2-05-1572
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni 13 kohtumaja
Kohtu koosseis kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.01.2007.a. Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei
Tsiviilasja number
2-05-1572
Tsiviilasi
RL hagi OÜ vastu
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: RL Kostja: esindaja juhatuse liige VN Kolmas isik kostja poolel OÜ lepinguline esindaja AS
Menetluse liik
Kirjalik menetlus poolte nõusolekul
Jätta hagi rahuldamata. Tühistada määrusega seatud hagi tagamine, millega on arestitud OÜ rahalised vahendid pangakontodel AS- ja kokku summas 200000 krooni. Märgitud hagi tagamise tühistamine jõustub otsuse jõustumisel. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
sõlmisid RLja OÜ laenulepingu nr 1, mille järgi laenas R. L OÜ-le 200000 krooni: kontole 100000 krooni ja 100000 krooni kassa sissemaksuna. Laenusumma tuli tagastada hiljealt , mida kostja teinud ei ole. Hageja palub laenusumma 200000 krooni välja mõista ja jätta kohtukulud kostja kanda. Menetluse käigus täpsustas ( avaldus; lk 144-145) hageja, et kolmas isik ei ole tõendanud nõude omandamist, hageja ei ole mingit kirja N. N teinud, nõude loovutamist ei ole hageja kavatsenud. Hagejal ei ole võlasuhteid V. N , kirjad on tehtud vene keeles kirjutusmasinal, kuid hageja ei ole kirjutusmasinat 10 aastat kasutanud, nimed on kirjutatud valesti. Pärast kirja koostamist on AS TS tagastanud hagejale laenu vastavalt lepingule, kuid ei ole selge, miks seda tehtud, kui V. N teadis ja võttis osa nõude väidetavast loovutamisest. Ei ole aru saada, mis kostja tasus kolmandale isikule 99000 krooni enne väidetavast nõude loovutamist.
Tõendid: laenuleping nr , OÜ majandusaasta aruanne, õigusabikulude arve, maksekorraldus 100000 krooni tasumise kohta panka, order-kviitung nr 100000 krooni tasumise kohta sularahana kostja arvele, konto väljavõte AS Ts poolt raha tasumise kohta hagejale 5000 krooni, 2500 krooni, 5000 krooni, 12000 krooni, laenuleping nr ja nr hageja ja AS Ts vahel.
Kostja palub jätta hagi tagamata. Hageja loovutas laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu OÜle . Uue võlausaldajaga on saavutatud kokkulepe võlakohustuse kustutamise kohta, uus võlausaldaja ei ole pretensioone esitanud. Tegemist on pahatahtliku hagiga. Hageja poole menetluse käigus esitatud avaldus ning lepingud AS-ga TS ei puutu vaidlusese, kuid möönis, et hageja oli AS-s nii aktsionär kui juhatuse liige, OÜ endine juhatuse liige MM kandis isiklikult üle hagejale 14500 krooni. Tõendid: RL teatis nõudeõiguse loovutamise kohta , kokkulepe OÜ-ga F, order kviitung nr ja , AS N Ts üldkoosoleku otsuse protokolli ärakiri, panga väljavõte M. M poolt hagejale 14500 krooni tasumise kohta.
Kolmas isik OÜ hagi ei toeta. saavutasid hageja ja kolmas isik OÜ , keda esindas A Z nõude loovutamise kokkuleppe, millest teavitati ka võlgnikku – OÜ-d , keda esindas V N . Võlgnik OÜ on tasunud ka 99000 krooni. Hageja ei kirjutanud aga võlanõude loovutamise lepingule hiljem alla. on kostja tasunud 14500 krooni R L arvele. Seadus ei sätesta, et nõude loovutamise leping peab olema kirjalikus vormis, seda et teate tekstis on kirjavead ei tähenda, et tegemist oleks muu isikuga. Kolmas isik kinnitab, et märgitud isik kaitses ja esindas OÜ huve. Ei ole õige, et kiri oli adresseeritud eraisikule, kuna teates on selge, et hageja loovutab lepingu alusel nõude uuele võlausaldajale. Kolmas isik soovis oma suhteid nõudeõiguse loovutamise kohta kirjalikult vormistada, millest hageja pärast keeldus. Kolmas isik sai tasu hagejalt võla tagastamise käigus kostja poolt. Saajaks oli A Z naine K O kes andis tasu OÜ-le. Tõendid: maksedokumendid R. L poolt raha maksmise kostja K O , kõnede eristus.
sõlmisid RL ja OÜ laenulepingu nr , mille järgi laenas R. L OÜ-le 200000 krooni. Raha maksti kostjale 2-s osas: kontole vastavat 100000 krooni ja 100000 krooni. Vaidlus selles puudus, mistõttu puudub vajadus täiendavalt lepingule ja maksedokumentidele hinnangut anda. VÕS 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale ja lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Sama seaduse § 168 lg 1 kohaselt peab nõude loovutanud võlausaldaja uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid, muu hulgas käesoleva seaduse § 167 lõikes 4 nimetatud täitedokumendi, ja andma talle nõude esitamiseks vajalikku teavet. Kui senine võlausaldaja vajab dokumenti ka edaspidi, võib uus võlausaldaja dokumendi üleandmise asemel nõuda koopia või väljavõtte andmist või muude tegude tegemist, mis võimaldaksid tal oma õigusi teostada ning lg 2 järgi peab senine võlausaldaja peab uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist.
VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Kohtule kostja ja kolmanda isiku poolt esitatud aasta kirjalikust teatest V N kinnitab RL oma allkirjaga seda, et kõik adressaadi vastu olevad materiaalsed nõuded, mis tulenevad . ja lepingutest on allakirjutanu poolt lepingute alusel üle antud firmale /Al Z /. Hageja on ise kinnitanud, et temal ei olnud nõudeid V N kui füüsilise isiku vastu, samas ei ole ta vaidlustanud asjaolu, et V. N pole OÜ juhatuse liige. Teade on tehtud enne hagi esitamist, so enne . Seega hinnates kostja ja kolmanda isiku väiteid sellest, et hageja on loovutanud oma nõude kostja vastu OÜ-le ja et V. N oli OÜ juhatuse liige ning et hageja pole seda viimast ka vaidlustanud vaid on kinnitanud, et tal ei ole V. N kui füüsilise isikuga mingeid võlasuhteid ja tema vastu mingeid nõudeid, siis leiab kohus, et nimetatud teatis , millele on R. L alla kirjutanud ja mida ta vaidlustanud ei ole, on tõendatud, et hageja teates kostjale sellest, et ta on loovutanud nendevahelisest lepingust nr tuleneva nõude (OÜ vastu) OÜ-le . Kuna kostja ega kolmas isik pole väitnud, et teatise teksti oleks kirjutanud hageja, ei oma mingit tähtsust vaidluses hageja väide ja asjaolu, et teatise (nõude loovutamise kohta) tekst on trükitud vene keeles masinkirjas. Vaidluses ei oma ka tähtsust, kas hageja ja kolmas isik on veel täiendavalt midagi kokku leppinud ja vastavalt täiendavaid kirjalikke dokumente vormistanud ning täitnud teineteise suhtes VÕS § 168 ja 167 tulenevaid kohustusi, sest VÕS § 170 järgi siis kui võlausaldaja on teatanud võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetaksegi, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Nimetatu tähendab aga seda, et VÕS 164 lg 2 järgi on vaidlusalusest lepingust nr 1 tulenev nõue summas 200000 krooni uuele võlausaldajale e. OÜ-le OÜ suhtes üle läinud ja selle nõude loovutamisega on OÜ asunud RL asemele. Eeltoodu alusel puudub R. L nõudeõigus märgitud laenulepingust nr tuleneva kohustuse täitmiseks OÜ vastu, sest VÕS § 101 lg 1 p1 järgi saab kohustuse täitmist nõuda võlausaldaja, kelleks ei ole hageja. Eeltoodu tõttu jääb hagi rahuldamata. Kui palju on kostja täitnud lepingut, millal ja kellele on ta lepingut täitnud, ei oma käesolevas asjas tähtust, sest hagejal kostja vastu nõudeõigus puudub ning selle tõttu puudub vajadus anda hinnang nii OÜ kassa sissetuleku orderitele, maksedokumentidele, mille järgi on hageja tasunud K. O , kõnede eristustele ja M. M pangadokumentidele. Mis puutub hageja poolt esitatud kostja majandusaasta aruandesse, samuti maksedokumentidesse, mille järgi on raha hagejale tasunud AS Ts, ning hageja ja AS TS vahelistesse lepingutesse, aga ka kostja esitatud AS Ts üldkoosoleku protokollisse ning kolmanda isiku poolt esitatud siis nimetatud tõendeid ei puutu hageja ja kostja vahelisse lepingulistesse suhtesse ega nõude loovutamise kostja vastu OÜ-le Hagi tagamise tühistamine Kooskõlas TsMS §386 lg 4 kui hagi jääb rahuldamata, tühistab kohus hagi tagamise. Kohus on hagi taganud määrusega ja arestinud kostja raha pangakontodel. Märgitud hagi tagamine tuleb tühistada, mis jõustub otsuse jõustumisel; tagatis, mille hageja tasus kohtu deposiiti hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks, kuulub tagastamisele siis, kui vastaspool ei ole esitanud kahju hüvitamise nõuet 2 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse
seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta hageja kanda. Kuna kostja õigusabikulude taotlus ei esitanud ajalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 1400 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.