lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-123196/10

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-123196/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1266
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing EUROPARK ESTONIA10811490(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-16-123196

Määruse tegemise aeg ja koht

12.05.2017, Tallinn

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Liis Arrak, Kaupo Paal

Kohtuasi

OÜ Europark Estonia hagi MŠ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Harju Maakohtu 30.04.2017 otsus

Vaidlustatud kohtulahend

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MŠ apellatsioonkaebus 635 eurot

Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja (vastustaja): OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490), lepinguline esindaja Kädi Sacik-Korn Kostja (apellant): MŠ (isikukood XXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Keelduda MŠ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta apellandi kanda.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(4)

Asjaolud

1.OÜ Europark Estonia (hageja) esitas 07.10.2016 maksekäsu kiirmenetluse avalduse MŠ (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja vastuväite esitamise tõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.03.01.2017 hagiavalduses nõudis hageja kostjalt 635 eurot. Sõiduk numbrimärgiga XXXXXX on kostja omandis, kostja on sõiduki omanik vähemalt alates 28.08.2012 kuni 24.11.2014. Sõidukit pargiti korduvalt hageja opereeritavatele parkimisaladele ja jäeti parkimise eest tasumata. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja omapoolse pakkumuse, mida hageja on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvid on käesoleva ajani tasumata. Kohtupraktika kohaselt vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik, kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist. Kuna kostja oli vaidlusalusel perioodil sõiduki omanik ning hagejal puuduvad andmed, et sõidukit oleks keegi teine kasutanud, eeldab hageja, et kostja ise parkis sõiduki parkimistingimusi rikkudes hageja parkimisalale. Seega kostjal on hageja ees võlgnevus. Kostja ei ole ühtegi leppetrahvi vaidlustanud, kuid ei ole ka asunud oma võlgnevust likvideerima. Kostja võttis 24.11.2014 võlatunnistusega kohustuse tasuda hagejale 35 eurot. Kostja ei ole ka võlatunnistuse alusel tekkinud kohustust hageja ees täitnud. Sõiduk teisaldati hageja poolt 24.11.2014. Sõidukile tuli järele kostja kui sõiduki omanik. Seega kostja oli leppetrahvinõuete esitamise ajal sõiduki omanik ning asjaolu, et käesoleval hetkel ei ole kostja sõidukiga seotud, ei oma asja lahendamise seisukohalt mingit tähtsust.
3.Kostja esitas hagile vastuse, milles märkis, et sõiduk numbriga XXXXXX ei ole kostja omand.
4.Harju Maakohtu 02.03.2017 määrusega määrati menetleda asja lihtmenetluses ning anti pooltele tähtaeg lõplike seisukohtade esitamiseks. Kumbki pool kohtu määratud tähtajaks kirjalikke seisukohti ei esitanud.
5.Harju Maakohtu 30.03.2017 otsusega hagi rahuldati ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 635 eurot. Menetluskulud jäeti kostja kanda ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 125 eurot.
6.Maakohus põhjendas, et sõiduki tehnilisest passist nähtub, et sõiduki omanik on alates 28.08.2012 kostja ja alates 14.02.2017 MT (tl 154-155). Kostjal on perioodil 21.01.2013 kuni 30.11.2014 parkimise eest tasumata jätmisega tekkinud hageja ees 600 euro suurune võlgnevus. Hageja parkimistingimuste p 1 kohaselt sõlmib sõidukijuht parkimiskoha üürilepingu siis, kui ta on sõiduki parklasse parkinud. Parkimistingimuste avaldamisega teeb hageja pakkumuse lepingu sõlmimiseks pakkumuses toodud tingimustel ning sõiduki parklasse parkimist loetakse tingimustega nõustumiseks ja lepingu sõlmimiseks (tl 94). Nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Hageja tegi vaidlusaluste parkimisalade sissesõidul avalikult pakkumuse parkimiskoha üürilepingu sõlmimiseks ning kostja võttis pakkumuse vastu ja sõlmis parkimiskoha üürilepingu pakkumuses näidatud tingimustel, sõidukiga territooriumile sisenedes ja selle

2(4)

parkimisega territooriumile. Liiklusseaduse § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Käesolevas menetluses kogutud tõenditega on tõendatud, et kostja oli vaidlusalusel perioodil sõiduki Mercedes-Benz, riikliku registreerimisnumbriga XXXXXX omanik ja kasutaja, kes parkis sõiduki hageja poolt opereeritavatele parkimisaladele ning jättis parkimise eest tasumata. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu õiguslikult põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele leppetrahv summas 600 eurot.

7.Parkimistingimuste p 10 ja 11 kohaselt, kui sõiduki parkimisel on mh rikutud tingimustes sätestatud korda, võib sõidukijuhi vastutusel ja kulul sõiduki teisaldada. Hagejal on õigus sõidukit kuni parkimistasu, leppetrahvi või muude sarnaste tasude või sõiduki parklast eemaldamise kulude tasumiseni kinni pidada. Tegemist on üürileandja pandiõigusega VÕS § 305 lg 1 mõttes. Riigikohus on leidnud analoogset vaidlust lahendades, et hageja parkimistingimustes sätestatud parkimise korraldaja pandiõigus on kooskõlas VÕS-s üürileandja pandiõigust sätestava § 305 lg 1 esimese lausega ja parkimise korraldaja pandiõigus VÕS § 305 lg 1 järgi ulatub ka parkimisalale paigutatud sõidukitele (vt RK lahend 3-2-1-3-16). Kostja sõiduk teisaldati 24.11.2014 Tartu mnt 1 parkimisalalt. 24.11.2014 sõlmis kostja hagejaga konstitutiivse võlatunnistuse, kuivõrd oli sõiduki hoiukohas üleandmisel võimeline tasuma hagejale üksnes 100 eurot (tl 123, 135). Hageja esitas kostjale nõudekirja (tl 130), kuid kostja võlatunnistusega võetud kohustust ei täitnud. VÕS § 30 lg 1 järgi võlatunnistus on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnustatakse kohustuse olemasolu. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Eeltoodust tulenevalt on hageja 24.11.2014 võlakirjast tulenev nõue kostja vastu õiguslikult põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 35 eurot.
8.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles põhjendab, et perioodil 01.10.2013-01.12.2014 kostja ei kasutanud sõidukit numbriga XXXXXX, sest kostja andis selle rendile ettevõttele B OÜ (registrikood XXXXXXXX). Määruse põhjendused
9.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda.
10.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtule raha maksmisele suunatud hagi põhinõudega 635 eurot. Kuna hageja põhinõue ei ületa 2000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

3(4)

oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel.

11.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lõikes 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Maakohus ei ole otsuse tegemisel kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust ega hinnanud selgelt ebaõigesti tõendeid. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. Uue väite, mille kostja on esitanud esmakordselt apellatsioonimenetluses, jätab ringkonnakohus tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4).
12.Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.
13.Kuivõrd ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda.
14.Kuna mõlemas kohtuastmes on menetluskulud jäänud kostja kanda ja hageja ei ole apellatsioonimenetluses osalenud, siis ringkonnakohus leiab, et hagejal ei ole menetluskulusid tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv

/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja