Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Menetluskulud esimese astme kohtus, ringkonnakohtus ning kassatsioonikohtus jätta Facio Ehituse AS kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED Facio Ehituse AS esitas Viru Maakohtule hagi SA Rakvere Teatrimaja vastu 500 425.70 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 8. oktoobril 2004 töövõtulepingu (edaspidi leping) Rakvere teatri peahoone rekonstrueerimiseks. Lepingu esemeks olevad põhitööd kohustus hageja tegema 18. märtsiks 2005 ja teises etapis fassaadide viimistluse, teekatendite ehituse ja haljastustööd soodsamal aastaajal vaegtööna hiljemalt 20. juuniks 2005. Pooled pikendasid

leppetrahvi kahe nädala eest. Kostja esitas kohe ühe nädala eest viivisenõude 198 430 krooni 45 senti ja tasaarvestas selle lepingu p 16.7 kohaselt. Nii jättis kostja 31. mai 2005. a arvest tasumata 198 430 krooni 45 senti. Pooled allkirjastasid 20. juunil 2005 vaegtööde likvideerimise akti. Tööde tegemise tähtaega pikendasid pooled 22. juuni 2005. a aktiga, mille järgi hageja kohustus tegema osa töid 1. juuniks 2005 ja osa töid 15. juuniks 2005. Kostja teatas 14. juuli 2005. a kirjaga, et 13. juuli 2005. a seisuga ei ole hageja esitanud vastuvõtmiseks kõiki lepingu p-s 2.2 nimetatud töid, mistõttu kostja määras leppetrahvi 198 430 krooni 45 senti, mille ta pidas kinni hageja 30. juuni 2005. a arvest. Hageja vaidles

MAAKOHTU LAHEND

Viru Maakohus rahuldas 10. jaanuari 2007. a otsusega hagi osaliselt – kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla katteks 198 430 krooni 45 senti. Hageja menetluskuludeks määras maakohus hagi esitamisel tasutud riigilõivu 19 000 krooni ja mõistis sellest 9500 krooni kostjalt hageja kasuks välja. Muus osas jättis maakohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Maakohtu otsuse kohaselt tuli hagejale tagastada riigilõiv 5250 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt oli 8. oktoobri 2004. a ehitustööde töövõtulepingu järgi poolte ühine tahe lepingu täitmine tähtpäevaks ja lepingu hinna eest Rakvere teatri peahoone rekonstrueerimine. Lepingu p 16.2 järgi täidetakse lepingulised kohustused lepingus märgitud tähtaja jooksul. Kui lepingut tähtaegselt ei täideta, on tegemist lepingu rikkumisega. Lepingu p 4.3 järgi oli lepingu täitmise tähtpäevaks 18. märts 2005. 16. märtsil 2005 allkirjastati muudatus, millega täitmise tähtpäevaks määrati 1. mai 2005. Pärast seda tehtud muudatusega lepiti täitmise tähtpäevaks kokku 8. mai 2005. Lepingu p 4.4 kohaselt peavad täitmise tähtpäevaks olema hoones lõpetatud kõik tööd, v.a lepingu p-s 2.2 nimetatud vaegtööd, sh

peab olema toimunud tellija personali koolitus, paigaldatud töövõtja hankesse kuuluv inventar ja sisustus, töövõtja peab olema korraldanud kasutusloa saamiseks vajalikud ülevaatused ja objektile peab olema väljastatud kasutusluba. Pärast 1. maid 2005. a tehtud muudatustega muudeti ka lepingu p 4.4 sõnastust ja kasutusloa saamise hilisemaks tähtpäevaks määrati 20. juuni 2005. Kuna muus osas jäi p 4.4 kehtima, siis on õige kostja väide, et kõik p-s 4.4 nimetatud toimingud pidid olema samuti tehtud selleks tähtpäevaks. 8. mai 2005. a seisuga ei olnud kõik loetletud tööd ja toimingud tehtud. Oluline ei ole, kas 15. mai 2005. a protokollis märgitud puudused olid tegemata tööd, muudatus- või lisatööd või pisiparandused, sest need puudused takistasid tellijal objekti eesmärgipärast kasutamist ja kostja trahvinõue on põhjendatud. Kuna 27. mai 2005. a akti lisad väljendavad endiselt puuduste olemasolu, on tõendatud, et ehitis ei olnud kasutamiseks valmis 8. mail 2005 ega ka 27. mail 2005. Kostja on selgelt väljendanud, et trahv on lepingu tähtaegse täitmata jätmise eest. Omanikujärelevalve esindaja teatas, et teater sai maja kasutama hakata alates 29. juulist 2005. Trahvi ei ole kohaldatud vaegtööde tegemiseks määratud tähtaja ületamise eest. Seega ei ole vaja hinnata, mis on tegemata tööd ja mis on vaegtööd, samuti seda, millised tööd olid tegemata, kas ja kui kiiresti kõrvaldati pisivigu, millised tööd olid tingitud ebakvaliteetsest tööst ning millised tööd olid lisatööd. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 järgi on töövõtuleping suunatud konkreetse tulemuse saavutamisele. Tõendatud on, et teatrihoone ei olnud tähtaegselt 8. maiks 2005. a valmis ja et hoonet ei saanud teatrina kasutada. Lepingu p 16.7 annab tellijale õiguse tasaarvestada töövõtjale maksmisele kuuluva tasuga lepingust tulenevaid ja tellija rakendatavaid leppetrahve ja tekitatud kahjusid. Kostja teatas

võimalik objektiga tutvuda. Avastati umbes 200 ehituslikku puudust, mis fikseeriti poolte esindajatest moodustatud komisjoni 15. mai 2005. a protokollis. Kostja teavitas hagejat kohe ilmnenud puudustest ja lepingu rikkumistest. Ehitise üleandmise-vastuvõtmise akt koostati

Facio Ehistuse AS esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega kostjalt jäeti põhivõla katteks välja mõistmata 31. mai 2005. a arve maksmata osa summas 198 430.45 krooni ja jäeti rahuldamata hageja viivisenõue 215 065 krooni 60 senti ajavahemiku 10. juunist 2005 kuni 19. detsembrini 2006 eest ning edaspidi 396 krooni 80 senti iga järgneva päeva eest kuni põhivõla tasumiseni ja menetluskulud jäeti osaliselt hageja kanda. Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud tulenevalt VÕS § 200 lg-st 4. Hageja esitas kostja leppetrahvinõuetele vastuväiteid. 27. mai 2005. a ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga vormistati täitmise tähtpäevaks tehtud tööde üleandmine. Selles kinnitas kostja pretensioonide puudumist hageja vastu, loobudes leppetrahvinõudest. Vaegtööde nimekirjas ei olnud fikseeritud puudused, vaid valdavalt lisatööd ja välitööd ehk vaegtööd lepingu p 2.2 tähenduses või tööd, mis olid tegemata tellijast tulenevatel asjaoludel. 15. mai 2005. a protokoll ei ole komisjoni töö tulemus, vaid selle on koostanud üksnes kostja omanikujärelevalve esindaja. Pisivead, mis hageja tehtud ehitustööde kvaliteedis esinesid, likvideeris ta pärast 15. maid 2005 kohe 2-3 päeva jooksul. Seega kulus puuduste parandamiseks vähem kui leppetrahvi arvestamise tingimuseks olev täisnädal. Viivitus 8. maist 2005 kuni 27. maini 2005 oli tingitud kostja enda tegevusest. Muudatus- ja lisatööd ei kuulunud lepingu mahtu ning nende osas täitmise tähtpäeva ületamine ei ole käsitatav lepingu rikkumisena. Hageja lõpetas teatri peahoone ehitustööd 8. maiks 2005 ning andis samal kuupäeval kostjale üle teatrihoone võtmed. Lepingu p 16.4 järgi on pooled kokku leppinud leppetrahvi lepingu mittetäitmise, mitte aga mittenõuetekohase täitmise puhuks. Kui kohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt välja arve järgi maksmata osa, ei saanud ta jätta rahuldamata hageja viivisenõuet.

EELNEV APELLATSIOONI- JA KASSATSIOONIMENETLUS

Viru Ringkonnakohus tühistas 21. veebruari 2008. a otsusega maakohtu otsuse viivisenõude rahuldamata jätmise osas ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks viivise 19 843.04 krooni, ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu põhjenduste järgi on tõendatud, et teatrihoone ei olnud tähtaegselt valmis ja seda ei saanud teatrina kasutada. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga, et kostja oli põhjendatult kasutanud lepingust tulenevat õigust leppetrahvi kohaldamiseks tähtaja ületamise eest ühe nädala ulatuses. Kuna teise nädala eest oli leppetrahv määratud tingimuslikult, ei ole see kooskõlas seaduse ja hea usu põhimõttega ning on seega tühine. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Sama paragrahvi lõike 4 järgi, kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Pooled leppisid kokku ositi tööde tegemise, tööde üleandmise, arvete esitamise ja tasumise. Lepingu p 6.2 järgi kohustus tellija arve tasuma 10 päeva jooksul arve kättesaamisest arvates. Kuna maakohus tuvastas, et 30. juuni 2005. a arvest on kostjal põhjendamatult tasumata 198 430 krooni 45 senti, on tegemist tähtajaks tasumata arvega ja seega on põhjendatud ka viivisenõue nimetatud summa tähtaegselt tasumata jätmise eest. Lepingu p 16.3 järgi on töövõtjal juhul, kui tellija ei täida oma lepingujärgset maksekohustust tähtaegselt, õigus nõuda tellijalt viivist 0,1% tasumisele kuuluva makse summast iga arve tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte enam kui 10% arve summast. Riigikohus tühistas 1. oktoobri 2008 otsusega Viru Ringkonnakohtu 21. veebruari 2008 otsuse ning saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kohtud on tuvastanud, et hageja kohustus 08.10.2004 sõlmitud ehitustööde töövõtulepingu alusel rekonstrueerima Rakvere teatri peahoone. Lepingu täitmise tähtpäev oli 18.03.2005. Poolte kokkuleppel pikendati lepingu täitmise tähtaega kuni 01.05.2005 ja hiljem veel kuni 08.05.2005. kokku lepitud tähtpäevaks, 08.05.2005 ei olnud hageja lepingut kokkulepitud mahus täitnud ja kostja ei saanud teatrihoonet teatrina kasutada. Ringkonnakohus leidis, et kostjal oli õigus lepingu täitmise tähtaja ületamise eest leppetrahvi kohaldada, kuid ainult ühe nädala ulatuses. Leppetrahvinõue lepingu täitmise tähtaja ületamise teise nädala eest on tühine. Tähtaja ületamise teise nädala eest puudub kostjal leppetrahvi saamise õigus selle tõttu, et kostja oli leppetrahvi teise nädala eest määranud 01.06.2006 avaldusega tingimuslikult. Kohtute arvates on see vastuolus VÕS §-ga 198 ja hea usu põhimõttega TsÜS § 138 järgi. Kolleegiumi hinnangul pole tuvastatud asjaolusid, millest lähtudes saaks kostja leppetrahvinõuet tähtaja ületamise teise nädala eest lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Sama paragrahvi 2. lõike järgi ei ole lubatud õiguse teostamine seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Leppetrahvinõude vastuolu hea usu põhimõttega ei too kaasa selle tühisust. Põhimõtteliselt võib leppetrahvinõue olla vastuolus hea usu põhimõttega. Võlausaldaja kaotab seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast (nt on ülekohtune). TsMS § 654 lg 5 järgi peab ringkonnakohus võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta. Kostja väitel saatis ta hagejale kaks erinevat teadet töövõtulepingu täitmise ja leppetrahvi kohaldamise kohta. 01.06.2005 teatas kostja

hagejale, et lepingu täitmise tähtaja ületamise tõttu kolme nädala võrra esitab ta leppetrahvinõude tähtaja ületamise kahe nädala eest, kusjuures leppetrahvi esimese nädala eest tasaarvestab ta kohe hagejale tasumisele kuuluva hinnaga, teise nädala eest rakendab ta leppetrahvi aga vaid juhul, kui hageja ei lõpeta vaegtöid 20.06.2005. Kostja saatis hagejale 14.07.2005 teise teate, milles ta avaldas, et kuna 13.07.2005 seisuga ei ole hageja veel kõiki töövõtulepingujärgseid töid kostjale vastuvõtmiseks esitanud, tasaarvestab ta leppetrahvinõude teise nädala eest, pidades selle kinni hageja arvele kantavast summast. Kostja on väitnud, et 01.06.2005 teadet tuleb käsitada leppetrahvi tasaarvestusavaldusena tähtaja ületamise esimese nädala eest ja teatena leppetrahvi kohaldamisest VÕS § 159 lg 2 mõttes tähtaja ületamise teise nädala eest ning 14.07.2005 teadet tuleb käsitada leppetrahvi tasaarvestusavaldusena tähtaja ületamise teise nädala eest. Ringkonnakohus on kostja väited tähtaja ületamise teise nädala eest leppetrahvi kohaldamise kohta jätnud TsMS § 654 lg-t 5 rikkudes tähelepanuta. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus nendele kostja väidetele vastama ja andma kostja tahteavaldustele õigusliku hinnangu. Kohtud leidsid, et kostja leppetrahvinõude kohaldamine teise nädala eest on seotud vaegtööde täitmise tähtajaga ega ole kooskõlas lepinguga. Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses ka selle maakohtu järelduse. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks leppetrahvi kohaldamine teise nädala eest ei ole kooskõlas lepinguga. Sellega on rikutud TsMS § 436 lg-t 1. Lepingu p 2.2 sõnastus, mille järgi teatud lepingujärgseid töid, mis hõlmavad peamiselt välitöid, oli hagejal võimalik teha soodsamal aastaajal vaegtööna, on eksitav lepinguliste kohustuste mittenõuetekohase täitmise seisukohalt. Kolleegiumi arvates on lepingu p-s 2.2 kokku lepitud soorituskohustuse ositi täitmises ja selles kasutatud sõna vaegtöö tähistab osa hageja põhikohustusest, mitte aga puudusi põhikohustuse täitmisel. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, milliseid kohustusi on silmas peetud, kui kohus leidis, et kostja trahvinõude kohaldamine vaegtööde täitmise tähtaja ületamise eest ei ole kooskõlas lepinguga: kas ainult lepingu p-s 2.2 nimetatud kohustusi või teatrihoone rekonstrueerimisest tulenevaid kohustusi. Viru Ringkonnakohus edastas 06.10.2008 tsiviilasja tulenevalt kohtute seaduse §-st 1387 lg 1 läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU

LÄBIVAATAMISEL

OTSUSTUS

JA

PÕHJENDUSED

ASJA

UUEL

Vastuapellandi väited tööde õigeaegsest lõpetamisest, leppetrahvinõude ebaõigsusest ja tasaarvestuse lubamatusest ning selles osas tõendite ebaõigest hindamisest ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vaid lisaks, et põhjendatud ei ole vastuapellandi väide tasaarvestuse lubamatusest tulenevalt VÕS § 200 lg-st 4. VÕS § 200 lg 4 sätestab, et tasaarvestatav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Ringkonnakohus leiab, et VÕS § 200 lg-s 4 sätestatu kohaselt välistavad tasaarvestuse tegemise üksnes sellised teise poole vastuväited, mis toovad kaasa tasaarvestada sooviva isiku nõude lõppemise või mis välistavad üheselt ja selgelt nõude maksmapaneku teise poole vastu (näiteks aegumine). Käesoleval juhul saab kohus lähtuvalt esitatud hagist hinnata muuhulgas seda, kas hageja vastuväited kostjapoolsele tasaarvestusele on põhjendatud, ning tulenevalt sellest, et maakohus on tuvastanud kostja leppetrahvi nõude põhjendatuse, oli kostja ka õigustatud leppetrahvi vastavalt VÕS § 197 lõigetele 1 ja 2 ja pooltevahelise lepingu p-le 16.7 hageja nõudega tasaarvestama. VÕS § 200 lg 4 ei ole käesoleval juhul kohaldatav.

siis ei ole õige maakohtu seisukoht, et kostja 01.06.2005.a. avaldus II trahvinõude kohaldamise alusena on tühine. Samuti ei ole põhjendatud maakohtu järeldus, et kostja trahvinõude kohaldamine teise nädala eest on seotud vaegtööde täitmise tähtajaga ega ole seetõttu kooskõlas lepinguga, kuna lepingu tähtpäev, millest lähtuvalt leppetrahvi kohaldati, oli 08.05.2005. Kostja 14. juuli 2005 teatest nähtuvalt kohaldas kostja hageja suhtes leppetrahvi teise nädala eest ja tasaarveldas hageja tasunõude seoses sellega, et 13. juuli 2005. a seisuga ei olnud hageja veel kõiki töövõtulepingu p 2.2 järgseid töid kostjale vastuvõtmiseks esitanud. Pooltevahelise lepingu p-st 2.2 nähtuvalt peeti selles vaegtööde all tegelikult silmas osasid lepingujärgseid töid, s.o fassaaditööd, teekatendite ehitus ja haljastustööd, milliseid hagejal oli võimalik teha soodsamal aastaajal, mitte puuduste kõrvaldamiseks tehtavaid töid. Lepingu p 4.6 sätestas nimetatud tööde tegemise tähtajaks 20.06.2005, mitte aga 08.05.2005, nagu maakohus on seda ekslikult leidnud. Kuna nii tunnistajate T.V., J.R. ja T.P. ütlustest kui ka asjas olevatest dokumentaalsetest tõenditest – tl-l 66 olev 20.07.2005 hageja kirjalik teade vaegtööde lõpetamise kohta, tl-l 67 olev komisjoniline ülevaatuse akt, tl-l 101 olev kasutusluba, tl-l 103 olev akt teostatud ehitustööde kohta septembris 2005 jt – nähtub, et lepingu p-s 2.2 nimetatud tööd lõpetati oluliselt hiljem lepingu p-s 4.6 kokkulepitud tähtajast ning see takistas pärast tähtaja möödumist rekonstrueeritava ehitise teatrina kasutuselevõttu, siis oli kostja õigustatud ka nimetatud lepingurikkumise eest hagejalt leppetrahvi nn teise nädala eest 198 430.45 suuruses summas nõudma ning tasaarvestama selle VÕS § 197 lg-te 1 ja 2 ning lepingu p

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Egon Konsand

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.