Ühinguõigus › Äriregistri asjad

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Tiit Kollom

Määruse tegemise aeg ja koht

09.01.2007 Tallinnas

Tsiviilasja number

2-06-33964

Tsiviilasi

OÜ H juhatuse liikme R.K trahvimine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu kohtunikuabi 05.10.20006 trahvimäärus registriasjas Ä xxxxx /M1

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R.K määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon Jätta Harju Maakohtu kohtunikuabi 05.10.2006 trahvimäärus registriasjas Ä xxxxx /M1 muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määrus edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Harju Maakohtu kohtunikuabi M. L 05.10.2006 trahvimäärusega määrati OÜ H juhatuse liikmele R.K 3500 kr. trahvi osaühingu 2005 a. majandusaasta aruande tähtajaks esitamata jätmise eest. Nimetatud trahvimäärusele esitas R.K määruskaebuse. Kaebuse põhjenduste kohaselt on trahvimäärus ebaõige, sest TsMS § 46 lg1 ja 2 ning § 601 lg.1 kohaselt peab enne trahvimist tegema kohustatud isikule trahvihoiatuse, mida ei ole tehtud. ÄS § 71 lg.2, mis lubab trahvi teha ilma hoiatuseta, on tsiviilmenetlusseadustikust madalama õigusjõuga akt ega saa olla viimasega vastuolus. Trahvi määramine ilma trahvihoiatuseta on ebaproportsionaalne ja piirab isiku õigusi vabatahtlikult heastada ettevõtlusega tegelemisel esinevaid puudusi. Kohus ei ole hinnanud osaühingu varalist seisu. Kuna osaühing ei ole tegevust alustanudki, siis on määratud trahv põhjendamatult raske sanktsioon Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. ÄS § 179 lg.4 sätestab osaühingule majandusaasta aruande esitamise kohustuse ja nõuab, et aruanne oleks esitatud hiljemalt kuue kuu möödumisel majandusaasta lõppemisest. ÄS § 71 lg.2 kohaselt kui seaduses ette nähtud andmeid ei esitata registripidajale seaduses ettenähtud

tähtaja jooksul, võib registripidaja ettevõtjale ja selle juhatuse liikmetele määrata rahatrahvi ilma tsiviilmenetlusseadustikus nimetatud hoiatust tegemata. TsMS § 46 lg.2 järgi võib isikule trahvi määrata üksnes siis, kui talle on tehtud trahvihoiatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Antud juhul ongi ÄS §–is 72 lg.2 sätestatud teisiti. Seega mingit seaduste vastuolu äriseadustiku ja tsiviilmenetlusseadustiku vahel ei ole. TsMS § 601 lg.1 sätestab hoiatusmääruse tegemise üksnes juhtudel, kui kohtul on andmeid selle kohata, et registrisse on kantud valeandmeid või on esitamata jäetud andmed, mis seaduse kohaselt tuleb kohustuslikult registrisse kanda. Majandusaasta aruannet ei kanta registrisse. Seega antud juhul TsMS § 601 kohaldamisele ei kuulu. Põhjendamatud on kaebuse väited trahvi määramise ebaproportsionaalsusest võrreldes rikkumisega, ja trahvi ülemäärasest raskusest. Majandusaasta aruende esitamise tähtaeg on kuus kuud pikk, s.o. on antud küllaltki pikk tähtaeg selle esitamiseks. Majandusaasta aruande esitamine on seadusest tulenev kohustus ega sõltu sellest, kas ja mil määral äriühing majandustegevust arendab või milline on tema varaline seis. Seega jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.