Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

nõustu sellega, et viivise määr on arves märgitud määr vastavalt 0,5% päevas. Hageja ei ole kunagi kandnud ärinime RT, tegemist on kahe erineva äriühinguga, hageja registrinumber on XXX, registrisse kantud XXX, OÜ on kantud registrisse XXX numbriga XXX. OÜ võlg kostja ees ei anna õigust kostjale tasaarvestada oma nõuet hageja vastu, kuna kostjal vastav nõue hageja vastu puudus ja puudub ka praegu. Tõendid: OÜ registrikaardi väljavõte, OÜ registrikaardi väljavõte, arve XXX XXX, XXX, veotellimus, pretensioon XX, selgitus XXX OÜ-le , kordu meeldetuletus kostjale XXX, ettepanek kostjale tasaarvestamiseks XXX

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Veotellimise esitas kostjale nr XXX ja XXX nr XXX OÜ nimel AÜ ning kostja esitas vastavalt oma arved XXX ja XXX ning OÜ jäi kostjale võlgu 11564,00 krooni, XXX. lõpus saatis OÜ teatise firma nime muutusest ja XXX esitas A. Ü juba Oü uue veotellimuse nr XXX, mille järgi esitas kostja arve nr XXX. Eelnevalt lubas A. Ü likvideerida võla 11564,00 krooni.. XXX tasus OÜ osa võlast summas 1500 krooni ja kostja tellis A. Ü teenust, mille eest esitas OÜ arve kostjale nr XXX summas 1830 EUR-i. XXX tegi kostja ettepaneku tasaarvestuseks ja kuna arvete eest ei laekunud raha kostja kontole, siis luges kotja nõude tasaarvestatuks. Pärast maksis kostja OÜ võla, muu jäi tasaarvestust tasumata summas 2049,35 krooni. Vastuses XXX kinnitab kostja , et tasaarvelduse esitas kostja OÜ-le kuna A. Ü saatis teate OÜ nime muutusest OÜ. Hiljem selgus, et tegemist on erinevate äriühingutega. Kostja lootis, et A. Ü , olles kahes äriühingus, et juhul kui OÜ ei ole tasaarveldusega nõus, siis OÜ maksab kostja võla ära ja seejärel tasub kostja ära oma võla ka OÜ-le. A. Ü on seotud mõlema firmaga ja on kostjat petnud. Tõendid: OÜ kiri OP-le XXX, arve nr XXX OÜ-le sumas 14000 krooni, veotellimus OÜ-ga XXX, arve XXX OÜ-le, veotellimus XXXX nr XXX OÜ-ga, arve XXX OÜ, veotellimus nr XXX OÜ , kiri nimemuutusest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise ning § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolt esitatud ajaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja millise tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendmaist, kui vastaspoole võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimustega ja selgesõnaliselt nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil ning omaksvõtt eeldatakse kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmena ka poole muudest avaldustest. VÕS § 774 lg 1 järgi kohustub kaubaveolepinguga üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama veose sihtkohta ja andma selle üle kolmandele isikuile ning saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu Vaidlust ei ole selles, et kostja OÜ tellis hagejalt e. OÜ transporditeenust XXX. Hageja täitis vedajana tellimuse. Veohind oli kokku lepitud 1700EUR-i ning laadimisega seotud kulud olid

vastavalt 130EUR-i. Hageja esitas kostjale selle eest tasumiseks arve nr XXX kokku summas 1830 EUR-i tähtajaga XXX. Kostja ei maksnud selle eest tähtaegselt. XXX esitas kostja hagejale OÜ-le arve nr XXXsummas 16520 krooni. Hageja tasaarvestas oma nõude kostja nõudega, kuid kostja jäi veel võlgu 12112 krooni, mille kohta esitas kostjale pretensiooni XXX.Tasaarvestamisel lähtus hageja kursist EUR = 15,456 EEK. Kostja tasus esitatud pretensiooni alusel ära 2049,35 krooni, millest kostja tasaarvestas 2 sellist arvet, mis ei kuulu hagejale 2210 summas 6064 krooni ja 2235 4000 krooni. Nimetatud arved ei kuulu tasaarvestamisele ja kostja võlg on endiselt 10062,65 krooni, millest informeeris ka kirjaga XXX kostjat. Vaidlus on selles, kas kostja võis tasaarvestada oma nõude OÜ nõudega ja lugeda seeläbi oma kohustused OÜ ees täidetuks ning lõppenuks. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele ja lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil ja § 79 lg 1 järgi siis kui kohustus on täidetud isikule, kes ei ole võlasusaldaja või isikule, kes ei ole võlausaldaja asemel õigustatud täitmist võtma, loetakse kohustus täidetuks kui kohustus sellele isikule täideti täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku nõusolekul või kui täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik kiitis sellele isikule täitmise hiljem heaks. Kohustus loetakse täidetuks ka VÕS 169 lg 1 järgi siis kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma. VÕS § 197 lg 1 järgi siis kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist ning lg 2 järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ja ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Hageja poolt kohtule esitatud OÜ ja OÜ registrikaardi väljavõtetest nähtub, et OÜ kui hageja ei ole kunagi kandnud ärinime RT, tegemist on kahe erineva äriühinguga, millest hageja registrinumber on XXX ning ta on registrisse kantud XXX ning OÜ registrinumber on XXX ja kantud registrisse XXX. Lisaks nähtub registrikaardi väljavõttest, et eelmärgitud äriühingud ei ole teineteise õigusjärglased. Seega on tegemist kahe erineva juriidilise isikuga, kellel on oma õigus- ja teovõime, st ise omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi vastavalt TSÜS § 26 lg 1. Kostja poolt viidatud A. Ü ei ole olnud OÜ juhatuse liige ehk viimase seadusjärgne esindaja. Kostja poolt kohtule esitatud kirjast (lk 61) nähtub, et keegi on kirjutanud oma koostööpartnerile kirja, et muudetakse nime ja OÜ asendub OÜ , et muudatus leiab aset uuest tööaastast, pooleliolevad tööd arveldatakse OÜ poolt. Nimetatud kirjast võib järeldada, et keegi on OÜ nimelt kirjutanud kirja oma koostööpartneritele, kuid märgitud kirjast ei nähtu selle konkreetset adressaati ega selle kirja konkreetset saatjat, kirjal puudub vähimgi viide allakirjutajale. Hinnates esitatud registrikaardi väljavõtteid kostja poolt esitatud eelmainitud kirjaga, leiab kohus, et käesolevas asjas ei ole tõendatud, et OÜ oleks OÜ õiguseelneja või õigusjärglane või et hageja oleks kuidagi oma nõude kostja vastu loovutanud OÜ-le ning kellele võlga tasudes või tasaarvestust tehes oleks kostja oma kohustuse saanud lugeda täidetuks. Hageja ole kordagi kinnitanud, et kostja nõue oleks tema ees lõppenud seoses tasaarvestuse tegemisega kolmandale isikule. Seega ei ole hageja kostja poolt tasaarvestuse tegemist kolmandale isikule kunagi heaks kiitnud ega lubanud ning seega ei ole kohustus täidetud ning tasaarvestuse tegemisega OÜ –le ei ole kostja täitnud oma kohustust hageja OÜ ees kohaselt so vastavalt täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule VÕS § 76 lg 1, 3 järgi. Seega ei oma vaidluses kaalu kostja poolt kohtule esitatud tõendid lepingutest OÜ-ga ja vastavad arved, kuivõrd ühestki tõendist ei nähtu hageja nõude loovutamist OÜ-le või hageja korraldust kostjale tasuda võlg/või see tasaarvestada just OÜ-le/ OÜ-ga või korraldust OÜ-le võtta vastu OÜ poolt kohustuse täitmine hagejale.

Eeltoodu alusel on hagi põhivõla osas põhjendatud ja tõendatud ja kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista VÕS § 76 lg 1, 3, 101 lg 1 p 1, § 774 lg 1 järgi põhivõlga 10062,62 krooni. Hageja palus välja mõista viivise arvates ajast, millal kostja jäi võlgu so XXX. Viivise arvestusele (suurusele, arvestuse aluseks olevale perioodile) ei ole kostja vastuväiteid esitanud, on viivisenõue 0,5% määras päevas võlalt põhjendatud ja tõendatud arvates XXX vastavalt summas 3772,60 krooni, mis on vähem kui see oleks seisuga XXX ning VÕS § 113 lg 1 ja 101 lg 1 p1, 6 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista viivis 3772,60 krooni. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks hagi esitamisel tasutud lõiv 1050 krooni. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.