M.D hagi Lyoness Eesti OÜ vastu lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, ülesütlemisele eelnenud olukorra taastamise, tüüptingimuse tühiseks tunnistamise ja varanimekirja esitamiseks kohustamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.01.2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse M.D määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Hageja (määruskaebuse esitaja): M.D (isikukood XXX, e-post: XXX) Kostja (vastustaja): Lyoness Eesti OÜ (registrikood 12383118), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Pukk (e-post: XXX) Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta M.D määruskaebus rahuldamata.
2.Harju Maakohtu 10.01.2017 määrus jätta muutmata, arvestades ka käesolevas määruses toodud põhjendusi.
3.Määruskaebusega seotud menetluskulud apellatsiooniastmes jätta M.D kanda. Rahuldada Lyoness Eesti OÜ taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja välja mõistmiseks osaliselt.
Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ja välja mõista määruskaebuse esitajalt M.D-lt vastustaja Lyoness Eesti OÜ kasuks menetluskulud õigusabile summas 180 eurot.
5.Jätta Lyoness Eesti OÜ taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata summas 454,40 eurot.
6.Määruskaebuse esitaja M.D on kohustatud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 1(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-9770
7.Määrus on edasikaevatav osas, milles vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).
8.Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (TsMS § 427 II lause).
9.Määruskaebuse Riigikohtule võib esitada 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.29.06.2015 esitas M.D (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse Lyoness Eesti OÜ (kostja) vastu lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, ülesütlemisele eelnenud olukorra taastamise ja avaliku vabandamise nõudes. Menetluse käigus täpsustas ja täiendas hageja hagi korduvalt.
2.Harju Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 21.07.2016 määrusega.
3.Kostja esitas Harju Maakohtule 30.08.2016 taotluse hagejalt menetluskulude katteks tagatise summas 3600 eurot andmiseks kohustamiseks.
4.Harju Maakohus rahuldas 06.09.2016 määrusega kostja taotluse hagejalt menetluskulude tagatise nõudmiseks osaliselt ja kohustas hagejat tasuma tagatise summas 1800 eurot kolme võrdse osamaksena summas 600 eurot 26.09.2016, 26.10.2016 ja 26.11.2016. Maakohus hoiatas hagejat, et tagatise tasumata jätmise korral jätab kohus hagi läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis eelnimetatud määruse 07.12.2016 kohtumäärusega muutmata.
5.Kuna tagatise osamaksete tasumise tähtajad määruskaebuse esitamisega möödusid, määras Harju Maakohus 09.12.2016 määrusega hagejale tagatise tasumiseks uued tähtajad kolme võrdse osamaksena summas 600 eurot hiljemalt 02.01.2017, 02.02.2017 ja 02.03.2017. Maakohus hoiatas hagejat, et tagatise tasumata jätmise korral jääb hagi läbi vaatamata. Hageja sai kohtumääruse kätte 09.12.2016.
6.01.01.2017 teatas hageja Harju Maakohtule, et on 27.12.2016 loovutanud oma nõude kostja vastu ning teavitanud sellest ka kostjat. Hageja palus hagejaks muuta nõude uus omanik ning hageja muuta kas kolmandaks isikuks hageja poolel või menetlusest eemaldada. Maakohtu määrus
7.Harju Maakohus jättis 10.01.2017 määrusega hageja hagi kostja vastu läbi vaatamata, lõpetas asja menetluse, jättis menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt riigituludesse riigilõivu summas 700 eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest ning menetluskulude tasumisega viivitamisel viivise tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Määruse põhjenduste kohaselt ei mõjuta TsMS § 210 lg 2 kohaselt nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) iseenesest asja menetlust. Lõige 3 sätestab, et õigusjärglane võib vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul astuda menetlusse poole õiguseelneja asemel; nõusolekuta võib õigusjärglane astuda menetlusse ja teda võib sinna kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel. Antud juhul on hageja asendamist taotlenud hageja (õiguseelneja), kuid taotluse selleks peaks esitama õigusjärglane. Seni kuni sellist taotlust pole esitatud ja kohtu poolt lahendatud, on hagejaks õiguseelneja s.o antud asjas M.D.
9.Kohus jätab hagi läbi vaatamata. TsMS § 197 sätestab, et kui hageja tähtaja jooksul menetluskulude katteks tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. Sama nähtub TsMS § 423 lg 1 p-st 12.
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-9770
10.Tagatise esimese osamakse tasumise viimane päev oli 02.01.2017 ning hageja oli tähtajast teadlik. Hageja ei ole esitanud tagatise osamakse tasumist tõendavat maksekorraldust ning ka kohus ei ole tuvastanud, et tagatise osamakse oleks makstud. Kostja on palunud jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja tagatist ei tasu. Tagatise määramise määruses (samuti hilisemas täiendava tähtaja andmise kirjas) on hagejat hoiatatud, et kui esimest osamakset ei tasuta, jääb hagi läbi vaatamata. Kuivõrd tagatis on maksmata, jääb hagi läbi vaatamata.
11.TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
12.TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
13.TsMS § 190 lg-st 4 nähtub, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 9 järgi tuleb tasumisega viivitamise korral tasuda seaduses sätestatud määras viivist. Kohus on andnud hagejale kaks korda menetlusabi – 20.11.2015 määrusega 50 eurose riigilõivu tasumiseks ning 01.07.2016 määrusega 650 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Kokku on hageja saanud menetlusabi seega summas 700 eurot, mis tuleb hagejal hüvitada riigituludesse. Summa tuleb hüvitada 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Määruskaebus
14.Hageja esitas Harju Maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub kohtumääruse tühistada ning saata asi tagasi esimese astme kohtule, määrates, et kohus peab andma sisulise võimaluse puuduste kõrvaldamiseks; alternatiivselt, kui määrust ei saa tühistada, vabastada hageja kõigi riigilõivude riigituludesse tasumise kohustusest.
15.Määruskaebuse kohaselt on maakohus teinud üllatusliku lahendi. Kohus pole välja selgitanud, milline oli nõude uue omaniku ja hageja tegelik tahe. Kui hageja esitas taotluse kolmanda isiku nimel, et see menetlusse saaks astuda on küsimus selles, kas hagejal oli selleks esindusõigus või mitte. Kui hagejal polnud esindusõigust, on tegemist kõrvaldatava puudusega.
16.Vastavalt RK lahendile nr 3-2-1-57-13 p 10 ei tohi õiguslik kvalifikatsioon tulla poolele üllatuslikult ning seadus näeb ette, et kui avaldus on esitatud puudustega, mida saab kõrvalda, peab kohus andma poolele puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Lisaks on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-129-16 p 19.2 leidnud, et õigusest ekslikus arusaamises olevale poolele tuleb õigust selgitada.
17.Seadus ei sätesta, et üksnes õigusjärglane peab esitama taotluse hageja vahetamiseks või menetlusse astumiseks. Seaduse kohaselt võib õigusjärglane vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul astuda menetlusse poole õiguseelneja asemel. Vastaspoole või õiguseelneja nõusolekuta võib õigusjärglane astuda menetlusse ja teda võib sinna kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel.
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-9770
18.Alternatiivselt saanuks kohus üllatusliku otsustuse tegemise vältimiseks juhtida hageja tähelepanu sellele, et taotluse peab esitama teine isik ehk nõude uus omanik ning andma puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
19.Kohus pole põhjendanud, miks ta TsMS § 190 lg 7 ei kohalda. RK lahendi nr 3-2-1-5610 p-s 9-10 on Riigikohus leidnud, et TsMS § 190 lg-s 7 sätestatu võimaldab kohtul esitatud asjaolude alusel otsustada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise üle. TsMS § 190 lg-s 7 ei sätestata ammendavat loetelu mõjuvatest põhjustest, mille esinemisel võib kohus ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul või vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Sättes nimetatud hinnangu andmine on kohtu diskretsiooniotsus, sest kohtul tuleb kaaluda, kas isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse kergendamiseks on mõjuv põhjus või mitte
20.Hageja arvates tuleks tema suhtes seda sätet kohaldada, kui läbivaatamata jätmine peaks jõusse jääma, sest hageja on pankrotis olev isik, kes elatub erinevatest sotsiaaltoetustest. Hagejal puuduvad vara ja vahendid taolise riigilõivu tasumiseks ning tema suhtes oleks ülekohtune see riigilõiv talt välja mõista, kui ka hagi peaks jääma läbi vaatamata. Menetluse edasine käik
21.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning edastas kostjale seisukoha saamiseks.
22.Kostja seisukoha kohaselt on määruskaebus alusetu ja tuleb rahuldamata jätta. Menetluskulude tagatise tasumise nõue jõustus 07.12.2016 Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärusega, mis toimetati hagejale kätte 09.12.2016. Hageja ei esitanud kohtule taotlust tähtaja (02.01.2017) pikendamiseks. Hagi läbivaatamata jätmisel juhindus kohus õigesti TsMS §-ist 197 ja § 423 lg 1 p-st 12 ning kostja 30.08.2016 taotlusest. Hageja väited 10.01.2017 kohtumääruse üllatuslikkuse ja kohtu puuduliku selgitamiskohustuse täitmise kohta on valed. Kohus on hoiatanud hagejat tagatise tasumata jätmise tagajärgedest (s.o hagi läbivaatamata jätmisest) 06.09.2016 kohtumääruses ja 09.12.2016 kirjas. Hageja määruskaebuse põhjendused, mis puudutavad hagi esemeks olnud nõuete loovutamist ning hageja taotlust määrata enda asemele menetlusse nõuete omandaja, ei põhjenda määruskaebuse eset. Määruskaebuses analüüsitud hüpoteetilised stsenaariumid ei ole asjakohased ega võimalda vastamist.
23.Hageja eesmärk nõuete loovutamise juures oli vabaneda menetluskulude tagatise tasumise kohustusest. Käesoleva tsiviilasja esemeks olevad nõuded ei ole ilmselt kehtivalt loovutatavad. Hageja ja kostja vahelise lepingu ühe punkti tühisuse tuvastamise nõue, lepingu kehtivuse tuvastamise ja olukorra taastamise nõuded on seotud hageja isikuga ega ole loovutatavad (VÕS § 164 lg 1 2. lause). Juhul, kui üks või mõni hageja nõuetest oleks kehtivalt loovutatud, siis kostja ei annaks TsMS § 210 lõikes 3 nimetatud nõusolekut omandaja astumiseks menetlusse hageja asemel. Kokkuvõttes ei muutuks menetluskulude tagatise nõude aluseks olevad asjaolud.
24.Isegi kui kohus oleks hagejale selgitanud, et nõude loovutamine menetluse kestel ei mõjuta tema osalemist menetluses hagejana, ei oleks see muutnud menetluskulude tagatise tasumata jätmise tagajärge (TsMS § 210 lg 2). Kohus peab lahendama asja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (TsMS § 2). Hageja taotluse lahendamine olukorras, kus menetluskulude tagatis oli tasumata, ei oleks kõrvaldanud hagi läbivaatamata jätmise aluse esinemist, seega polnud see vajalik ega otstarbekas.
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-9770
25.Määruskaebuses tugineb hageja sellele, et kohus oleks pidanud menetluskulude jaotuses kohaldama TsMS § 190 lõiget 7 ning vabastama hageja menetluskulude tasumise kohustusest. TsMS § 190 lg 7 kohaldamine on diskretsiooniotsus, sest kohtul tuleb kaaluda, kas isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse kergendamiseks on mõjuv põhjus või mitte (3-2-1-56-10 p 10). Kohus võib võtta arvesse isiku sissetulekut, töövõimet jms. 10.01.2017 määruses on kohus kaalunud hageja majanduslikku olukorda hageja poolt esitatud ja kohtu poolt kogutud tõendite pinnalt. Ei esine asjaolusid, mis õigustaks hageja vabastamist menetluskulude tasumise kohustusest TsMS § 190 lg 7 alusel. Kohus mõistis õigesti hagejalt välja menetluskuludena riigilõivu 700 eurot riigituludesse.
26.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
27.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vaidlustatud määrust tuleb täiendada osas, mis seondub hagejalt riigilõivude riigituludesse väljamõistmisega (p 3438). Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
28.Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus on teinud üllatusliku lahendi ning oleks pidanud välja selgitama hageja kui nõude loovutaja ja nõude uue omaniku tegeliku tahte.
29.Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus hagejale nii menetluskulude tagatise andmiseks kohustamise 06.09.2016 määruses kui ka 09.12.2016 määruses, millega pikendas menetluskulude tagatise osamaksete tasumise tähtaegasid, selgitanud tagatise tähtaegselt tasumata jätmise tagajärjena hagi läbi vaatamata jätmist (II kd, tlk 24 pöördel, tlk 108). Nimetatud määrused on asja materjalidest nähtuvalt hagejale kätte toimetatud (II kd, tlk 26 ja tlk 109). Eeltoodust tulenevalt ei saanud hagejale hagi läbi vaatamata jätmine tulla üllatusena.
30.TsMS § 197 II lause sätestab üheselt, et kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. Kostja on vastava taotluse esitanud vastuses hagiavaldusele (II kd, tlk 3). Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et maakohtule oleks esitatud tagatise esimese osamakse tasumiseks määratud tähtaja pikendamise taotlust. Seega võis maakohus tagatise esimene osamakse tähtaegselt tasumata jätmise tõttu jätta hagi läbi vaatamata.
31.Asjaolu, et hageja loovutas nõude enne tagatise esimese osamakse tähtaja saabumist, ei muuda maakohtu määrust tühiseks, kuna hageja oli tasumise tähtajast teadlik ja pidi kohustuse täitmata jätmisest tulenevatest tagajärgedest aru saama. Tagatise osamakse tasumata jätmisest tingitud riske kandis hageja, olenemata sellest, et nõue oli loovutatud, kuna TsMS § 210 lg 2 kohaselt ei mõjuta vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) iseenesest asja menetlust. Arvestades eeltoodut ei olnud maakohtul ka kohustust nõude loovutaja ja uue omaniku tegeliku tahte väljaselgitamiseks.
32.Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus oleks temalt riigilõivude riigituludesse väljamõistmisel pidanud kohaldama TsMS § 190 lg 7 ning hageja,
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-9770 arvestades tema majanduslikku seisundit, riigilõivude tasumise kohustusest vabastama. Määruskaebuse esitaja on mõjuva põhjusena välja toonud, et on pankrotis olev isik, kes elatub erinevatest sotsiaaltoetustest ning tal puuduvad vara ja vahendid riigilõivude tasumiseks. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja suhtes käimas kohustustest vabastamise menetlus (II kd, tlk 136 pöördel).
33.Kuigi määruskaebuse esitaja on õigesti viidanud, et vaidlustatud määrus ei kajasta põhjendusi, miks maakohus ei ole hageja suhtes kohaldanud TsMS § 190 lg 7, ei anna see menetlusõigusnormi rikkumine maakohtu määruse tühistamiseks alust, kuna lõppjärelduses on maakohtu määrus ringkonnakohtu hinnangul õige. Ka nähtub tsiviilasja materjalidest, et maakohus on oma otsustust riigilõivude osas põhjendanud 24.01.2017 määruses, millega jättis määruskaebusega esitatud menetlusabi taotluse rahuldamata.
34.TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus käesoleva paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, mh kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.
35.Riigikohtu lahendi nr 3-2-156-10 kohaselt on TsMS § 190 lg 7 kohaldamine kohtu diskretsioonotsus ning kohtul tuleb kaaluda, kas isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse kergendamiseks on mõjuv põhjus või mitte (p 10).
36.Hageja poolt 24.09.2016 esitatud majandusliku seisundi teatise kohaselt moodustavad tema sissetulekud sotsiaaltoetustest eluruumi kulude katmiseks koos kommunaalkuludega summas 300 eurot, mis tasutakse otse üürileandjale ja 130 eurost toimetulekuks, millest on maha arvatud töötasud kahe ettevõtte peale 40-50 eurot kuus. Eluasemekulud moodustavad 300 eurot, mis makstakse otse üürileandjale, kulutused toidule moodustavad 130 eurot (II kd, tlk 42-43).
37.Hageja 28.03.2016-28.09.2016 pangakonto väljavõtetest (II kd, tlk 53) nähtuvalt on kohalikult omavalitsuselt saadud toetused edasi kantud hageja kasutuses oleva eluruumi asukohaga Spordi 11-211, Tallinn renditasuna Televisioonimeedia OÜ-le, kes on kohtule esitatud lepingu kohaselt üürileandjaks perioodil 15.06.2016-30.06.2017 (II kd, tlk 91) ning Lyoness Europe AG-le. Sealjuures nähtub, et renditasu maksed sõltuvad toetuse suurusest ega ole konstantsed, ülekanded välisriigi äriühingule ei sisalda selgitusi. Pangakonto väljavõtetest ei nähtu kulutusi toidule.
38.Võttes aluseks hageja poolt esitatud majandusliku seisundi teatises toodud andmed, mille kohaselt hüvitatakse hageja elukohaga seotud kulud summas 300 eurot otse toetuse andja poolt rendileandjale ning toidukulud moodustavad 130 eurot, saab pangakonto väljavõtetest järeldada, et hageja pole toetusi sihtotstarbeliselt kasutanud. Kui hagejal puudub vajadus toetuste sihtotstarbeliseks kasutamiseks, viitab see asjaolule, et hagejal võib olla varjatud sissetulekuid, mille arvel oma elamiskulusid tasuda. Kohtu hinnangul on alust kahelda hageja esitatud väidetes oma majandusliku seisundi kohta ning selles, et ta elatub peamiselt sotsiaaltoetustest ja vajab riigipoolset abi riigilõivude tasumiseks. Kaudselt kinnitab seda ka hageja enda ettepanek maakohtule vähendada kostja poolt esialgselt nõutud menetluskulude tagatist ning määrata selle tasumine osade kaupa (II kd, tlk 19). Alust kahelda hageja poolt kohtule esitatud andmete õigsuses annab täiendavalt asjaolu, et hageja on üüritud eluruumi oma elukohana märkinud vaid ühes menetlusdokumendis (II kd, tlk 42) ning peamiselt oma elukohana märkinud XXX (I kd, tlk 2, 97, 104, 158, II kd tlk 13, 29, 86, 111). Eelnevast tulenevalt on kohtul alust kahelda hageja poolt oma menetlusõiguste heauskses kasutamises. Arvestades hageja poolt menetluses esitatud vastuolulisi andmeid nii oma elukoha kui ka majandusliku seisundi kohta, puuduvad kohtu hinnangul mõjuvad 6(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-9770 põhjused hageja vabastamiseks riigilõivude riigituludesse väljamõistmisest osaliselt või täies ulatuses.
39.Käesolev määrus ei ole edasikaevatav osas, mis puudutab hagi läbi vaatamata jätmist (TsMS § 427 II lause).
40.Käesolev määrus on edasikaevatav osas, milles maakohtu määrus jääb muutmata osas, milles maakohus mõistis hagejalt riigituludesse välja riigilõivu summas 700 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulud
41.TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud hageja kanda.
42.Ringkonnakohus määras menetlusosalistele tähtajad kohtule menetluskulude nimekirjade ja nendele vastuväide esitamiseks. Kostja esitas 03.05.2017 ringkonnakohtule taotluse määrata kindlaks kostjale määruskaebusmenetluses hüvitatavad menetluskulud summas 528,67 eurot, millele lisandub käibemaks 105,73 eurot ja kohustada hagejat tasuma kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Taotluse kohaselt on kõik menetluskulud kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kostjale on osutatud õigusabi kokku 4 h ja 04 minuti ulatuses 20.04.2017 materjalide analüüsiks, määruskaebusele vastuse koostamiseks ja esitamiseks kohtule. Õigusabi tunnihind ilma käibemaksuta on 130 eurot.
43.Hageja esitas kostja menetluskulude nimekirjale vastuväited ning leidis, et need on põhjendamatult kõrged. Riigikohtu praktika kohaselt on mõistlikuks peetud tunnitasu 120 eurot. Kuna kostja on käibemaksukohustuslane, puudub tal õigus selle hüvitamisele. Hageja määruskaebusega seonduvat materjali ei olnud palju. Kostja on esindajat vahetanud. Seejuures pole esindaja vahetamist põhjendatud ning asja keerukus ei eelda mitme esindaja kasutamist. Eelneva materjali tervikuna läbitöötamise vajadus pole nõutav, kuna tegemist on hagi läbi vaatamata jätmisega. Kostja ajakulu tuleks vähendada 1,5 h peale ning tunnitasu määra 120 eurole ilma käibemaksuta. Kostja eeldatavad mõistlikud menetlusega seotud kulud peaksid olema 180 eurot koos käibemaksuga (120 eurot x1,5h).
44.Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.
45.TsMS § 175 lg 1 1. lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
46.Ringkonnakohus nõustub hagejaga ning leiab, et kostja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi mõistlik ja põhjendatud tunnihind, arvestades vaidluse kestust, keerukust ja tõendite hulka ning Riigikohtu praktikat (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-192-13, 3-2-1-115-13, 3-2-1-145-13) on 120 eurot.
47.TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eelnimetatud kinnitust kostja taotlus ei sisalda. Ringkonnakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel tulenevalt hagita menetluse uurimisprintsiibist (TsMS § 477 lg 7) kindlaks teinud, et kostja on registreeritud käibemaksukohustuslasena (II kd, tlk 161), mistõttu puudub 7(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-9770 seadusest tulenev alus kostjale käibemaksu hüvitamiseks. Kostjale osutatud õigusabi mõistlikuks ja põhjendatud tunnihinnaks tuleb eeltoodust tulenevalt lugeda 120 eurot ilma käibemaksuta.
48.Ringkonnakohus nõustub hageja vastuväidetega ka osas, mis puudutab määruskaebusmenetluses kostjale õigusabi osutamiseks kulunud aega ja leiab, et mõistlikuks ja põhjendatuks tuleb pidada ning hüvitada ajakulu ainult seoses vaidlustatud määruse, sellele esitatud määruskaebusega tutvumisele ning vastuse koostamisel kuulunud aja osas, so kokku 1 h ja 30 minutit. Muus osas ei pea ringkonnakohus kostjale osutatud õigusabi ajakulu hüvitamist põhjendatuks, kuna kostja uuel lepingulisel esindajal puudus vajadus tsiviilasja varasemate materjalidega tutvumiseks.
49.Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus kindlaks ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud (kulud õigusabile ilma käibemaksuta) summas 180 eurot (1,5 h x 120 eurot). Kostja taotlus menetluskulude hüvitamiseks jääb rahuldamata summas 454,40 eurot.
50.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on esitanud vastava taotluse 03.05.2017 menetlusdokumendis.
51.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
52.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav Iko Nõmm kohtunik kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.