Kohus
Viru Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Sirja Tooming
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.detsember 2006.a., Rakvere Kohtumaja, Rakveres Rohuaia
Tsiviilasja number
2-06-27702
Korteriühistu Kunda Koidu 69 hagi V G ’i vastu võlgnevuse 12 937 krooni ja 50 senti nõudes. Menetlusosalised ja nende Hageja: Korteriühistu Kunda Koidu 69 (reg.kood 80114060, asukoht Koidu 69-45, Kunda linn 44108, Lääne-Virumaa), esindajad esindaja volikirja alusel I A (asukoht Kastani pst. 10, Rakvere 44307, Lääne-Virumaa). Kostja: V G (isikukood xxxx, elukoht xxxx ). Tsiviilasi
Resolutsioon: Resolutsioon:
rahuldada hagi tervikuna. tervikuna.
Välja mõista V G ’ilt (isikukood xxxx) xxxx) Korteriühistu Kunda Koidu 69 (reg.nr. 80114060) 114060) kasuks ja võlgnevuse katteks 12 937 (kaksteist (kaksteist tuhat üheksasada kolmkümmend seitse) seitse) krooni ja 50 senti senti. enti. Menetluskulud jätta V G ’i kanda. Välja mõista V G ’ilt (isikukood xxxx) xxxx) Korteriühistu Kunda Koidu 69 (reg.nr. 80114060) 14060) kasuks ja menetluskulude katteks 2 416 (kaks tuhat nelisada nelisada kuusteist kuusteist) teist) krooni. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul,, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. jooksul Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6, § 633 lg.7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Kostja on Kundas Koidu tänava majas nr. 69 asuva korteri nr. 15 omanik. Hageja korraldab maja haldamist. Korteriühistu põhikirja kohaselt peab korteriühistu liige maksma osamaksu, elamu majandamise jooksvate kulutuste ja kommunaalteenuste eest ning tasuma ka muud erakorralised maksed. Hageja on esitanud kostjale igas kuus arved, kuid kostja on jätnud arved tasumata, mistõttu on kostjal võlgnevus hageja ees 12 937 krooni ja 50 senti. Kostjale ei ole hageja suulistele ega kirjalikele meeldetuletustele reageerinud, mistõttu on
hageja pidanud pöörduma kohtusse ja tegema kulutusi nõude esitamiseks summas 1 416 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 12 937 krooni ja 50 senti ning menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1 000 krooni ja õigusabikulud summas 1 416 krooni. Hagi on esitatud VÕS §-de 76 lg. 1 ja 3, 100, 101 lg. 1 p. 1 ja 3, KÜS §-de 13 ja 15’ alusel. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kohtule 08.11.2006.a. saabunud kirjalikus vastuses on hagiga nõus ja soovib võlgnevuse tasuda osamaksetena. III III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus saatis kostja vastuse hagejale ja palus hageja arvamust. Hageja 29.11.2006.a. teatas, et ta pole nõus kompromissi kinnitamisega ega maksegraafiku sõlmimisega, sest kostjalt on juba 2004.a. võlgnevus välja mõistetud ja seda pole ta vabatahtlikult tasuma hakanud. Hageja soovib asja kohtuotsusega lahendamist. Kohus leidis, et asi on võimalik lahendada kirjalikus menetluses, kuna kostja on hagiga nõus. Kohus määras pooltele seisukoha esitamise ajaks 13.12.2006.a. Pooled täiendavalt kohtule midagi ei esitanud. Kohus leidis, et esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud. Kostja on korteriühistu liige. Korteriühistu on alati korteriomandite omanike ühendus. Vastavalt KÜS §-le 13 lg. 4 on korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS §-st 15 1 tulenevalt on majandamiskuludeks korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Eluruumi hoolduseks vastavalt korteriühistuseadusele loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks sama seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Kostja on hagi õigeks võtnud. TsMS § 440 sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 139 lg. 1 kohaselt riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigis tasutav rahasumma. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1 000 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Hageja on võla sissenõudmiseks teinud kulutusi õigusabile. Need kulud on käsitletavad TsMS §-s 144 p. 1, 4 sätestatud kohtuvälise kuluna ja kuuluvad seega kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks kokku summas 1 416 krooni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus kohaldas KÜS §-de 7 lg. 1, 13 ja 151 sätteid ning juhindus TsMS § 162, § 405, § 440, § 441 lg. 1, § 442, § 632 lg. 1 nõudeist.
Kohtunik
/allkiri/
S.Tooming
Ärakiri õige Nooremreferent
I.Golubev
Kohtuotsus jõustus 18. jaanuaril 2007.a Nooremreferent
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.