Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Viru Maakohus Geete Lahi 15. detsember 2006.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei 2-05-20725 (kuni 01.01.2006 nr 2-1514/05) AS Eesti Krediidipank hagi J K ja S S vastu 6217 krooni nõudes Hageja AS Eesti Krediidipank Hageja volitatud esindaja S K Kostjad: JKSS
Asja läbivaatamise kuupäev
16. november 2006.a.
Istungil osalenud isikud
Hageja volitatud esindaja S K Kostja J K
Hagi rahuldada.
Välja mõista J K ja S S solidaarselt AS-i Eesti Krediidipank kasuks laenulepingust nr 13 tulenev põhisummavõlg 3280 krooni, intressivõlg 545 krooni ja viivis 2392 krooni, kokku 6217 (kuus tuhat kakssada seitseteist) krooni. Välja mõista J K ja S S solidaarselt AS-i Eesti Krediidipank kasuks hagi esitamisel kohtukuluna tasutud riigilõiv summas 560 (viissada kuuskümmend) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja asjaolud 23.11.2005.a esitas AS Eesti Krediidipank kohtule hagi J K ja S S vastu 6217 krooni solidaarses nõudes. Hagiavalduse kohaselt 28.01.2003 sõlmisid hageja AS Eesti Krediidipank laenuandjana ja kostja J K laenusaajana laenulepingu nr 13, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 10 000 krooni. Laenu intressiks lepiti kokku 14,95% aastas ja laenu tagastamise tähtpäev saabus 27. jaanuaril 2005.a. Laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmise tagamiseks sõlmis hageja 28.01.2003.a S S käenduslepingu. Käenduslepingus määratleti, et käendaja rahalise vastutuse maksimumsumma on 12 000 krooni ning käendus ise on tähtajatu.
Laenulepingu tähtpäev saabus 27. jaanuaril 2005, selleks kuupäevaks kostja hagejale võlgu olevat summat ei tagastanud. Hageja on laenusaajat ja käendajat korduvalt teavitanud laenulepinguga seotud võlgnevusest, kuid kumbki kostjatest hageja nõudmistele reageerinud ei ole ja võlgnevus on siiani hagejale kustutamata. Seetõttu on hageja sunnitud oma rikutud varaliste õiguste kaitseks hagiga kostjate vastu kohtusse pöörduma. Hageja nõue seisuga 17.11.2005 on järgmine: tagastamata laenusumma 3280 krooni, intressivõlg 545 krooni, viivisvõlg 2393 krooni, kokku 6217 krooni. Hageja põhjendades oma nõudeid p 1, § 76 lg 1, § 100, § 113, § 142 lg 1, § 145 lg 1, § 396 lg 1 ja § 397 lg 1, palub: 1. mõista kostjatelt, J K ja S S solidaarselt hageja, AS-i Eesti Krediidipank kasuks välja laenulepingust nr 13 tulenev põhisummavõlg 3280 krooni, intressivõlg 545 krooni ja viivis 2392 krooni, kokku 6217 krooni; 2. mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja hagi esitamisel kohtukuluna tasutud riigilõiv summas 560 krooni. Kostjate vastuväited ja hageja vastus Kostja S S 09.12.2005.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses palub arvestada, et tema maksis osa summast,1800 krooni panka. 14.11.2006.a esitas S S kohtule vastuse ja dokumendid selle kohta, et tema ei ole võimeline maksma pangale võlgnevuse summat, kuna sooritab ise kahe laenu väljamaksud ilma tema käendajate abita. S S kasvatab üksinda tütart. J K ema sõnul töötab J K firmas Glaskek akende paigaldajana, tal ei ole perekonda ega lapsi ja tal on võimalus maksta oma võlakohustused. Pärast seda kui S S maksaks iga kuu oma kulud ning J K võlad, ei ole tal elamiseks raha. Kostja J K kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuistung Kohtuistungil hageja esindaja palub hagi rahuldada ja kostjatelt solidaarselt välja mõista 6217 krooni ja riigilõiv 560 krooni. S S väidete ja kohtule esitatud Sampo panga väljavõtete kohta et S S on tasunud K eest 01.11.2004.a. 100 krooni, 01.06.2004.a. 200 krooni ja 01.07.2004.a. 1500 krooni laenulepingu katteks esitas hageja esindaja vastuväited, et eeltoodud maksed kajastavad J K eest tasumisi 2004.aastal. Haginõue aga tuleneb 2005.aasta tasumata summadest, mistõttu S S poolt esitatud tõendid ei ole asjakohased, kuna nende summade tasumist haginõue ei puuduta. Samuti ei ole asjakohased S S poolt esitatud teiste pankade laenulepingud, kuna need ei puuduta antud vaidluse eset. Käenduslepingu vastutuse maksimaalne summa on 12000 krooni. Käendus on tähtajatu. Kostja J K kinnitab, et on nõus maksma peale kohtuotsuse saamist hagejale kogu võla maksegraafiku alusel. Antud momendil saab maksta 400 krooni kuus, kuna on töötu. Kostja S S kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse on talle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 korras kätte toimetatud. Mitteilmumise põhjustest pole kohtule teatanud. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele.
Asja materjalides oleva laenulepinguga nr 13 on tõendatud, et hageja ja kostja J K vaheline võlasuhe on tekkinud poolte vahel 28.01.2003.a sõlmitud laenulepingust nr 13, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 10 000 krooni, intressiga 14,95% laenujäägilt aastast. Lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmise rikkumise eest oli ettenähtud viivis 0,2% päevas. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja on omapoolse kohustuse, laenu kostja omandusse andmise kohustuse täitnud, mis on tõendatud kostja konto väljavõttega. Kostja J K kohustuseks oli laen vastavalt lepingule hagejale tagastada. Kostja võlgu olevat laenusummat hagejale ei tagastanud. Seega on kostja rikkunud lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuste täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna kostja on kohustust rikkunud, on hageja õigustatud nõudma kostjalt laenu tagastamist, intressi ja viivise tasumist. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. Asja materjalides oleva käenduslepinguga on tõendatud, et hageja ja S S vahel sõlmiti 23.05.2003 käendusleping laenulepingu nr 13 juurde. Eeltoodud lepingust tulenevalt vastutab käendaja J K poolt laenulepingu alusel võetud rahaliste kohustuste täitmise eest 12000 krooni ulatuses. Hageja on kõrvuti põhivõlgnikuga esitanud täitmisnõude ka käendaja vastu. Käendaja oma lepingulisi kohustusi täitnud ei ole, hageja poolt esitatud nõudele ei reageerinud. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Käendaja vastutus on käenduslepingu p 2 piiratud 12 000 krooniga, muid piiranguid käendaja vastutusele seatud ei ole. Kostjad oma kohustusi hageja ees nõuetekohaselt ei täitnud, seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks laenulepingust tulenev põhisummavõlg 3280 krooni, intressivõlg 545 krooni ja viivis 2392 krooni, kokku 6217 krooni. Kohtukulude jaotus Hageja esitas kohtule hagi 23.11.2005.a, seega vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS) § 3 kuulub menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel kohaldamisele enne 01.01.2006 kehtinud TsMS sätteid. Hageja palub kostjatelt solidaarselt kohtukuluna välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 560 krooni.
Enne 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus on tehtud, teiselt poolelt välja selle poole kasuks vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Seega kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele hageja kasuks vajalik ja põhjendatud kohtukulu – hagi esitamisel kohtukuluna tasutud riigilõiv summas 560 krooni. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt TsMS § 436, 442, 445 lg 3, 452 lg 1, 632 lg 1, 633 lg 1. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.