Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-05-24390 millele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest ning maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Lähtudes kostjapoolsest lepingu rikkumisest ja vastavalt üldtingimustele lõpetas Tele2 Eesti AS ennetähtaegselt lepingu (teade lepingu lõpetamisest toimiku lk 16). Tele2 Eesti AS loovutas 20.04.2005.a nõude koos kõrvalnõuetega vastavalt VÕS § 164 OÜ-le A... F... (teade nõude loovutamise kohta toimiku lk 17). Juhindudes TsK § 173 lg 1, § 174, § 191 lg 1, § 222 lg 1, § 230 lg 1 ja TsMS § 4 lg 1, § 60 lg 1 palub hageja:

2-05-24390 Hageja seisukoht Hageja esindaja esitas 24.04.2006.a hageja seisukoha kostja vastusele (toimiku lk 74-77). Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud alljärgnevatel põhjustel: -

Kostja sõlmis AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) 17.11.1998.a tähtajalise mobiiltelefonisideteenuste lepingu ning valis teenuspaketiks aastane Q 30, mille kuutasu 200 krooni kuus. Kostja tasus ettemaksuna 1699 krooni ning sai enda kasutusse SIM kaardi ning soodustingimustel mobiiltelefoni Motorola D520 asudes hageja poolt pakutavaid mobiilsideteenuseid kasutama. Vastavalt kasutamise tingimuste (üldtingimuste) p 8.1 oli kostjal sõlmitud tähtajaline leping tähtajaga 12 kuud, s.o. kuni 17.11.1999.a. Kostja kinnitas allkirjaga lepingul et on tutvunud lepingu ja üldtingimustega. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule on kostja tarbijana võtnud endale kohustuse tasuda tähtaegselt ning tingimustega kehtestatud arvelduskorra kohaselt talle osutatud teenuste eest ja vastutama lepingu nõuetekohase täitmise eest. Üldtingimuste p 4.2 kohaselt jääb kostja vastutavaks Q GSM võrgu nõuetekohase kasutamise ja osutatud teenuste eest esitatud arvete tasumise eest kui on võimaldanud mobiiltelefoni või SIM kaarti kasutada kolmandal isikul. Sellest tulenevalt palub hageja esindaja jätta rahuldamata kostja taotlus A...N...kaasamiseks.

-

Hageja esitas kostjale arved tema lepingujärgsele aadressile ..., Narva (arve nr 334496, arve nr 363705, arve nr 390091, arve nr 408464). Kostja tasus ettemaksuna 1699 krooni, edaspidi aga arveid tasunud ei ole, seega on tasumata kõneteenuste ja kuumaksete eest kokku 3 067,93 krooni, millele lisandub tasumata jäänud mobiiltelefoni subsideeritud hinna ja väljaostuhinna vahe 1000 krooni. AS Ritabell saatis kostjale arved lepingus märgitud postiaadressil. Üldtingimuste p 7.2 kohaselt arve mittekättesaamine ei vabasta kostjat kohustusest tasuda tähtaegselt talle osutatud teenuste eest. Kostja pidi ka lepingu sõlmimisel aru saama sellest, et igakuised kuumaksed kuuluvad tasumisele vähemalt 200 krooni suuruses summas kuni lepingu lõppemiseni. Juhul, kui kostja ei saanud arveid kätte, oleks kostja üldtingimuste p 7.2 kohaselt pöörduma ise teenuse osutaja poole teabe saamiseks kättesaamata arvete kohta. Kostja AS Ritabell poole pöördunud ei ole, mistõttu loetakse arved kostja poolt kättesaaduks.

-

Üldtingimuste p 7.12 kohaselt on teenuse osutajal kostjapoolse lepingurikkumise tõttu lepingu lõpetamisel õigus nõuda kuumakseid lepingu tähtaja lõpuni. Kostjal oli 17.11.1998.a sõlmitud leping tähtajaga kuni 17.11.1999.a. Seega oli AS Tele2 õigus nõuda kuutasude maksmist kuni 17.11.1999.a.

-

Kostja ei tagastanud mobiiltelefoni ning kohustus täiendavalt hüvitama 1 000 krooni. Kostjale müüdud mobiiltelefon Motorola D520 maksumus oli 1 499 krooni ainult koos Q GSM paketiga liitumisega (nn subsideeritud hind). Kostja on allkirjaga kinnitanud oma teadlikkust, et mobiiltelefon on Q GSM poolt subsideeritud ja seotud tähtajalise lepinguga, mistõttu telefon jääb Q GSM omandiks kuni klient on teenuseid kasutanud ühe aasta ja maksnud sama aja vältel lepingust tulenevad maksed. Kuna kostjaga lõpetati leping ennetähtaegselt ja kostja mobiiltelefoni ei tagastanud, on kostja kohustatud tasuma mobiiltelefoni maksumuse ning telefoni subsideeritud hinna ja väljaostu hinna vahe 1 000 krooni. Hageja õigus nõuda nimetatud summade hüvitamist tuleneb kostja poolt allkirjastatud lepingust ning üldtingimuste p 4.1.11

-

Kostjal tekkis viivisvõlgnevus teenuste eest tasumisega viivitamise eest. TsK § 191 lg 1, § 192 ja 231 lg 1 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel viivist. Hageja on arvestanud viivist alates lepingu lõpetamisest kuni hagiavalduse esitamiseni 0,15% päev. Vastavalt hagiavalduses toodule on viivist vähendanud 4 067,93 kroonini.

2-05-24390 Hageja esindaja jääb esitatud haginõude juurde ja palub kohtul hagi rahuldada täies ulatuses. Kohtuistung Kohtuistungil 11.12.2006.a jäi hageja esindaja haginõuete juurde. Kostja jäi oma vastuväidete juurde leides, et hagi ei ole põhjendatud. Arveid ta saanud ei ole, mistõttu pole ka kuhugi pöördunud. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte seletused ning tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooltevaheline võlasuhe tuleneb 17.11.1998.a Q GSM ja kostja J... J... vahel sõlmitud lepingust nr 10034605 ning 20.04.2005.a Tele2 Eesti AS (AS Ritabell õigusjärglane) teatisest nõude loovutamise kohta OÜ-le A... F.... 20.04.2005.a saldokinnitusest, 11.02.1999.a teatest lepingu lõpetamise kohta, 03.05.2005.a võlateatisest (toimiku lk.18) ja arvetest nr 334496 (toimiku lk 78), nr 363705 (toimiku lk 79), nr 390091 (toimiku nr 80), nr 408464 (toimiku lk 81) nähtub, et kostja võlgneb hagejale 8 135,86 krooni. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, varem kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võib kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. Sama sätte kohaselt - leppetrahviks (viiviseks) loetakse seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasummat, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahju. Kostja on allkirjastanud Q-GSM lepingu, kinnitades seega, et on tutvunud nii lepingu kui kasutamise tingimustega (üldtingimustega) ning kohustub neid täitma. Üldtingimuste p 4.2. kohaselt jääb kostja vastutavaks Q GSM võrgu nõuetekohase kasutamise ja osutatud teenuste eest esitatud arvete tasumise eest kui on võimaldanud mobiiltelefoni või SIM kaarti kasutada kolmandal isikul. Asjaolu, et faktiliselt kasutas mobiiltelefoni kostja tuttav ei vabasta kostjat oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Samuti mobiiltelefoni vargus ei luba lepingu ega seaduse järgi jätta kostjal lepingust tulenevad kohustused täitmata. Lepingu üldtingimuste p 7.12. kohaselt on teenuse osutajal kostjapoolse lepingurikkumise tõttu lepingu lõpetamisel õigus nõuda kuumakseid lepingu tähtaja lõpuni. Kostjal oli 17.11.1998.a. sõlmitud leping tähtajaga kuni 17.11.1999.a. Seega oli AS Tele 2 õigus nõuda kuutasude maksmist kuni 17.11.1999.a. Vaidlust ei ole, et kostja ei tagastanud mobiiltelefoni, seega kohustus kostja täiendavalt hüvitama 1 000 krooni. Kostjale müüdud mobiiltelefon Motorola D520 maksumus oli 1 499 krooni ainult koos Q GSM paketiga liitumisega (nn subsideeritud hind). Kostja on allkirjaga kinnitanud oma teadlikkust, et mobiiltelefon on Q GSM poolt subsideeritud ja seotud tähtajalise lepinguga, mistõttu telefon jääb Q GSM omandiks kuni klient on teenuseid kasutanud ühe aasta ja maksnud sama aja vältel lepingust tulenevad maksed. Kuna kostjaga lõpetati leping ennetähtaegselt ja kostja mobiiltelefoni ei tagastanud, on kostja kohustatud tasuma mobiiltelefoni maksumuse ning telefoni subsideeritud hinna ja väljaostu hinna vahe 1 000 krooni. Hageja õigus nõuda nimetatud summade hüvitamist tuleneb kostja poolt allkirjastatud lepingust ning üldtingimuste p 4.1.11

2-05-24390 Hageja esitas kostjale arved tema lepingujärgsele aadressile ..., Narva (arve nr 334496, arve nr 363705, arve nr 390091, arve nr 408464). Kostja tasus ettemaksuna 1699 krooni, edaspidi aga arveid tasunud ei ole, seega on tasumata kõneteenuste ja kuumaksete eest kokku 3 067,93 krooni, millele lisandub tasumata jäänud mobiiltelefoni subsideeritud hinna ja väljaostuhinna vahe 1000 krooni. AS Ritabell saatis kostjale arved lepingus märgitud postiaadressil. Üldtingimuste p 7.2 kohaselt arve mittekättesaamine ei vabasta kostjat kohustusest tasuda tähtaegselt talle osutatud teenuste eest. Kostja pidi ka lepingu sõlmimisel aru saama sellest, et igakuised kuumaksed kuuluvad tasumisele vähemalt 200 krooni suuruses summas kuni lepingu lõppemiseni. Juhul, kui kostja ei saanud arveid kätte, oleks kostja üldtingimuste p 7.2 kohaselt pöörduma ise teenuse osutaja poole teabe saamiseks kättesaamata arvete kohta. Kuna kostja AS Ritabell poole pöördunud ei ole, seega on põhjendatud lugeda arved kostja poolt kättesaaduks. Hageja nõuab kostjalt põhivõlga 4 067,93 krooni ja viivist summas 4 067,93 krooni – kokku summas 8 135,86 krooni. Hageja on arvestanud viivist alates lepingu lõpetamisest kuni hagiavalduse esitamiseni 0,15% päev. Vastavalt hagiavalduses toodule on viivist vähendanud 4 067,93 kroonini. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal oma lepingust tulenevat kohustust täitnud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 8 135,86 krooni.

Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis). Vastavalt TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole, kelle kasuks on otsus tehtud, taotlusel teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p 1 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud esindaja poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni vii protsenti rahuldamata osast kostjale. Väljamõistmisele kuulub hagi esitamisel tasutud riigilõiv 700 krooni ning õigusabikulud 406,79 (8 135,86 x 5%) krooni hageja kasuks.

Kohtunik

Iris Kangur

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.