Tsiviilasi nr.2-05-13474 (2/1096523/05)
Septembris 2004 on korteri XXX- XXXsaldo väljavõttes ümberarvestuste reale lisatud 476,40 krooni (võlgnevus perioodist juuni-juuli 2003 OÜ , enne kui maja haldamise võttis üle korteriühistu). Aprillis 2005 lisatud 6272,70 krooni on võlgnevus AS perioodist 01.08.2002-01.12.2003) Ajavahemikul 01.12.2003 kuni tänaseni ei ole kostja üüri ja kõrvalkulusid kordagi tasunud. Tsiviilkoodeksi (edaspidi TsK) § 137 lg 1 ja VÕS § 76 alusel tuleb kohustised täita nõuete kohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajal. Vastavalt TsK § 174 ei ole kohustise täitmisest ühepoolne keeldumine lubatud. Kostjale on saadetud kirjad väljastusteatega üürilepingust tulenevate kohustuste täitmise nõudes (08.10.2003 nr XXX, 11.03.2004 nr XXX, 12.07.2004 nr XXX). Kostja ei ole hagejale põhjendanud, miks ei tasu üüri ja kõrvalkulusid. (3) Hageja taotlused ES § 28 lg 1 ja VÕS § 271 sätestavad, et üürilepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja hageja huvist palub hageja kostjalt välja mõista üüri ja kõrvalkulude võlg summas 34 668,42 krooni. (4) Riigilõiv Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 47 lg 1 p 1 ja lg 2 alusel on hageja tasunud riigilõivu 2450 krooni. Kohtukulud 2450 krooni tuleb jätta kostja kanda TsMS § 60 lg 1 alusel. Arvestades eeltoodut ja tulenevalt Elamuseaduse § 28 lg 1, § 37 lg 1, lg 3, Tsiviilkoodeksi § 173 lg 1, § 174, Võlaõigusseaduse, tsiviilseadistiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse § 2, Võlaõigusseaduse § 76, § 101 lg 1, § 271, ja § 292 lg 1, Tsiviilkohtumenetluse seaduse § 47 lg 1 p 1, lg 2 ning § 60 lg 1 palub hageja : Välja mõista kostjalt MJilt üüri- ja kõrvalkulude võlg 27 568, 62 krooni ning kohtukulud 2450 krooni LLVkasuks. Kostja MJ on esialgselt tunnistanud hagi. Võlg on tekkinud seoses raske majandusliku olukorraga. Ta on pikka aega olnud töötu ja elanud juhutöödest. Ta on kasvanuid lastekodus ja ilma jääda elamispinnast oleks tema jaoks väga raske tagajärjega. Alustas võla tagasi maksmisega ja tasus 21.10.2005.a. 4000 krooni. Kostja hagi ei tunnista ja esitab järgmised vastuväited. Poolte vahel on vaidlus selle üle, et TLei ole üürilepingu erakorralise ülesütlemise avaldust MJile nõuetekohaselt edastanud. TLei ole MJile üürilepingu ülesütlemise teadet edastanud ja kostja ei saanud varasemas menetluse käigus sellele vastuväiteid esitada. MJ sai üürilepingu ülesütlemise teate kätte 11.06.2006, mil hageja esindaja edastas dokumendi kostja esindaja faksile. Kostja ei ole varasemalt kirjalikke vastuväiteid üürilepingu erakorralise ülesütlemise nõude vastu esitanud, mis ei võta temalt õigust esitada vastuväiteid kohtumenetluse käigus. Ka vastuolu hea usu põhimõttega saab kostja välja tuua kohtumenetluses. Alljärgnevalt esitab kostja vastuväited hagile ja sealhulgas ka üürilepingu erakorralise ülesütlemise avaldusele. MJ ei vaidle vastu, et seoses kostjate raske majandusliku olukorra ja üürileandja poolt ebaselgete üüriarvete esitamisega oli kostjal tekkinud ajutisi makseviivitusi. MJ on pikaajaliselt töötu sotsiaalabi vajav isik, kes sai TLüürilepingu alusel kasutada eluruumi XXX – XXXjust viimatinimetatud põhjusel. Kostja ei pea õigeks, et hageja nõudis kostjalt koos eluruumi üüri, hooldus- ja kommunaalkulude tasumisega ka maamaksu tasumist. Tegemist on üürileandja poolse ebakorrektse arvestusega, sest VÕS § 293 kohaselt kannab üürileandja ise asjaga seotud maksed ja koormatised. Kokkulepe selle kohta, et üürnik tasub üürileandja eest asjaga seotud makseid ja koormatisi, poolte vahel puudus. Eeltoodu kohaselt
leiab kostja, et hagejal ei olnud õigust nõuda kostjalt maamaksu tasumist ega tugineda ebakorrektsele arvestusele ja võtta seda aluseks üürivõla arvestusel. Üürileandja on MJi suhtes rakendanud räiget omavoli: hageja võttis kostja nõusolekuta kohtuvaidluse ajal, detsembris 2005, valduse eluruumile Tallinn XXX – 52, tõstis kostja pretensioonidele vaatamata tema asjad tänavale ja vahetas ukselukud. Hageja põhjenduse kohaselt on hagejal õigus valduse võtmiseks, kui üürnik ei täida nõuetekohaselt üürilepingust tulenevaid kohustusi. Kodunt väljatõstmine on tõsine isikuõiguse riive ja kohus kaalub, kas hageja on õigustatud sellisel kombel omavoli üles näitama, samas kui hageja ei ole kohtuvaidluse käigus alates hagi esitamisest 30.06.2005 väljatõstmise nõuet üldse esitanudki. MJ on seisukohal, et eelkõige peab üürileandja TLise olema täitnud kõik seadusest tulenevad kohustused, sealhulgas esitama korrektse üüriarvestuse ja käituma kostja suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kostja peab ebamõistlikult lühikeseks hageja poolt üürilepingu erakorralise ülesütlemise teatel antud 6päevast tähtaega võlgnevuse tasumiseks ja 10 päevast tähtaega eluruumist väljakolimiseks. Kostja on seisukohal, et hageja antud mõlemad tähtajad on pahatahtlikult lühikesed ja vastuolus VÕS § 6 sätestatud põhimõttega, mille järgi peavad pooled teineteise suhtes käituma heas usus. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui üürnik leiab, et ülesütlemiseks ei ole mõjuvat põhjust, võib ta esitada sellekohase vastuväite üürileandja algatatud kohtuvaidluses (3-2-1-47-04). Seega käesoleva vaidluse lahendamisel kohus kontrollib, kas ülesütlemiseks oli alust ja kas ülesütlemise korra osas järgiti seadust. Kostja arvates puudusid hagejal õiguslikud alused üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kostja on seisukohal, et tegemist on pahast usust lähtuva ülesütlemisteatega, mis on otseses vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja vaidlustavad üürilepingu erakorralise ülesütlemisteate ka sisuliselt osas, nagu poleks kostja tasunud hagejale nõuetekohaselt üüri ja kõrvalkulusid. VÕS § 186 p 6 järgi lõpeb võlasuhe muuhulgas ülesütlemisega. Lepingu erakorraline ülesütlemine on sätestatud VÕS § 196 lg 1, mille kohaselt kumbki lepingupool võib kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Üürilepinguga seonduvalt täpsustab seda normi VÕS § 313, mille kohaselt võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu mõjuval põhjusel üles ütelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Üürilepingu erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige VÕS §-des 314 – 319 nimetatud asjaoludel. VÕS § 316 lg 1 kohaselt üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui (1) üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega, (2) võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa, (3) võlgnetava kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et kostja olid viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval üüri ja kõrvalkulude maksmisega. Kostja on seisukohal, et üürileandjal ei olnud alust üürilepingut üles öelda, kuna arvamus üle kolme kuu üürimaksete kogusummat ületava üürivõla olemasolust on paljasõnaline ja tõendamata. Kuivõrd hageja esitas ise kostjatele ebakorrektseid arveid ja nõudis kostjalt maamaksu tasumist, on üürilepingu erakorralise ülesütlemise aluseks olev asjaolu ebaselge, hageja poolt tõendamata ja esitatud üüriarvestus väär, mistõttu on kostja seisukohal, et üürilepingu erakorralise ülesütlemise avaldus on eeltoodu põhjal tühine.
TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Teisiti ei ole pooled kokku leppinud.
Kostja ei nõustu üürilepingu erakorralise ülesütlemisega ega viisiga, kuidas hageja temalt eluruumi valduse üle võttis, seda enam, et nõuet eluruum üürileandja üle anda pole esitatud. Hageja ei ole kooskõlas VÕS § 314 lg 1 ja § 315 üürilepingut kehtivalt üles öelnud ja kehtetu ülesütlemisega üürileping ei ole lõppenud. Seetõttu oli üürilepingu erakorralise ülesütlemise avalduses põhjendamatu hageja nõue kostjale eluruumi XXX - XXXvabastamiseks. VÕS § 6 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. VÕS § 7 kohaselt võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.
Kostja on seisukohal, et üürileandjal ei olnud alust üürilepingut üles öelda ja ülesütlemisavaldus on kehtetu kui sisuliselt nõuetele mittevastav ja kui vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole kooskõlas VÕS § 314 lg 1 ja § 314 üürilepingut kehtivalt üles öelnud ja kehtetu ülesütlemisega üürileping ei ole lõppenud. Seetõttu oli õiguslikult põhjendamatu hageja tegevus kostja eluruumist väljatõstmiseks ning kostja esitab vastuhagi valduse taastamise nõudes ning palub jätta Tallinna linna hagi täielikult rahuldamata, kohtukulud jätta hageja kanda ning rahuldada lisatud vastuhagi. Kostja esitas asjas vastuhagivalduse valduse taastamise nõudes. Asjaolud. Harju Maakohtu menetluses on TLhagi MJi 34 668,42 krooni nõudes. Kostja kasutas Tallinna Linnavolikogu 22.02.2001 otsuse nr XXXalusel TLkuuluvat 1-toalist eluruumi Tallinnas, XXX – XXXtähtajalise üürilepingu alusel. Üürileping XXX sõlmiti 05.03.2001 viie aastase tähtajaga. Üürilepingu p 2.1. kohaselt kehtis leping kuni 05.märtsini 2006 ning üürilepingu p 2.2. kohaselt lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud üürnikul on lepingu tähtaja möödumisel eesõigus uue üürilepingu sõlmimiseks. TLesitas MJi vastu hagi, mille kohaselt TLoli üürilepingu MJiga 19.10.2004 erakorralise ülesütlemise teatega nr XXX üles ütelnud üüri- ja kõrvalkulude üle kolme üksteisele järgneva kuu võlgnevuse tõttu. Ülesütlemisavalduse kohaselt oli MJi võlgnevus TLees seisuga 18.10.2004 kokku 24 855,12 krooni. Üürilepingu erakorralise ülesütlemiseavalduses andis linn tähtaja 6 kalendripäeva ning kohustas MJit hiljemalt 25.10.2004 üüri- ja kõrvalkulude võlgnevuse likvideerima ja esitama Lasnamäe LOV-e tasumist kajastava maksekviitungi koopia. Võlgnevuse mittetasumisel lõpetab TLpooltevahelise üürilepingu 10 päeva pärast ehk 30.10.2004 ning vabastama eluruumi 31.10.2004. Põhihagis palub TL MJilt välja mõista võlgnevus 34 668,42 senti ja kohtukulud. Detsembris 2005, mil MJ ei olnud üüri- ja kõrvalkulude eest tasunud ega eluruumist välja kolinud, võttis TL MJi äraolekul ja teadmata valduse eluruumile Tallinn XXX – 52, tõstis MJi asjad tänavale ja vahetas ukselukud. Rohkem MJ eluruumi ei pääsenud. TLhilisema põhjenduse kohaselt on üürileandjal õigus valduse võtmiseks, kui üürnik ei täida nõuetekohaselt üürilepingust tulenevaid kohustusi.
MJ on seisukohal, et TLpuudus õigus üürniku kasutuses oleva eluruumi valduse võtmiseks. TLoli 30.06.2005 andnud MJi vastu hagi kohtusse üüri- ja kõrvalkulude nõudes ning korrektne ja seaduslik oleks olnud täiendavalt nõuda kohtus üürniku eluruumist väljatõstmist teist eluruumi vastu andmata, lastes kohtul hinnata, kas üürniku väljatõstmiseks teist eluruumi vastu andmata esinevad seadusest tulenevad alused või mitte. TLkäitumine on sisuliselt omavoli, mille kasutamiseks TLõiguslik alus puudub. Nii üürniku eluruumist väljatõstmine teist eluruumi vastu andmata kui üürilepingu pikendamisest keeldumine on kumbki eraldi kohtus või üürikomisjonis vaidlustatavad, mistõttu omavoliline valduse võtmine on vastuolus VÕS § 6 põhimõttega, mille kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.
MJ soovib esitada tsiviilasjas 2-05-13474 vastuhagi valduse taastamise nõudes. Et vaidlus käib ühe ja sama eseme üle, peab MJ õigeks mõlemad vaidlused läbi vaadata ühes ja samas menetluses. TsMS § 373 lg 1 p 3 kohaselt kostjal on õigus esitada kuni kohtuvaidluseni maakohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni hageja vastu oma protsessuaalne nõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga (vastuhagi), kui vastuhagi ja põhihagi vahel on muu vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist. MJ palub võtta tema vastuhagi menetlusse TLhagiga üüri – ja kõrvalkulude nõudes, sest ühes ja samas menetluses poolte teineteise vastu suunatud nõuete läbivaatamine võimaldab asja kiiremat ja õiget läbivaatamist. Vastuhagi nõue. MJ palub tunnustada tema seaduslikku valdust eluruumile Tallinnas XXX – XXXning üürilepingu alusel MJile kasutada antud eluruum TLebaseaduslikust valdusest välja nõuda. MJ kasutas eluruumi üürilepingu nr XXX alusel. Üürileping nr XXX oli sõlmitud Tallinna Linnavolikogu 22.02.2001 otsuse nr XXXp 1 alusel. MJile ei ole teada, et Tallinna Linnavolikogu oleks oma otsuse tühistanud või seda muutnud. MJ juhib tähelepanu sellele, et tema õigus vaidlusaluse eluruumi kasutamisele ei põhine mitte ainuüksi üürilepingul nr XXX, vaid üürileping omakorda põhineb Tallinna Linnavolikogu 22.02.2001 otsusel, mille tühistamiseks Lasnamäe linnaosavalitsusel õigus või volitused puudusid. AÕS § 44 lg 1 kohaselt valduse rikkumise korral on valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist. AÕS § 45 lg 1 kohaselt valduse äravõtmisel on valdajal õigus nõuda valduse taastamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja. Üürileping nr XXX oli sõlmitud 05.03.2001 tähtajaga 5 aastat ning kehtis kuni 05.03.2006. MJ oli eluruumi seaduslik valdaja, kes kasutas eluruumi kirjaliku üürilepingu alusel. Asjaolu, et üürileandja 19.10.2004 kehtiva üürilepingu segastel asjaoludel erakorraliselt üles ütles ega ole suutnud tõendada, et üürnik erakorralise ülesütlemise avalduse ka kätte sai, ei andnud üürileandjale õigustust seaduslikult valdajalt omavoliliselt valdus üle võtta. Üürilepingu kehtivuse ajal ega ka mitte pärast üürilepingu tähtaja saabumist 05.03.2006 ei olnud üürileandja õigustatud üürnikult valdust eluruumile omavoliliselt üle võtma ilma ise selleks sätestatud seadusest tulenevaid kohustusi ja nõudeid täitmata.
Üürileandja oli küll üürilepingu erakorraliselt üles ütelnud, ent vaidluse lahendamisel kohus kontrollib, kas ülesütlemiseks oli alust ja kas ülesütlemise korra osas järgiti seadust. Seega ei saanud üürileandjal tekkida õigustust omavoliliseks valduse võtmiseks, sest võlaõiguslik suhe oli poolte vahel selgeks vaidlemata. Seega käesoleva vaidluse lahendamisel kohus kontrollib põhihagi raames, kas ülesütlemiseks oli alust ja kas ülesütlemise korra osas järgiti seadust, samuti hindab kohus poolte õigustatud huve ja langetab kaalutlusotsustuse. Vastuhagi lahendamisel kohus kontrollib, kas ja kui siis mille alusel oli üürileandjal seaduslik õigus omavoliliseks valduse võtmiseks eluruumile XXX – 52. MJ on seisukohal, et TL selline õigus puudus ning palub AÕS § 44 lg 1 ja 45 lg 1 alusel tunnustada MJi seaduslikku valdust eluruumile Tallinnas XXX – XXXning vaidlusalune eluruum TL ebaseaduslikust valdusest välja nõuda ja taastada MJi õigus eluruumile XXX – 52. Taotlus menetlusabi andmiseks ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks MJ on maksejõuetu isik, tema sissetulek on abitöölisena 3000 krooni kuus. MJ on kohtule esitanud oma maksejõuetust tõendavad dokumendid, sest temale on maakohus 13.03.2006 määrusega võimaldatud riigi õigusabi. MJil puudub müügikõlbulik vallas- või kinnisvara, mille realiseerimise arvel tasuda riigilõiv esitatud hagilt. Hageja palub Harju MK Kentmanni kohtumaja anda hagejale menetlusabi ja eeltoodu põhjal ning juhindudes TsMS § 181 lg 1 p 1 mõttest vabastada MJ riigilõivu tasumisest ja anda hagejale menetlusabi, kuivõrd MJ ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda. Eeltoodu põhjal ning TsMS § 181 lg 1 p 1 ja § 373 lg 1 p 3 ning AÕS § 44 lg 1 ja 45 lg 1 järgi palub vastuhagi esitaja:
Kohtukulud välja mõista Tallinna linnalt.
TL vaidleb vastuhagile vastu. Asjaolud. Harju Maakohtu menetluses on TLhagi MJi vastu 34 668,42 krooni nõudes. Kostja kasutas Tallinna Linnavolikogu 22.02.2001 otsuse nr XXXalusel TLkuuluvat 1-toalist eluruumi aadressil XXXXXXTallinnas tähtajalise üürilepingu alusel. Üürileping nr XXX sõlmiti Tallinna LLVja MJi vahel 05.03.2001 viie aastase tähtajaga. 19.10.2004 esitas LLVMJile üürilepingu ülesütlemisavalduse, mille aluseks oli tasumisega viivitamine Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 316 lg 1 p 2 ja p 3 alusel (üüri summa, mis ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluv summa ja kõrvalkulude summa, mis ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa. Seisuga 18.10.2004 oli MJi võlgnevus TLees 24 855,12 krooni. Seda tõendab esialgse hagiavalduse lisa 1 – korteri XXX- XXXsaldo väljavõte 6 lehel. Üürilepingu ülesütlemisavalduse aluseks oli veel munitsipaaleluruumi üürilepingu tingimuste p 11.4.2 (eluruumi allüürile andmine ) rikkumine.
Tallinna Linnavolikogu 22.02.2001 otsus nr XXXon alusdokument üürilepingu sõlmimiseks, kuid üürilepingu lõpetamise otsustab linnavara valitseja (üürilepingu sõlmija) antud juhul LLV. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 määrusega nr 56 kinnitatud TLomandis olevate eluruumide kasutamise, käsutamise ja valdamise korra p 33 alusel on linnavara valitsejal, kelle valitsemisel on eluruum, pädevuses on selle eluruumi üürileandja õiguste ja kohustuste realiseerimine, kaasa arvatud üürilepingu üles ütlemine. 15.10.2004 viisid LLVametnikud RS ja KKE KÜ XXX esinaise AP juuresolekul läbi XXXXXXkorteri külastuse, kuna korteris oli olnud tulekahju ning pidevalt toimuvad joomingud.. Koostatud akt, kus tuvastati, et eelpool mainitud eluruumi kasutab V. St (seletuskiri), mida üürib talle MJ alates oktoobrist 2003. V. S kohustus XXX- XXXeluruumi vabastama 15.11.2004, kuid vabastati alles märtsis 2005. Seega ei olnud TLüürnik MJ elanud eelpool nimetatud eluruumis 1,5 aastat (oktoober 2003 – märts 2005). Omand oli sisuliselt järelvalveta ja seda kasutasid võõrad isikud, kellel selleks vastav luba puudus. Omanik (Tallinna linn) soovis kaitsta oma vara. LLV võttis tühja eluruumi XXX- XXXvalduse esmakordselt üle politsei juuresolekul 15.03.2005. Korterist tehti pildid ning paigaldati metalluks. 30.06.2005 esitas TLLasnamäe Linnosa Valitsuse kaudu hagi kohtusse võla 34 668,42 krooni nõudes. Kuna valdus oli TLkäes ja eelnevalt oli tehtud üürilepingu ülesütlemisavaldus, ei näinud hageja (kostja) vajadust hagi täiendamist üürniku eluruumist väljatõstmise nõudes. Kui hageja leiab, et TLon rikkunud Asjaõigusseaduse § 44 ja § 45, siis võik pöörata tähelepanu, et asjaõigusseaduse § 48 lg 1 sätestab valduse kaitse nõude lõppemise – eelpool nimetatud seaduse §-des 44 ja 45 nimetatud nõue lõpeb ühe aasta möödumisel valduse rikkumisest või äravõtmisest, kui nõuet ei panda maksma vastava hagi esitamisega kohtule. 26.09.2005 külastas MJ LLVt seoses kohtuasjaga. Ta tunnistas võlgnevust Lasnamäe Linnaosa ees ja lubas igal esmaspäeval tulla Punane 16 tuba 506, kuna tal puudub kontaktaadress ja –telefon. Kohtumaterjalid palus saata Punane 16 tuba 506. 05.12.2005 käis MJ LLVes koos isikuga, kes väitis end olevat I - sotsiaaltöötaja Põhja-Tallinnast (meie küsimise peale ühtegi dokumenti ei esitatud) ja nõudsid korterit ja isiklikke asju. Meie töötaja Ülo Kamarik oli nõus koos nendega minema XXX-52, et MJ saaks korteris võtta isiklikud asjad. Kuid seepeale nad lahkusid ilma, et oma asjadele järele läinud. Lubasid tuua täiendavaid dokumente. 12.12.2005 Käis MJ uuesti koos nn sotsiaaltöötajaga ning nõudis õigust korterile XXX- XXXja üürilepingu ülesütlemisavaldust, mille koopiale keeldus alla kirjutamast kättesaamise kohta. Tunnistajateks antud olukorras olid: Lasnamäe LOVi linnavara osakonna vanemspetsialist IA ja juhtivspetsialist ÜK. 16.12.2005 XXX- XXXkorteri kontrollimise käigus Lasnamäe LOV ametnike poolt tuvastati, et eluruumi ei pääse, kuna ukselukk oli vahetatud ja oli alust arvata, et MJ oli omavoliliselt sisenenud korterisse. Ukse avas OÜ , vahetati ukselukk ja pitseeriti (akt lisas).
TLei tunnista vastuhagi ja palub jätta see rahuldamata. Kohus kuulanud ära poolte esindajad ja uurinud dokumentaalseid tõendeid leiab, et nii TLhagi kui ka MJi vastuhagi TLvastu kuuluvad rahuldamisele. Mõlemad hagid kuuluvad rahuldamisele hagiavaldustes esitatud alustel. Kostjaga on sõlmitud üürileping 05.03.2001.a. nr. XXX Tallinna Linnavolikogu 22.02.2001.a. otsuse nr XXXalusel. (tl. 13-17). Hageja on esitanud piisavalt tõendeid tõendamaks kostja võlgnevust hageja ees, samuti saatnud kostjale meeldetuletusi võlgnevuse tasumiseks. (tl. 6- 12, 18-26, 32-36, 41, 45, 46, 77-79). Märkida tuleb ka seda, et kostja ei ole oma isiklikus kirjalikus vastuses võlgnevust vaidlustanud (tl. 64). Tallinna Linnakohtu 22.10.2002.a. kohtuotsusest nähtuvalt on kostjalt välja mõistetud võlgnevus 6253,40 krooni (tl. 37-38). Kohus leiab et vastuhagi on samuti põhjendatud. Kohus leiab, et TLpuudus õigus üürniku kasutuses oleva eluruumi valduse võtmiseks. TLoli 30.06.2005 andnud MJi vastu hagi kohtusse üüri- ja kõrvalkulude nõudes ning korrektne ja seaduslik oleks olnud täiendavalt nõuda kohtus üürniku eluruumist väljatõstmist teist eluruumi vastu andmata, lastes kohtul hinnata, kas üürniku väljatõstmiseks teist eluruumi vastu andmata esinevad seadusest tulenevad alused või mitte. TLkäitumine on sisuliselt omavoli, mille kasutamiseks TLõiguslik alus puudub. Nii üürniku eluruumist väljatõstmine teist eluruumi vastu andmata kui üürilepingu pikendamisest keeldumine on kumbki eraldi kohtus või üürikomisjonis vaidlustatavad, mistõttu omavoliline valduse võtmine on vastuolus VÕS § 6 põhimõttega, mille kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. AÕS § 44 lg 1 kohaselt valduse rikkumise korral on valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist. AÕS § 45 lg 1 kohaselt valduse äravõtmisel on valdajal õigus nõuda valduse taastamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja. Esitatud tõenditest nähtuvalt teatas TL MJile üürilepingu ülesütlemisest 10 päeva ette ja andis üürnikule aega eluruumi vabastamiseks vaid ühe päeva. Selline tegevus on vastuolus hea usu põhimõtetega. TLei ole nõudnud kohtu kaudu üürniku MJi ebaseaduslikust valdusest eluruumi väljanõudmist, vaid nagu esitatud tõenditest nähtub, vahetas ukseluku ja tõstis MJi asjad korterist välja. Taotlust üürniku väljatõstmiseks TLseaduslikus korras ei ole esitanud vaid talitas omavoliliselt. Hinnates tõendeid kogumis rahuldab kohus TLhagi MJi vastu võlgnevuse 27 568,62 krooni nõudes kui ka MJi vastuhagi TLvastu valduse taastamise nõudes. MJilt tuleb välja mõista kohtukuluna Tallinn linna kasuks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 2450 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes Elamuseaduse § 28 lg 1, § 37 lg 1, lg 3, Tsiviilkoodeksi § 173 lg 1, § 174, Võlaõigusseaduse, tsiviilseadistiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse § 2, Võlaõigusseaduse § 76, § 101 lg 1, § 271, ja § 292 lg 1, TsMS § 373 lg 1 p 3 ning AÕS § 44 lg 1 ja 45 lg 1 , TsMS §-dest 434-436, 438, 441,442, kohus o t s u s t a s: Hagi rahuldada ja välja mõista MJ`ilt 27 568,62 (kakskümmend seitse tuhat viissada kuuskümmend kaheksa) krooni ja 62 senti võlgnevust ja 2450 (kaks tuhat nelisada viiskümmend) krooni riigilõivu Tallinn linna LLVkasuks.
MJi vastuhagi rahuldada. Tunnustada MJi seaduslikku valdust eluruumile XXX – 52, Tallinnas ning vaidlusalune eluruum TLebaseaduslikust valdusest välja nõuda ning taastada MJi õigus eluruumile XXX-52. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu.
Arne Kolnes kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.