Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Kohtuasi
Piret Rõuk Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 31.oktoobril 2016 Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei ja e-toimiku kaudu 2-13-10879
Hagihind
Xxxx hagi OÜ Xxxx vastu kahju hüvitise 100 000 euro väljamõistmiseks ja OÜ Xxxx vastuhagi Xxxx vastu kahju hüvitise 14 487,24 euro ja viivise väljamõistmiseks 100 000 eurot
Vastuhagi hind
15 653,46 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Xxxx (isikukood xxxx; xxxx); lepinguline esindaja Xxxx Kostja: OÜ Xxxx (registrikood xxxx, asukoht lepinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik
Kohtuistungi aeg Resolutsioon
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord
Xxxx);
19. september 2016
1.Xxxx hagi OÜ Xxxx vastu kahju hüvitise 100 000 euro väljamõistmiseks rahuldada osaliselt
2.Välja mõista OÜ-lt Xxxx Xxxx kasuks 61 672,83 € (kuuskümmend üks tuhat kuussada seitsekümmend kaks eurot ja 83 senti)
3.OÜ Xxxx vastuhagi Xxxx vastu kahju hüvitise 14 487,24 euro ja viivise väljamõistmiseks jätta rahuldamata
1.Jätta hagimenetluse kulud 61,6% ulatuses OÜ Xxxx kandja ja 38,4% ulatuses Xxxx kanda
Jätta vastuhagi menetluskulud täies ulatuses OÜ Xxxx kanda Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
Hagiavalduse asjaolud
1.Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt esitas hageja 10.03.2013 kostjale avalduse sooviga lahkuda kostja aktsionäride hulgast tingimusel, et talle hüvitatakse kostja 990 nimelise aktsia
maksumus. 10.03.2010 võttis kostja üldkoosolek vastu otsuse, mille kohaselt otsustati hagejale võõrandada 50% kostjale kuuluvast mõttelisest osast Paljassaare teel asuvast laohoonest ja 50% kostja laos asuvate laeva tagavaraosade ja seadmete koguhulgast. Kostja 06.07.2010 aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul otsustati kinnitada aktsionäride 10.03.2010 erakorralisel üldkoosolekul vastuvõetud otsused, millega rahuldati hageja avaldus sooviga lahkuda kostja aktsionäride hulgast ning otsustati hagejale tühistatud aktsiad (kanne äriregistris 29.06.2010) hüvitada. Kostja ei ole üldkoosolekute otsuseid täitnud ega aktsiate väärtust hagejale hüvitanud.
2.Hageja hindab kostja poolt temale üldkoosolekute otsuste täitmatajätmisega tekitatud varalise kahju suuruseks 100 000 eurot, mis vastab 50% laohoone ja laos asuvate tagavaraosade väärtusele. Varaline kahju tekkis hagejale asjaolust, et ta pole saanud aktsiatest loobumise eest senini kompensatsiooni. Hageja leiab, et kostja ei ole talle otsustes märgitud kinnistuosa ja vara üle andnud tahtlikult ja erinevatel ettekäänetel. Kostjal ei olnud sisulisi takistusi oma laos erikontrolli teostamiseks, sest kolmest erikontrolli liikmest kaks on kostja töötajad. Hageja oli valmis erikontrolli läbiviimises osalema, kuid kostja ega erikontrolli komisjoni liikmed ei ole hagejat teavitanud komisjoni kokkukutsumisest, töö teostamisest vms. Eestist eemal viibimise ajaks andis hageja volituse ennast esindada kolmandale isikule. Kui kostja oleks üldkoosoleku otsuseid täitnud, siis poleks hagejal hüvitise nõuet. Hageja on esitanud rahalise kahjunõude seetõttu, et kostja on talle teatanud, et osa varast on praeguseks realiseeritud ning poolt ladu ta ei loovuta. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt on hagi puudulik ja vastuoluline, kuna hagis ei ole arusaadavalt välja toodud hagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Hageja ei saa kostjalt nõuda aktsiate eest rahalist hüvitist, kuna aktsiate väärtus otsustati kompenseerida mitterahaliselt. Kinnisvara omandiõigust üleandmist puudutavas osas on otsused tühised. Hagejale 990 aktsia hüvitamise aluseks pidi olema kostja erikontrolli komisjoni akt. Hageja oli teadlik erikontrolli komisjoni töö algusest 05.03.2009, kuid hoidus erikontrolli teostamisest kõrvale, mistõttu erikontrolli komisjoni töö nurjus. Seega on hageja ise endale kahju tekitanud. Hagejale kuulunud 990 aktsiat olid kaotanud oma väärtuse, mistõttu aktsionäride üldkoosolek kustutas need aktsiad ja vähendas aktsiakapitali. Vastuhagi
4.Kostja vastuhagi tuleneb asjaolust, et hageja valduses ja kasutuses oli kostjale kuuluv mootorsõiduk Ford Ranger 2.5, riikliku registreerimismärgiga xxxx, mida ta ei ole tagastanud. Hageja viis 2012. aastal vaidlusaluse sõiduki Vene Föderatsiooni territooriumile. 28.08.2013 tegi Kingissepa Linnakohus kohtumääruse kohtuasjas nr 5-261/2013, millega otsustati sõiduk konfiskeerida. Kuna sõiduk konfiskeeriti Venemaa Föderatsiooni poolt, siis kustutati see Eesti Vabariigi liiklusregistrist 07.11.2014. Sõiduki maksumus oli konfiskeerimise hetkel 14 487,24 eurot. Seega on kostja hageja õigusvastase tegevuse tulemusel jäänud ilma sõiduki omandist ja valdusest, mille tagajärjel on kostjale tekkinud varaline kahju 14 487,24 eurot. Kostja palub kohtul välja mõista hagejalt lisaks põhivõlale viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata summalt alates hagi esitamisest kuni
võlgnevuse täieliku ja nõuetekohase tasumiseni. Vastuväited vastuhagile
5.Hageja vastuhagis esitatud nõudeid ei tunnista ja palub jätta vastuhagi rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei ole kostja sõidukit hagejale kasutada andnud, vaid sõiduk anti rendile OÜ-le Xxxx, kelle juhatuse liige Xxxx on märgitud ka sõiduki tehnilisse passi kasutajana. Sõidukit kasutas OÜ Xxxx poolt hageja. Seega on hagi esitatud vale isiku vastu ja tuleks jätta läbi vaatamata. Lisaks on hageja sõiduki ja võtmed üle andnud kostja volitatud esindajale Xxxxle. Kostjal oli kaks päeva pärast sõiduki kättesaamist võimalik see Vene Föderatsioonist välja viia. Miks kostja seda ei teinud, pole hagejale teada. Seega viis sõiduki konfiskeerimiseni kostja enda tegevusetus. Kohtuotsuse põhjendused
6.Hageja 10.03.2010 avaldusega (I kd lk 5, 6, 44) on tõendatud, et hageja esitas kostjale avalduse, mille kohaselt soovis ta lahkuda kostja aktsionäride hulgast ja taotles talle kuuluvate nimeliste aktsiate maksumuse hüvitamist mitterahaliselt, proportsionaalselt tema osaga aktsiakapitalis selliselt, et anda tema omandisse pool mõttelisest osast Paljassaare teel asuvast laohoonest ning laos asuvatest laeva tagavaraosadest ja teistest kostja seadmetest (autod, kontorimööbel, tehnika). Kostja üldkoosoleku protokolliga (I kd lk 7-10) on tõendatud, et kostja aktsionäride erakorraline üldkoosolek võttis 10.03.2010 vastu otsused, mille kohaselt rahuldati hageja avaldus aktsionäride koosseisust lahkumise kohta ning otsustati võõrandada hagejale 1⁄2 kostjale kuuluvast mõttelisest osast Paljassaare teel asuvast laohoonest ja kostja laos asuvate laeva tagavaraosade ja seadmete koguhulgast 1⁄2 osaga, hüvitades nii hagejale 990 nimelist aktsiat mitterahaliselt. Otsuse kohaselt tuli hagejale aktsiate hüvitamisel laeva tagavaraosade ja seadmete koguhulgast 1⁄2 üleandmisel, asjade olemasolu ja hulga arvestamisel lähtuda kostja 04.03.2009 aktsionäride üldkoosoleku poolt kinnitatud erikontrolli komisjoni aktiga kostja laos tuvastatud asjade hulgast. Samal koosolekul otsustati vähendada kostja aktsiakapitali 990 000 krooni võrra, kuni 1 010 000 Eesti kroonini ning tühistada hagejale kuulunud 990 aktsiat nimiväärtusega 1000 Eesti krooni.
7.Kostja on väitnud, et hageja ei esitanud oma nõudeid, võttes arvesse Avalikes Teadaannetes avaldatud teateid, õigeaegselt. 16.03.2010 Ametlike Teadaannete teatest (I kd lk 48) nähtuvalt kutsuti kostja võlausaldajaid esitama oma nõue kostja vastu kahe kuu jooksul arvates teate avaldamisest ja 12.07.2012 Ametlike Teadaannete teatest (I kd lk 49) nähtuvalt kutsuti kostja võlausaldajaid esitama oma nõue kostja vastu kuue kuu jooksul arvates teate avaldamisest. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja aktsiakapitali vähendamine ja ümberkujundamise otsused järgnesid otsusele, millega rahuldati hageja avaldus aktsionäride hulgast lahkumise ja aktsiate eest hüvitise maksmise kohta, siis ei välista hageja nõude esitamist asjaolu, et ta ei olnud oma nõuet AT teadetes ettenähtud tähtaegadel kostjale korduvalt esitanud. Kostja oli hageja nõudest teadlik enne teadete avaldamist ja aktsionäride üldkoosolekul vastuvõetud otsustes oli kindlaksmääratud hagejale mitterahalise hüvitise üleandmise viis.
8.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohus tuvastas eelpool, et erikontroll jäi läbi viimata ja seega hagejale mitterahaline hüvitis välja maksmata kostja tegevusetuse tõttu, seega on kostja oma aktsionäride üldkoosoleku otsusest tulenevat kohustust rikkunud. VÕS § 101 lg 1 p 3 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult kohustuse rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1, 2 ja 3 sätestavad, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
9.Kohus määras hagejale kuulunud 990 kostja nimelise aktsia väärtuse ehk hariliku müügihinna ja hagejale kuulunud kostja aktsiate eest saadava õiglase hüvitise kindlaksmääramiseks ekspertiisi. Riiklikult tunnustatud ekspert Alar Voitka 21.07.2015 koostatud eksperthinnangu osas „varud“ ja tabelis 6 (II kd lk 190-191) on välja toodud, et kostja ettevõtte lao moodustavad enamasti mitmesugused erinevad mootori ja laevaehituse tagavaraosad sh erinevad rõngad, kolvid, klapid, tihendid, labad ja poldid, lisaks leidub ka erinevaid mootoreid, kompressoreid jne. Kostja varude korrigeeritud väärtus Kutti laos ja Paljassaare tollilaos 30.06.2010 seisuga jääb vahemikku 1,2-2,6 miljonit krooni, eksperdi antud punktihinnang on 1 929 940 krooni, mis on kehtivas vääringus 123 345,65 eurot. Kuna hagejale tuli kostja aktsionäride erakorraliste otsuste alusel laos asuvatest tagavaraosadest ja seadmetest üle anda 50%, siis peab kohus eksperdi otsusega tõendatuks, et hagejal on õigus kahju hüvitisele summas 61 672,83 eurot.
10.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 järgi peab tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja olema notariaalselt tõestatud. Kostja 10.03.2010 ja 06.07.2010 erakorralised aktsionäride üldkoosoleku otsused notariaalselt tõestatud ei ole. AÕS § 119 lg 2 kohaselt 1. lõikes sätestatud vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing muutub kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa 1610901 väljavõttega (I kd lk 59-77) on tõendatud, et hageja kasuks aktsionäride üldkoosoleku otsusele vastavat kannet tehtud ei ole. TsÜS § 83 lg 1 kohaselt on tehing seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tühine. TsÜS § 84 lg 1 tulenevalt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kuna hagejale kinnistu osa võõrandamise tehing on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, siis ei saa hageja esitada kostja vastu kinnistu osa võõrandamise otsuse mittetäitmisest tulenevat kahju nõuet ning selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata.
11.Seega on hageja hagi kostja vastu põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt summas 61 672,83 eurot.
12.Vastuhagis märgib kostja, et hageja tekitas kostjale kahju sellega, et ei tagastanud tema kasutusse antud kostjale kuuluvat mootorsõidukit Ford Ranger ning viis selle õigusvastaselt Vene Föderatsiooni territooriumile, kus see konfiskeeriti hageja poolt Vene Föderatsiooni tollieeskirjade rikkumise tõttu. Kostja tugineb VÕS §-dele 1043 ja 1045 lg 1 p 5, mille kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele ning kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või selle sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
13.Liisingulepingu ja selle lõpetamise aktiga on tõendatud, et kostja omandas liisingulepingu nr xxxx lõpetamisel xxxx Swedbank Liising AS-lt sõiduki Ford Ranger 2.5, tehasetähisega XXXX, riikliku registreerimismärgiga xxxx (III kd lk 73-85). Sõidukile väljastati 20.07.2010 ka uus tehniline pass, mille kohaselt oli sõiduki omanikuks kostja ja kasutajateks Xxxx ja Xxxx (III kd lk 126).
14.Kostja ei ole tõendanud oma vastuhagis esile toodud väidet, et ta andis sõiduki Ford Ranger hageja kasutusse. Hageja vastuväite kohaselt andis kostja sõiduki OÜ Xxxx kasutusse, kes omakorda andis sõiduki kasutada hagejale. 16.06.2009 sõlmitud allrendilepinguga (III kd lk 139) ja äriregistrikaardi väljavõttega (III kd lk 119) on tõendatud hageja väited, et kostja, keda esindas lepingu sõlmimisel juhatuse liige Xxxx andis sõiduki Ford Ranger üürile OÜ-le Xxxx, keda esindas lepingu sõlmimisel juhatuse liige Ilya Volkov. Üleandmise-vastuvõtmise aktiga (III kd lk 140,154) on tõendatud, et kostja andis sõiduki Ford Ranger üle OÜ Xxxx juhatuse liikmele Xxxx. Sõiduki esialgses tehnilises passis (III kd lk 125), mille järgi oli omanikuks AS Xxxx Eesti, oli vastutavaks kasutajaks kostja ning kasutajateks hageja ja Xxxx. Järelikult oli kostjal sõiduki allüürimiseks lepinguline suhe OÜ-ga Xxxx, kellel oli omakorda lepinguline suhe hagejaga ning hageja kasutas sõidukit seaduslikul alusel.
15.Kostja ei ole tõendanud, et hageja kasutas sõidukit õigusvastaselt või viis selle õigusvastaselt Eestist Vene Föderatsiooni. Kuna kostjal oli sõlmitud sõiduki kasutamiseks allüürileping OÜ-ga Xxxx, siis allüürilepingu lõppemisest ja kohustusest üürilepingu ese tagastada tuli tal teatada ja nõue esitada OÜ-le Xxxx, keda esindas Xxxx. Kohtule tõendeid selle kohta, et ta vastavad nõuded OÜ-le Xxxx esitas, esitatud ei ole. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale teatanud, et sõiduki tehniline pass on vahetatud ning, et uues tehnilises passis ei ole hageja märgitud enam sõiduki kasutajaks. Allüürilepingu lõpetamise teadete ja üürilepingu eseme tagastamise nõuete edastamine hagejale, kes ei olnud OÜ Xxxx juhatuse liikmeks ega lepingu pooleks või kuriteoteadete esitamine hageja kohta politseile ja prokuratuurile, ei oma lepingu lõppemise ja lepingu eseme tagastamise seisukohalt õiguslikku tähendust (IV kd lk 8-12, 14-25).
16.Leningradi oblasti Kingissepa Linnakohtu määrusest hagejale administratiivkaristuse määramise kohta (III kd lk 86-97) nähtub, et 28.08.2013 tegi Kingissepa Linnakohus kohtumääruse kohtuasjas nr 5-261/2013, millega otsustati konfiskeerida kostjale kuulunud sõiduk Ford Ranger riikliku registreerimismärgiga xxxx. Kingissepa Linnakohtu määrusega
tuvastati, et hageja vedas 17.02.2012 Kingissepa tolli Ivangorodi tollipunkti kaudu tähtajaliselt kuni 17.05.2012 isiklikuks kasutamiseks Eestist välja Tolliliidu tolliterritooriumile isiklikuks kasutamiseks sõiduauto Ford Ranger, et 16.01.2013 tehti Kingissepa tolli Ivangorodi tollipunktis kontrolli käigus kindlaks, et hageja ei viinud nimetatud sõidukit Tolliliidu tolliterritooriumilt tolli poolt määratud tähtajaks välja, kuna ta oli 15.05.2012 sunnitud andma sõiduki edasi Xxxxle, kes esitas politseile avalduse sõiduki tema valdusest ära võtmiseks ning esitas dokumendid, mis tõendasid, et sõiduki omanikuks on kostja ning, et Xxxx andis sõiduki üle politseitöötajatele. Määruses tuvastati veel, et Xxxxle väljastatud volikirja kohaselt ei olnud tal õigust hagejalt sõidukit üle võtta.
17.Maanteeameti 19.10.2015 vastusest päringule nähtub, et mootorsõiduk Ford Ranger on kustutatud Eesti Vabariigi liiklusregistrist 07.11.2014 (III kd lk 98).
18.Kohus on seisukohal, et Leningradi oblasti Kingissepa Linnakohtu määrus on vastuoluline ega ühti teiste antud tsiviilasjas esitatud tõenditega. Nii nähtub määrusest, et kuigi see on koostatud hageja kohta tema administratiivõigusrikkumise eest karistamiseks, siis tegelikult ei ole hagejat administratiivõigusrikkumise eest sisuliselt karistatud, sest määruse kohaselt konfiskeeriti karistusena Venemaa Föderatsiooni tollieeskirjade rikkumise eest mitte hagejale vaid kostjale kuuluv sõiduk. Kostja ei ole esile toonud, et antud määrust oleks vaidlustatud.
19.Kohtule esitatud hageja kinnitusega sõiduki üleandmise kohta, Xxxx seletuskirjaga, volikirjaga ja kinnitusega sõiduki kättesaamise kohta, politsei raportitega ja kriminaalasja algatamisest keeldumise otsusega (III kd lk 120-132, tõlked lk 158-178) on tõendatud, et hageja andis sõiduki Ford Ranger kostja esindajale Xxxxle üle 15.05.2012, seega kaks päeva enne sõiduki Eesti Vabariiki tagasi viimise tähtaega. Järelikult oli kostjal piisavalt aega sõiduki Eesti Vabariiki tagasi toomise vormistamiseks ja ka tagasi toomiseks.
20.Kuigi Kingissepa Linnakohtu määruses on märgitud, et Xxxxl ei olnud volitust hagejalt kostja sõiduki ära võtmiseks ja ka Xxxxle väljastatud volikirjast seda ka otseselt ei tulene, siis nii Xxxx kui ka hageja seletuskirjadega Sankt-Paterburgi tollile on tõendatud, et mõlemad kinnitasid ja olid veendunud Xxxx õiguses esindada kostjat sõiduki ära võtmisel. Kuna ka kostja talus Xxxx tegevust sõiduki hagejalt ära võtmisel, siis tuleb TsÜS § 118 lg-st 2 tulenevalt asuda seisukohale, et kostja oli selleks tegevuseks Xxxxle volituse andnud. Seega asub kohus seisukohale, et hageja tegevuse ja sõiduki konfiskeerimisega põhjustatud kahju vahel puudub põhjuslik seos, mistõttu tuleb vastuhagi jätta rahuldamata.
21.Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud ka talle tekkinud kahju tegelikku suurust, kuna on esitanud kahju suuruse tõendamiseks 12.10.2015 raamatupidamise tõendi nr 1, mille kohaselt oli mootorsõiduki Ford Ranger maksumus kostja bilansi järgi konfiskeerimise hetkel 14 487,24 eurot (III lk 108). VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse. TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind). Sõiduki Ford Ranger harilikku väärtust ehk turuväärtust kostja tõendanud ei ole.
22.Vastuhagi põhinõude rahuldamata jätmise tõttu tuleb rahuldamata jätta ka kostja esitatud kõrvalnõue ehk põhinõudelt arvestatud viivise nõue.
Menetluskulude jaotus
23.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi ca 61,6 % ulatuses, siis tuleb hagimenetluse kulud jätta 61,6% ulatuses kostja kandja ja 38,4% ulatuses hageja kanda. Vastuhagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb vastuhagiga seotud menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
24.Kohus on seisukohal, et antud asjas on otstarbekas menetluskulud kindlaksmäärata pärast kohtuotsuse jõustumist. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.