Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Määruse tegemise aeg ja koht
29. detsember 2006.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-14492
Tsiviilasi
RR’i kaebus Harju tööpiirkonna kohtutäitur VK vastusele (otsusele) täiteasjas .
Menetlusosalised ja nende
avaldaja RR asjast puudutatud isik, Harju tööpiirkonna kohtutäitur VK asjast puudutatud isik, sissenõudja KÜ asjast puudutatud isiku, sissenõudja KÜ seaduslik esindaja, juhatuse liige SŠ , lepinguline esindaja vandeadvokaat AK
esindajad
Istungi toimumise aeg
Istungil osalenud isikud
avaldaja RR
Rahuldada kaebus osalisel. Jätta rahuldamata kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Rahuldada kaebus kohtutäituri otsuse (kohtutäituri .a. vastus täiteasjas .a. riiklikust pensionist kinnipidamise akti kohta) peale. Muuta Harju tööpiirkonna kohtutäitur VK menetluses olevas täiteasjas , .a. riiklikust pensionist kinnipidamise aktis määratud igakuine pensionist kinnipidamine 50 %, kinnipeetava summa suuruse osas ja määrata igakuiseks pensionist kinnipeetavaks summaks 350 krooni (kolmsada viiskümmend krooni) kuni võlgnevuse kustutamiseni. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Esitatud asjaolud .a. esitas avaldaja RR Harju Maakohtule kaebuse Harju tööpiirkonna kohtutäitur VK tegevuse ja .a. kaebustaotluse vastuse (otsuse) peale täiteasjas . Kohtutäitur V. K keeldus avaldaja
kaebustaotlust rahuldamast Kohtutäituri vastuses on märgitud, et see on vastus avaldaja kaebustaotlusele. Seega on kohtutäituri vastuse näol sisuliselt tegemist kohtutäituri otsusega R R kaebuse kohta, mille peale võib TSM § 218 lg. 1 järgi esitada kaebuse maakohtule. Avaldaja on esitanud kaebuse kohtutäituri VK tegevuse peale TSM § 21 alusel, et kohtutäitur ei või alustada täitemenetlust enne kui, sissenõudja on omapoolsed kohustused võlgniku suhtes täitnud, kui täitemenetlus sõltub sissenõudja samaaegsest täitmisest võlgnikule. Avaldaja väitel on sissenõudja muutnud tema elutingimused katastroofiliselt raskeks ( korterist on välja lülitatud vesi ja küte). Avaldaja on esitanud sissenõudja vastu kohtusse hagi tema õiguste rikkumise lõpetamiseks (tsiviilasi nr. ) ja nimetatud asjas hagi tagamise määrusega kohus on kohustanud sissenõudja täitma oma kohustused RR ees. Kohtutäitur keeldus hagi tagamise määrust vastu võtma. Samuti oli avaldaja tasunud sissenõudjale 2 kuud võlanõude makseid. Avaldaja kaebuse järgi on kohtutäitur teinud .a. riiklikust pensionist kinnipidamise akti, mille alusel peetakse avaldaja pensionist igakuiselt kinni 50 % ja seetõttu saab avaldaja igakuiselt vaid 1034 krooni pensioni, mis on tema kogu sissetulek ning millest ei jätku elamiseks ja tavapäraseks toimetulekuks. Avaldaja on 66 aastane üksik südamehaige pensionär, kes vajab lisaks ka pidevalt ravimeid. Avaldaja on esitanud alternatiivsed taotlused ja palub tunnistada tema pensionist 50 % kinnipidamine lubamatuks ja peatada täitemenetlus kuni sissenõudja on oma kohustused täitnud või pikendada täitmise aega kuni on jõustunud kohtulahend kahju hüvitamise nõudes või vähendada arestitud pensioni summat ja lubada tasuda 200 krooni kuus. Asjast puudutatud isikute kirjalikud seisukohad Asjast puudutatud isik kohtutäitur VK on esitanud avaldajale .a. vastuse täiteasjas , mille järgi sissenõudja KÜ .a. avalduse alusel on algatatud .a. täitemenetlus Tallinna Linnakohtu .a. otsuse tsiviilasjas nr. täitmiseks summas 11 176 krooni, millele lisanduvad täitekulud. Kohtutäitur on selgitanud, et tal ei ole õigust peatada täitemenetlust võlgniku avalduse alusel. Ühe võimalusena on kohtutäitur soovitanud sõlmida koos sissenõudjaga võlgnevuse tasumise maksegraafik, milleks peab olema mõlema nõusolek. Samuti ei ole kohtutäituril õigust vabastada pensioni arestist ilma sissenõudja nõusolekuta. Kohtule antud asjas kohtutäitur vastuväiteid esitanud ei ole. Asjast huvitatud isik sissenõudja KÜ esindaja vandeadvokaat AK ei nõustu avaldaja esitatud menetlusdokumentidega, kuna ei ole esitatud masina- või arvutikirjas. Kaebuse esitaja ei ole kaebuse esitamisel kohtutäituri tegevuse peale kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, mida tähtaja möödumise tõttu ei saa enam rakendada ning tuginedes lg. 1 ja 428 lg. 1 sätestatule palub lõpetada menetlus otsust tegemata. Asjast huvitatud isik sissenõudja KÜ esindaja palub asja arutada ilma esindaja osavõtuta. Kohtu põhjendused Avaldaja RR on oma avalduses esitanud kaks kaebust; esiteks kaebus kohtutäituri tegevuse peale ja teiseks, kaebus kohtutäituri otsuse (kohtutäituri .a. vastus täiteasjas .a. riiklikust pensionist kinnipidamise akti kohta ) peale (tlk. 66-67, 76). Mis puutub kaebuse esitaja kaebust kohtutäituri tegevuse peale, siis siin on kaebuse esitaja silmas pidanud kohtutäituri tegevust seoses täitemenetluse algatamisega olukorras, kus sissenõudjal KÜ-l olid hagi tagamise korras täita samaaegselt oma kohustused võlgniku suhtes ja võlgnik oli juba asunud oma võlgnevust kustutama, mistõttu kohtutäitur pidanuks keelduma täitemenetluse algatamisest. Kaebuse esitaja väitel on kohtutäitur toiminud tema suhtes vääralt ja lähtunud ainult sissenõudja huvidest. Kohus leiab, et antud kaebuse osas tuleb nõustuda asjast huvitatud isiku sissenõudja KÜ esindaja esitatud vastuväitega, et kaebuse esitamisel kohtutäituri
tegevuse peale tuleb kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, mida tähtaja möödumise tõttu ei saa enam rakendada. Seega kohus jätab avaldaja kaebuse rahuldamata osas, mis on suunatud kohtutäituri tegevuse peale. Avaldaja esitatud kaebuse teine osa on kaebus kohtutäituri otsuse (kohtutäituri .a. vastus täiteasjas .a. riiklikust pensionist kinnipidamise akti kohta ) peale. .a. tegi kohtutäitur Veiko Kaasik riiklikust pensionist kinnipidamise akti täiteasjas , milles võla kokku 14 611 krooni ( nõude jääk 10 776 krooni pluss kohtutäituri kulud 3 835 krooni (koos KM 18 %) , millega pidas kinni võlgniku RR pensionist kinni 50 % kuni nõude rahuldamiseni, mis tõttu RR saab peale seda igakuiselt kätte pensioni 1034 krooni ja mis ei võimalda tal enam toime tulla. Esitatud kaebuse järgi jääb talle tihti kuus järgi toidu raha alla 100 (üks sada) krooni, mistõttu on ta pandud äärmiselt raskesse olukorda. RR menetlusabi taotluse kohaselt on tema eluaseme kulud orienteeruvalt 400 -980 krooni kuus ( 2-toaline korter). Igasugune muud vara puudub. Samuti ei ole tal perekonda ega sugulasi, kellele toetuda. . riigieelarve seaduse § 3 (6) kohaselt toimetuleku määr on 750 krooni kuus vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 22 lõikele 1.1. SHS § 22 lg. kohaselt toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse peale eluruumi alaliste kulude mahaarvamist minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Seega kohus leiab, et avaldaja kaebus tema pensionist liigselt suure osa kinnipidamine on põhjendatud ja talle jääb peale pensionist 50 % kinnipidamist kätte 1034 krooni, millest tuleb tasuda eluruumi alalised kulud, mis on orienteeruvalt 400-980 krooni ning peale seda avaldajale enda tarbimiskuludeks praktiliselt raha enam ei jää. Seega on kohtutäituri poolt kinnipeetav pensionimäär liiga kõrge ja seda tuleb vähendada. Avaldaja on ka ise märkinud, et ta suudaks igakuiselt tasuda sissenõudjale 200 krooni kuus ja äärmisel juhul ka veidi rohkem, kuid maksimumsumma, mida ta suudaks suvekuudel tasuda on 500 krooni. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et avaldaja kaebus kohtutäituri otsuse (kohtutäituri .a. vastus täiteasjas .a. riiklikust pensionist kinnipidamise akti kohta) peale on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning kohtutäituri .a. riiklikust pensionist kinnipidamise akti tuleb muuta kinnipeetava summa osas ja määrata igakuiseks pensionist kinnipeetavaks summaks 350 krooni kuni võlgnevuse kustutamiseni. Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.