Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-108-06 Tartu, 9. jaanuar 2007. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve AS-i O hagi N AS-i vastu 2 972 332 krooni 83 sendi saamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuni 2006. a otsus tsiviilasjas nr 204-561 AS-i O kassatsioonkaebus Hageja AS O (ümber kujundatud, endine ärinimi Osaühing O; registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo. Kostja N AS (endised ärinimed AS O, S aktsiaselts ja N aktsiaselts; registrikood xxxxxxxx), esindajad vandeadvokaadid Ann Saar ja Leonid Tolstov. 11. detsember 2006. a Hageja esindaja vandeadvokaat A. Lillo ja kostja esindaja vandeadvokaat L. Tolstov. Istungit protokollis sekretär Ragne Rebane.
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuni 2006. a otsus tsiviilasjas nr 2-04-561 ja
20.oktoobri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/870/05 ning Tallinna Linnakohtu 18. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 2/33-4935/04.
2.Lõpetada asjas menetlus ja kinnitada kompromiss järgmistel tingimustel: 2.1 AS O loobub N AS-i vastu esitatud nõudest 2 972 332 krooni 83 sendi saamiseks;
2.2.
N AS kohustub tasuma AS-ile O 3 200 948 krooni 83 senti 30 päeva jooksul alates kompromissi kinnitamisest, kuid mitte enne käesoleva määruse p-s 3 nimetatud kohtuliku hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamist;
2.3.N AS kohustub käesoleva määruse p-s 2.2 nimetatud summa tasuma kuue kuu jooksul alates kompromissi kinnitamisest, kui ta seab enne p-s 2.2 nimetatud tähtaja möödumist p-s 2.2 nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks AS O kasuks hüpoteegi summaga vähemalt 3 500 000 krooni;
2.4.Käesoleva määruse p-s 2.2 nimetatud summa tasumisel ei ole pooltel teineteise vastu mis tahes varalisi nõudeid, mis tulenevad poolte vahel sõlmitud järgnevatest kapitalirendilepingutest, ning pooled loevad nendest lepingutest tulenevad võlasuhted mis tahes soorituste osas lõppenuks ega esita nende alusel teineteise suhtes mis tahes pretensioone:
2.4.1.16. septembri 2002. a lepingud nr KR/AND-04/N Tallinnas Andrekse 21 asuva kinnisasja kohta, nr KR/AND-04-1/N sama kinnisasjaga seotud kommunikatsioonide kohta ja nr KR/AND-04-02/N samale kinnisasjale elumaja ehitamiseks;
2.4.2.16. septembri 2002. a lepingud nr KR/AND-06/N Tallinnas Andrekse 7, 9, 15 ja 23 ja
Toomiku 4, 8, 10, 12 ja 14 asuvate kinnisasjade kohta ning KR/AND-06-1/N samade kinnisasjadega seotud kommunikatsioonide kohta;
2.4.3.7. mai 2003. a lepingud nr KR/AND-07/N Tallinnas Andrekse 11 ja Toomiku 6 asuvate kinnisasjade kohta ning nr KR/AND-07-1/N samade kinnisasjadega seotud kommunikatsioonide kohta.
3.Tühistada Tallinna Linnakohtu 31. mai 2004. a määrusega tsiviilasjas nr 2/33-4935/04 seatud hagi tagamine ja kustutada Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru jaoskonna registriosast nr 2732808 (end number 27328) Sillamäe linnas Ehitajate 1 asuva kinnistu kohta
14.juulil 2004. a sisse kantud kohtulik hüpoteek summaga 2 972 333 krooni AS O (Osaühingu O) kasuks.
4.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
5.Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus 5. juulil 2006. a AS-i O eest tasutud kassatsioonikautsjon 29 724 krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS O (Osaühing O) (hageja) esitas 26. mail 2004. a Tallinna Linnakohtule hagi N AS-i (AS O, S aktsiaselts ja N aktsiaselts) (kostja) vastu, paludes mõista kostjalt välja 2 972 332 krooni 83 senti.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata.
3.Tallinna Linnakohus rahuldas 18. märtsi 2005. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2 972 332 krooni 83 senti, samuti 105 000 krooni riigilõivu katteks ja 148 616 krooni õigusabikulude katteks.
4.Kostja esitas linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes linnakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
5.Tallinna Ringkonnakohtu 20. oktoobri 2005. a otsusega rahuldati apellatsioonkaebus osaliselt ning tühistati linnakohtu otsus gaasi tarbimise tasu nõudes 2896 krooni 70 senti ja jäeti hagi selles osas rahuldamata. Lisaks muutis ringkonnakohus otsuse resolutsiooni selliselt, et kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 2 969 436 krooni 13 senti ning riigilõivu katteks 96 000 krooni ja õigusabikulude katteks 148 471 krooni 80 senti. Lisaks mõistis ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks välja apellatsioonimenetluses tasutud riigilõivust 280 krooni. Linnakohtu otsus jäi muus osas jõusse ringkonnakohtu otsuse põhjendustel.
6.Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse kostja, kes palus ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati, ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
7.Riigikohtu 24. aprilli 2006. a otsusega tühistati ringkonnakohtu otsus hagi rahuldamise ja menetluskulude jaotamise osas ja saadeti asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend
8.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 12. juuni 2006. a otsusega apellatsioonkaebuse ning tühistas linnakohtu otsuse hagi rahuldamise ja menetluskulude jaotamise osas ning jättis hagi rahuldamata.
Samuti mõistis ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks välja riigilõivu katteks 105 000 krooni ja õigusabikulude katteks 148 616 krooni 64 senti.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
10.Pooled esitasid 31. augustil 2006. a Riigikohtule taotluse, milles paluvad kinnitada nendevahelise kompromissilepingu ning lõpetada menetlus. Kompromissilepingus leppisid pooled kokku alljärgnevas: 1) hageja loobub hagis esitatud nõudest ja palub kustutada hagi tagamiseks kostja kinnistule seatud kohtulik hüpoteek; 2) kostja kohustub hagejale tasuma 3 200 948 krooni 83 senti 30 päeva jooksul alates kompromissi kinnitamisest, kuid mitte enne kohtuliku hüpoteegi kustutamist, või kuue kuu jooksul alates kompromissi kinnitamisest, kui kostja seab enne selle tähtaja möödumist kohustuse täitmise tagamiseks hageja kasuks hüpoteegi summaga vähemalt 3 500 000 krooni. 3) p-s 2 nimetatud summa tasumisel ei ole pooltel teineteise vastu mis tahes varalisi nõudeid, mis tulenevad poolte vahel sõlmitud kapitalirendilepingutest, ning pooled loevad nendest lepingutest tulenevad võlasuhted mis tahes soorituste osas lõppenuks ega esita nende alusel teineteise suhtes mis tahes pretensioone; 4) kohtukulud jäävad poolte endi kanda. Pooled võtsid kompromissilepingu sõlmimisel arvesse järgmist: -
hageja on esitanud käesolevas asjas kassatsioonkaebuse;
-
kostja on esitanud hageja vastu hagi 5 654 618 krooni 45 sendi väljamõistmiseks, mille
lõpetamiseks on pooled samaaegselt selle kompromissilepinguga sõlminud eraldiseisva kompromissilepingu; -
kostja tuumikaktsionär, kes omas kostja aktsiaid käesoleva kohtuvaidluse alustamise ajal, on need
praeguseks ajaks võõrandanud. Pooled kinnitavad lepingus, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
11.23. oktoobril 2006. a asja kirjalikus menetluses läbi vaadanud kohtukoosseis määras selle
24.oktoobri 2006. a määrusega läbivaatamiseks kohtuistungil, selgitamaks kompromissilepingu asjaolusid.
12.Riigikohtu istungil jäid poolte esindajad kompromissilepingu kinnitamise taotluse juurde ja kinnitasid, et puuduvad kompromissi kinnitamist takistavad asjaolud, esmajoones, et kompromissiga ei kahjustata kolmandate isikute (mh kostja võimalike võlausaldajate) õigusi. Kostja esindaja täpsustas lisaks, et ka kostja taotleb hagi tagamise abinõu tühistamist ning soovib oma kinnisasjale seatud kohtuliku hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamist, mitte oma nimele kandmist.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13.Kolleegium leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab kolleegium asjas
tehtud alama astme kohtute otsused ja lõpetab TsMS § 431 ja § 691 p 3 alusel menetluse.
14.Kolleegiumi arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus ei heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Pooli esindavad vandeadvokaadid, kes on kinnitanud poolte teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ning seega ka kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. Kolleegiumil puudub seetõttu vajadus selgitada täiendavalt kompromissi alusel pooltele tekkivaid õiguslikke tagajärgi. Kontrollides kompromissi vastavust headele kommetele, kontrollib kolleegium esmajoones, kas kompromiss ei riku kolmandate isikute, eelkõige poolte võlausaldajate õigusi. Riigikohus on
13.oktoobri 2006. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-80-06 (RT III 2006, 37, 313) leidnud, et ka kohtulikku kompromissi (kokkulepet) saab pankrotiseaduse järgi tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kolleegiumi arvates ei peaks kohus esitatud kompromissi kinnitama, kui on tõenäoline, et selle saab pankrotimenetluses tagasi võita. Samuti on kompromissi kinnitamisest keeldumise aluseks asjaolu, et kompromissiga käsutatakse nõudeid, mis ilmselt ei kuulu ühele poolele. Käesolevas asjas on selline võimalus kolleegiumi arvates vähene ega takista seetõttu kompromissi kinnitamist. Kostja suhtes on taotletud küll pankrotimenetluse algatamist (Harju Maakohtu tsiviilasi nr 2-06-35913), kuid seni ei ole kohus seda avaldust lahendanud. Samuti on Harju Maakohtu 12. oktoobri 2006. a määrusega tsiviilasjas nr 2-05-3566 lõpetatud menetlus kostja hagis hageja vastu 5 854 618 krooni 45 sendi nõudes hagist loobumise tõttu, millele on pooled viidanud ka kompromissi kinnitamise taotluses. Kolleegiumi arvates ei ole vaja kompromissi kinnitamisega oodata nimetatud asjades tehtud (või tehtavate) lahendite jõustumiseni, kuna see venitaks põhjendamatult käesoleva asja lahendamist. Kompromissitaotluse esitamisest on möödunud piisavalt aega, et kolmandad isikud, kelle võimalikke huve kompromissiga riivatakse, saanuks oma õigusi kaitsta. Kolleegiumile ei ole ilmne, et kompromissi kinnitamine rikuks nende õigusi. Kui tsiviilasjas nr 2-05-3566 tuvastatakse, et vaidlusalune nõue ei kuulunud kostjale, ei mõjuta see iseenesest käesoleva asja lahendamist, kuna seda nõuet menetluses ei käsitleta. Kui kostja pankrot peaks aga tõepoolest välja kuulutatama, on võimalik kompromissi tagasivõitmine. Seega puudub kolleegiumil kokkuvõttes alus jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata.
15.Pooled taotlevad ka hagi tagamiseks kostja kinnistule seatud kohtuliku hüpoteegi kustutamist. Kolleegium märgib, et TsMS § 445 lg 2 kohaselt jätab kohus menetluse kompromissiga lõpetades hagi tagamise abinõu üldjuhul jõusse lahendi täitmist tagava abinõuna, kui pooled ei taotle abinõu tühistamist. Pooled on taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist ja kolleegiumil ei ole põhjust seda taotlust rahuldamata jätta.
16.Kohtuliku hüpoteegi seadmist ette nägeva hagi tagamise tühistamise korral omandab hüpoteegi TsMS § 388 lg 6 kohaselt kinnisasja omanik, st seda ei saa hagi tagamise tühistamise korral automaatselt kustutada. Kolleegiumi arvates saab esitatud kompromissilepingut aga hinnata asjaõigusseaduse § 330 valguses, st hagi tagamise tühistamisel hüpoteegi omandav kostja kui kinnisasja omanik saab taotleda hüpoteegi kustutamist ning on seda teinud kompromissilepingus ja kinnitanud sellekohast tahet ka Riigikohtu istungil. Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud
kompromissina asendab TsMS § 430 lg 6 järgi kokkuleppe notariaalset tõestamist. Seega nõustub kolleegium taotlusega ja näeb ette kohtuliku hüpoteegi kustutamise. Seda ei takista kinnistusraamatusse kantud kinnistu käsutamise keelumärge, kuna see ei takista hüpoteegi käsutamist (vt ka Riigikohtu 3. oktoobri 2006. a määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06 (RT III 2006, 34, 290), pd 19-24).
17.Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §st 3 ja enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 62 lg-st 3, kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise. Teistsugust kokkulepet ei ole pooled sõlminud.
18.Kuigi TsMS § 149 lg-s 4 ei ole sõnaselgelt sätestatud, et kassatsioonikautsjon tuleb kassatsioonimenetluses kompromissi kinnitamisel tagastada, saab seda lugeda selle sätte mõttes analoogseks kaebuse rahuldamisega, sest kaevatava ringkonnakohtu otsuse resolutsioon tühistatakse. Seetõttu tuleb tasutud kassatsioonikautsjon tagastada. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Villu Kõve
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.