tolliameti deklaratsiooni. Hagejale osutas 2011. a lõpuni raamatupidamisteenuseid XxxxOÜ, mis kuulub 100% hageja seaduslikule esindajale Xxxxning mille juhatuse liige on hageja elukaaslane. On äärmiselt ebausutav, et hageja seaduslikule esindajale polnud hageja majanduslik ja raamatupidamislik olukord teada. Hageja on nõuet esitades raamatupidamise andmeid nö filtreerinud ehk esitanud nõude mingite dokumentide alusel, jättes arvestamata raamatupidamise tervikseisu ja dokumendid. Audiitoriteenuse kulu 1500 eurot on põhjendamatu ja ebamõistlikult suur. Esiteks pole kostja vastuväiteid arvestades sellest käesolevas menetluses mingit kasu. Teiseks pole hageja tõendanud, et see tehing on vastavuses turuhinnaga. Lisaks pole see selline menetluskulu, mis kuuluks TsMS järgi hüvitamisele. Hageja pole tõendanud enda väidet, et kostja poolt tagastamata kassajääk on 6309,08 eurot. Mistahes akt ei saa olla sellise nõude aluseks. Pärast hageja kassaarvestuse parandamist sai selgeks, et mistahes kassajääk puudub. Ka 2013. a majandusaasta aruanne ei näita sularahakassa olemasolu. Väidetav kohustus summas 12 389 eurot on tõendamata. Seda enam, et mitmetel krediitkaardi väljavõtetel on näha Honda (autot kasutas oma majandustegevuseks hageja) hooldusega seotud kulusid, Tartu töölähetusega seotud kulusid (Dorpati hotell jne), mis on kohe kindlasti seotud hageja majandustegevusega. Kostja võlgnevust on võimatu hinnata, selleks tuleks teha kogu hageja raamatupidamise revisjon. Seega on audiitor jõudnud järeldusteni ainult osaliste dokumentide põhjal. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hagejal on kostja vastu nõue, tuleks arvestada kostja esitatud taastatud hageja raamatupidamise dokumente, millest nähtub, et kostja on tasunud hageja majandustegevusega seotud rahalisi kohustusi sularahas summas 4562,16 eurot, mis koosnevad järgmistest kuludest: kodukontori ehitus 601,16 eurot, lao ehitus- ja remonditööd 816,40 eurot, finantsjuhtimise teenus 3000 eurot ja tööks vajalike väikevahendite ostmine 144,60 eurot. Hageja pole vaidlustanud asjaolu, et nimetatud tööd tehti. Kuna nimetatud tööde ja teenuste eest on esitatud sularahaarved, mis on tasutud, on hageja nõustunud ka sellega, et hageja väidetav sularaha kassa nõue ei saa olla sellises summas nagu hageja on hagis avaldanud. Kostja ei nõustu, et on teinud hagejale mittevajalikke ja ebaotstarbekaid kulutusi summas 14 029,90 eurot (sh lähetuskulud summas 3170,77 eurot). Hageja pole kohtule esitanud vastavaid tõendeid (dokumente, arveid, tšekke, maksekorraldusi vms). Kuna tehingutest on möödunud palju aega ning kostjal on iga konkreetse tehingu asjaolusid raske meenutada, peaks hageja esitama kõik nõude aluseks olevad dokumendid. Hageja peaks iga kulutuse juures välja tooma, miks need pole hageja majandustegevusega seotud. Kulutuste hindamisel tuleb arvestada asjaolu, et kostja tegi hageja juhatuse liikmena remonti hageja tegevuskohas ja kontoris aadressil Xxxx küla, kus võõrustati pidevalt eri kliente ja koostööpartnereid. Hageja nõudeid ei kinnita majandusaasta aruanded. Vastavalt majandusaasta aruandele oli hagejal 31.12.2013 seisuga nõudeid ja ettemakseid summas 15 651 eurot, mis on üle kahe korra vähem kui hageja väidetav nõue kostja vastu. Hageja 2012. a majandusaasta aruandest nähtub, et 2012. a lõpuks oli hagejal nõudeid ja ettemakseid kogusummas 18 970 eurot, mis koosnesid ainult nõuetest ostjate vastu. Nõuded aruandvate isikute vastu puudusid. Mittevajalike kulude summas 10 859,13 eurot nõude osas esitab kostja aegumise vastuväite. Arvestades, et TsÜS § 37 lg 4 kohaselt on juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude

aegumistähtaeg viis aastat kohustuse rikkumisest ning hageja väidetavad nõuded pärinevad osaliselt 2009. ja 2008. aastast, on need aegunud. Kuna paljud hageja nõude esemeks olevad ja ettevõtlusega seotud asjad on tänaseni kostja valduses, sest hageja pole neid asju tagasi soovinud, on kostja nõus need hagejale üle andma. Osa esemeid on jäänud Meelis Hiiemäe kätte, kes suri 25.06.2015. Nende eest ei saa vastutada kostja. Isegi juhul, kui kostjal nimetatud esemeid ei oleks, ei saaks hageja nõuda nende soetusväärtuse hüvitamist, sest sealt tuleks maha arvutada väärtuse vähenemine seoses asjade kasutamise ja kulumisega. Seda enam, et hageja on hinnanud need esemed põhivarasse kuuluvaks ja ettevõtlusega seonduvaks. 12.03.2011 tšekk summas 32,05 eurot (Xxxx) pole üldse majandamiskulude raportist läbi kantud – seega võib arvata, et ka mitte mujalt ning seetõttu ei puuduta see ka üldse hagejat. 13.10.2012 Xxxxarve summas 92,82 eurot on tehtud kolmandale isikule, mistõttu ei saa seda kostjalt nõuda. 01.06.2011 Xxxx arve summas 2131,64 eurot on litsentsitasud ja kaughoolduse tasu, mis on kahtlemata seotud hageja igapäevase majandustegevusega. Nimetatud asjad on kostjal olemas ning kostja on nõus need hagejale üle andma. Hageja audiitoriarvamusest nähtub, et osaliselt on ehitusega seotud kulud olnud põhjendatud, kuid samas on hageja nende alusel kostja vastu ikkagi osaliselt nõude esitanud. Kõik lähetuskulud olid kantud seoses ettevõtlusega. Xxxx Zagrebi töötaja kirja kohaselt ei tööta Xxxxseal enam alates 03.2011 ning tema e-postile pole ligipääsu, mistõttu ei tõenda nimetatud ekiri, et kostja seal tööasjus ei viibinud. Xxxx. töötaja on kinnitanud, et teab kostjat ning kuna Xxxx OÜ registreeriti 19.07.2010, siis teadis ta kostjat eelkõige hageja kaudu, sest Xxxx OÜ-d sel ajal veel polnud. Hageja viidatud reisiblogi ei pea mitte kostja, vaid tema abikaasa, mistõttu on selle sidumine kostjaga meelevaldne ja pahatahtlik. Kuna käesolevas asjas läbiviidud ekspertiisiga on tuvastatud, et sõiduki Honda väärtus oli 7500 eurot (sh km), ei saanud hageja saada kahju summas 2660,98 eurot. Hageja ei saanud üldse kahju, sest eksperdi leitud turuhind on hinnanguline. Kui arvestada, et tehinguväärtus oli 5889,02 eurot (väljaostumaksumus), siis oli see ca 20% väiksem kui eksperdi leitud hind ehk väljaostumaksumus jäi sõiduki hinnangulise väärtuse kõikumise piiresse. Analoogia korras saaks rakendada senist liisingulepinguid reguleerivat kohtupraktikat, mille kohaselt saab liisinguandja vähendada sõiduki müügil sõiduki väärtust kuni 10%. Kostja esitab tasaarvestusavalduse summas 5650 eurot, mis koosneb kontori ja laopinna üürist. Kuna varasemalt üüris hageja ruume kuni 2011. a lõpuni, ei saa olla vaidlust, et hagejal kui toimival äriühingul oli igapäevase majandustegevuse korraldamiseks vaja kontorit ja laopinda ka pärast seda. Lisaks on hageja kui äriühingu juriidiline aadress alates asutamisest olnud Xxxx küla. Lisaks omandas kostja 08.09.2015 nõude loovutamise lepinguga Xxxx OÜ nõude hageja vastu kogusummas 896,88 eurot, mille aluseks on Xxxx OÜ poolt hagejale 22.04.2013 väljastatud arve nr 201377 summas 174,42 eurot, 12.07.2013 arve nr 201462 summas 44,16 eurot, 24.07.2013 arve nr 201469 summas 93,84 eurot, 29.07.2013 arve nr 201481 summas 182,16 eurot ning 13.08.2013 arve nr 201494 summas 402 eurot. Kokku tasaarvestab kostja hageja vastu suunatud nõude summas 6546,88 eurot. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte kirjalike ja suuliste seisukohtade, tõendite ja tunnistajate ütlustega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus tuvastab, et kostja oli hageja juhatuse liige perioodil 15.11.2006–24.09.2013. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude, mille aluseks on kostja kui juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumine.

Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt polnud hagejal hagi esitamise õigust, sest õigusvaidluse pidamise kohta puudub osanike otsus (ÄS § 168 lg 1 p 10). Kohus on seisukohal, et osanike otsuse puudumine pole käesoleval juhul hagi esitamise eelduseks, sest kostja on juhatuse liikme kohalt tagasi kutsutud ning ÄS § 168 lg 1 p 10 räägib õigusvaidluse pidamisest juhatuse liikmega, mitte endise juhatuse liikmega. Riigikohus on kriminaalasjas nr 3-1-1-43-13 p-s 37 leidnud, et analoogse sätte (TÜS § 39 p 8) eesmärk on vältida võimalikku huvide konflikti juhatuse või nõukogu liikme ja ühistu vahel. Sellisest huvide konfliktist ei saa aga rääkida olukorras, kus isik, kellega ühistu tehingu teeb või õigusvaidlust peab, ei kuulu enam ühistu juhtorganitesse ega saa seeläbi ühistu tahet mõjutada. Seega ei ole hageja osanike otsuse puudumine kostja vastu nõude esitamise kohta hagi esitamist ja menetlemist takistav asjaolu. ÄS § 180 lg 1 kohaselt on juhatuse kohustus osaühingut juhtida ja esindada. TsÜS § 35 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. ÄS § 187 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekkinud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Seega tuleb hagejal tõendada, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi (ÄS 187 lg 1 ja TsÜS § 35), selle tõttu on tekkinud osaühingule kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kostja peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega (Riigikohtu 03.03.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13). Hageja heidab kostjale ette lojaalsus- ja hoolsuskohustuse rikkumist. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-45-03 p-s 21 selgitanud, et ka osaühingu juhatuse liikme suhtes kehtib kohustus tegutseda majanduslikult äriühingule kõige otstarbekamal viisil. See kohustus tähendab ka seda, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta osaühingule põhjendamatuid riske. Juhatuse liikme poolt tehtava tehingu majandusliku otstarbekuse hindamisel on olulise tähendusega tehinguga saadud vastusoorituse väärtus, mille kaudu on võimalik hinnata, mis oli tehingu tegelik majanduslik sisu ning kas see tuli äriühingule kasuks või kahjuks (Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p 12). Juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus, informeeritult, kooskõlas seadusega ja juriidilise isiku huvides (Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p 31). Lojaalsuskohustus tähendab muu hulgas kohustust vältida huvide konflikti ja mitte eelistada isiklikke huve äriühingu omadele. Lojaalsuskohustuse rikkumisega juhatuse liikme poolt on tegemist kõigil neil juhtudel, kui juhatuse liige omastab äriühingu raha (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-13, p 17). Hageja tugineb esmalt sellele, et kostja on omastanud hageja raha summas 18 698,08 eurot. Esiteks tugineb hageja puudujäägile kassas summas 6309,08 eurot. Kostja poolt uuele juhatusele antud kassaraamatu alusel oli kassajääk 6309,08 eurot. Kostja on allkirjastatud üleandmise aktis (I kd, t lk 142) kinnitanud, et annab üle kassa kogusumma 0 eurot. Nimetatu põhjal on kohtu hinnangul võimalik tuvastada, et kostja jättis enda käsutusse sularaha summas 6309,08 eurot. Kostja pole andnud ülalviidatud kassajäägi ja enda kinnituse kohta sisulisi selgitusi, viidates vaid hageja tõendite puudulikkusele. Kohus leiab, et hageja on piisavalt tõendanud, et seisuga 04.10.2013 pidi ühingu kassas olema 6309,08 eurot, kuid oli null eurot. Kuna kassa üle oli kontroll kostjal kui hageja juhatuse liikmel, on kostja eelduslikult rikkunud lojaalsuskohustust äriühingu ees, omastades äriühingu kassas oleva raha. Kostja pole seda ümber lükanud, st ta pole põhistanud, et ta on selles episoodis oma lojaalsuskohustust täitnud. Kui kostja poleks kassa raha omastanud, poleks hagejal 6309,08 euro suuruses summas kahju tekkinud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue kostja vastu selles osas rahuldada.

Hageja tugineb sellele, et kostja on 2011.–2013. a omastanud veel 12 389 eurot, mis nähtub kostja poolt hageja kontodelt avansina ja sularahana väljavõetu ja hageja krediitkaardiga tehtud maksete terviksummast, mille kohta kostja ei esitanud hageja majandustegevusega seotust kinnitavaid kuludokumente. Võla kujunemise tõendamiseks on hageja esitanud raamatupidamise ja konto väljavõtted (II kd, t lk 193–199). Swedbankis avatud konto väljavõttest (II kd, t lk 193) nähtub, et Xxxx on perioodil 01.01.2011–13.12.2012 makstud majandamiskulude avanssi kokku summas 14 150 eurot. Nordea konto väljavõttest (II kd, t lk 195) nähtub, et kostjale on antud perioodil 01.01.2011–31.12.2011 majandamiskulude avanssi summas 3920 eurot. Swedbank konto väljavõttest (II kd, t lk 196) perioodist 01.01.2013–31.12.2013 nähtub, et kostja on saanud majandamiskulude avanssi summas 2100 eurot. Kokku on seega majandamiskulude avanssi viidatud perioodil antud 20 170 eurot. Konto väljavõtetest (II kd, t lk 197–199) perioodil 01.01.2011–31.12.2013 nähtub, et kostja on teinud hageja kaardiga tehinguid 1321,43 + 3174,91 + 2390,29 = 6886,63 euro ulatuses. Hageja esitatud raamatupidamiskoondi (II kd, t lk 186–192) kohaselt on kuludokumente esitatud üksnes 15 040,27 euro kulutamise kohta, st puuduvad dokumendid ja selgitused 12 389 euro osas. Sealjuures on kostja toonud ära kontode ja kuupäevade kaupa majanduskulude avansid ja krediitkaardi maksed ning kuludokumentide selgitused, mis on arvestatud nimetatud avansside ja maksete katteks. Kostja pole neile summadele konkreetseid vastuväiteid esitanud, vaid on hagejale ette heitnud nõude tõendamatust ja osa kuludokumentide arvestamata jätmist. Kohus leiab, et kostjal oli võimalik esitatud andmete põhjal esitada tehtud avansside ja krediitkaardi maksete osas täpsemad vastuväiteid, kuid ta pole seda teinud. Kostja pidanuks tõendama, et avansist ja krediitkaardi maksetest tehti kulutusi hageja ettevõtluse huvides. Hageja ei saanuks kohtule esitada kuludokumente, mida pole olemas. Seetõttu ei saa kohus jätta nimetatud nõuet tõendamatuse tõttu kõrvale. Kostjal tuli tõendada avanssidest ja kaardimaksetest tehtud kulutuste seos majandustegevusega, kuid ta pole seda teinud. Kohus loeb piisavalt tõendatuks, et kostjale avansina ja krediitkaardi maksetena perioodil 01.01.2011 kuni 13.12.2012 üleantud raha, mille osas pole kulutused kuludokumentidega kaetud, pole kostja hageja ettevõtluse jaoks kasutanud, rikkudes sellega lojaalsuskohustust hageja suhtes ning tekitades talle selle teoga kahju summas 12 389 eurot. Nimetatud osas tuleb hageja nõue kostja vastu rahuldada. Hageja on esitanud nõude ettevõtlusega mitteseotud kulutuste hüvitamiseks kokku summas 14 029,90 eurot. Nimetatud kulutused on hagiavalduses viidatud eksperthinnangu kohaselt tehtud perioodil 23.01.2007–30.11.2012 (I kd, t lk 23–25). Kohus leiab, et enne iga kulutuse hindamist on otstarbekas lahendada kostja esitatud aegumise vastuväide nende kulutuste osas. TsÜS § 37 lg 4 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest. ÄS § 187 lg 3 kohaselt on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat, kui osaühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. Kuna kohtule pole esitatud asjaolusid erikokkuleppe kohta, lähtub kohus eeldusest, et kostja vastu nõude esitamiseks kehtib viieaastane aegumistähtaeg alates kohustuse rikkumisest. Hageja esitas kohtule kostja vastu hagi 09.12.2014. Seega loeb kohus aegunuks hageja need kahjunõuded, mille aluseks olev kostja väidetav rikkumine ehk ettevõtlusega mitteseotud kulu tegemine hageja vahenditest toimus üle viie aasta enne hagi esitamise kuupäeva, so enne 09.12.2009. Nende osas jääb hagi rahuldamata. Täpsemalt ei käsitle kohus eksperthinnangu lisas 2 „Ettevõtlusega mitteseotud kulud“ alt kulusid, mis on tehtud perioodil 05.01.2009–03.10.2009 (kokku 33 531,03 krooni ehk 2143,02 eurot). Lisaks ei käsitle kohus eksperthinnangu lisas nr 3 „Lähetuskulude aruanded, mis ühtivad Xxxx reiside ja/või puhkustega“ komandeeringuperioodi 25.06.2009–04.07.2009 (kokku 619,79 eurot). Samuti ei käsitle kohus eksperthinnangu lisas 2 „Tagastamata väikevahendid“ kulusid, mis on tehtud perioodil 23.01.2008–18.11.2009 (30 701,3 krooni ehk 1962.17 eurot). Hageja nõue seoses ettevõtlusega mitteseotud kulude hüvitamisega jääb aegumise tõttu rahuldamata summas 4724,98 eurot (2143,02 + 619,79 + 1962,17).

Esmalt käsitleb kohus perioodil 10.02.2010–30.11.2012 (eksperthinnangu lisa 2 „Ettevõtlusega mitteseotud kulud“) tehtud kulutusi erinevatele tööriistadele/ehitusmaterjalidele ja mööblile (I kd, t lk 23–24). Kostja tugineb kulude põhjendatuse hindamisel peamiselt sellele, et ta kasutas enda elukohta Xxxx, hageja kontorina, kus võõrustati eri koostööpartnereid ja kliente. Kostja on koostanud ka osaliste selgitustega tabeli (II kd, t lk 156–157), millest nähtuvalt on kõik need kulutused seotud kodukontori ehituse või lisatöödega kodukontoris. Kohtu hinnangul ei saa näidatud kulusid ehitustarvetele ja mööblile pidada ettevõtlusega seotud kuludeks. Esiteks ei saa ettevõtlusega seotud ehitusmaterjali, st kodukontori ehitusega kuludeks pidada kulutusi, mis on tehtud enne 31.12.2011, sest seni oli hagejal kehtiv kontoriruumi üürileping (I kd, t lk 246). Alates 25.06.2012 on kostja teinud hageja vahenditest järgmisi kulutusi: säästulamp, traathari, metallipuur, rauasaag, veepumbatangid, naelutusnurk, mööblinurk, liimpuitkilp, liimpuit, puidust kast, nurk, halog küünal, lüliti pind, nurk, alusplaat, stepper, membraan hüdrofoor. Kostja pole esitanud kohtule kokkulepet, millest nähtuks hageja ja kostja soov kasutada osa kostja elukohast hageja ettevõtluse tarbeks, mh puudub vastav üürileping, kus oleksid kokku lepitud üüri suurus ja kostja kohustus/võimalus enda koju hageja tarbeks kontor ehitada. Kostja esitatud pildid kodukontorist (II kd, t lk 166–171) ei kinnita kostja väiteid – piltidelt on näha tavapärane nö töötuba, mis on tavapärane ka neis majades/kontorites, kuhu spetsiaalselt kodukontorit pole loodud. Lisaks puuduvad tõendid nn välikontori kohta. Ka tunnistajad ei kinnita kostja väiteid. XxxxEesti filiaali, mille osakaal moodustas Xxxx ärist üle 50%, esindaja Xxxx kinnitas 29.09.2016 istungil, et ta pole kunagi Xxxx kontoris viibinud. Tunnistaja ja hageja koostööpartneri Xxxxsõnul polnud tal aimugi, kas kostjal oli kodukontor. Ka tunnistaja Xxxxselgitas, et kostja võttis kliente talveperioodil vastu mitte enda nn kodukontoris, vaid linnas, Xxxxesinduses. Arvestades Eesti suveperioodi lühikest aega ja muutlikku ilma, võib pigem arvata, et õues töö tegemine ja klientide vastuvõtmine oli erand. Kostja pole ka tõendanud tungivat vajadust hageja ettevõtluseks eraldi kontor ehitada – pigem võib kostja kulutusi näha enda eluaseme selliseks muutmise soovina, et sealt oleks võimalik tööd teha, kuid peamiselt olid kulutused tehtud enda tarbeks. Teiseks on kostja tuginenud sellele, et kulutused olid osaliselt tehtud hageja ettevõtluseks vajalike töövahendite ostuks. Selliste kulutustena on kostja välja toonud (II kd, t lk 156–157): löökankrud (kasutati kappide kinnitamiseks põrandale, kui oli sokkel), ämber, terashari, puurkivi, penosil, ehitusmaterjalid, terrassilauad, siilikpüstol, silikoon, õlivärv, pinotex, puidukaitse, lakibensiin, lainel., naelad, ahjusegu, mööblinurgik, nurgik, akrüülvärv, penosil, klaasiliist, liistunael, nael, parandusteip, sõrmkinnas (kõik eelnev olid töövahendid angaari), liivapaber, kruvid, välistermomeeter (töövahend), põrandasegu, puitkiudplaat, treppredel (töövahend), säästulamp, traathari, metallipuur, rauasaag, veepumbatangid (töövahendid). Kostja selgituste kohaselt pidi ta tihti sõitma kliendi juurde, et ehitada serverikappi, paigaldada seadmeid vms. Kohtu hinnangul ei kinnita tunnistajate ütlused kostja väiteid hageja ettevõtluseks vajalike töövahendite kohta. Tunnistajate Xxxxja Xxxxütlused serverikappide paigaldamiseks vajalike tööriistade kohta langevad üldjoontes kokku (vaja on kruvikeerajaid, mutrivõtmeid, kummihaamrit, elektritrelli). Tunnistaja Xxxxhinnangul on veel lisaks vaja eri kaableid, loodi, tange, juhtmestiku valmistamise tööriistu ja haamreid, samas kinnitas ta ka seda, et temal olid xxxx esindajana alati kaasas enda tööriistad töö tegemiseks. Ka tunnistaja xxxx, kes töötas xxxx OÜ-s ja osales seadmekappide paigaldamisel, kinnitas, et talle olid vajalikud tööriistad tagatud xxxx OÜ poolt. Ka ei meenunud tunnistajale xxxx ükski kord, kui oleks kappide paigaldamise juures koos kostjaga viibinud. Seega ei kinnita miski, et hageja väljatoodud kulutused töövahenditele oleksid olnud vajalikud hageja ettevõtluseks. Kostja on 10.06.2016 esitanud kohtule arved (III kd, t lk 142–149), mille kohaselt osutati kostja elukohas Xxxx, ehitus- ja remonttöödega seotud teenuseid (kodukontori ehitus, lao ehitus- ja remonditööd, finantsjuhtimise teenus, tööks vajalike väikevahendite ostmine). Kostja pole lähemalt selgitanud, kuidas on need teenused seotud hageja ettevõtlusega, lähtudes ilmselt eeldusest, et kõik tema elukohaga seotud kulud on ka hageja ettevõtlusega seotud kulud, sest kostja

kasutas enda kodu mh ka hageja kontorina. Kohus ei saa nimetatud kulusid eeltoodud põhjendustel lugeda hageja ettevõtlusega seotuks. Samuti pole kostja lähemalt selgitanud, mis teenust või kaupu/väikevahendeid ta täpsemalt kodukontori ehituseks ja sisustamiseks ostis, või miks oli hageja ettevõtluseks vajalik ehitada ladu ja mida seal hoiustati. Tunnistaja Xxxx ütlustest selgub, et hagejale saadeti kaup mitte Xxxxle, vaid xxxx, kus Xxxx OÜ-l olid kauba ladustamiseks vajalikud riiulid. Finantsjuhtimise teenus pole samuti automaatselt seostatav hageja tegevusega. Ka pole hageja selgitanud, miks on ta Xxxx OÜ-le väljastatud arved tasunud enda vahenditest sularahas, mitte jooksvalt Xxxx OÜ vahenditest. Seega ei saa kohus lugeda nimetatud kulutusi hageja ettevõtlusega seotuks ega kahjuhüvitist nende alusel vähendada/tasaarvestada. Perioodil 27.12.2009–21.09.2012 (eksperthinnangu lisa 2 „Tagastamata väikevahendid“) on kostja teinud hageja raha arvelt järgmisi kulutusi: tv-mäng, GPS-seade, peotelk, digitaalne multimeeter, jalavann, mängukonsool, binokkel, laud, pingid, massaažiaparaat, puitmööbel (laud, pingid), makseterminal, kiipkaardilugeja koos tarkvaraga, tšekiprinter, ribakoodi lugeja, Blue-Ray mängija. Kostja selgituste kohaselt oli tv-mäng vajalik kontorisse Wii mängule, GPS seade kasutamiseks autos, peotelk ja ülejäänu kodukontorisse aadressil Xxxx. Kohus ei saa nimetatud kulusid lugeda ettevõtlusega seotuks. Mängukonsool ja tv-mäng eelnevalt ostetud Wii mängule pole olemuslikult seotud hageja ettevõtlusega ning ka juhul, kui algselt osteti Wii mäng hageja ettevõttes korraldavate ürituste tarbeks, ei saa hageja huviks pidada märkimisväärse hinnaga lisamängude ostmist. Ülejäänud kulutuste osas pole kostja täpsemalt selgitanud, kuidas need just hageja ettevõtlusega seotud on. Eelnevalt leidis kohus, et hageja kodukontori ehituse/sisustamisega seotud kulusid ei saa pidada hageja ettevõtlusega seonduvateks. Perioodil 07.05.2010–17.05.2010 kandis hageja kostja lähetuskulusid summas 1281,03 eurot (I kd, t lk 25, komandeeringu aruanne nr 13). Komandeeringu aruandest nr 13 (I kd, t lk 152) nähtub, et komandeeringu eesmärk oli kohtuda Poolas Xxxx ning Sloveenias ja Horvaatias Xxxx esindajatega, tutvuda töökorraldusega, tegelda Sloveenias eurole ülemineku küsimutega. Kohus leiab, et kostja reisiblogiga (I kd, t lk 270–296) on tõendatud, et kostja viibis samal perioodil perepuhkusel, mh Poolas, Sloveenias ja Horvaatias. Üksikasjalikust reisiblogist ei nähtu, et kostja oleks aruandes märgitud esindajatega kohtunud, samuti ei kinnita kohtumisi viidatud ettevõtete esindajad (I kd, t lk 297–300). Perioodil 15.08.2012–02.09.2012 on hageja kandnud kostja lähetuskulusid summas 1269,43 eurot (I kd, t lk 25, komandeeringu aruanne nr 21). Komandeeringu aruandest nr 21 (I kd, t lk 166) nähtub, et komandeeringu eesmärk oli Xxxx tehasekülastus Poolas ja Xxxx tootmisüksus Tšehhis. Kostja reisiblogist (I kt, t lk 301–320, II kd, t lk 2–20) jällegi külastusi ei nähtu ning Xxxx esindaja kinnitusel ei ole Xxxxl Tšehhis tehast (I kd, t lk 321). Kostja pole täpsemalt selgitanud, kas ja millal kohtumised toimusid, sisulisi vastuväiteid pole ta hageja väidetele esitanud. Kohus leiab, et blogikannete ja väidetavalt külastatud ettevõtete esindajate kinnistustega on piisavalt tõendatud, et kostja aruannetes nimetatud lähetustel seoses hageja ettevõtlusega tegelikult ei käinud. Seega tegi hageja ettevõtlusega mitteseotud kulutusi enda tarbeks. Kuna kostja on teinud hageja ettevõtluseks mittevajalikke kulutusi, sh enda tarbeks, on ta rikkunud hoolsus- ja lojaalsuskohustust hageja ees, mille tulemusel on hagejale tekkinud kulutuste suuruses väljenduv kahju. Kostja pole tõendanud, et on kulutusi tehes järginud vajalikku hoolsust. Seega kuulub ettevõtlusega mitteseotud kulutustega seotud kahju summas 9304,92 eurot (14 029,9– 4724,98) hageja kasuks väljamõistmisele. Pooled ei vaidle, et kostja loovutas 2013. a jaanuaris hageja poolt As Swedbank liisitud sõiduauto Honda Accord väljaostuõiguse liisingulepingu lõppemisel tasuta endaga seotud äriühingule Xxxx OÜ. Kostja rikkumise hindamisel tuleks võrrelda väljaostuõiguse loovutamise ja vastusoorituse väärtusi. Kohus nõustub hageja põhistusega, mille kohaselt kujutab liisingueseme väljaostuõiguse loovutamine endast teenuse osutamist, mille hinnaks on tavaliselt sõiduki jääkväärtuse ja sõiduki

turuväärtuse vahe. Sõiduki jääkväärtus oli käesoleval juhul 5889,02 eurot (koos km-ga). Kohtu määratud ekspert leidis, et 2013. a aprilli seisuga oli sõiduki Honda Accord turuväärtus 7500 eurot (III kd, t lk 32). Kohus peab võimalikuks lähtuda kohtu määratud eksperdi hinnangust, sest selles on täpsemini arvesse võetud konkreetse auto omadusi, sh läbisõitu, samuti tehtud avariisid. Hageja esitatud hinnang põhineb üksnes portaali auto24.ee statistikal, mille täpsus jääb alla konkreetse auto hindamisele. Seega oli sõiduki väljaostuõiguse loovutamise kui teenuse väärtus 1610,98 eurot. Kuna vastusoorituse väärtus oli null, asub kohus seisukohale, et kostja on majanduslikult ebaotstarbeka tehingu tegemisel endaga soetud äriühinguga rikkunud hoolsuskohustust, loovutades sõiduki turuhinnast madalamalt. Selle tegevuse tõttu tekkinud kahju summas 1610,98 eurot kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohus on seisukohal, et majandusaasta aruannete kinnitamisega ei kaota hageja õigust esitada kostja vastu kahju hüvitamise nõuet. Juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise aegumistähtaeg on 5 aastat ning asjaolu, et hageja kostja rikkumisi varem ei avastanud ning äriühingu majanduslikku seisu iseloomustavaid üldisi andmeid majandusaasta aruannete kinnitamisega aktsepteeris, ei võta temalt ära kahju hüvitamise nõudega seotud õigusi. Samuti ei saa kohus teha järeldusi raamatupidamisdokumentides, sh käibedeklaratsioonides hilisemate paranduste tegemise/mittetegemise pinnalt; nimetatud kohustuse täitmise eesmärk on pigem avalik-õiguslik ega tõenda seda, kas kostja on hagejale kahju tekitanud või mitte. Ka juhul, kui hagejale või tema raamatupidajast elukaaslasele olid rikkumised varem teada, ei oleks see alus nõuete rahuldamata jätmisele. Kostja väited selle kohta, et on soovinud nõutud hagejale kuuluvaid vallasasju (kontorimööbel, sülearvuti, diivanvoodi, kolm tumbat ja massaažiaparaat) hagejale tagastada, kuid hageja pole neid vastu võtnud, jäävad paljasõnaliseks. Nimetatud hagejale kuuluvate esemete tagastamata jätmisega rikkus kostja hageja ja tema kui juhatuse liikme vahelisest käsundilaadsest õigussuhtest tulenevat kohustust tagastada käsunduslepingu lõppemisel selle alusel tema käsutusse antu (VÕS § 626 lg 1). Küll aga nõustub kohus kostjaga selles, et hagejale tekkinud kahju ei saa käesoleval juhul seisneda nende esemete soetusmaksumuses (2411,86 eurot), vaid tagastamise kohustuse tekkimise aja väärtuses, mida aga hageja pole välja toonud. Soetusmaksumusest lähtudes rikastuks hageja põhjendamatult ning täidetud poleks kahju hüvitamise eesmärk asetada hageja olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1), st kui kostja oleks asjad õigel ajal tagastanud. Hageja pole esemete turuväärtust hoolimata kostja vastuväitest välja toonud. Seega on täitmata kostja vastutuse üks eeldus, mille peab esitama ja tõendama hageja – tekkinud kahju suurus, mistõttu tuleb hageja nõue jätta selles osas rahuldamata. VÕS § 128 lg-st 3 tulenevalt hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas ka mõistlikke kulusid hüvitise saamiseks, sh kahju kindlakstegemiseks. Kohus on seisukohal, et audiitorbüroolt eksperthinnangu tellimine oli käesolevas asjas põhjendatud kulu kostja tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramiseks. Audiitorbürool on vajalik pädevus majandustehingute analüüsimisel ja nende seostamisel mh hageja majandustegevuse ja kuludokumentidega. Nimetatud teenuse eest 1500 euro tasumine pole kohtu hinnangul ebamõistlik; kostja vastuväited turuhinnale mittevastavuse osas on paljasõnalised. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise kahju kindlakstegemise kulu eest summas 1500 eurot. Kostja soovib tasaarvestada hageja nõude enda üürinõudega hageja vastu. Üürinõude tõendamiseks on kostja esitanud kaks arvet (II kd, t lk 131-132) kuupäevaga 02.09.2013 kokku summas 5650 eurot. Kontoriruumide üüriarve on esitatud perioodi 2012. a jaanuar kuni 2013. a septembri eest ning 02.09.2013 laopinna üüriarve on esitanud 2013. a juuni kuni septembri eest. Kohus nõustub hagejaga, et kostja tasaarvestuse vastuväited on sedavõrd napid ja/või tõendamata, et neist pole võimalik teha järeldust kohustuse olemasolu kohta hageja suhtes, mida oleks võimalik hageja nõudega tasaarvestada. Nagu kohus eelnevalt märkis, pole kostja kohtule esitanud mistahes

kokkulepet hageja ja kostja vahel kostja elukoha kasutamiseks hageja äritegevuses kontorina. Puudub üürikokkulepe, kus oleks kajastatud üürilepingu tingimused, mh hind ja üüripinna sisustamise/remontimise tingimused. Samuti pole arusaadav, miks on kostja väidetavast üürisuhtest tulenevad arved esitanud korraga, st miks pole nimetatud kulu kantud jooksvalt hageja vahenditest. Veelgi segasemaks muudab arvetega seotud asjaolu tunnistaja Xxxx ütlus, mille kohaselt on arvete kuupäevi muudetud (IV kd, t lk 24 pöördel). Nimetatud asjaoludel ei saa kohus tuvastada hageja ja kostja vahelist üürisuhet, mille alusel tekkinuks hagejal kohustus tasuda kostjale kindlas summas üüri. Kostja ei saa selles osas hageja nõuet tasaarvestada. Lisaks tugineb kostja tasaarvestusavalduses talle 08.09.2015 Xxxx OÜ poolt hageja vastu loovutatud nõudele, mille aluseks on Xxxx OÜ poolt hagejale perioodil 22.04.2013–13.08.2013 esitatud arved (III kd, t lk 64–68) kokku summas 896,88 eurot. Arvetel on kajastatud järgnevad kaubad: vahekaablid, jätkukaablid, kruvi-mutter, T-adapterid, modulaarpaneel. Hageja eitab sellise nõude olemasolu, mistõttu tulnuks kostjal nõude alust ja eset täpsemini põhistada, kuid kostja pole seda teinud. Kostja pole selgitanud, mis õigussuhte alusel arved koostati ning kuidas olid nende alusel ostetud kaubad seotud hageja ettevõtlusega. Arved esitati ajal, mil kostja oli hageja juhatuse liige, mistõttu jääb arusaamatuks, miks ei korraldanud kostja nende tasumist hageja vahenditest. Kohus nõustub hagejaga, et kostja nõue hageja vastu on ebaselge, arvestades arvete koostamise kuupäeva ning kostja 02.10.2013 kinnitust hagejale, et hagejal pole tarnijate ees tasumata arveid (III kd, t lk 91). Lisaks on tunnistaja Xxxx kohtule kinnitanud, et tema teada on nimetatud arved kas tasutud või tasaarvestatud. Kohus ei saa eeltoodud põhjendustel ka selle kostja nõude osas tasaarvestust toimunuks lugeda. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise kokku summas 31 113,98 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja VÕS § 113 lg 1 alusel viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on esitanud taotluse hagi tagamise tagatise tagastamiseks. TsMS § 195 lg 1 sätestab, et kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Tagatis on käesolevas asjas tasutud hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks. TsMS § 391 lg 2 sätestab, et hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis tagastatakse hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool pole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud ajast alates. Käesoleval juhul pole käesolevas tsiviilasjas jõustunud kohtuotsust, mistõttu ei saa kohus kindel olla, kas kahju hüvitamise eeldused võivad olla täidetud. Hagejal on võimalus esitada taotlus tagatise tagastamiseks ajal, mil TsMS § 391 lgs 2 sätestatud tingimused on täidetud. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte kanda. Kuna kohus rahuldas hagi ca 80% ulatuses, jäävad poolte menetluskulud 80% ulatuses kostja ja 20% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama sätte lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on mh esindajate kulud (TsMS § 144 p 1).

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohtul tuleb määrata kindlaks mõlema poole vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse. Hageja taotleb menetluskulu kokku 18 074,11 euro väljamõistmist kostjalt. Hageja menetluskulud koosnevad hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 1000 eurost, hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivust 50 eurost ning õigusabikuludest 17 024,11 eurost (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja keskmine tunnihind oli 123,81 eurot (ilma käibemaksuta) ning õigusabi on osutatud 137 h ja 30 min vältel. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Lisaks taotleb hageja mõista menetluskuludelt välja viivis menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esindaja vandeadvokaat Tambet Toomela on menetluses teinud järgmisi toiminguid: 1) 22.10.2014–09.12.2014 – hagi ja hagi tagamise avalduse koostamine – 26 h 15 min; 2) 01.06.2015 – edasine tegevuskava, läbirääkimised kokkuleppe saavutamise võimalikkusest – 45 min; 3) 03.02.2015–06.02.2015 – kostja määruskaebuse analüüs ja vastuse koostamine – 11 h; 4) 27.04.2015–28.04.2015 – hagivastuse analüüs ja seisukohtade koostamine – 8 h; 5) 14.07.2015 – kostja vastuse analüüs ja tõendite kogumine, nõupidamine – 2 h 30 min; 6) 25.08.2015–31.08.2015 – seisukohtade koostamine kostja 25.06.2015 taotlusele ja seisukohale – 8 h; 7) 07.10.2015–20.10.2015 – kohtu 05.10.2015 määruse analüüs ja selle täitmiseks vajalik tegevus, 3 h; 8) 23.05.2016 – 26.04.2016 kohtuistungiks ettevalmistus – 1 h 15 min; 9) 24.05.2016 – vastuse koostamine kostja 18.05.2016 seisukohale – 7 h 30 min; 10) 25.05.2016 – 26.05.2016 istungi ettevalmistus – 4 h; 11) 26.05.2016 – ettevalmistus ja 26.05.2016 istungil osalemine – 2 h 45 min; 12) 01.06.2016–02.06.2016 – potentsiaalsete tunnistajatega seotud küsimused, asjaolude väljaselgitamine võimaliku ülekuulamistaotlusega – 1 h 30 min; 13) 07.06.2016–08.06.2016 – menetlusdokumendi koostamine (tunnistajate kutsumine ja tõlked (4 h); 14) 10.06.2016 – täiendav tunnistaja ülekuulamistaotlus – 1 h; 15) 13.06.2016 – kostja 10.06.2016 menetlusdokumendi analüüs – 30 min; 16) 16.06.2016 – vastuse koostamine kostja 10.06.2016 seisukohale ja taotlusele – 4 h 45 min; 17) 20.06.2016 – vastuse koostamine seoses kostja hilinenult esitatud dokumendiga – 1 h 15 min; 18) 23.09.2016–26.09.2016 – kostja 22.09.2016 seisukoha analüüs ja vastuse koostamine – 6 h; 19) 27.09.2016–28.09.2016 – 29.09.2016 kohtuistungiks ettevalmistus – 11 h 30 min; 20) 29.09.2016 – kohtuistungil osalemine – 7 h; 21) 20.10.2016–31.10.2016 – lõppseisukohtade ja hagi kokkuvõtte koostamine, tõendite analüüs – 24 h. Kohus andis kostjale hageja menetluskulude vastuväidete esitamiseks kohtuistungil aega 3 päeva alates vastaspoole menetluskulude nimekirja kättesaamisest. Kostja esindaja sai hageja menetluskulude nimekirja kätte AETis 01.11.2016. Seega tuli seisukoht esitada hiljemalt 04.11.2016. Kostja esitas seisukoha 09.11.2016. Kostja selgitab, et oli perioodil 03.11.2016– 09.11.2016 haige, mistõttu ta ei saanud seisukohta varem esitada ning palub seetõttu tähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et ennistada on võimalik üksnes seadusest tulenevat tähtaega. Kohus käsitleb kostja taotlus tähtaja pikendamise taotlusena ning rahuldab selle, arvestades, et kostja esindaja on tõendanud enda haigestumist nimetatud perioodil tõendanud.

Kostja leiab, et hageja menetluskulud on ülepaisutatud ning rakendada tuleks põhimõtet 1 lk = 1 h. Hageja sai tugineda audiitori arvamusele. Üldjoontes on kõik toimingud olnud ülemäära pikad, neile kulunud aeg pole eluliselt usutav. Kobarkirjete osas tuleb jätta menetluskulud välja mõistmata. Õigusteenuse tunnihind on liiga kõrge, sobiv on 103 eurot h (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et lähtuda tuleks nn reeglist „1 lk = 1 h“. Lühikese, kuid sisutiheda ja läbimõeldud menetlusdokumendi koostamiseks kulub reeglina rohkem aega, kui pika, kuid kirjeldava ja laialivalguva teksti koostamiseks. Samuti ei nõustu kohus kostja seisukohaga, et hageja on menetluskulude nimekirjas esitanud lubamatuid kobarkirjeid. Sama päeva tegevuste mõningane koondamine on põhjendatud ega takista kohtul ajakulu põhjendatuse kontrollimist. Kohtu hinnangul oli hagiavalduse koostamiseks põhjendatud kulutada näidatud 26 h ja 15 min. Hagiavalduse koostamine on hageja jaoks menetluses eelduslikult kõige mahukam toiming, sest eeldab asjaolude ja tõenditega tutvumist, õigusliku positsiooni väljatöötamist, analüüsi ja vormistamist. Käesolev asi oli keskmisest mahukam, hõlmates rohkelt tõendeid ja kostja poolse kahju tekitava käitumise eri episoode. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks hagiavalduse koostamisele kulunud aega vähendada. Põhjendatud on ka 01.06.2015 edasise tegevuskava analüüs 45 min vältel. Kohus nõustub kostjaga selles, et kostja määruskaebuse analüüsiks ja sellele vastuse koostamiseks kulunud aeg 11 h on ülemäärane. Määruskaebuses tuli analüüsida üksnes hagi tagamisega seotud kostja vastuväiteid; hagi tagamise põhistuse oli hageja eelnevalt esitanud. Kohus leiab, et määruskaebuse analüüsiks ja sellele vastamiseks polnud põhjendatud kulutada üle 6 h. Kohus vähendab selles osas ajakulu 5 h võrra. Hagivastuse analüüs ja sellele seisukoha koostamine on vajalikud menetlustoiminguid, ning kuna kostja esitas oma põhilised vastuväited esimest korda, loeb kohus nendega tutvumisele ja seisukoha koostamisele kulunud 8 h põhjendatuks. Kostja esitas 25.06.2016 täiendava seisukoha ja mitu taotlust. Nende analüüsimine ja seisukoha koostamine (toimingud nr 5 ja 6) oli iseenesest vajalikud toimingud, kuid olukorras, kus esitatud on juba hagiavaldus ning seisukoht kostja esitatud hagivastusele, olnuks mõistlik ajakulu järjekordse seisukoha esitamisele kokku 10 h ja 30 min asemel maksimaalselt 5 h. Kohus vähendab siinkohal ajakulu 5 h ja 30 min võrra. Kohus lahendas 05.10.2015 kostja taotlused, pannes hagejale kohustuse tõendi väljaandmiseks ja eksperdikandidaadi otsimiseks (II kd, t lk 201). Määrusega tutvumine ja selles kohustatud toimingute tegemine olid asjas vajalikud toimingud, milleks 3 h kulutamine pole selgelt ebamõistlik. Kohus loeb mõistlikuks ajakuluks ka 26.04.2016 kohtuistungiks ettevalmistamise 1 h ja 15 minuti vältel. Kostja esitas 18.05.2016 vastuväites (III kd, t lk 59–62) uusi vastuväiteid ja tõendeid ning nende analüüsimine ja neile seisukoha koostamine oli vajalik toiming. Samas on selleks 7 h 30 min kulutamine menetluse etappi arvestades ülemäärane. Põhjendatud ajakulu oli kohtu hinnangul maksimaalselt 6 h. Kohus vähendab seega ajakulu 1,5 h võrra. Põhjendamatult pikk aeg on menetluse etappi ja vahetatud seisukohti arvestades hageja esindajal kulunud ka 26.05.2016 istungiks ettevalmistamisele (4 h). Kohus loeb põhjendatud ajakuluks 2 h, vähendades seega ajakulu 2 h võrra.

26.05.2016 istungil osalemise ja tunnistajatega seotud küsimuste lahendamine (toimingud 11–14) on olnud vajalikud ning näidatud mahus põhjendatud. Asjas kuulati üle mitu tunnistajat ning nendega seotud ettevalmistused ja menetlusdokumendi koostamine on näidatud mahus põhjendatud. Kostja esitas 10.06.2016 lühikese täiendava seisukoha ja taotluse, millega tutvumine ja millele vastuse koostamine hageja poolt (toimingud nr 15 ja 16) oli küll vajalik, kuid mitte näidatud mahus (5 h 15 min). Kohus peab põhjendatud ajakuluks 3 h, vähendades seega taotletavat ajakulu 2 h ja 15 min võrra. Ka toimingu nr 18 osas on menetluse etappi arvestades seisukoha koostamisele põhjendatud kulutada 6 h asemel 3. Kohus vähendab siin ajakulu 3 h võrra. Arvestades menetluse etappi, sh vahetatud seiskohtade rohkust, tehtud analüüsi tõendite ja tunnistajate osas jne, on 29.09.2016 kohtuistungiks ettevalmistamine näidatud 11 h ja 30 min vältel ebamõistlikult pikk aeg. Kohus loeb põhjendatud ajakuluks 3 h, vähendades ajakulu seega 8 h ja 30 min võrra. Samuti polnud põhjendatud hageja lõplike seisukohtade koostamine hagiavalduse koostamisega võrreldavas ajakulus 24 h vältel. Uue aspektina analüüsis hageja tunnistajate ütlusi, kuid ülejäänud osas kordas dokument eelnevaid seisukohti. Kohus on seisukohal, et nimetatud dokumendi koostamiseks ei olnud põhjendatud kulutada üle ühe tööpäeva, so 8 h. Kohus vähendab seega ajakulu 16 h võrra. Eeltoodud põhjendustel vähendas kohus ajakulu kokku 43,75 h võrra. Põhjendatud ajakulu oli 93,75 h. Hageja vandeadvokaadist esindaja keskmine tunnihind 123,81 eurot (ilma käibemaksuta) on igati mõistlik, vastab turuhinnale ja pidi olema kostjale ettenähtav. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud kokku 11 607,18 eurot. Sellele lisandub hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 1050 eurot. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks seega 12 657,18 eurot. Kostja on seoses käesoleva tsiviilasjaga kandnud menetluskulusid kokku summas 4960 eurot, mis koosnevad ekspertiisikulust 500 eurost ning õigusabikuludest 4460 eurost (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja on õigusabi osutanud tunnihinnaga 100 eurot + km kokku 44,6 h. Hageja esindaja Kuldar Kirt on menetluses taotluse kohaselt teinud järgmisi toiminguid: 1) 22.01.2015 – hagi ja lisadega tutvumine ja hagi vastuse koostamine – 6,75 h; 2) 19.01.2015 – määruskaebuse koostamine – 3,6 h; 3) 23.02.2015 – määruskaebuse vastusega tutvumine ja seisukoha koostamine – 1,5 h; 4) 25.06.2015 – hageja seisukohaga tutvumine ja kostja seisukoha koostamine – 5,75 h; 5) 18.02.2016 – ekspertiisiga tutvumine – 0,5 h; 6) 18.05.2016 – hageja seisukohaga tutvumine ja kostja seisukoha koostamine – 3,5 h; 7) 25.05.2016 – hageja seisukohaga tutvumine – 0,4 h; 8) 26.05.2016 – istungiks valmistumine ja kohtus esindamine – 2 h; 9) 08.06.216 – kohtumäärusega tutvumine – 0,25 h; 10) 10.06.2016 – hageja seisukohaga tutvumine ja kostja seisukoha koostamine - 1,5 h; 11) 22.09.2016 – kostja seisukoha koostamine – 1,75 h; 12) 29.09.2016 – istungiks valmistumine ja kohtus esindamine – 8,5 h; 13) 31.10.2016 – seisukoha ja teeside koostamine – 6 h. Hageja pole kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et osa menetlustoimingute osas pole xxxx esindus toimikus olevate materjalidega tõendatud. 22.01.2015 hagiavalduse vastusele (II kd, t lk 68–72) on alla kirjutanud kostja ise ning selles pole esindajaks märgitud xxxx. Sama kehtib 19.01.2015 määruskaebuse (II kd, t lk 28–31), 23.02.2015 seisukoha (II kd, t lk 100–101), 26.05.2015 seisukoha (II kd, t lk 123–130) puhul. xxxx

hakkas kostjat esindama alles alates 18.05.2016, mil esitas kohtule ka volikirja ja haridust tõendava dokumendi (III kd, t lk 72–73). Seega jäävad enne seda tehtud toimingute osas esindaja õigusabikulud välja mõistmata (18,1 h ulatuses). Toimingud alates 18.05.2016 menetlusdokumendi esitamisest on olnud menetluses iseenesest vajalikud ning menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aeg pole toimingu puhul selgelt põhjendamatu. Kokku on kostja esindaja kostjale õigusabi osutanud 26,5 h ulatuses hinnaga 100 eurot/h. Kohus määrab kostja õigusabikulude suuruseks seega taotletud 2650 eurot. Lisaks on kostjal tekkinud ekspertiisikulu. Kuigi kostja on tasunud kohtu kontole ekspertiisikulu katteks 504 eurot (II kd, t lk 236), läks ekspertiis maksma kokku 384 eurot (III kd, t lk 50), mistõttu tuleb ka menetluskulu suuruseks määrata 384 eurot. Kokku on menetluskulud seega 3034 eurot. Kostjal on õigus kasutamata jäänud ettemaks kohtult tagasi taotleda. Kuna kostjal tuli kanda menetluskuludest 80%, jääb tema kanda 12 552,94 eurot ning hageja kanda 20% ehk 3138,24 eurot. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus tasaarvestab nimetatud nõuded, misjärel jääb kostjale kohustus kanda hagejale menetluskulud summas 9414,7 eurot. Kostjal tuleb lähtuvalt TsMS § 177 lg-st 4 tasuda menetluskuludelt viivist alates menetluskulude suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).