lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-06-35913/5

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 29.01.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-06-35913/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
29.01.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1344
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Karin Sonntak

Määruse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2007.a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas

Tsiviilasja number

2-06-35913

Tsiviilasi

IG’i ja N.K. N avaldus AS pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti välja kuulutamiseks 19. jaanuar 2007. a

Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised

Võlausaldaja: IG (sünd XXX. a eluk 3. XXXX); Võlausaldaja esindaja: advokaadi volikirja alusel M L

(XXX);

Võlausaldaja: KAS N.K.N (reg kood XXX XXX); Võlausaldaja esindaja: advokaadi volikirja alusel R T

(XXX);

Võlgnik: AS (reg kood XXX asuk XXXX); Võlgniku esindajad: advokaadi volikirja alusel PV ja HP

(XXX).

Resolutsioon

1.Mitte algatada AS-i (reg kood XXX) pankrotimenetlust.
2.Lõpetada tsiviilasja menetlus. Kohtukulude jaotus
3.Välja mõista IG’ilt ja KAS N.K.N kasuks.

solidaarselt menetluskulud täies ulatuses

AS-i

4.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
Määruse jõustumisel tagastada Advokaadibüroole AS (reg kood XXX) Rahandusministeeriumi tagatistekontole XXX maksekorralduse nr XXX alusel tasutud deposiit ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks summas 15 000 (viisteist tuhat) krooni. Määruse jõustumisel tühistada pankrotiavalduse tagamine, millega kohus tegi Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna registriossa nr XXX AS-le (reg kood XXX) kuuluvale ja XXX asuvale kinnistule käsutamise keelumärke IGi (sünd XXX) kasuks; Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna registriossa nr XXX AS-le (reg kood XXX) kuuluvale ja XXX asuvale kinnistule käsutamise keelumärke IGi (sünd XXX) kasuks ja Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna registriossa nr XXX AS-le (reg kood XXX) kuuluvale ja asuvale kinnistule käsutamise keelumärke IGi (sünd XXX) kasuks ning arestis AS arvelduskonto nr XXXSampo pangas võlasumma 2 593 362.26 krooni ulatuses.

Edasikaebamise kord Määrusele võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Asjaolud ja avaldused Kohtule XXX esitatud pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid GA ja AS ajavahemikus XXX kuni XXX seitse laenulepingut. XXX loovutas G. AX laenulepingutest tulenevad nõuded IGile. XXX esitas IG võlgnikule pretensiooni laenulepingutest tulenevate kohustuste summas 213 306.76 USD (s.o. 2 593 362.26 eesti krooni) täitmise nõudes. Pretensioonis tegi võlausaldaja võlgnikule ettepaneku võlakohustuse täitmiseks hiljemalt XXX Võlgnik pretensioonile ei vastanud. XXX esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnik kinnitas XXX, et tasub võlgnevuse juhul, kui talle esitatakse täiendavad dokumendid ja nende tõlked. XXX võlausaldaja kordas pretensiooni ja palus võlgnevuse likvideerida XXX Kohtule XXX esitatud avalduse kohaselt sõlmisid N.K. N ja AS ajavahemikus XXX a kuni XXX kümme erinevat laenulepingut. Lepingute alusel on AS võlgnevus N.K. N ees 1 344 662.50 krooni, millele lisanduvad seisuga XXX seisuga intressid summas 139 773.22 krooni. Nimetatud võlgnevusest tuleb maha arvestada vastastikuste tasaarvelduste korras 766 368.76 krooni, seega on võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees 733 714.96 krooni. Võlgnik ei vaidle nõudele sisuliselt vastu, mittetasumist põhjendab võlgnik vormilist laadi puuduste esinemisega. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, võlgniku majandustegevus on olematu, võlgniku juhatuse liige on ebausaldusväärne isik. Võlgnikul on käimas mitmeid kohtuvaidlusi, kohtuvaidluste lõpetamisega kahjustab võlgniku juhatus võlgniku ja võlausaldajate õigusi ja huve. Võlgniku vastus Kohtule XXX esitatud vastuses vaidleb võlgnik IGi avaldusele vastu. Võlausaldajal puudub nõue võlgniku vastu, kuna võlgnik on selle nõude täitnud tasaarvestamisega XXX Võlgnik leiab, et vaidlus tuleb lahendada hagimenetluses. Võlgniku enamusaktsionär on valmis tasuma kohtu deposiiti võlausaldaja poolt nõutud summa. Kohtule XXX esitatud vastuses vaidleb võlgnik KAS N.K. N avaldusele vastu. Võlausaldajal puudub nõue võlgniku vastu, kuna võlgnik on selle nõude täitnud tasaarvestamisega osaliselt XXX ja lõplikult XXX Võlgnik leiab, et vaidlus tuleb lahendada hagimenetluses. Võlgniku enamusaktsionär on valmis tasuma kohtu deposiiti võlausaldaja poolt nõutud summa. Eelistung Eelistungil XXX jäid võlausaldajate esindajad pankrotiavalduste juurde. Võlgnik on maksejõuetu, majanduslik olukord ei ole paranenud. Võlausaldaja vaidleb vastu võlgniku poolt pakutavale lisatagatisele. Võlausaldajad kahtlevad võlgniku poolt esitatud dokumentide ehtsuses. Võlgnik vaidleb pankrotiavaldustele vastu. Võlausaldajatel pole võlgniku vastu nõuet. IGiga on tasaarvestus toimunud. Pankrotimenetluse algatamisel ei saa tegeleda maksejõuetuse küsimusega. Võlgnik pakub võlausaldajale lisatagatist. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära võlausaldajate ja võlgniku esindajad ning tutvunud pankrotiavalduse, selle juurde lisatud tõenditega ning võlgniku vastuväidetega leiab, et AS pankrotimenetluse algatamine ei ole põhjendatud, kuivõrd esineb pankrotimenetluse algatamist välistav asjaolu – nõue ei ole selge. Pankrotimenetluse algatamata jätmise alused on sätestatud PankrS § 15 lg 2 p-des 1-7. Kohus jätab pankrotimenetluse algatamata, kui: 1) võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust; 2) nõue on pandiga täielikult tagatud; 3) võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevate nõuete suurus ei ületa aktsiaseltsi puhul 200 000 krooni, osa-, täis- või usaldusühingu puhul 40 000 krooni ja teiste

juriidiliste isikute või füüsilise isiku puhul 10 000 krooni; 4) võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud; 5) võlausaldaja on jätnud tasumata käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne pankrotimenetluse algatamist; 6) võlgnik või kolmas isik on enne pankrotimenetluse algatamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks; 7) esinevad muud seaduses sätestatud alused. Võlgniku poolt XXX esitatud vastuväite kohaselt võlausaldaja IGil puudub nõue võlgniku vastu, kuna võlgnik on selle nõude täitnud tasaarvestamisega XXX. XXX esitatud vastuväite kohaselt võlausaldajal N.K. N puudub nõue võlgniku vastu, kuna võlgnik on selle nõude täitnud tasaarvestamisega osaliselt XXX ja lõplikult XXX. Kohus peab andma hinnangu, kas antud asjaoludel on võimalik pankrotimenetlus algatada või kuulub vaidlus lahendamisele hagimenetluse korras. Pankrotimenetlus eeldab, et võlausaldaja nõue on vaidlustamata, pankrotimenetluses ei ole võimalik analoogiliselt hagimenetlusega nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine. Käesoleval juhul ei ole kohtu jaoks selge, kas võlausaldajatel on nõue võlgniku vastu või mitte. Nii võlausaldaja kui võlgnik kahtlevad vastaspoole poolt esitatud tõendite ja teatiste ehtsuses. Hindamisele kuulub õiguslik küsimus tasaarvelduse võimalikkusest XXX tasaarvelduse avalduste alusel. Kohus leiab, et seda ei ole võimalik pankrotimenetluse käesolevas etapis tuvastada. Pankrotimenetluse algatamise käigus ei ole võimalik kohtul anda hinnangut pooltevahel XXX ja XXX toimunud tasaarvestuse kokkuleppe kehtivusele ja tehingu alusel tekkinud poolte õigustele ja kohustustele. Seetõttu asub kohus seisukohale, et vaidlus kuulub menetlemisele hagimenetluse korras. Kohus leiab, et antud asjaoludel ei ole võimalik AS pankrotimenetlust algatada. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, võlgniku majandustegevus on olematu, võlgniku juhatus kahjustab võlgniku ja võlausaldajate huve. Võlgniku vastuväite kohaselt ei saa pankrotimenetluse algatamisel tegeleda maksejõuetuse küsimusega. PankrS § 10 lg 2 p 1 järgi peab võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest kui võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul ning lg 3 kohaselt kui võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse. PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldajad ei ole põhistanud võlgniku maksejõuetust PankrS § 10 lg 2 mõttes. PankrS § 10 lg 2 kohustab võlausaldajat tuginema vähemalt ühele lõikes 2 toodud asjaolule. Võlausaldaja ei esitanud kohtule usaldusväärseid tõendeid ühegi lõikes 2 toodud asjaolu kohta. Kohus leiab, et võlgniku püsivat maksejõuetust ei pea pankrotimenetluse algatamise staadiumis analüüsima, kui võlausaldaja ei suuda põhistada oma avaldust PankrS § 10 lg 2 toodud asjaoluga. Isegi juhul kui võlgnik on makseraskustes, ei ole ainuüksi see asjaolu kohtu jaoks piisavaks aluseks algatada pankrotimenetlus võlausaldaja avalduse alusel. PankrS § 15 lg 6 kohaselt kohus jätab pankrotimenetluse algatamata, kui võlgnik või kolmas isik on enne pankrotimenetluse algatamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Võlgnik on tasunud XXX Rahandusministeeriumi tagatiste kontole tagatise võlausaldajate kohustuste täitmiseks summas 733 714.96 krooni ja 2 593 362.26 krooni. Võlausaldaja vastuväite kohaselt suurendab see vaid võlgniku laenukohustust. Kohus leiab, et PankrS § 15 eesmärk on kaitsta võlgnikku põhjendamatult esitatud pankrotiavalduste eest. Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses ei saa võlgniku

poolt pakutud lisatagatis võlausaldajate huve kahjustada. Kuna seadus võimaldab kohustust täita või tagatist anda ka kolmandal isikul, on võlausaldaja vastuväide asjakohatu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ei ole põhjendatud algatada võlgniku pankrotimenetlust. PankrS § 15 lg 4 järgi kui kohus ei algata võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetlust, kannab avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja. Võlausaldajatelt kuulub kooskõlas TsMS § 173 lg 1 väljamõistmisele solidaarselt täies ulatuses AS menetluskulu. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja