Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

Avaldaja nõue ja selle põhjendused EV (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) esitas avalduse AS likvideerija määramiseks. Avalduse kohaselt kanti AS sundlõpetatud ettevõtete nimekirja, kuna tema aktsiakapital ei vastanud seadusele. Sellekohane sundlõpetamise hoiatus

äriseadustiku (ÄS) § 513 kohaselt ja väärtpaberite keskregistri seaduse § 88 lg 72 alusel AS kohta ilmus 20.10.2003 Riigi Teataja Ametlikes Teadaannetes. Vastavalt ÄS § 513 lg 31 võivad nelja kuu jooksul nimetatud teate avaldamisest võlausaldajad esitada äriühingu asukoha järgsele kohtule avalduse likvideerijate määramise või pankroti väljakuulutamise kohta. Nimetatud tähtaeg möödus . AS kustutati äriregistrist kui sundlõpetamisnimekirja kantud äriühing likvideerimismenetlust läbi viimata. Dokumentide hoidjaks on määratud MK. Kuigi likvideerimise avalduse esitamise tähtaeg on möödunud ja äriühing on äriregistrist kustutatud, peab avaldaja vajalikuks AS-ile likvideerimise läbiviimist ning palub seetõttu kohtul ennistada avalduse esitamise tähtaeg likvideerimismenetluse läbiviimiseks. Äriühingu varalise seisu täiendava kontrolli tulemusena on selgunud, et AS omab Jõgeva Maakohtu kinnistusosakonna andmetel kinnisvara – (registriosa number ), millele on võimalik sissenõuet pöörata. Nimetatu tingib vajaduse rakendada täiendavaid likvideerimisabinõusid. Kuna nimetatud vara ja sellega seotud varalised õigused ja kohustused ei saa tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 1 kohaselt AS-ilt üle minna teisele isikule ning arvestades asjaoluga, et AS maksuvõla sissenõudmine riigieelarvesse on oluline ja vara olemasolu tõttu võimalik, siis leiab avaldaja, et käesolevas asjas on vaja ennistada sundlõpetatud äriühingu AS õigusvõime äriregistris TsÜS § 26 lg 1 tähenduses. Avaldaja leiab, et eelnimetatud asjaolusid võib pidada kaalukateks põhjusteks protsessitähtaja ennistamiseks. AS-ile likvideerija määramise põhjusena nimetab avaldaja asjaolu, et maksukohustuslaste registri andmetel on AS-il äriregistrist kustutamise seisuga maksuvõlg tulumaksu põhimaksu osas 3195 krooni, sotsiaalmaksu põhimaksu osas 7029 krooni, ettevõtte tulumaksu põhimaksu osas 1408 krooni ning maamaksu põhimaksu osas 2621 krooni. Maksuvõlg on kujunenud maksuteadetes näidatud maksusummade ja maksude laekumise vahena. AS täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks esitatava avalduse tähtaja ennistamisel on kaalukas avalik huvi seoses maksukohustuse täitmisega ja ühetaolise maksustamise põhimõtte rakendamisega. AS-i likvideerijaks määramiseks on andnud kirjaliku nõusoleku vandeadvokaat U F. Likvideerija tasustamisel palub avaldaja lähtuda eeldusest, et likvideerija tasu hüvitamine toimub ennistatava äriühingu vara arvelt. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 67, §-le 602 ja § 475 lg 1 p-le 11 palub avaldaja ennistada tähtaeg avalduse esitamiseks AS-i (registrist kustutatud) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks; algatada AS-i (registrist kustutatud) likvideerimismenetlus ja taastada AS-i (registrist kustutatud) õigusvõime Harju Maakohtu registriosakonnas. M K oli AS-i (registrist kustutatud) ainus aktsionär. Avaldaja andmetel M K kohta pärimisregistri toimikut avatud ei ole. Rahvastikuregistri andmetel on M K laps VK. ÄS § 231 kohaselt läheb aktsionäri surma korral aktsia üle tema pärijale. Kohus kaasas määrusega menetlusse M K võimaliku pärijana tema lapse VK. VK ei ole õnnestunud menetlusdokumente edastada, kuna kohtule ei ole teada tema elukoht.

Kohus leidis Kohtuistungil jäi avaldaja oma avalduse juurde. Puudutatud isik UF andis nõusoleku äriühingu likvideerijaks määramiseks. Kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja ÄS § 60 lg 5 kohaselt otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. TsMS § 67 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. TsMS § 68 lg-te 1,2,3 ja 5 kohaselt esitatakse tähtaja ennistamise avaldus samas vormis, mis kehtis menetlustoimingu suhtes, mis tuli teha. Avalduses märgitakse tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus. Avaldus esitatakse kohtule, kus tulnuks teha menetlustoiming. Üheaegselt tähtaja ennistamise avalduse esitamisega tuleb teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse. Tähtaja ennistamise lahendab kohus määrusega. Tähtaja ennistamisel ennistub menetlus tähtaja möödalaskmisele eelnenud staadiumisse. ÄS § 381 lg-te 2 ja 3 kohaselt kui pärast aktsiaseltsi registrist kustutamist ilmneb, et aktsiaseltsil jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Aktsiaseltsi võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast aktsiaseltsi registrist kustutamist läbi viia üksnes juhul, kui võlausaldaja põhistab, et tema nõue aktsiaseltsi vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata, tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamise korral on võimalik tema nõue rahuldada, või kui aktsiaseltsi ei oleks võinud vaidluse tõttu nõude üle registrist kustutada. Võlausaldaja taotlust täiendavaks likvideerimiseks ei rahuldata muu hulgas siis, kui ta mõjuva põhjuseta jättis oma nõude likvideerijatele õigeaegselt esitamata. Põhjendatud on avaldaja seisukoht, et maksukohustuslaste registri andmetel on AS-il äriregistrist kustutamise seisuga (16.12.2004) maksuvõlg tulumaksu põhimaksu osas 3195 krooni, sotsiaalmaksu põhimaksu osas 7029 krooni, ettevõtte tulumaksu alates 2000. a põhimaksu osas 1408 krooni ning maamaksu põhimaksu osas 2621 krooni. Maksuvõlg on kujunenud maksuteadetes näidatud maksusummade ja maksude laekumise vahena. AS täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks esitatava avalduse tähtaja ennistamisel on kaalukas avalik huvi seoses maksukohustuse täitmisega ja ühetaolise maksustamise põhimõtte rakendamisega. Kinnistusraamatu väljatrükist nähtub, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Jõgeva jaoskonna registriossa kantud kinnistu omanik on AS . Avaldaja on esitanud avalduse likvideerimismenetluse läbiviimiseks pärast äriühingu registrist kustutamist põhjendusel, et avaldaja ei olnud varem teadlik AS-ile kuuluvast varast ning tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam nõude rahuldamist AS-i vara arvel. Kohus leiab, et menetlusosalise taotlus tähtaja ennistamiseks on põhistatud. Kuna aktsiaseltsil jäi jaotamata vara, on vajalikud täiendavad likvideerimisabinõud. Likvideerimismenetluse läbiviimiseks avalduse esitamise tähtaja ennistamine vastab seaduse eesmärgile, kuivõrd võimaldab võlausaldajal nõude rahuldamist olemasoleva vara arvel. Kohus leiab, et avaldaja taotlus

likvideerimismenetluse läbiviimise avalduse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb rahuldada. Algatada tuleb AS-i (registrist kustutatud) likvideerimismenetlus ning taastada AS-i (registrist kustutatud) õigusvõime Harju Maakohtu registriosakonnas. TsMS § 602 kohaselt määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. TsMS § 603 lg-te 1ja 3 kohaselt võib kohus TsMS §-s 602 nimetatud ametisse määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Isiku määramiseks on vajalik tema nõusolek. Vandeadvokaat UF on andnud oma nõusoleku enda määramiseks likvideerijaks. Kohus määrab UF AS-i likvideerijaks. ÄS § 369 lg 3 kohaselt määrab kohus likvideerijad sundlõpetamise korral, samuti juhul, kui seda nõuavad aktsionärid, kelle aktsiad esindavad vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Kohus määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse. Kohus leiab, et likvideerija tasu hüvitamine peab toimuma ennistatava äriühingu realiseeritud vara arvelt. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Viivi Villemson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.