VV hagi OÜ ESTROSS vastu kahju hüvitise 100 000 euro väljamõistmiseks ja OÜ ESTROSS vastuhagi VV vastu kahju hüvitise 14 487,24 euro ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.10.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ
ESTROSS
apellatsioonkaebus vastuapellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
apellatsioonkaebuse hind 77 326, 29 eurot vastuapellatsioonkaebuse hind 38 327,17 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: VV (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Riho Viik
ja
VV
Kostja: OÜ ESTROSS (registrikood 10432580), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik Kohtuistungi toimumise aeg
10.04.2017, avalik kohtuistung
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 31.10.2016 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta kohtuotsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.VV (hageja) esitas 07.03.2013 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus OÜ-lt ESTROSS (kostja) välja mõista 100 000 eurot.
2.Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt esitas hageja 10.03.2010 kostjale avalduse sooviga lahkuda kostja aktsionäride hulgast tingimusel, et talle hüvitatakse 990 aktsia maksumus. 10.03.2010 võttis kostja üldkoosolek vastu otsuse, mille kohaselt otsustati hagejale võõrandada 50% kostjale kuuluvast mõttelisest osast Paljassaare teel asuvast laohoonest ja 50% kostja laos asuvate laeva tagavaraosade ja seadmete koguhulgast. Kostja 06.07.2010 aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul otsustati kinnitada aktsionäride 10.03.2010 erakorralisel üldkoosolekul vastuvõetud otsused, millega rahuldati hageja avaldus sooviga lahkuda kostja aktsionäride hulgast ning otsustati hagejale tühistatud aktsiad (kanne äriregistris 29.06.2010) hüvitada. Kostja ei ole üldkoosolekute otsuseid täitnud ega aktsiate väärtust hagejale hüvitanud. Hageja hindab kostja poolt temale üldkoosolekute otsuste täitmatajätmisega tekitatud varalise kahju suuruseks 100 000 eurot, mis vastab 50% laohoone ja laos asuvate tagavaraosade väärtusele. Kostja on jätnud hagejale tahtlikult vara üle andmata. Kostjal ei olnud sisulisi takistusi oma laos erikontrolli teostamiseks, sest kolmest erikontrolli liikmest kaks on kostja töötajad. Hageja oli valmis erikontrolli läbiviimises osalema, kuid kostja ega erikontrolli komisjoni liikmed ei ole hagejat teavitanud komisjoni kokkukutsumisest, töö teostamisest vms. Eestist eemal viibimise ajaks andis hageja volituse ennast esindada kolmandale isikule. Hageja on esitanud rahalise kahjunõude seetõttu, et kostja on talle teatanud, et osa varast on praeguseks realiseeritud ning poolt ladu ta ei loovuta. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ei saa kostjalt nõuda aktsiate eest rahalist hüvitist, kuna aktsiate väärtus otsustati kompenseerida mitterahaliselt. Kinnisvara omandiõigust üleandmist puudutavas osas on otsused tühised. Hagejale 990 aktsia hüvitamise aluseks pidi olema kostja erikontrolli komisjoni akt. Hageja oli teadlik erikontrolli komisjoni töö algusest, kuid hoidus erikontrolli teostamisest kõrvale, mistõttu erikontrolli komisjoni töö nurjus. Seega on hageja ise endale kahju tekitanud. Hagejale kuulunud 990 aktsiat olid kaotanud oma väärtuse, mistõttu aktsionäride üldkoosolek kustutas need aktsiad ja vähendas aktsiakapitali. Vastuhagi ja selle põhjendused
4.29.02.2016 esitas kostja vastuhagi, milles palus mõista hagejalt välja hüvitise summas 14 487,24 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Vastuhagi kohaselt oli hageja valduses ja kasutuses kostjale kuuluv mootorsõiduk Ford Ranger 2.5, riikliku registreerimismärgiga XXXXXX, mida ta ei ole tagastanud. Hageja viis 2012. a vaidlusaluse sõiduki Vene Föderatsiooni
territooriumile. 28.08.2013 tegi Kingissepa Linnakohus kohtumääruse kohtuasjas nr 5261/2013, millega otsustati sõiduk konfiskeerida. Kuna sõiduk konfiskeeriti Venemaa Föderatsiooni poolt, siis kustutati see Eesti Vabariigi liiklusregistrist 07.11.2014. Sõiduki maksumus oli konfiskeerimise hetkel 14 487,24 eurot. Seega on kostja hageja õigusvastase tegevuse tulemusel jäänud ilma sõiduki omandist, mille tagajärjel on kostjale tekkinud varaline kahju 14 487,24 eurot. Vastuväited vastuhagile
5.Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei ole sõidukit hagejale kasutada andnud, vaid sõiduk anti rendile OÜ-le Savus. Sõidukit kasutas OÜ Savus poolt hageja. Seega on hagi esitatud vale isiku vastu. Lisaks on hageja sõiduki ja võtmed üle andnud kostja volitatud esindajale ST-le. Kostjal oli kaks päeva pärast sõiduki kättesaamist võimalik see Vene Föderatsioonist välja viia. Miks kostja seda ei teinud, pole hagejale teada. Seega viis sõiduki konfiskeerimiseni kostja enda tegevusetus. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas 31.10.2016 otsusega hagiavalduse osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitise summas 61 672,83 eurot. Vastuhagi jättis maakohus rahuldamata. Maakohus jättis hagimenetluse menetluskulud 61,6% ulatuses kostja kanda ja 38,4% ulatuses hageja kanda. Vastuhagi menetluskulud jättis maakohus tervikuna kostja kanda.
7.Hageja 10.03.2010 avaldusega on tõendatud, et hageja esitas kostjale avalduse, mille kohaselt soovis ta lahkuda kostja aktsionäride hulgast ja taotles talle kuuluvate nimeliste aktsiate maksumuse hüvitamist mitterahaliselt, proportsionaalselt tema osaga aktsiakapitalis selliselt, et anda tema omandisse pool mõttelisest osast Paljassaare teel asuvast laohoonest ning laos asuvatest laeva tagavaraosadest ja teistest kostja seadmetest. Kostja üldkoosoleku protokolliga on tõendatud, et kostja aktsionäride erakorraline üldkoosolek võttis 10.03.2010 vastu otsused, mille kohaselt rahuldati hageja avaldus aktsionäride koosseisust lahkumise kohta ning otsustati võõrandada hagejale 1⁄2 kostjale kuuluvast mõttelisest osast Paljassaare teel asuvast laohoonest ja 1⁄2 kostja laos asuvate laeva tagavaraosade ja seadmete koguhulgast. Samal koosolekul otsustati vähendada kostja aktsiakapitali 990 000 krooni võrra ning tühistada hagejale kuulunud 990 aktsiat. Kostja 06.07.2010 üldkoosoleku protokolliga on tõendatud, et kostja aktsionäride erakorraline üldkoosolek võttis vastu otsuse kinnitada 10.03.2010 erakorralisel koosolekul vastuvõetud eelmärgitud otsused.
8.10.03.2010 otsusest nähtuvalt tuli kostja laos asuvate laeva tagavaraosade ja seadmete koguhulgast 1⁄2 üleandmisel lähtuda kostja 04.03.2009 aktsionäride üldkoosoleku poolt kinnitatud erikontrolli komisjoni aktiga kostja laos tuvastatud asjade hulgast. 04.03.2009 aktsionäride erakorralise üldkoosoleku protokolliga on tõendatud, et erikontroll otsustati läbi viia komisjoni poolt koosseisus AG - komisjoni esimees, AS – komisjoni liige ja hageja – komisjoni liige. 27.03.2009 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-08-82213 nähtuvalt eelnes antud aktsionäride üldkoosoleku otsusele hageja erikontrolli läbiviimise avalduse läbi vaatamata jätmine, mis põhines muuhulgas hageja ja kostja poolt 12.02.2009 allkirjastatud memorandumil, millega otsustati korraldada kostja aktsionäride üldkoosolek ja viia läbi kostjas erikontroll kohtuväliselt.
9.Pooltel ei ole vaidlust selles, et erikontrolli kostja laovarude kindlakstegemiseks läbi ei viidud. Kostja juhatuse liige ja erikomisjoni esimees AG andis vande all ütlusi selle kohta,
et hageja ei nõudnud kostjalt 10.03.2010 koosoleku otsuse p 3 täitmist, et erikomisjoni liikmed kutsuti kokku umbes kaks kuud pärast erikomisjoni loomist, et hagejale saadeti kahel korral kutse kodusele aadressile, kuid kutsed tulid tagasi, et erikomisjon ei alustanudki tööd seetõttu, et hageja ei ilmunud erikomisjoni tööst osa võtma, et hageja ei käinud 2010 kuni 2012 laos ja et hageja tuli lattu umbes aasta tagasi ja hakkas laos asju pildistama. Kostja esindaja ütluste kohaselt ei teadnud ta, et hageja oli volitanud kedagi ennast komisjoni töös esindama ning väitis, et kaheliikmelise komisjoni tööl ei olnud mõtet, kuna hageja oleks seda saanud vaidlustada. Tunnistaja GL andis ütlusi selle kohta, et hageja volitas tunnistajat tegema lao inventuuri, et tunnistaja käis laos, kuid laohoidja NN ei lubanud tal inventuuri teha, et laohoidja NN helistas tunnistaja juuresolekul juhtkonnale (AG-le) ning põhjendas tunnistajale oma keeldumist tunnistajat lattu lubada juhtkonna korraldusega. Tunnistaja AS, kes oli erikontrolli komisjoni liikmeks, andis ütlusi selle kohta, et komisjon pidi kõik laos olevad detailid üle vaatama ja pooleks jagama, kuid hageja ei ilmunud kindlaks määratud kuupäeval komisjoni tööst osa võtma, mistõttu komisjon oma tööd ei alustanudki, et tema juurde ei ilmunud ükski isik, kellel oleks olnud hagejalt volitus komisjoni töös osalemiseks, et tunnistaja ei saatnud hagejale kutset komisjoni töös osalemiseks, kuid see oli igal hetkel valmis oma tööd tegema, et laohoidja NN allus AG-le ning, et hagejal oli võimalus ilmuda lattu ja sealt helistada, misjärel oleks komisjon saanud oma tööd alustada.
10.Võttes arvesse hageja avaldust talle kuulunud aktsiatest loobumise kohta tingimusel, et nende väärtus hüvitatakse kostja varaga pooles ulatuses, kohtule esitatud avaldust tsiviilasjas nr 2-08-82213 kostjas erikontrolli läbiviimiseks, tunnistaja GL ütlusi selle kohta, et ta läks kostja lattu hageja nimel kostja laovarude inventuuri läbi viima, kuid kostja juhatuse korraldusel keelati tal lattu sisenemine, kriminaalasja nr 10230116512 algatamist eesmärgiga saada kostja laost kätte varuosi väärtuses 650 000 krooni, AG ütlustest, mille kohaselt tuli hageja kostja lattu varusid pildistama, asus kohus seisukohale, et hagejal oli pikka aega huvi saada kostjalt kätte tema osalusele vastavas väärtuses laos asuvaid varusid – laevade tagavaraosi ja muid seadmeid. Seetõttu on eelnimetatud tõenditega vastuolus ega ole usutavad kostja seadusliku esindaja AG ja tunnistaja AS ütlused selle kohta, et hageja ei olnud huvitatud erikontrolli tööst ega soovinud komisjoni töös osaleda, mistõttu jäi erikontroll läbi viimata. Põhjendatud on hageja väide selle kohta, et erikontrolli läbiviimiseks moodustatud komisjon oleks ka hageja puudumisel kaheliikmelisena saanud erikontrolli läbi viia. Seega asus kohus seisukohale, et erikontroll laovarude väljaselgitamiseks jäi läbi viimata kostja tegevusetuse tõttu. Kohus leidis, et kuivõrd kostja aktsiakapitali vähendamise ja ümberkujundamise otsused järgnesid otsusele, millega rahuldati hageja avaldus aktsionäride hulgast lahkumise ja aktsiate eest hüvitise maksmise kohta, siis ei välista hageja nõude esitamist asjaolu, et hageja ei olnud oma nõuet Ametlikes Teadaannetes ettenähtud tähtaegadel kostjale korduvalt esitanud. Kostja oli hageja nõudest teadlik enne teadete avaldamist ja aktsionäride üldkoosolekul vastuvõetud otsustes oli kindlaksmääratud hagejale mitterahalise hüvitise üleandmise viis.
11.Kuna erikontroll jäi läbi viimata ja hagejale mitterahaline hüvitis välja maksmata kostja tegevusetuse tõttu, on kostja oma aktsionäride üldkoosoleku otsusest tulenevat kohustust rikkunud. VÕS § 101 lg 1 p 3 ja VÕS § 115 lg 1 tulenevalt võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kohus määras hagejale kuulunud 990 kostja nimelise aktsia väärtuse ehk hariliku müügihinna ja hagejale kuulunud kostja aktsiate eest saadava õiglase hüvitise kindlaksmääramiseks ekspertiisi. Riiklikult tunnustatud ekspert AV 21.07.2015 koostatud eksperthinnangus on välja toodud, et kostja ettevõtte lao moodustavad enamasti
mitmesugused erinevad mootori ja laevaehituse tagavaraosad sh erinevad rõngad, kolvid, klapid, tihendid, labad ja poldid, lisaks leidub ka erinevaid mootoreid, kompressoreid jne. Kostja varude korrigeeritud väärtus Kutti laos ja Paljassaare tollilaos 30.06.2010 seisuga jääb vahemikku 1,2-2,6 miljonit krooni, eksperdi antud punktihinnang on 1 929 940 krooni, mis on kehtivas vääringus 123 345,65 eurot. Kuna hagejale tuli kostja aktsionäride erakorraliste otsuste alusel laos asuvatest tagavaraosadest ja seadmetest üle anda 50%, siis pidas kohus eksperdi otsusega tõendatuks, et hagejal on õigus kahju hüvitisele summas 61 672,83 eurot.
12.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 järgi peab tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja olema notariaalselt tõestatud. Kostja 10.03.2010 ja 06.07.2010 erakorralised aktsionäride üldkoosoleku otsused notariaalselt tõestatud ei ole. AÕS § 119 lg 2 kohaselt 1. lõikes sätestatud vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing muutub kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa 1610901 väljavõttega on tõendatud, et hageja kasuks aktsionäride üldkoosoleku otsusele vastavat kannet tehtud ei ole. TsÜS § 83 lg 1 kohaselt on tehing seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tühine. TsÜS § 84 lg 1 tulenevalt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kuna hagejale kinnistu osa võõrandamise tehing on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, siis ei saa hageja esitada kostja vastu kinnistu osa võõrandamise otsuse mittetäitmisest tulenevat kahju nõuet ning selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Seega on hagi kostja vastu põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele summas 61 672,83 eurot.
13.Kohus leidis, et vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Liisingulepingu ja selle lõpetamise aktiga on tõendatud, et kostja omandas liisingulepingu nr 0104115L lõpetamisel 18.06.2010 Swedbank Liising AS-lt sõiduki Ford Ranger 2.5, riikliku registreerimismärgiga XXXXXX. Kostja ei ole tõendanud oma vastuhagis esile toodud väidet, et ta andis sõiduki Ford Ranger hageja kasutusse. Hageja vastuväite kohaselt andis kostja sõiduki OÜ Savus kasutusse, kes omakorda andis sõiduki kasutada hagejale. 16.06.2009 sõlmitud allrendilepinguga on tõendatud hageja väited, et kostja andis sõiduki üürile OÜ-le Savus. Üleandmise-vastuvõtmise aktiga on tõendatud, et kostja andis sõiduki üle OÜ Savus juhatuse liikmele IV-le. Järelikult oli kostjal sõiduki allüürimiseks lepinguline suhe OÜ-ga Savus, kellel oli omakorda lepinguline suhe hagejaga ning hageja kasutas sõidukit seaduslikul alusel. Kostja ei ole tõendanud, et hageja kasutas sõidukit õigusvastaselt või viis selle õigusvastaselt Eestist Vene Föderatsiooni. Kuna kostjal oli sõlmitud sõiduki kasutamiseks allüürileping OÜ-ga Savus, siis allüürilepingu lõppemisest ja kohustusest üürilepingu ese tagastada tuli tal teatada ja nõue esitada OÜ-le Savus. Kohtule tõendeid selle kohta, et ta vastavad nõuded OÜ-le Savus esitas, esitatud ei ole. Allüürilepingu lõpetamise teadete ja üürilepingu eseme tagastamise nõuete edastamine hagejale, kes ei olnud OÜ Savus juhatuse liikmeks ega lepingu pooleks või kuriteoteadete esitamine hageja kohta politseile ja prokuratuurile, ei oma lepingu lõppemise ja lepingu eseme tagastamise seisukohalt õiguslikku tähendust.
14.Leningradi oblasti Kingissepa Linnakohtu määrusest hagejale administratiivkaristuse määramise kohta nähtub, et 28.08.2013 tegi Kingissepa Linnakohus kohtumääruse kohtuasjas nr 5-261/2013, millega otsustati konfiskeerida kostjale kuulunud sõiduk Ford Ranger. Kingissepa Linnakohtu määrusega tuvastati, et hageja vedas 17.02.2012 Kingissepa tolli Ivangorodi tollipunkti kaudu tähtajaliselt kuni 17.05.2012 isiklikuks kasutamiseks Eestist välja Tolliliidu tolliterritooriumile sõiduauto Ford Ranger, et
16.01.2013 tehti Kingissepa tolli Ivangorodi tollipunktis kontrolli käigus kindlaks, et hageja ei viinud nimetatud sõidukit Tolliliidu tolliterritooriumilt tolli poolt määratud tähtajaks välja, kuna ta oli 15.05.2012 sunnitud andma sõiduki edasi ST-le, kes esitas politseile avalduse sõiduki tema valdusest ära võtmiseks ning esitas dokumendid, mis tõendasid, et sõiduki omanikuks on kostja. Maanteeameti 19.10.2015 vastusest päringule nähtub, et mootorsõiduk Ford Ranger on kustutatud Eesti Vabariigi liiklusregistrist 07.11.2014.
15.Kohtule esitatud hageja kinnitusega sõiduki üleandmise kohta, ST seletuskirjaga, volikirjaga ja kinnitusega sõiduki kättesaamise kohta, politsei raportitega ja kriminaalasja algatamisest keeldumise otsusega on tõendatud, et hageja andis sõiduki Ford Ranger kostja esindajale ST-le üle 15.05.2012, seega kaks päeva enne sõiduki Eesti Vabariiki tagasi viimise tähtaega. Järelikult oli kostjal piisavalt aega sõiduki Eesti Vabariiki tagasi toomise vormistamiseks ja ka tagasi toomiseks. Kuigi Kingissepa Linnakohtu määruses on märgitud, et ST-l ei olnud volitust hagejalt kostja sõiduki ära võtmiseks ja ka ST-le väljastatud volikirjast seda otseselt ei tulene, siis nii ST kui ka hageja seletuskirjadega Sankt-Peterburgi tollile on tõendatud, et mõlemad kinnitasid ja olid veendunud ST õiguses esindada kostjat sõiduki ära võtmisel. Kuna ka kostja talus ST tegevust sõiduki hagejalt ära võtmisel, siis tuleb TsÜS § 118 lg-st 2 tulenevalt asuda seisukohale, et kostja oli selleks tegevuseks ST-le volituse andnud. Seega asus kohus seisukohale, et hageja tegevuse ja sõiduki konfiskeerimisega põhjustatud kahju vahel puudub põhjuslik seos, mistõttu tuleb vastuhagi jätta rahuldamata. Kohus asus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud ka talle tekkinud kahju tegelikku suurust, kuna on esitanud kahju suuruse tõendamiseks 12.10.2015 raamatupidamise tõendi nr 1, mille kohaselt oli mootorsõiduki Ford Ranger maksumus kostja bilansi järgi konfiskeerimise hetkel 14 487,24 eurot. TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind). Sõiduki Ford Ranger harilikku väärtust ehk turuväärtust kostja tõendanud ei ole. Vastuhagi põhinõude rahuldamata jätmise tõttu tuleb rahuldamata jätta ka viivise nõue.
16.Kuna kohus rahuldas hagi ca 61,6 % ulatuses, siis jättis kohus hagimenetluse kulud 61,6% ulatuses kostja kandja ja 38,4% ulatuses hageja kanda. Vastuhagi rahuldamata jätmise tõttu jättis kohus vastuhagiga seotud menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus asus seisukohale, et antud asjas on otstarbekas menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
17.30.11.2016 esitas kostja Harju Maakohtu 31.10.2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jäetakse hagiavaldus rahuldamata ning vastuhagi rahuldatakse. Alternatiivselt palus hageja maakohtu otsuse kogu ulatuses tühistada ning saata asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus kostja jätta tervikuna hageja kanda.
18.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et erikontroll laovarude väljaselgitamiseks jäi läbi viimata kostja tegevusetuse tõttu. Tsiviilasjas kogutud ja uuritud tõenditest tuleneb, et erikontroll kostja laos asuvate laeva tagavaraosade ja seadmete väljaselgitamiseks jäi läbi viimata hageja tegevusetuse tõttu, kuivõrd hageja ei osalenud erikontrolli komisjoni töös. Seega oli hageja VÕS § 119 lg 1 tähenduses vastuvõtuviivituses, mis välistab kostja vastutuse. Liikmelisust erikontrolli komisjonis ei saa volitusega üle anda kolmandale isikule, vaid erikontrolli komisjoni moodustanud organ saab väljalangenud liikme tagasi kutsuda ning valida tema asemele uue liikme. Seega ei saanud hageja volitada GL osalema enda asemel erikontrolli komisjoni töös. 18.05.2016 kohtuistungil antud tunnistaja GL ütlustest tuleneb,
et tegelikult ei olnud hageja väljastanud GL kirjalikku volikirja. Ebaõigeks tuleb lugeda ka maakohtu seisukoht, et erikontrolli läbiviimiseks moodustatud komisjon oleks hageja puudumisel saanud erikontrolli läbi viia kaheliikmelisena. Erikontrolli komisjoni eesmärgiks oli üle vaadata kostja laos asuvad laeva tagavaraosad ja seadmed ning need kostja ja hageja vahel ära jagada osapoolte kokkuleppel. Seega pidi erikontrolli komisjoni töös tingimata osalema ka hageja.
19.Põhjendamatu ning väär on maakohtu seisukoht, et kostja laos asunud laeva tagavaraosade ja seadmete harilikuks väärtuseks on 123 345,65 eurot. Kohus on lähtunud riiklikult tunnustatud eksperdi AV 21.07.2015 eksperthinnangust, milles aga ei selgitatud välja mitte kostja laos asunud laeva tagavaraosade ja seadmete harilikku väärtust, vaid kostja aktsiate väärtust ja aktsiate eest saadava õiglase hüvitise suurust. Samuti ei kontrollinud ekspert asjade reaalset olemasolu ning ta ei käinud isiklikult laos kohal ega ole kontrollinud või näinud ühtegi kaupa. Ekspert lähtus bilansis toodud bilansilisest väärtusest, mis aga ei kajasta nende varade harilikku väärtust. Seega ei saa eksperthinnangust tegelikult teha mitte mingisugust järeldust laos asunud laeva tagavaraosade ja seadmete hariliku väärtuse suhtes. Kuna hageja ei ole tõendanud laeva tagavaraosade ja seadmete harilikku väärtust, on väär maakohtu järeldus, et kostja laos asunud laeva tagavaraosade ja seadmete koguväärtuseks on 123 345,65 eurot. Kuivõrd tõendite alusel ei olnud võimalik tuvastada, et kostja oleks tekitanud hagejale varalist kahju ega asjaolu, mis on sellise varalise kahju suuruseks, siis puudus maakohtul alus nõude rahuldamiseks.
20.Maakohus on jätnud ebaõigesti vastuhagi rahuldamata. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et kostja ei ole tõendanud asjaolu, mille kohaselt hageja kasutas mootorsõidukit Ford Ranger õigusvastaselt või viis selle õigusvastaselt Eestist Vene Föderatsiooni. Kostja 15.10.2009 teatest allrendilepingu ülesütlemisest tulenes, et kostja poolt öeldi samal kuupäeval ülesse OÜ-ga Savus sõlmitud allrendileping. Teisest 15.12.2009 teatest allrendilepingu ülesütlemisest tulenes analoogselt, et kostja poolt öeldi 15.12.2009 uuesti ülesse OÜ-ga Savus sõlmitud allrendileping. Seega tuleb lugeda tõendatuks, et hiljemalt 15.12.2009 öeldi kostja poolt ülesse OÜ-ga Savus sõlmitud allrendileping mootorsõiduki Ford Ranger kasutamiseks ning mootorsõiduki Ford Ranger valdajal tekkis õiguslik kohustus mootorsõiduki Ford Ranger tagastamiseks. Nõue mootorsõiduki Ford Ranger tagastamiseks ei pea seaduse kohaselt olema suunatud üksnes juriidilisest isikust lepingupoole vastu, vaid kostja saab nõuda tema omandis oleva asja tagastamist lepinguväliste asjaõiguslike sätete alusel asja ebaseaduslikult valdajalt (AÕS § 80).
21.Põhja Prefektuuri 09.09.2010 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kinnitab, et hageja pidi kõige hiljemalt 2010. aasta keskel saama teada, et temal puudub õiguslik alus kostja omandisse kuuluva mootorsõiduki Ford Ranger kasutamiseks, ning et kostja nõuab mootorsõiduki valdust tagasi. Seega on ilmne, et 2012. aastal oli hageja poolt õigusvastane viia mootorsõiduk Ford Ranger Eesti Vabariigi territooriumilt välja Vene Föderatsiooni territooriumile. Kingissepa Linnakohtu 28.08.2013.a määrusega on üheselt ümber lükatud maakohtu otsuse väide, et hageja andis mootorsõiduki Ford Ranger üle kostja esindajale ST-le 15.05.2012, seega kaks päeva enne sõiduki Eesti Vabariiki tagasi viimise tähtaega. Oluline on ka rõhutada, et lisaks asjaolule, mille kohaselt kostja poolt ST-le välja antud volikirjast ei selgunud, et ST-l oleks olnud õigust hagejalt auto üle võtta, ei tulenenud nimetatud volikirjast ka ST õigust mootorsõiduk tagasi viia Venemaa Föderatsiooni territooriumilt Eesti Vabariigi territooriumile.
22.Üllatuslikud on maakohtu väited, et kostja ei ole tõendanud talle tekkinud kahju tegelikku suurust. Vastuhagi menetlemise ajal ei vaidlustanud hageja kostja poolt esitatud 12.10.2015 raamatupidamise tõendit, mille kohaselt oli mootorsõiduki Ford Ranger harilikuks väärtuseks 14 487,24 eurot. Kuna hageja ei vaidlustanud kostja toodud mootorsõiduki Ford Ranger harilikku väärtust, siis tuleb vastav asjaolu lugeda hageja poolt omaks võetuks TsMS § 231 tähenduses. Samuti tõendavad mootorsõiduki Ford Ranger harilikku väärtust kostja sõlmitud liisinguleping ning muud tõendid. Vastuapellatsioonkaebus ja selle põhjendused
23.20.12.2016 esitas hageja Harju Maakohtu 31.10.2016 otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, millega vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles hagiavaldus jäeti rahuldamata ning palus mõista kostjalt täiendavalt välja 38 328,17 eurot.
24.Maakohus on seadust ebaõigesti kohaldanud. Hageja võõrandas 990 aktsiat ja tal on õigustatud ootus saada vastu kokkulepitud suuruses vara, milliseks hageja on hinnanud 100 000 eurot. Antud juhul ei ole oluline, millises vormis hagejale üldkoosolekul tasuda lubati, oluline on eelkõige selle koguväärtus. Isegi, kui üldkoosoleku otsus oli vastu võetud notariaalse vormi rikkumisega, siis oleks pidanud kohus kahjusumma sellegi poolest välja mõistma. Hageja ei saa kostjalt aktsiaid tagasi, see nõue oleks nüüdseks juba aegunud ja lisaks on need aktsiatena registris tühistatud. Hageja märkis, et pool saamatajäänud Paljassaare laohoone väärtusest vastab peaaegu täpselt väljamõistmata jäänud summale. Vastavalt kohtu poolt määratud eksperdi hinnangule on Paljasaare laohoone turuväärtus 1,2 miljonit krooni ehk 76 693,98 eurot. 50% laohoone väärtusest on seega 38 346,99 eurot ja selline summa on hagejal saamata. Vastused apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele
25.Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
26.Ringkonnakohus leiab, et kaebuste väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse jätab ringkonnakohus rahuldamata. Vastuseks kaebustele märgib ringkonnakohus järgmist.
27.Maakohus on õigesti leidnud, et kinnistu mõttelise osa võõrandamise tehing on tühine. Kostja 10.03.2010 üldkoosoleku otsus, millega otsustati hagejale võõrandada 1⁄2 kostjale kuuluvast mõttelisest osast Paljassaare teel asuvast laohoonest ja 06.07.2010 üldkoosoleku otsus, millega seda otsust kinnitati, ei ole notariaalselt tõestatud. Ebaõige on vastuapellatsioonkaebuse väide, et ei ole tähtis, millises vormis tehtud tehinguga hagejale tasuda lubati. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14 tehtud lahendi p-s 20 märkinud, et juriidilise isiku organi otsus on mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 mõttes. Ringkonnakohus viitab, et AÕS § 119 lg-te 1 ja 2 järgi peab tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. Nimetatud vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing muutub kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. Käesoleval juhul ei olnud üldkoosoleku otsused notariaalselt tõestatud, asjaõiguslepingut ei ole sõlmitud ning hageja ei ole kantud kinnistusraamatusse kinnistu kaasomanikuna. Kuna tehingu vorminõuet ei ole järgitud, siis ei ole kinnistu mõttelise osa võõrandamise tehing kehtiv,
ning hageja ei saa nõuda kahju hüvitamist tuginedes kinnistu osa võõrandamise otsuse mittetäitmisele. Seega on vastuapellatsioonkaebus põhjendamatu.
28.Ka apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks. Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et erikontroll jäi tegemata hageja tegevusetuse tõttu. Esmalt märgib ringkonnakohus, et poolte viidatud erikontroll ei ole erikontroll äriseadustiku tähenduses. ÄS § 330 lg 3 kohaselt võivad erikontrolli läbiviijaks olla audiitorid, vandeadvokaadid või advokaadiühingud. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja 04.03.2009 üldkoosoleku otsusega määratud erikontrolli komisjoni liikmed sellele nõudele vastaksid. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et laovarude väljaselgitamine jäi läbi viimata kostja tegevusetuse tõttu. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et hagejale teatati, millal kavatsetakse komisjoni töö läbi viia. Kuigi kostja juhatuse liige AG andis vande all seletuse, et hagejale saadeti kahel korral kutse kodusele aadressile, kuid need tulid tagasi, ei nähtu tema seletusest, et kostja oleks püüdnud muul viisil hagejaga komisjoni töö läbiviimiseks kontakti saada. Aga ka juhul, kui hagejaga ei olnud võimalik komisjoni töö läbiviimiseks ühendust saada, ei olnud välistatud komisjoni töö läbi viia kahe ülejäänud liikme osavõtul. Kostja üldkoosoleku otsustest ei tulnud keeldu komisjoni töö läbi viimiseks olukorras, kus komisjoni ühe liikmega ei ole võimalik kontakti saada.
29.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et ekspert AV 21.07.2015 eksperthinnanguga ei saa tõendada laovarude väärtust. Ebaõige on kostja seisukoht, et ekspert on hinnanud varuosade bilansilist maksumust. Ekspertiisiaktist tuleneb, et 30.06.2010 seisuga oli kostjal varusid bilansilise väärtusega 3 741 106 krooni. Samas leidis ekspert, et laovarud on üle hinnatud ning varude turuväärtus on madalam kui nende bilansiline väärtus. Seetõttu on ekspert hinnanud varude korrigeeritud väärtuseks 1,2-2,6 miljonit krooni ning eksperdi antud punkthinnang on 1 929 940 krooni, mis vastab 123 345,65 eurole. Põhjendamatu on kostja viide, et ekspert ei kontrollinud asjade reaalset olemasolu ega käinud isiklikult laos kohal. Kolleegium juhib tähelepanu, et 2015.a juulis tehtud ekspertiisis käsitleti varusid 30.06.2010 seisuga. Arvestades seda ajavahemikku, jääb selgusetuks, kuidas oleks eksperdi poolt laoga kohapeal tutvumine aidanud ekspertiisi tegemisele kaasa. Pealegi tehti ekspertiis valdavalt kostja esitatud materjalide alusel. Lisaks on kostja välja toonud, et ekspertiisiaktist ei nähtu, millise osa laovarudest moodustasid laeva tagavaraosad ja seadmed. Kolleegium märgib, et kostja tegevusalaks on laevade ja laevaremondiettevõtete varuosadega varustamine. Kostja ei ole tõendanud, et kostja laos oli varusid, mis ei olnud laeva tagavaraosad ja seadmed. Kuna kostja hagejale 1⁄2 laeva tagavaraosadest ja seadmetest üle ei ole andnud, siis on põhjendatud maakohtu seisukoht, et hagejal on õigus kahju hüvitisele summas 61 672,83 eurot (123 345,65/2).
30.Mis puudutab vastuhagi, siis ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja ei ole tõendanud, et hageja kasutas sõidukit õigusliku aluseta. Kostja ning OÜ Savus vahel 16.07.2009 sõlmitud allüürilepingu kohaselt andis kostja OÜ-le Savus allüürile sõiduki Ford Ranger. Lepingu p-i 2.1.4 kohaselt sõltub allüürilepingu tähtaeg liisingulepingu tähtajast, mille lõppemisel või ennetähtaegsel lõppemisel lõpeb ka allüürimine (III kd tl 136-139). 18.06.2010 liisingulepingu lõpetamise aktiga andis Swedbank Liising AS sõiduki kostja omandisse (III kd tl 85). Seega lõppes allüürileping hiljemalt 18.06.2010. Kuigi kostja on esitanud kohtule ka kostja poolt OÜ-le Savus 15.10.2009 ja 15.12.2009 esitatud teated (IV kd tl 8, 10) allüürilepingu ennetähtaegse lõpetamise kohta, ei ole kostja toonud vastuhagis esile piisavalt asjaolusid, et hinnata allüürilepingu ennetähtaegse lõpetamise kehtivust.
31.Vaidlust ei ole, et OÜ Savus oli andnud sõiduki kasutada hagejale. 09.09.2010 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et kriminaalasi algatati kostja avalduse alusel, kuna kostjale oli sõiduk tagastamata (IV kd tl 17-18). Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtuvalt pidi hageja vähemalt kriminaalmenetluse ajal saama teadlikuks sellest, et kostja nõuab sõidukit tagasi. AÕS § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Hagejal puudus õigus kostja suhtes asja vallata. AÕS § 83 lg 2 sätestab, et otsene valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui kaudsel valdajal, kellelt ta on saanud õiguse asja vallata, on omaniku suhtes õigus asja vallata. Kuna kostja ja OÜ Savus vahel sõlmitud allüürileping lõppes 18.06.2010, siis ei olnud OÜ-l Savus pärast seda kostja suhtes õigust asja vallata ning hageja ei saanud valduse väljaandmisest keelduda ka AÕS § 83 lg 2 alusel. Seega ei olnud hagejal pärast 18.06.2010 sõiduki valdamiseks kostja suhtes õiguslikku alust.
32.Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingiseppa Linnakohtu 28.08.2013 määrusega konfiskeeriti vaidlusalune sõiduk. Määruse kohaselt oli hageja viinud sõiduki 17.02.2012 Ivangorodi tollipunkti kaudu Eestist välja Tolliliidu territooriumile, kuid ei viinud seda tähtaegselt (s.o 17.05.2012) Tolliliidu territooriumilt välja (II kd tl 167-169, tõlge III kd tl 87-89). Samas nähtub nimetatud määrusest ning ka hageja ja ST kinnitusest, et hageja andis sõiduki 15.05.2012 üle ST-le (III kd tl 122-124, tõlge III kd tl 163-164). 02.03.2012 oli kostja andnud ST-le notariaalse volikirja, millega volitas ST otsima sõidukit Vene Föderatsioonis, samuti anti ST-le õigus kostja esindamiseks kohtutes ja muudes ametiasutustes (III kd tl 127-129, tõlge III kd tl 158-159). Kuna hageja oli sõiduki andnud 15.05.2012 üle ST-le, kellel oli õigus sõidukit otsida ja esindada kostjat ametiasutustes, siis oli kostjal võimalik korraldada sõiduki väljaviimine Tolliliidu territooriumilt Eesti Vabariiki tähtaja piires. Kostja seda aga ei teinud. Sellele tuginedes nõustub kolleegium maakohtu järeldusega, et hageja tegevuse ja sõiduki konfiskeerimise vahel puudub põhjuslik seos ning maakohus jättis õigesti vastuhagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
33.Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Arvestades, et apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus jäävad rahuldamata, tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel poolte endi kanda.
34.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 2, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.