Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-15-6482 Edasikaebamise õigus Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus ja hageja seisukohad SXX KXX esitas 28.04.2015 Viru Maakohtule hagiavalduse OÜ Eurowood (pankrotis), AXX SXXi ja SXX BXXi vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis 13.01.2014 SXX KXX OÜ-ga Eurowood (pankrotis) laenulepingu, millega andis hageja OÜ-le Eurowood (pankrotis) laenu 50 000 eurot tähtajaga kuus kuud ja intressiga 2% aastas. Hageja kandis nimetatud summa OÜ Eurowood (pankrotis) arveldusarvele. Tähtajaks 14.06.2014 ei ole OÜ Eurowood (pankrotis) laenu tagastanud, mistõttu nõuab hageja laenu, intressi ja viivise tasumist. Hageja sõlmis 04.12.2014 AXX SXXi ja SXX Bxxx käenduslepingu, mille alusel andsid kostjad käenduse laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. AXX SXXi vastutus oli lepinguga piiratud summaga 30 000 eurot ning SXX BXXi vastutus – 20 000 eurot. hageja nõuab ka neilt laenu tagastamist kui solidaarvõlgnikelt. Koos hagiavaldusega esitas hageja järgmised tõendid: -

-

13.01.2014 SXX KXXi ja OÜ Eurowood vahel sõlmitud laenuleping (t.l 8-10), millega kohustus hageja andma OÜ-le Eurowood (pankrotis) laenu 50 000 eurot kuueks kuuks intressiga 2% aastas, laenu tagastamata jätmisel on hagejal õigus nõuda viivist 0,1% päevas tasumata summalt; Maksekorraldus (t.l 11), millest nähtub, et SXX KXX kandis 14.01.2014 OÜ-le Eurowood 50 000 eurot; Hageja pretensioon (t.l 11 pöördel-12), milles nõuab hageja kohustuse täitmist; OÜ Eurowood (pankrotis) vastus pretensioonile, milles pakutakse uue laenulepingu sõlmimist; 04.12.2014 SXX KXXi ja AXX SXXi ning SXX BXXi vahel sõlmitud käendusleping (t.l 14-15), millega kohustusid kostjad vastutama OÜ Eurowood (pankrotis) võetud laenukohustuste eest, AXX SXXi vastutus on piiratud summaga 30 000 eurot ning SXX BXXi vastutus – 2000 euroga.

2-15-6482 Kostjate seisukohad Kostja OÜ Eurowood ja kostja AXX SXXi esindaja esitas vastuse hagile, milles leidis, et ha-gi ei allu Eesti kohtule. Samuti tuleneb laenulepingust, et poolte vahelistele suhetele tuleks kohalda-da Vene Föderatsiooni õigust. Kostja I on seisukohal, et Vene õigust tuleb kohaldada ka käenduslepingust tulenevatele suhetele, kuigi seda pole lepingus otseselt öeldud. Kostja teatas ka, et poolte vahel oli sõlmitud laenulepingu muutmise kokkulepe ning laenu tagastamise tähtaeg oli pikendatud, mistõttu esitas hageja hagi ajal, mil ei olnud kohustus veel sissenõutavaks muutunud. Kostja I on seisukohal, et laenuleping on tühine vastavalt Vene Föderatsiooni seadusele, kuna laenu summa ei ole väljendatud rublades, vaid eurodes. Kostja 2 SXX BXXi lepinguline esindaja esitas vastuse hagile, milles hagi ei tunnistanud ja pa-lus jätta hagi rahuldamata. Kostja 2 palus peatada menetlus seoses sellega, et OÜ Eurowood suhtes oli algatatud pankrotimenetlus.

MENETLUSE KÄIK

Kohus peatas 19.11.2015 määrusega menetluse kuni pankrotimenetluses tehtava lahendi jõustumiseni. Hageja esitas 04.03.2016 hagi täpsustuse, milles palus jätta hagi kostja OÜ Eurowood (pankrotis) vastu läbi vaatamata, kuna kostja on pankrotis. Hageja palus aga jätkata menetlust kostja I ja kostja II suhtes ning välja mõista neilt solidaarselt 50 000 eurot, kusjuures AXX SXXilt mitte rohkem kui 30 000 eurot ning SXX BXXilt mitte rohkem kui 20 000 eurot. Hageja palus ka hagi tagada ning seada kostjale 1 kuuluvale kinnisasjale kohtulik hüpoteek. Kohus uuendas 08.03.2016 asjas menetluse ning jättis hagi kostja OÜ Eurowood (pankrotis) suhtes läbi vaatamata. Kohus rahuldas 26.04.2016 määrusega ka hageja hagi tagamise taotluse ning seadis kostja AXX SXXile kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi summas 30 000 eurot. SXX BXXi esindaja esitas 20.10.2016 kohtule arvamuse, milles palus jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt rahuldada mitte suuremas summas kui 13 000 eurot. Kostja II esindaja leidis, et esialgne laenuleping oli lõppenud, kuna pooled sõlmisid teise muudetud laenulepingu. Kostja oli käendanud aga esialgsest lepingust tulenevat kohustust. Kuna poolte vahel oli sõlmitud uus laenuleping, siis vana lepingu alusel tekkinud kohustus oli lõppenud, seega ei saa kostja II käendajana seda täita. Samuti oli lepingu p-s 2.2 kokkulepe käsipandi kohta, mida hageja aga mingitel põhjustel ei realiseerinud. Kostja vastutus peab olema seega käsipandi väärtuse võrra väiksem. Kostja leiab, et käsipandi väärtus tegelikult peaks katma kogu nõuet ja seega ei saa olla hagejal nõuet kostja vastu. Kostja II palus arvestada ka sellega, et hageja ja kostja II on vähendanud kokkuleppe teel kostja II vastutust 13 000 euroni. 07.02.2017 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde, hageja leidis, et tuleb kohaldada Eesti õigust. Kostja II leidis, et asi ei allu Eesti kohtule, kuna kostja II elukoht on Venemaal. Pooled otsustasid istungil üle minna kirjalikule menetlusele. Kostjad esitasid kirjalikud seisukohad, milles leidsid ühtlasi, et hagi ei allu Eesti kohtule, kuna kostjate elukohad on Venemaal. Hageja nende seisukohaga ei nõustunud, kuna hagi menetlusse võtmisel oli kolm kostjat, kellest ühe asukoht oli Eestis ja seega hagi oli menetlusse võetud õigesti. Kohus jättis 25.04.2017 kostjate taotlused hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata, kohus leidis, et Eesti kohus on pädev asja lahendama, kohus andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks kuni 04.05.2017 ning teatas otsuse tegemise kuupäeva – 17.05.2017.

2-15-6482

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud tõenditega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: -

Hageja andis OÜ-le Eurowood (pankrotis) 50 000 eurot laenu; Kostja I ja II käendasid OÜ Eurowood (pankrotis) laenukohustust, kusjuures AXX SXXi vastutus on piiratud summaga 30 000 eurot ning SXX BXXi vastutus – 20 000 euroga.

Poolte vahel on vaidlus selles, millal kohustus muutus sissenõutavaks, kas kostjad käendasid kohtule esitatud lepingust tulenevaid kohustusi, kas laenuleping oli muudetud, kas laenuleping on kehtiv. Samuti on kostjad seisukohal, et poolte vahelistele suhetele tuleks kohaldada Vene Föderatsiooni õigust. Kohaldatav õigus Kõigepealt lahendab kohus kohaldatava õiguse küsimuse. Kohus möönab, et kuna kostjate elukohaks on Venemaa, tuleks kohaldada poolte vahelistele suhetele Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades. Kohus on selgitanud 25.04.2017 määruses kohtualluvusega seonduvat ega pea vajalikuks siin neid põhjendusi korrata, kohtualluvuses on hageja ja OÜ Eurowood (pankrotis) kokku leppinud ka laenulepingu p-s 4.2. Kohtualluvust tuleb määrata hagi menetlusse võtmise aja seisuga ning kui hiljem menetluse käigus kohtualluvus muutub, jääb pädevaks kohtuks ikkagi esialgselt hagi menetlusse võtnud kohus. Hageja ja OÜ Eurowood on lepingu p-s 4.1 kokku leppinud ka kohaldatavas õiguses, kuid kohus leiab, et antud säte ei ole kohaldatav käenduslepingule, sellele kohaldatavat õigust tuleks analüüsida eraldi. Õigusabilepingus ei ole ette nähtud eraldi sätet võlaõiguslikele lepingulistele suhetele kohaldatava õiguse kohta ning sätte puudumisel tuleks lähtuda rahvusvahelise eraõiguse seadusest (REÕS). REÕS § 33 lg-te 1 ja 2 alusel kui lepingule kohaldatavat õigust ei ole käesoleva seaduse § 32 kohaselt valitud, kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud. Kui leping on osadeks jagatav ning lepingu mõni osa on iseseisvalt tugevamalt seotud mõne teise riigiga, võib sellele osale kohaldada selle teise riigi õigust. Eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus on lepingu sõlmimise ajal selle lepingupoole elukoht või juhtorgani asukoht, kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse. Kui leping on sõlmitud selle poole majandus- või kutsetegevuse raames, kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse, eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus asub selle poole peamine tegevuskoht. Kui lepingu kohaselt tuleb iseloomulik kohustus täita mõnes teises tegevuskohas, siis eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus see teine tegevuskoht asub. Antud juhul lepingu iseloomulikuks kohustuseks on laenu tagastamine ning laenulepingu sõlmimisel oli OÜ Eurowood (pankrotis) asukohaks Eesti. Samuti käenduslepingu sõlmimisel oli ühe käendaja elukohaks Eesti. Käendusleping oli antud juhul seotud OÜ Eurowood (pankrotis) majandustegevusega, mis toimus Eestis. Sellest järeldab kohus, et poolte vahelistele suhetele tuleks kohaldada Eesti õigust, kui selle riigi õigust, millega suhted on rohkem seotud. Kohus juhib poolte tähelepanu, et käenduslepingus endas on viidatud Eesti Vabariigi võlaõigusseadusele, mis on võetud käendajate vastutuse aluseks (lepingu p 5).

2-15-6482

Käenduslepingu kehtivus ja sellest tulenevad kohustused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg-te 1 ja 3 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg-te 1 ja 2 alusel kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Seega kostjate vastutuse eeldusteks on: 1) kehtiv käendusleping; 2) käendatava nõude olemasolu; 3) peab olema saabunud käendusjuhtum ehk põhivõlgnik on oma kohustusi rikkunud. TsMS § 230 lg 1 ls 1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja II ei ole, tõendanud, et sõlmitud laenuleping oleks kasvõi mingis osas muudetud ning et selle tõttu oleks esialgne laenuleping lõppenud ja seega oleks ka käendusleping kehtetu. Kohtule ei ole laenulepingu muutmise kohta esitatud ühtegi tõendit. Hageja on esitanud küll OÜ-le Eurowood (pankrotis) edastatud pretensiooni ja OÜ Eurowood (pankrotis) vastuse sellele, millest nähtub kostjate tahe laenulepingu muutmiseks ja uue laenu tagastamise kuupäeva kokkuleppimiseks, kuid ei ole esitatud andmeid, et leping oleks ka tegelikult muudetud ja mis on laenu tagastamise uueks kuupäevaks. Samuti leiab kohus, et lepingu muutmine ei mõjuta esialgse lepingu kehtivust ega muuda seda tühiseks. Kohtule on esitatud poolte vahel 04.12.2014 sõlmitud käendusleping (t.l 14-15), mille p 2 kohaselt võtsid käendajad vastutuse OÜ Eurowood (pankrotis) kohustuste täitmise eest. Punktis on konkreetselt öeldud, et kohustused tulenevad 13.01.2014 sõlmitud laenulepingust, mitte selle muutmisest. Samuti märgib kohus, et käendusleping on laenulepingust abstraktne ja sõltumatu ning põhilepingu muutmine või selle mingid tingimused ei tohiks reeglina käenduslepingut mõjutada. Käenduse seisukohalt on oluline nõude olemasolu, selle üle aga pooled ei vaidle, kostjad ei eita OÜ Eurowood (pankrotis) poolt 50 000 euro laenu võtmist. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et laenuleping oleks selliselt muudetud, et see võiks käenduslepingu sisu mõjutada. Kostjad ei ole esitanud tõendeid, et pooled on kokku leppinud laenu tagastamise uues kuupäevas. Kohus ei ole tuvastanud ka seda, et laenu- või käenduslepingud oleksid mingil põhjusel tühised. Seega lähtub kohus selles, et nii laenuleping kui ka käendusleping on kehtivad ning kohustuste täitmise hindamisel lähtub kohus lepingust sätestatust. Sellega on esimene eeldus – kehtiv käendusleping – on täidetud. Kohus on juba märkinud, et pooled nõude olemasolu üle ei vaidle. OÜ Eurowood (pankrotis) võttis 50 000 eurot laenu, on raha kätte saanud, kuid ei ole seda tagastanud. Kuna kostjad ei ole esitanud tõendeid lepingu ja laenu tagastamise tähtaja muutmise kohta, lähtub kohus laenulepingus sätestatust. Laenulepingu p 1.1 kohaselt oli laen antud tähtajaga kuus kuud. Leping oli sõlmitud 13.01.2014 ja seega laenu tagastamise tähtajaks oli 13.06.2014. Kuna selleks ajaks OÜ Eurowood

2-15-6482 (pankrotis) laenu ei tagastanud, siis on nõue sissenõutavaks muutunud ja põhivõlgnik on oma kohustusi rikkunud. Seega eeldused on täidetud ning võlausaldaja võib pöörduda nõudega käendajate vastu. Käendajate vastutuse piirangud VÕS § 145 lg 5 järgi kui võlausaldaja tegevuse tulemusena vähenevad käenduslepingu sõlmimise ajal olemas olnud ja käendatava nõude tagamiseks antud muud tagatised, väheneb käendaja vastutus tagatiste vähenemisele vastava summa võrra, kui võlausaldaja ei tõenda, et käendaja kahju on väiksem. VÕS § 149 lg 5 kohaselt kui käendatava kohustuse tagamiseks on põhivõlgniku vara suhtes seatud pandiõigus või kui võlausaldaja võib teostada põhivõlgniku vara suhtes seadusest tulenevat pandiõigust, võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel. Kostja II leidis, et tema vastutus peab vähenema tagatise väärtuse võrra. Nimelt laenulepingu p 2.2 kohaselt on lepingu tagatiseks antud puidutöötlemispink. Kohus aga leiab, et kostja 2 ei ole tõendanud, et hageja tegevuse tõttu oleks pingi maksumus vähenenud ja hageja oleks üldse pingi endale saanud või selle müügist raha saanud. Samuti on põhivõlgniku suhtes välja kuulutatud pankrot ning seega põhivõlgniku varast on moodustatud pankrotivara. Kostjad ei ole kohtule esitanud asjaolusid, et hageja nõue oli mingil määral pankrotimenetluses rahuldatud. Kohus leiab, et vastuväiteid nõude täitmise kohta peavad esitama käendajad, mitte hageja ei pea tõendama, kus on tagatis ja milline on tagatise saatus. Nendel põhjustel leiab kohus, et tagatise kokkulepe lepingus ei muuda antud juhul käendajate vastutust. Vastutuse piiramise seisukohalt on aga oluline see, et kostjad on nii omavahelistes suhetes on solidaarvõlgnikud kui ka suhetes võlgnikuga. VÕS § 150 alusel kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. Käenduslepingu p 5 alusel on AXX SXXi vastutus piiratud summaga 30 000 eurot ning SXX BXXi vastutus on piiratud 20 000 euroga vastavalt VÕS § 143 lg-le 2, mille kohaselt tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Kuigi antud juhul on käendajad osaühingu juhatuse liikmed ja selle kaudu on nende käendus seotud majandustegevusega, on antud juhul tegemist tarbijakäendusega ja VÕS § 143 lg 2 kuulub kohalda-misele. Kostjad AXX SXX ja SXX BXX on aga solidaarvõlgnikud, mis tähendab, et kui kohustuse täidab üks neist, ei saa teiselt enam kohustuse täitmist nõuda. Tegemist ei ole osavastutusega, mis moodustaks kokku 50 000 eurot, vaid käendajad võivad antud juhul maksimaalselt vastutada 30 000 euro ulatuses. Kusjuures SXX BXXi vastutus on veel omakorda piiratud 20 000 euroga. Kohus on seisukohal, et solidaarvastutus tähendab seda, et igalt solidaarvõlgnikult võib nõuda sama kohustuse täitmist ning võlausaldaja huvide kaitse seisneb selles, et tema võib nõuda kohustuste täitmist mitmelt isikult, kuid samas ulatuses ehk kui üks solidaarvõlgnikest maksta mingil põhjusel ei saa, siis on võlausaldajal veel isikuit, kelle poole nõudega pöörduda. Kui eeldada, et solidaarvõlgnike vastutuse piirmäärad tuleks liita, ei oleks solidaarvastutuse regulatsioonil mõtet, kuna see sarnaneks sel juhul osavõlgnike vastutusega. Kohus ei saa seega välja mõista kostjatelt solidaarselt 50 000 eurot, kuna nende vastutus on piiratud, maksimaalselt on võimalik välja mõista 30 000 eurot. Selles ulatuses rahuldabki kohus hagi. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab solidaarselt kostjatelt välja 30 000 eurot, kusjuures SXX BXXilt mitte suuremas summas kui 20 000 eurot.

2-15-6482 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 163 lg 1 alusel kagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et antud asjas tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Seega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.