Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. detsember 2006.a kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-06-32042
Tsiviilasi Asja läbivaatamise kuupäev
OÜ (likvideerimisel) pankrotiavaldus OÜ väljakuulutamiseks 04. detsember 2006. a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: OÜ (likvideerimisel) Avaldaja esindaja: likvideerija LN
pankroti
Ajutine pankrotihaldur KM Resolutsioon
brutosumma 15 920 (viisteist tuhat üheksasada kakskümmend) KM’u kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse võlgnik Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtuotsusele osas, millega kohus määras ajutisele haldurile tasu võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud ja avaldus 01.11.2006. a esitas OÜ (likvideerimisel) likvideerija avalduse OÜ pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ületavad OÜ kohustused oluliselt tema varasid, mistõttu ei suuda OÜ täita võlausaldajate nõudeid. seisuga on OÜ kohustused summas 90 130.26 krooni. OÜ on püsivalt maksejõuetu. Kohus algatas 15.11.2006. a pankrotimenetluse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks KM . Ajutise pankrotihalduri arvamus 31.12.2003.a. seisuga oli võlgnikul kohustusi (426 186 krooni) üle kahe korra rohkem kui vara (193 865.- krooni). Seejuures käibevarast (155 499.- krooni) moodustas kolmandiku (50 011.krooni) nõuded ostjate vastu. Käesolevaks ajaks nii likvideerija kui endise juhatuse liikme andmeil raha kassas puudub, samuti puudub põhivara. Debitoorseid võlgasid on väidetavalt 96 736 krooni (OÜ ), kuid selle laekumine on endise juhatuse liikme arvates ebatõenäoline. Krediidiinfo andmeil nimetatud ettevõtja omab rea võlgu, mis aga on suhteliselt väikesed. Vararegistrite andmeil transpordivahendeid, ehitisi vallasvarana ja kinnisvara võlgnikul ei ole ega ole ka viimase 2 aasta jooksul olnud. Pangakontod on võlgnikul pangas, mille saldo on 25.krooni, ja , saldo 17 400,98 krooni. M ja T andmeil maksuvõlgasid .a. seisuga ei ole. Võlgniku likvideerija andmeil moodustavad võlad hankijatele 90 130.- krooni, tegelik võlgnevus võib ulatuda ca 150 000 kroonini. Reaalset vara, mille arvel oleks võimalik nõudeid rahuldada, on pangakontodel olev 17 425 krooni. Samal ajal on tema majandustegevus täielikult soikunud, võlad viiviste ja intresside näol kasvavad. Võlgniku Pangas oleva pangakonto väljavõttest nähtub, et ainuüksi . esimese 4 kuu jooksul on juhatuse endine liige võtnud välja sularaha, tasunud toidukaupluste ja muid arveid ca 15 000 krooni eest, samuti on tehtud ülekandeid H.A abikaasa AA kontole summas 5 400.- krooni, milliseid on tõenäoliselt vara välistamise ja alusetult saadu tagasinõudmise või lähikondsele tehtud maksetena võimalik tagasi võita. Tõenäoliselt on tagasivõitmise võimalusi ka varasemast perioodist. Kuna esialgsete menetluskulude katteks on võlgnikul vahendid olemas ja suure tõenäosusega on olemas ka vara tagasivõitmise või -nõudmise võimalused. Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks peab ajutine haldur ebaõnnestunud äriplaani (vahendatava kaubagrupi kitsus Eesti piires tegutsemiseks) ja ebapiisavat stardikapitali, mistõttu ei olnud võimalik saavutada piisavat käivet, et katta kõik tegevuskulud ning hakata teenima kasumit. Seetõttu oli võlgnik pärast enam kui 2 aastat kestnud äritegevust sisuliselt maksevõimetu, sest käibekapitali puudujääk oli juba ligi 300 000 krooni, maksevõime tase mitterahuldav, likviidsussuhe nõrk. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Kohtuistung
Kohtuistungil jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada pankrot. Võlgnik nõustub ajutise halduri tasuga. Ajutine pankrotihaldur jääb oma aruandes toodud seisukohtade juurde ja palub välja kuulutada pankrot. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus KM. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Kui võlgnik on maksejõuetu, võib kohus pankroti välja kuulutada, vaatamata sellele, et esineb käesoleva seaduse § 15 lõike 2 punktis 6 nimetatud alus pankrotimenetluse algatamata jätmiseks. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnikul on reaalset vara ajutise halduri hinnangul 17 425 krooni. Võlgnikul on kohustusi ca 150 000 krooni. Võlgniku kohustus võlausaldajate ees on suurem kui PankrS § 15 lg 2 p 3 sätestatud nõude alampiir. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja kui isik on maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine pankrotihaldur KM on esitanud tasunõude 12 töötunni eest kokku summas 14 400 krooni ja kulutuste katteks 1 520 krooni. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks brutosumma 14 400 krooni ja hüvitiseks tehtud kulutuste katteks 1 520 krooni.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.