Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

krooni ja saata otsus selles osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele Tartus Kalevi tn. tn. 1. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantselei kaudu 10.01.2007.a. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamise kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. 08.10.2004.a. sõlmisid Facio Ehituse AS (töövõtja) ja SA Rakvere Teatrimaja (tellija) ehitustööde töövõtulepingu Rakvere Teatri peahoone rekonstrueerimiseks. Töövõtulepingu esemeks olevad tööd jagunesid vastavalt poolte kokkuleppele vaegtöödeks ja põhitöödeks. Põhitööd kohustus Facio Ehituse AS teostama tähtajaga 18.03.2005.a. ja vaegtööd hiljemalt 20.06.2005.a. Pooled muutsid 16.03.2005.a. lepingut, leppisid kokku lisaja muudatustööde teostamises ning pikendasid põhitööde täitmise tähtaega 01.05.2005.a. Lepingu järgmise muudatusega pikendati põhitööde täitmise tähtaega 08.05.2005.a. ning jäeti p.-st 4.4. välja lauseosa „...ja objektile on väljastatud kasutusluba“. Kasutusloa saamise hilisemaks tähtajaks lepiti kokku tähtajana 20.06.2005.a. Hageja lõpetas teatrihoones lepingujärgsed tööd ja võimaldas kostjale hoone vastuvõtmist 08.05.2005.a., andes objekti talle üle. 14.05.2005.a. saatis SA Rakvere Teatrimaja töövõtjale nimekirja objektil esinevatest puudustest. Puudused, mida töövõtja aktsepteeris vaegtöödena, likvideeris Facio Ehituse AS esimesel võimalusel. 27.05.2005.a. allkirjastasid hageja esindaja T P , kostja esindaja J R ning omanikujärelevalve esindaja T V objekti üleandmise-vastuvõtmise akti, milles pooled leppisid kokku, et puudused, mis esinesid akti allkirjastamise hetkeks, teostatakse objekti vaegtööde lõpptähtajaks 20.06.2005.a. Ühtlasi kinnitas kostja, et tal ei ole hageja suhtes mingeid pretensioone töövõtulepingu objekti, töövõtulepingu ega selle lisades sätestatud tingimuste ja nõuete täitmise osas. Aktiga koos allkirjastasid pooled dokumendi "Rakvere Teatri vaegtööde nimekiri", milles sisaldusid nii objektil ilmnenud puudused kui ka töövõtulepingu punktis 2.2 nimetatud vaegtööd, ning millega pikendati kokkuleppel nimetatud tööde teostamise tähtaega 20.06. 2005.a. 01.06.2005.a kirjas nr. 3.2-6/242 teatas kostja Facio Ehituse AS-ile, et seoses lepingu täitmise tähtpäeva ületamisega kolme nädala võrra, määrab SA Rakvere Teatrimaja vastavalt töövõtulepingu p. 16.4. tingimustele leppetrahvi (leppetrahv I) kahe nädala eest summas 198 430 krooni ja 45 senti ning esitas vastavalt töövõtulepingu p. 16.7. koheselt tasaarvestuse, jättes hageja 31.05.2005.a. arvest nr. E-168 tasumata 198 430 krooni ja 45 senti. 20.06.2005.a. allkirjastasid pooled teostatud tööde kohta Rakvere Teatri vaegtööde likvideerimise akti. Teostamata tööde - teatrihoone fassaaditööd, platside markeerimine, teatri tagumiste terasside korrastamine ja pööningu soojustamine -tegemise tähtaega pikendasid pooled 22.06.2005.a. aktiga, mille kohaselt kohustus hageja teatrihoone fassaaditööd ja pööningu soojustamise teostama hiljemalt 15.07.2005.a., platside markeerimise hiljemalt 01.07.2005.a ja teatri tagumiste terasside korrastamise hiljemalt 15.07.2005.a. 14.07.2005.a kirjas nr. 3.2-6/276 teatas kostja, et seisuga 13.07.2005.a. ei ole Facio Ehituse AS esitanud vastuvõtmiseks töövõtulepingu p.-s 2.2. nimetatud töid ning määras leppetrahvi summas 198 430 krooni ja 45 senti. Kostja pidas selle summa kinni 30.06.2005.a. arvest nr. E-214. Hageja oma 28.11.2005.a. ja 06.02.2006.a. kirjadega vaidles leppetrahvi nõudeile vastu ning palus arved tasuda, sest trahvinõuded on alusetud ja kostjal puudus õigus tasaarvestuse teostamiseks. Arve tasumisega viivituses oldud aja eest on kostja aga kohustatud maksma viivitusintressi vastavalt töövõtulepingu p.-le 16.3.

Hageja on seisukohal, et tal on kostja vastu töövõtulepingu p.-st 5.1. tulenev tasu nõue kokku summas 396 860 krooni ja 90 senti. Hageja nõue kostja vastu ei ole 01.06.2005.a. ja 14.07.2005.a. tasaarvestustega lõppenud, kuna kostjal puudusid hageja vastu leppetrahvinõuded, mida tasaarvestada. Kostjal puudub hageja vastu leppetrahvinõue I, sest töövõtulepingu p.-s 16.4. leppisid pooled kokku selles, et kui töövõtja poolt ületatakse täitmise tähtpäeva, siis maksab töövõtja tellijale leppetrahvi 0,5 % töövõtulepingu hinnast iga ületatud täisnädala eest, kuid mitte enam kui 10ne nädala jooksul. Kuigi kostja ei ole täpselt määratlenud, millise ajavahemiku eest ta 01.06.2005.a. leppetrahvi I määras, lähtub hageja sellest, et kostja on pidanud silmas ajavahemikku 09.05.-27.05.2005.a. Nimetatud perioodi eest leppetrahvi arvestamiseks alus puudus, kuna hageja oli teatrihoones lõpetanud lepingujärgsed põhitööd tähtaegselt, s.o. 08.05.2005.a. Samal kuupäeval anti teatrihoone tellijale ka faktiliselt üle. Seega ei ületanud hageja täitmise tähtpäeva ning leppetrahvi määramiseks puudus alus. Kostja on arvestanud leppetrahvi aja eest, mis kulus töövõtjal pärast töö valmimist ilmnenud pisipuuduste kõrvaldamisele. Selle aja eest ei olnud kostjal õigus leppetrahvi nõuda, kuna töövõtulepingu p.-s 16.4. sisalduva leppetrahvi kokkuleppe mõtteks oli tagada töövõtulepingu tulemus teatrihoone valmimine, mitte aga töös ilmnenud puuduste (vaegtööde) likvideerimise kohustuse täitmine hageja poolt. Seega oli leppetrahv poolte vahel ettenähtud töövõtulepingu mittetäitmise ehk tööde tegemata jätmise, mitte mittenõuetekohase täitmise puhuks. 08.05.2005.a. tellijale üleantud töös ilmnesid vaid pisivead, mis lepingu kui terviku seisukohalt olid tähtsusetud. Pealegi 27.05.2005.a. allkirjastatud objekti üleandmise aktis kinnitas tellija, et ta on tutvunud objekti valmidusastmega ning tal ei ole töövõtja suhtes mingeid pretensioone lepingu objekti, lepingu ega selle lisades sätestatud tingimuste ja nõuete täitmise osas. Sellest järeldub, et kui tellijal oligi enne 27.05.2005.a. Facio Ehituse AS-i vastu mingisuguseid pretensioone seoses töövõtulepingu tingimuste täitmisega, siis on tellija nendest 27.05.2005.a. aktis tehtud avaldusega loobunud. Järelikult tellijal ei saanud olla seisuga 01.06.2005.a. töövõtja vastu leppetrahvinõuet, mida vastavalt töövõtulepingu punktile 16.7. tasaarvestada. Kostjal puudub hageja vastu ka leppetrahvinõue II, sest töövõtulepingu p. 4. kohaselt eksisteeris lepingu täitmise osas kaks tähtpäeva: täitmise tähtpäev ja vaegtööde tähtpäev. Täitmise tähtpäevaks tuli teostada tööd, mis ei olnud vaegtööd vastavalt töövõtulepingu p.-le

Kostja kohustus 31.05.2005.a. arve nr. E-168 tasuma hagejale hiljemalt 10.06.2005.a. (lepingu p. 6.2.). Vastavalt kokku lepitud viivitusintressi määrale kohustub kostja töövõtjale iga viivitatud päeva eest tasuma 198 krooni ja 40 senti. Seisuga 13.03.2006.a. on hageja arve nr. E-168 tasumisega olnud viivituses 276 kalendripäeva (11.06.2005-13.03.2006), mis teeb viiviseks kokku 54 758 krooni ja 40 senti. Kostja kohustus 30.06.2005.a. arve nr. E-214 tasuma töövõtjale hiljemalt 10.07.2005.a. (lepingu p. 6.2.). Kokku on SA Rakvere Teatrimaja olnud arve tasumisega viivituses 246 kalendripäeva (11.07.2005-13.03.2006), mis teeb viiviseks kokku 48 806 krooni ja 40 senti. Hageja palub välja mõista SA-lt Rakvere Teatrimaja Facio Ehituse AS-i kasuks 396 860 krooni ja 90 senti põhivõlana ja 103 564 krooni ja 80 senti viivisena perioodi 10.06.2005.a. kuni 13.03.2006.a. eest ning edaspidi 396 krooni ja 80 senti iga järgneva päeva eest kuni põhivõla tasumiseni. Hageja täiendavad seisukohad kostja vastusele. 23.05.2006.a. saabunud hageja seisukoha järgi: 1) Kostja tõlgendab 08.10.2004.a. töövõtulepingu p.16.4. ebaõigesti. Leppetrahv oli ettenähtud üksnes töövõtulepingu mittetäitmise puhuks. Töövõtulepingu p.-s 16.4. on pooled kokku leppinud leppetrahvis töövõtulepingu mittetäitmise puhuks, s.t. olukorraks, kus Facio Ehituse AS oleks jätnud täitmata kohustuse ehitada valmis Rakvere Teatri peahoone. Töövõtulepingu mittetäitmisega on tegemist juhul, kui töövõtulepinguga silmas peetud tulemus jääb üleüldse saavutamata. Mittenõuetekohase täitmisega on tegemist aga juhul, kui töö täitmise kvaliteet (ehk täpsemalt tehtud töö kvaliteet) ei vasta nõuetele. Käesoleval juhul ei olnud tegemist mittetäitmise juhtumiga. Töövõtja lõpetas teatrihoone ehitustööd tähtaegselt ning 08.05.2005.a (s.o täitmise tähtpäeval) anti kostjale üle teatrihoone võtmed. Hageja rõhutab, et isegi juhul, kui kostja väited puuduste arvu ning iseloomu kohta vastaksid tõele (millega hageja ei nõustu), oleks ikkagi tegemist mittenõuetekohase täitmisega. Töövõtulepingus kokkulepitud leppetrahvi suurus ja arvutuse metoodika (0,5 % töövõtulepingu koguhinnast nädalas!!!) viitab selgelt sellele, et pooled on soovinud leppetrahvi kokku leppida töövõtulepingu mittetäitmise puhuks. Märkida tuleb ka seda, et kostja tõlgendus annaks talle õiguse nõuda 0,5 % töövõtulepingu hinnast iga väiksema puuduse eest valminud töös, mida ei saa pidada mõistlikuks. Kui pooled soovinuks leppetrahviga tagada ka mittenõuetekohast täitmist, oleks olnud loogiline see siduda mittenõuetekohaselt teostatud tööde maksumusega. 2) Kostja väide, et hageja on käsitlenud kõiki pärast 08.05.2005.a. teostatud töid vaegtöödena töövõtulepingu punkti 2.2. tähenduses, on ebaõige. Vaegtöödeks töövõtulepingu punkti 2.2 tähenduses olid üksnes need tööd, mis pooled on lepingus loetlenud, seega fassaadide viimistlus, teekatendite ehitus ja haljastustööd. Ülejäänud töid ei ole põhjendatud käsitleda vaegtöödena töövõtulepingu punkti 2.2 tähenduses. 3) Isegi juhul, kui kostjal olnuks töövõtja vastu leppetrahvinõue I, loobus ta sellest 27.05.2005.a. üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega. Kostja väited nimetatud akti tühisuse kohta on ebaõiged ning pahatahtlikud. Hageja on seisukohal, et J.R ’il oli olemas volitus tellija esindamiseks. TsÜS § 118 lg. 2 kohaselt, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. SA Rakvere Teatrimaja pidi olema teadlik, et J.R esindas teda 27.05.2005.a. akti allkirjastamisel, s.t. tellija talus J.R tegutsemist esindajana. Sellist töövõtja seisukohta kinnitab muuhulgas asjaolu, et J. R on esindanud SA Rakvere Teatrimaja ka mitmete teiste mittetehnilistes küsimustes tehtud dokumentide allkirjastamisel nagu lisatööde kalkulatsioonid ja igakuised tööde teostamise rahalised akteerimised. Tellija on vaidlustanud J R’i esindusõiguse selektiivselt üksnes 27.05.2005.a. dokumendi osas. Selline lähenemine asjale on kostja poolt õiguste kuritarvitamine, mis tulenevalt hea usu põhimõttest on keelatud (VÕS § 6).

4) Kostja väide selle kohta, et 15.05.2005.a. protokollis fikseeritud märkused teatrihoone ehitustööde kohta kujutasid endast ehituslikku puudust või mittevastavus ehitusprojektile, on ebaõige ning paljasõnaline. Hageja lõpetas teatrihoones lepingujärgsed tööd tähtaegselt ning andis 08.05.2005.a. kostjale üle teatri peahoone võtmed, millega võimaldati kostjale objekti ülevaatamist ning vastuvõtmist. Võtmete kättesaamist 08.05.2005.a on kostja ka ise oma kirjaliku vastuse lk. 1 selgesõnaliselt kinnitanud ja see asjaolu on omaksvõtt TsMS § 231 lg. 2 tähenduses. Võtmete üleandmise hetkeks oli hageja omaltpoolt lõpetanud lepingujärgsed tööd. Vaidlus on poolte vahel tekkinud sellest, kas töövõtja teostatud töö kvaliteet vastas nendevahelise töövõtulepingu tingimustele. Kostja väide, et 15.05.2005.a. tellija ja töövõtja esindajatest moodustatud komisjoni koostatud protokollis avastati objektil umbes 200 ehituslikku puudust või muud mittevastavust ehitusprojektile, on ebaõige, täielikult tõendamata ning põhistamata. Enamus protokollis fikseeritud märkustest ei olnud tegelikkuses seostatavad töövõtja poolse mittenõuetekohase täitmisega ega ole käsitletavad lepingu rikkumisena. Protokolli sisust tulenevalt olid 1) lisatööd, mille teostamine ei olnud töövõtja lepingujärgseks kohustuseks, kuid mida on protokollis käsitletud puudusena, nagu näiteks protokolli alajaotuses "032 Köök" märgitud kohtventilatsiooni isolatsiooni katte ebahügieenilisus, pesukuivati ja kraanikausi paigaldamine kostümeerijate ruumi, katlamaja renoveerimine, lava põranda värvimine, skulptuuriniši põranda projektijärgse vaipkatte asendamine spoonplaadiga, nagide lisamine, kahe seebidosaatori lisamine WC-sse ning vaatesaali radiaatorite katete paigaldus. 2) lõpetamata tööd, mille teostamine ei olnud võimalik tellijast endast tulenevatel asjaoludel, näiteks ei saanud töövõtja lõpetada elektrikute ruumi montaažitöid ega sulgeda tuletõkkeavasid, kuna tellija ei olnud õigeaegselt lõpetanud tema enda poolt tegemisele kuuluvaid kaabeldustöid, lõplikult korrastamata oli kaabli läbiviik serveriruumi. Kuna tellijapoolne mööblihange hilines, ei saanud töövõtja viia lõpuni garderoobi pehmete istmete paigaldamist samuti kohviku leti valgustuse paigaldamist. Nende puuduste eest töövõtja ei vastuta. Ajavahemikul 15.05.-27.05.2005.a. teostas töövõtja peamiselt tellija poolt täiendavalt tellitud lisatöid ning likvideeris tasuta enamus 15.05.2005.a. protokollis fikseeritud ja tellijat häirinud märkustest. Seega, isegi juhul, kui töövõtulepingu p. 16.4. annaks tellijale õiguse nõuda leppetrahvi tasumist mittenõuetekohase täitmise eest, puuduks tellijal leppetrahvinõue I, sest viivitus vahemikus 08.05.2005-27.05.2005.a. oli tingitud tellija enda tegevusest. 27.05.2005.a. allkirjastasid pooled dokumendi pealkirjaga "Rakvere Teatrimaja vaegtööde nimekiri", milles kasutatava termini vaegtööd all ei pidanud pooled silmas töövõtja poolt tegemata või mittenõuetekohaselt tehtud töid. Tellija oli nõus 27.05.2005.a. aktiga kokkuleppel pikendama tööde teostamise tähtaegu just seetõttu, et enamus aktis märgitud töödest olid lisatööd, mis ei kuulunud töövõtulepingu mahtu, või puudused, mille eest töövõtja ei vastutanud, kuna need olid tingitud tellija enda tegevusest. 27.05.2005.a. aktis märgitud tööd kohustus töövõtja teostama hiljemalt 20.06.2005.a. 22.06.2005.a toimus ehitise kasutusloa saamisele eelnev ehitise ülevaatus, mille tulemusena otsustas Rakvere linna ehitusjärelevalve insener E.K Rakvere Teatri peahoonele anda kasutusloa pärast 22.06.2005.a. aktis toodud tööde lõpetamist. 22.06.2005.a. aktis olid pooled kokkuleppel pikendanud välitööde (vaegtööd töövõtulepingu p. 2.2. tähenduses) teostamise tähtaegu kuni 20.07.2005.a. Seega takistasid kasutusloa väljastamist välitööd, mille teostamise tähtaegu olid pooled kokkuleppel pikendanud, mitte aga teatrihoones ilmnenud puudused. Tegelikkuses väljastati Rakvere Teatrile kasutusluba juba 11.07.2005.a. ehk veel enne 22.06.2005.a. aktis fikseeritud tööde teostamise tähtaja saabumist. Kostja jätkas teatrihoone ehitustööde kohta pretensioonide esitamist ka pärast 27.05.2005.a. objekti üleandmise-vastuvõtmise akti ning 20.06.2005.a. vaegtööde likvideerimise akti allkirjastamist, kuid enamus tellija pretensioonidest olid siiski alusetud ega olnud käsitletavad töövõtja poolse töövõtulepingu rikkumisena. 13.11.2006.a. esitas hageja veel seisukohad

1) vaidluse sisust ja piiridest ning poolte tõendamiskoormisest; 2) vastuväited kostja leppetrahvinõudele I; 3) hageja vastuväited leppetrahvinõudele II; 4) leppetrahvi vähendamise nõue, mille kohaselt palub hageja juhul, kui kohus peab põhjendatuks kostja trahvinõuded lugeda põhjendatuks, vähendada VÕS §-st 162 lg. 1 tulenevalt leppetrahvi mõistliku suuruseni. Kuna hageja jääb kõigi varasemates menetlusdokumentides esitatud seisukohtade ja taotluste juurde ning tulenevalt VÕS § 162 lg. 1 palub leppetrahvi vähendada mõistliku suuruseni, sest nõutav leppetrahv on ebaproportsionaalselt suur, siis kohus siinkohal samu seisukohti veel kord ringi ei kirjuta. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja oma kirjalikus vastuses ei võta hagi õigeks ega tunnista hagiavalduses esitatud nõudeid järgmistel põhjustel. 28.11.2005.a. saatis hageja kostja pretensioonile vastuse, milles hageja leidis, et kostja leppetrahvinõudel puudub alus, kuivõrd lepingu p.-s 16.4. sätestatud leppetrahvi mõte oli lepingu objekti - Rakvere Teatri peahoone tähtajaks valmisehitamine, mitte töös ilmnenud puuduste likvideerimiskohustuse tähtajaks täitmata jätmine töövõtja poolt. Hageja leidis, et 08.05.2005.a. objektil esinenud puudused olid pisivead ning tööd, mida hageja objektil teostas pärast 08.05.2005.a., olid vaegtööd lepingu p. 2.2. mõttes, mistõttu nende tööde osas ei olnud tellijal õigust nõuda leppetrahvi. Kostja vastas hagejale 30.12.2005.a. ja põhistas, mille alusel tasaarvlemine toimus. Pärast selle vastuse saamist suhtlesid poolte lepingulised esindajad telefonitsi ja kostja lepingulised esindajad esitasid oma kirjaliku seisukoha 27.05.2005.a. koostatud objekti üleandmise vastuvõtmise akti kohta. 06.02.2006.a. saatis hageja kostjale vastuväited viimase seisukohtadele, kuid 14.02.2006.a. jäi kostja oma varasemalt esitatud seisukoha juurde. Kostja on seisukohal, et hageja väide, et 27.05.2005.a. töövõtja T. P ’i, tellija esindaja J. R ’i ja Omaniku järelevalvet teostava AS Telora-E esindaja T. V ’i poolt allkirjastatud objekti üleandmise-vastuvõtmise akt on käsitletav dokumendina, mis tõendab lepingu tähtaegselt 08.05.2005.a.- täitmist, on ebaõige. Hageja väide on ümberlükatud 15.05.2005.a. Rakvere Teatrimaja ehitustööde ja tuvastatud puuduste aktiga 7 lehel, mis on allkirjastatud T. V i poolt ja edastatud pooltele. Ka 25.05.2005.a. fikseeriti täiendavalt veel tegemata töid. Valminud ehitis vaadati üle 22.06.2005.a. ja poolte esindajate allkirjastatud akti kohaselt avastati veel mitmeid puuduseid, mille osas lepiti kokku, et restaureerimistööd tuleb lõpetada hiljemalt 25.07.2005.a. ning et lõpetamata on tööd vastavalt Rakvere Teatri vaegtööde aktile. Samas aktis on märkus, et 29.07.2005.a. on osa töid lõpetamata ning et tööd on lõpetatud 16.08.2005.a. 20.07.2005.a. teavitas hageja kostjat, et 22.06.2005.a. aktis fikseeritud vaegtööd on lõpetatud. Seega kinnitab hageja ise, et vaegtööd lõpetati 20.07.2005.a. ehk kuu aega peale lepingus kokkulepitud tähtaega. Samal kuupäeval vaatas komisjon poolte esindajate osavõtul üle Rakvere Teatrimaja heakorratööd ja välisviimistluse ning tuvastas, et rida töid ei ole teostatud nõuetekohaselt. Lepingu p.-s 2.1. sätestatu kohaselt oli "lepingu objektiks Rakveres, Fr.R.Kreutzwaldi tn. 2a krundil, Rakvere Teatri peahoone ja selle kaasnevate rajatiste ehitustöö peatöövõtt Lepingu dokumentidega määratud tulemi – teatrihoone, millele väljastatakse kasutusluba – saavutamiseks“. Lepingu p. 2.2. sätestas vaegtöödena fassaadide viimistluse, teekatendite ehituse ja haljastuse. Vaegtöödena ei olnud võimalik hinnata kõiki lepingujärgseid tähtajaks tegemata töid. Hageja tõlgendus lepingu p.-le 16.4. on väär. Leping võimaldab tellija nõudeõiguse töövõtja igasuguse rikkumise korral, ka valmisehitatud objektil esinevate puuduste avastamisel. 15.05.2005.a. protokollis märgitud puudused ei ole kvalifitseeritavad vaegtöödena lepingu p.

puudust või muud mittevastavust ehitusprojektile, mis fikseeriti 15.05.2005.a. tellija ja töövõtja esindajatest moodustatud komisjoni koostatud protokollis. Tellija leiab, et niisuguses mahus rikkumised ei ole käsitletavad nn. "pisivigadega, mis terviku seisukohalt oleksid tähtsusetud "ja mis hageja likvideeris esimesel võimalusel. Protokolli edastamisega samal päeval teavitas tellija töövõtjat objektil ilmnenud puudustest ja lepingu rikkumistest, mis võimaldas tellijal realiseerida õigust nõuda leppetrahvi. Teatrimaja peahoone ehitusel ilmnenud puudusi on ühiskomisjon fikseerinud ka 25.05.2005.a. protokollis nr. 32, 01.06.2005.a. protokollis nr. 33, 29.06.2005.a. protokollis nr. 34 ning 06.07.2005.a. protokollis nr. 35. Asjaolu, et töövõtja annab objekti üle puudustega, mida ta ei suuda kõrvaldada ka kolme kuu möödudes puuduste avastamisest ja töövõtjale teatavaks tegemisest arvates, ei ole töövõtja suhtes vabandatav. Töövõtjale esitatud nõue tasuda leppetrahvi kohustuse rikkumise eest on põhjendatud. Poolte esindajate osavõtul toimunud ehituskoosoleku 29.06.2005.a. protokoll nr. 34 ja 06.07.2005.a. protokoll nr. 35 kinnitavad kostja väiteid, et tööd, mille teostamiseks leping sõlmiti, ei olnud kokkulepitud kuupäevadeks teostatud ning et tegemist ei olnud vaegtöödega, vaid töödega, mille tegemata jätmine välistas lepingu objektile kasutusloa väljastamise. Kostja on seisukohal, et lepingu p.-s 16.4. sätestatud kahe nädala eest leppetrahvi tasaarvestamine on põhjendatud ja õige ning hagejal puudub faktiline alus viivistasu nõudeks lepingu p. 16.3. alusel ja korras, sest töövõtja ise on rikkunud lepinguga võetud kohustusi, jättes tähtajaks, s.o. 08.05.2005.a., tellijale üle andmata Rakvere Teatrimaja seisundis, mis vastaks ehitusprojektile ja millele oleks pärast üleandmist saanud väljastada kasutusloa. Töövõtja ei suutnud objektil tuvastatud ning tellija poolt osundatud puudusi projektiga vastavusse viia ning tellijal oli õigus leppetrahvile, mida ta vastavalt lepingu p.-le 16.7. oli õigustatud tasaarveldama. 27.05.2005.a. objekti üleandmise-vastuvõtmise aktile tellija esindajana allkirja andnud J R oli tellija esindajaks ainult tehnilistes küsimustes. TsÜS § 129 lg. 1 sätestab, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud tehing on tühine. Kuivõrd tegemist polnud tehnilist laadi küsimusega, vaid lepingu täitmise pinnalt tõusetuva küsimusega, siis oli J R ületanud oma volituse piire. Lepingu lõpetamise osas sai omada esindusõigust ainuisikuliselt I. S kui SA Rakvere Teatrimaja juhataja. Seda asjaolu, et hageja ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ja lepingujärgsed tööd olid lõpetamata kuni 13.01.2006.a., kinnitab T. P ’i ning J R’i poolt 08.11.2005.a. tehtud Rakvere Teatri peahoone rekonstrueerimise tegemata tööde ja garantii alla kuuluvate tööde ülevaatus, mis kajastub ehituse töökoosoleku protokollis nr. 0014001 ja kus on fikseeritud Facio Ehituse AS poolt tegemata lepingujärgsed tööd ning puudused, mis on tekkinud garantiiaja jooksul, muuhulgas on paigaldamata lumetõkked plekk-katusel. Hageja palus hageja projektijuhil T.P ’il lõpetada eelkõige katuse lumetõkete paigaldus, kuivõrd sulailmaga katuselt alla kukkuv jäätunud lumi võib lõhkuda teatri juurde pargitud sõidukid. Hageja vastavale ettepanekule ei reageerinud ning lumetõkked jäid paigaldamata. 13.01.2006.a. vigastas katuselt alla kukkunud jäätunud lumi kahte teatrimaja juurde pargitud sõiduautot. Facio Ehituse AS tunnistas, et lepingujärgsed tööd on tegemata ning hageja esindaja T. P kandis kahjusumma üle kostja arvele. Alles 03.04.2006.a. andis hageja kostjale üle kaks porimatt-vaipa. Ehitusobjektil järelevalvet teostanud AS Telora-E projektijuhi T.V ’i kirjalik seisukoht lepingu täitmisest hageja poolt kinnitab kostja väiteid, et 27.05.2005.a. allkirjastatud aktiga võttis kostja hagejalt üle kohustuse tasuda teatrimaja kütte, elektri ja kommunaalkulude eest ning asus paigaldama tema enda poolt hangitud seadmeid ja tehnoloogiat. 22.06.2005.a. kutsusid poolte esindajad kokku kasutusloa komisjoni, kuid komisjon keeldus majale kasutusluba andmast esinevate puuduste tõttu. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. III. Asja kohtulik arutelu. Kohtuistungil hageja esindaja advokaat A.Kaljurand seletab, et vaielda saab vaid selle üle, kas Rakvere teatrimajal oli õigus teostada tasaarvestust leppetrahvi nõudega. Kohus saab teha otsust ainult sellise nõude kohta, mis on hagis esitatud ning hagis on

esitatud töövõtulepingu järgne töövõtja tasu nõue. Selles osas vaidlust ei ole. Leppetrahvi osas otsust teha ei saa, kuivõrd kohtule pole esitatud sellist nõuet. Tasaarvestus eeldab omapoolse nõude esitamist vastuhagina. Vastuhagi esitatud pole. VÕS § 200 lg. 4 ütleb, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Lepinguga oli küll selline õigus antud, kuid isegi kui seda poleks olnud, siis see VÕS paragrahv välistab selle võimaluse. Neil põhjustel pole võimalik hagi rahuldada. Leppetrahvi nõuet ei saaks ka üldse käsitleda, sest sisuliselt tuleb nõuet ikkagi tõendada ja viidata seejuures nõude alusele. Kostja on töövõtjapoolse lepingu rikkumise kohta ainukese tõendina esitanud 15.05.2005.a. akti, mille on allkirjastanud üksnes omaniku järelevalve esindaja. Selles on küll lause, et kui mingi aja jooksul pretensioone ei esitata, siis loeb akti koostaja, et see akt on aktsepteeritud kõigi osapoolte vahel. Sellise lause järel ei saa õiguslikke tagajärge tekkida, vaid peab vaatama lepingut, mille p. 11. reglementeerib korra, et kui tekivad puudused ja vaidlused, tuleb kaasata ekspert. Kui seda tehtud pole, on väited puuduste olemasolu kohta tõendamata. Pole olemas hageja poolt mingit omaksvõttu puuduste kohta. 27.05.2005.a. vormistatud akti kohaselt anti kõik teatrimaja peahoonet puudutavad tööd üle ja tellija on selgesõnaliselt deklareerinud, et tööd vastasid tingimustele. Tunnistajad võivad anda ükskõik mis seletusi, aga need ei kalluta kirja pandud teksti mitte kusagile. On tuvastatav aga hoopiski sõnaselge rahulolu ja igasugune pretensioonide puudumine. TsÜS § 131 sätestab tehingu tühistamise korra. 27.05.2005.a. kokkuleppe tegemisel oleks tellija oma tehingu pidanud tühistama kuue kuu jooksul tehingu tühistamise asjaoludest teadasaamisest arvates. Seda tehtud pole. Seega on 27.05.2005.a. kokkulepe täies ulatuses kehtiv. VÕS § 198 ei saanud kostja tasaarvestust teha tingimuslikult, et ühe nädala osas kohe ja siis teise nädala eest juhul, kui teatud tingimused jäävad täitmata. Selline asi pole seadusega lubatud. Kuivõrd leppetrahvi sai nõuda üksnes sel juhul, kui tellija poleks jäänud rahule tehtud tööga ja oleks esitanud pretensioone, siis on hageja nõue põhjendatud ja Viru Maakohus peaks hagi täies ulatuses rahuldama. Hageja esindaja palub välja mõista Rakvere Teatri poolt seni mittetasutud tööde eest 396 860 krooni ja 90 senti, tasumata jätmisel tekkinud viiviseid summas 215 065 krooni ja 60 senti krooni ning jätkuvalt viivis 396 krooni ja 80 senti päevas kuni põhivõla tasumiseni. Kostja esindaja advokaat K.Namm seletab, et kostja hagi ei tunnista. Kostja jääb oma kirjalike seisukohtade juurde. Kõik dokumentaalsed tõendid on esitatud. 08.10.2004.a. sõlmisid menetlusosalised töövõtulepingu, mille objektiks oli töövõtja riisikol lepingu p. 2.1. kohaselt Rakvere teatrihoone ja sellega kaasnevate hoonete töövõtt lepingus toodud tulemini, s.o kasutusloa saamiseni. Pooled kooskõlastasid lepingu p.-s 4 tähtaja ja peale viimast muudatust määratleti lepingu täitmise tähtpäevaks 08.05.2005.a. Lepingu p.-s 4.4. on fikseeritud, et täitmise tähtpäevaks peavad olema tehtud kõik tööd, v.a vaegtööd, samuti peavad olema töötajad koolitatud, mööbel ja inventar paigaldatud, läbi viidud kõik kasutusloa menetlusega seonduvad ülevaatused. Lepingu p. 7.2. märgib, et enne üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamist tuleb töövõtjal kontrollida üle kõik tehnosüsteemid, häälestada need normaalseks toimimiseks ja esitada selle kohta vastavad aktid. Lepingu p. 9.1.7. kohaselt kohustub töövõtja hankima kõik vajalikud load, et lepingu eesmärk oleks saavutatud ja tööd nõuetekohaselt täidetud 08.05.2005.a. Sel kuupäeval anti üle ainult võtmed, et vaadata ehitustööde üldist seisu. 08.05.2005.a. kuupäevaga ei ole dateeritud ühtegi dokumenti. 15.05.2005.a. tehtud ehitustööde ülevaatuse protokoll ( t.l. 5360) sisaldab umbes 200 puudust, mille olemasolul polnud võimalik hoone sihipärane kasutamine. Dokument, millega on hoone pädevate isikute poolt üle vaadatud, on vormistatud 22.06.2006.a. (t.l. 61-64), kuid ka seal on veel viited lõpetamata töödele. Lepingu täitmise tagamine on fikseeritud lepingu punktis 16.4. ja lepingu täitmisega seonduvas polnud 27.05.2005.a. aktile allakirjutanutel õigust ega pädevust kokku leppida, et kostja ei esita pretensioone. Kostja peab vajalikuks rõhutada, et J R’i seletuste järgi oli tema hinnangu andjaks teatris tehtud töödele tehnilistes küsimustes ega saanud otsustada

lepingu lõpliku täitmise üle. T. P kinnitas, et I. S ’e poole ta ei pöördutud, sest I.S poleks seda allkirja andnud. Tunnistajad tõendavad, et 27.05.2005.a. dokument (t.l. 26) on tehtud ja allkirjastatud vahedokumendina, mis oli vajalik kasutusloa saamiseks, ja selleks töövõtja esindaja seda ka kasutas. 27.05.2005.a. akti pole võimalik käsitleda objekti üleandmisevastuvõtu aktina, sest objekt polnud valmis ega vastu võetud vastavalt lepingule. Kuna 27.05.2005.a. üleandmise-vastuvõtmise akt ei ole käsitletav täitmise tunnustamisena ega leppetrahvist loobumisena, siis puudus vajadust seda tühistada. Hageja viide VÕS §-le 200 lg. 4 on asjakohatu, viide on otsitud. VÕS § 197 näeb ette tasaarvestuse mõiste ja võimalused ning VÕS § 198 näeb ette, et seda tehakse avalduse alusel. Kuigi oli võimalus esitada trahvinõue ka kolme nädala osas, esitas kostja nõude siiski vaid kahe nädala eest. 01.06.2005.a. ( t.l. 28) oli tehtud avaldus, milles kostja teavitas hagejat, et kuna lepingu täitmise tähtaega on ületatud kolme nädala võrra, siis rakendatakse lepingu p.-s 16.4. sätestatud leppetrahvi selliselt, et ühe nädala osas kohe ja kahe nädala osas teavitati hagejat, et seda ei rakendata, kui töövõtja vaegtööd teostab õigeaegselt. Töövõtja ei järginud täiendavaid kokkuleppeid, mistõttu kostja käitus lepingupäraselt ja pani leppetrahvi maksma. Tegemist ei ole vaegtööde tegemata jätmise trahviga. Vastavalt 01.06.2006.a. tehtud avaldusele on trahvitud lepingu tähtaja ületamist. 14.07.2005.a. kirjaga (t.l. 32) rakendati kahe nädala osas leppetrahvi vastavalt 01.06.2005.a. kirjale. Hageja kostja kirjale ei vastanud. Esimene vastuväide esitati 4,5 kuud pärast leppetrahvi kinnipidamist ja seda ei saa pidada kohaseks. Kostjal pole ühtegi nõuet, mida hageda. Kostja on saanud oma rahulduse ning eraldi nõude esitamine selleks pole tarvilik. Tegemist pole ka põhjendamatult suure leppetrahviga, mistõttu selle vähendamine pole põhjendatud. Kostja ei jaga hageja arvamust, et tööettevõtuleping on tähtaegselt 08.05.2005.a. täidetud ning edaspidine töö on üksnes puuduste kõrvaldamine. Tööettevõtulepingu p. 2.1. järgi oli lepingu eesmärgiks teatrihoone kasutusloa saavutamine. Lepingu p. 9.1.2. sätestab, et töövõtja peab täitmise tähtpäevaks võimaldama hoone sihipärast kasutamist, seega teatri kasutamise teatrina. Seejuures lepingu p. 7.2. kohaselt pidid töövõtjal olema kontrollitud kõik tehnosüsteemid ja vastavad aktid, mõõtmistulemused tehtud ja olemas olema instruktsioonid. Kostja on seisukohal, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostja seaduslik esindaja I.S ütleb, et tellija oli pidevalt kompromissivalmis, korduvalt leevendati töövõtulepingu esialgseid tingimusi. Nii palju on juba töövõtjale järgi antud, et oleks süüdimatu tahta, et veel ka nüüd järgi annaks. Tunnistajate ütlused. Tunnistaja T V ehitusjärelvalvajana ütleb, et vastavalt riigihanke tulemusele ja poolte vahelisele lepingule lepiti kokku, et Rakvere Teater saab teatripäeval ehk 27.03 teha piduliku etenduse vastvalminud hoones. Tähtajaga tekkisid töövõtjal raskused, mistõttu töövõtja initsiatiivil ja kokkuleppel tellijaga neid muudeti. Kompensatsiooniks nõustus töövõtja tegema lisatöid, mille eest ei nõudnud tellijalt raha. Algne tähtaeg oli planeeritud märtsi keskele. Et vaegtöödeks olid välistööd, mida külma ilmaga teha ei saanud, siis nende tööde lõpptähtaega väga täpselt ei määratletud. Teatrile oli tähtis, et riiklikud järelvalveorganid tunnistaksid ehituse nii kasutajale kui ümbruskonnale turvaliseks ja et teater saaks teatrina tegutseda. Seetõttu on tähtajaks kuupäev, millal riikliku järelevalve esindajad annavad allkirja, et ehitis on turvaline. Inspektorid ei võta enne objekti ülevaatamisele, kui saavad tunnistuse, et objekt on projekti järgi ehitatud. Selleks töövõtja esindaja T.P palus sellise paberi allkirjastamist, mis toimus 27.05.2005.a. Oli lepingu eesmärk ja ühine huvi, et teater saaks ruume kasutada, hoolimata väljas olevatest tellingutest. Tellijale saabus mööbel ja palju sisustust. Oli vaja leida ruumid, mis oleksid valmis, aga tekkis vastutuse küsimus, sest maksti palju kütte ja valvekulusid. Siis leiti kompromiss, millega teater võttis kulude kandmise endale ja päästis sellega ehitaja mööbli hoiustamise vastutusest. Lepingu mõistes olid vaegtööd need, mida poleks saanud märtsi

lõpus külmaga teha – maastikutööd, välisfassaadi krohvimine, akna viimistlus. 27.05.2005.a. vaegtööde nimekirjas oli inspektoritele arusaadavas keeles märgitud tegemata tööd. 27.05.2005.a. teatrit kasutada ei saanud, sest ei tohi hakata kasutama ruume ilma kasutusloata. Ehitustööd olid veel poolikud. Enne kasutusloa saamist toimus 27.05.2005.a. objekti ülevaatus 15.05.2005.a. ja see ülevaatus protokolliti ning kõik komisjoni liikmed said selle protokolli. Keegi ei teatanud, et protokollis oleks midagi valesti märgitud. Tunnistaja ütleb, et teda kutsuti nõukogu koosolekule, kus otsustati, kui suurt leppetrahvi rakendada. Suurem osa liikmetest soovis rakendada leppetrahvi nelja nädala ulatuses, osa taotles selle vähendamist kahe nädala peale. Ka töövõtja esindaja käis koosolekul oma selgitusi andmas ja oli teadlik probleemistikust ning leppetrahvi võimalusest. Tunnistaja J R ehitusinsenerina ütleb, et tema volitused tulenesid Sado Kaubahoovi ja Teatrimaja vahelisest lepingust, mille kohaselt tema pidi jälgima, et tööd vastaksid eelarvele ja oleksid tehtud korrektselt, ta võis suunata tähelepanu kuhu vaja. Tunnistaja ütleb, et lepingu täitmise lõpptähtaega ta ei tea, teab, et lepingu tähtaega algul küll pikendati, aga sellega tema ei tegelenud. Algselt oli üldtähtaeg märtsis ja siis maikuu alguses, aga seda ei täidetud. Teatrimaja ehituses tuli lisaks peamaja ehitusele korralda ka riigihange mööbli jaoks. 2005.a. maikuus oli vajalik sisse tuua mööbel. Kuna mööbel oli hinnaline, sai töö korraldatud selliselt, et ehitaja poolt jäeti võtmed teatrimaja töötajate jaoks valvelauda. Osa ruume sai niikaugele, et mööbli sai ära ladustada. Kui teatrimaja võtmed kätte sai, siis ehitustööd lõpetatud polnud. Maikuu keskpaiku sai ehitaja initsiatiivil tehtud ülevaatus ehitusobjektil, kõik ruumid sai läbi käidud ja piisavalt palju oli igas ruumis tegemata jätmisi, signalisatsioon, valve- ja tuleohustusseadmed polnud valmis. Mai lõpus sai uuesti objekt üle vaadatud ning allkirjastatud akt, et ehitaja saaks inspektorite kutsumiseks maja üldist seisukorda kinnitada. Kõik süsteemid võtab vastu inspektor, kui kõik pole paigas ja 100% valmis, pole mõtet neid kohale kutsuda. Aktis märgitud puudusi asus töövõtja likvideerima ja pärast seda sai 27.-28.05.2005.a. maja uuesti üle käidud. Ülevaatus vormistati aktiga, mille lisas märgiti, mis tuleb ära teha enne, kui tuleb kokku linnakomisjon kasutusloa andmiseks. Linnakomisjon toimus 22.06.2005.a., kuid objekti ikka vastu ei võetud, sest oli mitmeid tegemata jätmisi. Tööprotsess veel käis ja luba anti välja juulikuus. Töö jätkus ja lepinguid tehti juurde. Lepingu täitmise järgi peab olema garanteeritud, et oleks võimalik objekti sihtotstarbel kasutada. Objekti saab kasutada siis, kui on olemas kasutusluba, mis näitab, et kasutamine on ohutu. Puudused olid aga veel ka juunikuu lõpus. Vaegtööde nimekirja tegi ehitusjärelvalve, koostas selle kohta protokolli ja saatis laiali. Keegi pretensioone ei esitanud. Protokoll kajastab neid puudusi, mis töövõtjal olid tegemata. Näiteks katlamaja renoveeriti 2001. või 2002.a. ning seoses remondiga ehitati välja uus keskküttesüsteem. Koridori osas on puudused. Kui selgusid puudused, siis need olid tegemata tööd. Kui olid täiendavad tööd, siis nendele tehti kalkulatsioon. 27.05. vaegtööde nimekiri täiendavat kalkulatsiooni kaasa ei toonud. Täiendavad tööd, mis ei kuulunud töövõtulepingu alla, vormistati uuesti. Nii suure objekti puhul tuleb ikka selliseid asju ette ja lisatööd finantseeriti siis reservi arvelt. Tunnistaja selgitab, et 27-nda kuupäeva dokumendi pealkiri vaegtööd on ilmselt ebatäpsus ja eksitus. Tegemist olid töödega, mis oleks vaja olnud ära teha. 27-ndal sai akt allkirjastatud selleks, et protsess saaks jätkuda loa saamiseks ja et saaksid kirja ka need puudused, mis veel esinesid, ja et asi tehniliselt saaks liikuma, et saaks hakata komisjoni kokku kutsuma, et kuni inspektorid 2-3 nädala pärast tulevad, et selleks ajaks saaks kõik tehtud. Hoone võeti vastu juulis või augustikuu alguses. Juulis käis ehitusjärelevalve inspektor, kes alles siis andis allkirja, et jäi rahule ka fassaaditöödega. Haljastuse kohta andis töövõtja paberi alles augustis. Tunnistaja T P ehituse projektijuhina ütleb, et objektiks oli teatrihoone, mis koosnes rahvamajast ja teatrihoonest. Põhilised tööd olid üldehituslikud tööd ja eraldi lepiti tähtaeg välitöödele, mida talvel polnud mõistlik teha. Eraldi hange oli teatril mööbli osas.

Sisseehitatud mööbel oli ehitaja tarnida, tuua ja paigaldada, aga kõik muu oli tellija teha. Lisaks toimus teatri poolt spetsiifiliste teatri tehnoloogiliste seadmete lõpphäälestus. Kokkulepe välitööde tähtaja osas oli kooskõlastatud lepingu lisana I. S ’e poolt. Iga nädala neljapäevasel koosolekul arutati jooksvaid küsimusi. Kõik koosolekud protokolliti. Tööde eest maksmiseks esitas töövõtja teostatud tööde akti, see vaadati üle, tagastati ja selle alusel esitas töövõtja arve. Kuna tellijal olid oma kokkulepped mööbli tarnijaga, siis oli vaja teha valmis ruumid, kuhu mööbel paigutada. Võtmed anti tellija esindaja J. R ’ile üle maikuus ja ehitajal enam sinna ruumidesse asja polnud. 08.05.2005.a. ei saanud hoonet teatrina kasutada, sest nende tellitud mööbel pidi tarnitama alles 11.05. 2005.a.. Maikuus toimus veel kõigi osapoolte poolt objekti ülevaatus, käidi kogu hoonete kompleks üle ja järelevalve pani kirja punktid nii nagu tema neist aru sai. Nii suure maja puhul oli kindlasti töös puudusi, kuid enamus olid pisiasjad ega puudutanud ehitaja tööd. Näiteks mööbli ja valgustite osas, akendel olid näiteks piirajad puudu. Kõrvaldamine võttis aega 3-4 päeva. 27.05.2005.a. koostati tellija esindaja ja järelevalvajaga lõplik tööde üleandmise akt sisemiste tööde osas. Pärast seda pühenduti välistöödele ja fassaadile, millega oli aega 20 juunini. Maja oli suur ja kui sees oli veel mingeid pisiasju vaja teha, siis need tehti ära. Näiteks kui oli vaja silikoonida või puhastada midagi või ventilatsioonitoru isolatsiooni katta veel pesemiskindla kattega või oli saalis vaja midagi katta riidega või muid pisiparandusi, sest tolmu alt võib igasuguseid asju välja tulla, näiteks aknalaud vajab ülevärvimist või mõni töö ehk polnud tehtud nii korrektselt kui vaja, näiteks värv kobrutas. Aga oli ka muid ümbertegemisi. Osa töid olid lisatööd, millele esitati kalkulatsioon. Ei töötanud nende enda helipuldid. 15.05.2005.a. seisuga probleemid eksisteerisid. 27.05.2005.a. vaadati üle, et mõistlikkuse piires oleks asi korras. Tööd olid lõpetatud ja oli vaja see fikseerida, sest I.S tahtis hakata kohut käima. Ehitaja tahtis, et töö saaks valmis ja eeldas, et teater kolib sisse ja hakkab seda hoonet teatrina kasutama, aga nemad läksid siis puhkusel ja kolisid sisse pärast puhkusi. Objekti üleandmise dokument sai 27.05.2005.a. allkirjastatud isikute poolt, kes teadsid, mis oli tehtud. Teatri poolt oli esindajaks usaldatud J. R . Tunnistaja ütleb, et I.S ’e poole siis ei pöördutud. Vastavad spetsialistid võtsid hoone vastu 22.06.2005.a., kui vormistati vastuvõtuakt, mis on vajalik kasutusloa taotluse esitamiseks. IV. Maakohtu Maakohtu tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused. TsMS § 227 lg. 1 nõuab, et kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Vastavalt TsMS §-le 231 lg. 4 tuleb kohtuotsuse põhjendavas osas märkida kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on kohtu järeldused rajatud, samuti seadused, mida kohus kohaldas.

muudeti kahel korral. 16.03.2005.a. ehk kaks päeva enne lepingu täitmise tähtaega allkirjastati muudatus, millega määrati tähtajaks 01.05.2005.a. Sama punkti täiendati alapunktidega, mille kohaselt töövõtja teeb omal kulul kooskõlastatud lisa- ja muudatustööd, samuti katab töövõtja tellijale tekkivad lisakulud mööbli ajutiseks ladustamiseks ja hilisemaks montaažiks, kui nende tarnetähtaeg ei õnnestu. Pärast 01.05.2005.a. tehtud muudatusega lepiti täitmise tähtajaks kokku 08.05.2005.a. Lepingu p. 4.4. sätestas, et täitmise tähtpäevaks peavad hoones olema lõpetatud kõik tööd, v.a. p. 2.2. nimetatud vaegtööd, s.h. viidud läbi tellija personali koolitus, paigaldatud kõik töövõtja hankesse kuuluv inventar, sisustus, töövõtja poolt läbi viidud kasutusloa menetlusega seonduvad ülevaatused ja objektile on väljastatud kasutusluba. Pärast 01.05.2005.a. tehtud muudatusega muudeti ka lepingu p. 4.4. sõnastust, kust jäeti välja lauseosa „...ja objektile on väljastatud kasutusluba .“ Kasutusloa hilisemaks tähtajaks määrati 20.06.2005.a. Kasutusloa tähtaja pikendamine seostati ka välisviimistluse ja heakorrastustööde lõpetamise vajadusega. Kuna p. 4.4. muus osas jäi kehtima, siis on õige kostja väide, et kõik p. 4.4. sätestatud toimingud pidid samuti täitmise tähtajaks olema tehtud.

kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Pooled vaidlevad 27.05.2005.a. tehtud ehitise üleandmise-vastuvõtmise akti õigusliku tähenduse üle. Kostja väitel on tegemist tööde käigus järjekordse töövalmiduse astme tuvastamisega, hageja käsitleb seda tööde lõpliku üleandmise-vastuvõtmise aktina, mis sisaldub tellija kinnituse pretensioonide puudumise kohta töövõtja suhtes. Lepingu p. 7.1. kohaselt töövõtja pidi andma lepingu kohaselt teostatud tööd üle vastavalt vaegtööde või täitmise tähtpäevaks poolte allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga, mille vorm kooskõlastatakse poolte vahel üks kuu enne vastavat tähtpäeva. Tunnistaja J R ütleb, et töövõtja esindajal T.P ’il oli 27.05.2005.a. see akt valmis trükituna kaasas, nemad lihtsalt kirjutasid alla ja puudused märgiti lisana. Järelikult polnud mingit varasemat akti kooskõlastamist. T.P ise kinnitab, et pidi sellise lepingu tegema, et jäädvustada ehitustööde seis ja protsessiga edasi minna. Lepingu p.-des 7.2. ja 7.3. sätestatud nõudeile akti sisu ei vasta, pigem kinnitab T.P ’i väidet, et akt tehti selleks, et välistada kohtuskäimist. Tunnistajate kinnitusel tehti 27.05.2005.a. üleandmise-vastuvõtmise aktiga kindlaks ehitise vastavuse hetkeseis selleks, et alustada toiminguid riikliku komisjoni kokkukutsumiseks ja kasutusloa saamiseks, mille saamisel oleks saanud lugeda lepingu täidetuks. Kuna poolte osavõtul 27.05.2005.a. allkirjastatud ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise akt ei ole vastavuses töövõtulepingu p.-s 7 sätestatuga, siis on see akt käsitletav ühena tööde ülevaatamise aktidest, mis on aluseks järjekordse arve esitamisele ja tasumisele, ning pole oluline ümber hinnata J R’i volituste mahtu. Kuna 27.05.2005.a. akti lisad väljendavad endiselt puuduste olemasolu, siis tõendab see veel kord, et objekt ei olnud tähtaegselt valmis 08.05.2005.a. ega olnud valmis ka 27.05.2005.a.

poolte tahe lepingus sõnaselgelt kirjas. Kostja õigus trahvinõude kohaldamiseks tasaarvelduse teel tuleneb lepingust ja vastuhagi esitamine ei ole vajalik. Kostja teatas 01.06.2005.a., et seoses lepingu täitmise tähtaja ületamisega kolme nädala võrra, esitab kostja nõude vastavalt lepingu p.-le 16.4. kahe nädala eest selliselt, et koheselt ühe nädala eest, mis tasaarveldatakse vastavalt lepingu p.-le 16.7., ja teise nädala eest juhul, kui töövõtja ei lõpeta vaegtöid lepingu p.-s 4.6. nimetatud tähtajaks 20.06.2005.a.

tasunud rahandusministeeriumi kontole nr. 221023778606 viitenumbriga 2900072136, riigilõivu 24 250 krooni selgitusega Facio Ehitus AS hagiavaldus SA Rakvere Teatrimaja vastu 500 425.70 krooni nõudes. Seega on ekslikult tasutud rohkem 5 250 krooni, mis tuleb hagejale tagastada. TsMS § 150 lg. 1 p. 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg. 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Sellest tulenevalt kohus peab põhjendatuks määratleda poolte menetluskuluna hageja tasutud riigilõiv summas 19 000 krooni ja jätta sellest pool kostja kanda. Muus osas jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101, 108, 658, 664 sätted ja juhindus TsMS §de 162, 173, 434-435, 442, 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

Ärakiri õige Nooremreferent

Sirja Tooming

Merle Kaegas

Tartu Ringkonnakohus 16.novembril 2009.a. 2009.a. otsustas:

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.