Asjaõigus › Piiratud asjaõiguse asjad

2-02-311 projekti koosseisu kuuluvale joonisele nr TR-002 (kohtuotsuse lisa) näidatud asukohast xxx Harju maakond kinnistul asuvate raudteeväravate ja pöörangupostide vahele.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

I Asjaolud ja menetluse käik 17.10.2002 esitas hageja tulundusühistu xxx (edaspidi TÜ xxx) hagi aktsiaselts xxx (edaspidi AS xxx) vastu maaüksusele tasuta ja tähtajatu juurdepääsu nõudes. Harju Maakohus rahuldas 01.07.2003 otsusega hagi. Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2004 otsusega tühistas ringkonnakohus Harju Maakohtu eelnimetatud otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

2-02-311

II Hageja nõue ja põhjendused Hageja 17.10.2002 hagiavalduse kohaselt on Maardu Linnavalitsuse 09.12.1998 korralduse nr 1591 maa ostueesõigusega erastamise võimalikkusest kohaselt otsustatud erastada AS-le xxx ostueesõigusega xxx asuvate ehitiste alune ning nende teenindamiseks vajalik maa. Eelnimetatud korralduse kohaselt kohustus AS xxx tagama talle erastatavalt maaüksuselt läbipääsu xxx krundile. 24.09.2001 sõlmisid Eesti Vabariik ja TÜ xxx ehitiste ostumüügilepingu, mille kohaselt Eesti Vabariik müüs TÜ-le xxx ehitised asukohaga xxx. 09.10.2001 esitas TÜ xxx Maardu Linnavalitsusele avalduse xxx maaüksuse (kaks lahustükki) ostueesõigusega erastamiseks vähemalt senise maakasutuse piirides. xxx ülemise maatüki ostueesõigusega erastamise menetluses taotleb TÜ xxx xxx ülemisele maatükile juurdepääsutee lülitamist erastatava maa koosseisu põhjendusel, et vastasel korral ei ole tagatud xxx ülemisel maatükil paiknevate ehitiste (kütusemahutite) sihtotstarbeline kasutamine ja ohutu ekspluateerimine. Käesoleval hetkel puudub TÜ-l xxx juurdepääs xxx ülemisele maatükile avalikult teelt ning seni on xxx ülemisel maatükil paiknevate ehitiste kasutamine toimunud üle xxx kinnistu. AS xxx on omavolilise ehitustegevuse tulemusena rajanud xxx kinnistu piirile kapitaalse iseloomuga piirdeaia, mille tulemusel puudub TÜ-l xxxt juurdepääs xxx ülemisele maatükile, millega on välistatud hagejale kuuluvate ehitiste sihtotstarbeline ja ohutu ekspluateerimine. TÜ xxx 19.01.2005 hagiavalduse täpsustuse kohaselt on pooled juurdepääsu (raudtee ülesõidukoha) rajamise osas peetavate läbirääkimiste käigus jõudnud ühisele seisukohale, et maksimaalselt mõlema osapoole huve ning juurdepääsu rajamisel tähtsust omavaid ja ohutusega seonduvaid asjaolusid arvestav on juurdepääsu rajamine hagiavaldusele lisatud plaanil tähistatud asukohta AS-ile xxx kuuluval raudteeharul asuvate raudteeväravate ja pööranguposti vahele. Hageja leiab, et juurdepääsu kasutamist tuleb tagada tähtajatult, kuna juurdepääsu kasutamise vajadus ei ole seotav tähtajaga, sest vajadus juurdepääsu järele üle xxx kinnistu eksisteerib seni, kuni TÜ xxx oma majandustegevust xxx ülemisel maaüksusel arendab. TÜ xxx on teinud oma mahutipargi kaasajastamiseks ja täiendamiseks suuremahulisi investeeringuid ega näe võimalust piiritleda ajaliselt oma majandustegevuse kestvust senises asukohas. Samuti on pidev juurdepääs vajalik seoses võimaliku avariiolukorraga, kuna avalikult teelt puudub juurdepääs. Samuti märgib hageja, et kuna pooled ei ole kahe ja poole aasta jooksul juurdepääsu tingimustes kokku leppida suutnud, siis võib eeldada, et kohtu poolt tähtaja määramise korral kerkivad tähtaja möödumisel samad probleemid uuesti ülese ning vajalik on uue kohtuvaidluse algatamine. Kuna vaidluse kestel takistab AS xxx TÜ xxx juurdepääsu, siis looks juurdepääsu piiritlemine tähtajaga ebakindla olukorra ega võimaldaks TÜ-l xxx oma majandustegevust pikemaajaliselt planeerida. Nimetatu omakorda kahjustaks hageja omanike põhiseaduslikku õigust ettevõtlusvabadusele, kuna ettevõtte majandustegevuse edukaks arendamiseks on vajalik täiendavate suuremahuliste investeeringute tegemine, mis eeldavad piiranguteta juurdepääsu xxx ülemisele maaüksusele. Hageja leiab, et juurdepääsu kasutamist tuleb võimaldada mõistliku tasu eest. AS xxx tegevuse tulemusena on varem kasutuses olnud juurdepääsu kasutamine muutunud võimatuks selle lammutamise tõttu ja poolte vahel on kokku lepitud uues asukohas raudtee ülesõidukoha väljaehitamises. Seega leiab hageja, et eristada tuleb juurdepääsu kasutamise eest võetava tasu

2-02-311 puhul juurdepääsu ehitusmaksumust ja selle hilisemat kasutustasu. TÜ xxx on seisukohal, et kuna senise juurdepääsu sulges ning raudtee ülesõidukoha lammutas omavoliliselt AS xxx, siis ei ole õiglane uue ülesõidukoha rajamisega seotud kulude jätmine täies ulatuses hageja kanda ning leiab, et need tuleks kanda poolte poolt võrdsetes osades. Vastavalt aktsiaseltsi ETP Grupp (edaspidi AS ETP Grupp) hinnapakkumisele on vajalike ehitustööde maksumus ilma käibemaksuta 115 700 krooni. Samuti leiab hageja, et kõiki asjaolusid arvesse võttes on mõistlik tasu juurdepääsu võimaldamise eest 3 000 krooni aastas. Nimetatud tasu ei ole mõeldud teeniva kinnisasja tulu teenimise allikana, vaid tee kasutamisega kaasnevate kulutuste katmiseks. Hageja hinnangul ei kaasne raudteeülesõidukoha kasutamisega hageja poolt kostjale olulisel määral täiendavaid kulutusi, kuna kostja on raudteeseaduse § 34 lg 1 tulenevalt kohustatud nagunii raudtee töökorras hoidma ning ülesõiduteega seoses täiendavaid kohustusi ei kaasne. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohustada AS-i xxx tagama TÜ-le xxx tähtajatu juurdepääs xxx kinnistult xxx ülemisele maaüksusele üle xxx kinnistu raudtee ülesõidukoha rajamise teel kooskõlas AS-i ETP Grupp poolt koostatud tööprojektiga nr 4/270 vastava projekti koosseisu kuuluvale joonisele nr TR-002 näidatud asukoht xxx kinnistul asuvate raudteeväravate ja pöörangupostide vahele. Samuti kohustada TÜ xxx tasuma AS-le xxx 50 % xxx kinnistule kooskõlas AS-i ETP Grupp poolt koostatud tööprojektiga nr 4/270 ehitatava raudteeülesõidu ehitusmaksumusest, kuid mitte rohkem kui 57 850 krooni (ilma käibemaksuta) 10 kalendripäev jooksul arvates raudtee ülesõidule kasutusloa väljastamisest Raudteeinspektsiooni poolt. Samuti kohustada TÜ xx tasuma AS-le xxx xxx kinnistule kooskõlas AS-i ETP Grupp poolt tööprojektiga nr 4/270 ehitatava raudteeülesõidu kasutamise, hooldamise ja remontimise eest 3 000 krooni alates raudteeülesõidule kasutusloa väljastamisest Raudteeinspektsiooni poolt. Tuvastada AS-i xxx kohustus anda nõudolek Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 2950302 III jakku märkuse kandmiseks kohtuotsusse alusel seatava kinnisomandi kitsenduse juurdepääsu kujul nähtavakstegemiseks. Lugeda Harju Maakohtu poolt tuvastatud AS-i xxx kohustus nõusoleku andmiseks puudutatud isiku nõusolekuks kinnistusraamatuseaduse (edaspidi KRS) § 341 lg 1 tähenduses, mis on õigusemuudatuse tegemise aluseks kinnistusregistris kohtuotsuse alusel. Mõista menetluskulud välja kostjalt.

III Kostja vastuväited hagile Kostja on esitanud kirjaliku vastuse hagiavaldusele 03.03.2003. kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et juurdepääs xxx ülemisele maaüksusele üle kostjale kuuluva kinnistu sai võiamlikuks hageja enda poolt omavolilise ehitise paigaldamise teel varem kasutuses olnud läbisõidukohas. Hageja kasutas Maardu Linnavalitsuse 09.12.1998 korralduse nr 1591 maa ostueesõigusega erastamisest määratud kohas ehitatud rajatist ja kostjal ei olnud sellele mingeid vastuväiteid. 2001.a rajas hageja temale kuuluva maatüki Kroodi 2 alumisele osale selles kohas, mida ta oli senini kasutanud ülesõiduks läbi kostjale kuuluva raudtee, naftasaaduste laadimissõlme hageja kasutuses olnud juurdepääsutee trassile ning xxx kinnistu piirile. Kuna nimetatud ehitise rajas hageja tema poolt varem kasutuses olnud juurdepääsuteele, siis välistas hageja sellega võimaluse kasutada Maardu Linnavalituse poolt ettenähtud ja kostja poolt aktsepteeritud juurdepääsukohta. Hageja poolt omavolilise ehitise püstitamine viis kostja poolt piirdeaia ehitamiseni. TÜ xxx püüdis kasutada juurdepääsuna raudteeharu äärset territooriumi sõites ümber laadimissõlme, kuid kostja leiab, et selline tegevusviis on vastuolus ohutusnõuetega. Kostja on avaldanud, et on valmis

2-02-311 võimaldama hagejale juurdepääsu xxx ülemisele kinnistule ja leiab, et juurdepääsu tagamisel tuleb arvestada tema, kui koormatava kinnisasja omaniku huve. Eeltoodust tulenevalt palub hageja jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud kostja kanda.

IV Kohtuistung 31.10.2006 toimunud kohtuistungil jäi hageja esindaja hagiavalduses toodud nõude juurde. Kostja esindaja selgitas, et kostja ei ole kunagi eitanud hageja õigust asjaõiguslikuks piiranguks ning käesolevaks ajaks on pooled saavutanud üksmeele, kuhu tuleks ehitada ühendus. Kostja esindaja selgitas, et kostja on eriarvamusel tähtajatuse osas, kostja leiab, et tähtajaks võiks olla detailplaneeringu kinnitamise järgselt üks aasta. Kostja esindaja leidis, et hageja, kui valitseva kinnisasja omanik, on kohustatud ehitise ise rajama ja korras hoidma. Samuti leidis kostja esindaja, et kostjale tuleks välja mõista servituudi seadmise tõttu kinnisasja väärtuse vähenemise eest hüvitis 60 000 krooni aastas. Samuti selgitas kostja esindaja, et kostjal ei ole reaalservituudi seadmisele vastuväiteid ning kostja on nõus, et kohus kohustab kostjat nõusoleku andmiseks. Kostja esindaja palus kohtukulud jätta hageja kanda, kuna kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja õigustele.

V Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 140 sätestab, et kinnisomandi kitsendused on seadusjärgsed või need seatakse kohtuotsuse või tehinguga. AÕS 156 lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. AÕS § 172 lg 1 sätestab, et reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. AÕS § 179 lg 1 sätestab, et kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

2-02-311 Hagejal puudub juurdepääs xxx ülemisele maatükile avalikult teelt ning seni on xxx ülemisel maatükil paiknevate ehitiste kasutamine toimunud üle xxx kinnistu. AS xxx on rajanud xxx kinnistu piirile kapitaalse iseloomuga piirdeaia, mille tulemusel puudub TÜ-l xxx juurdepääs xxx ülemisele maatükile. Hageja on 19.01.2005 hagiavalduse täpsustuses avaldanud ja kostja esindaja on 31.10.2006 toimunud kohtuistungil omaks võtnud, et pooled on juurdepääsu (raudtee ülesõidukoha) rajamise osas peetavate läbirääkimiste käigus jõudnud ühisele seisukohale, et maksimaalselt mõlema osapoole huve ning juurdepääsu rajamisel tähtsust omavaid ja ohutusega seonduvaid asjaolusid arvestav on juurdepääsu rajamine AS-i ETP Grupp poolt koostatud tööprojektiga nr 4/270 vastava projekti koosseisu kuuluvale joonisele nr TR-002 tähistatud asukohta xxx kinnistul AS-ile xxx kuuluval raudteeharul asuvate raudteeväravate ja pööranguposti vahele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kostja esindaja on 31.10.2006 toimunud kohtuistungil omaks võtnud asjaolu, et hageja juurdepääs Kroodi tn 2 kinnistule tuleb rajada üle xxx kinnistu AS-i ETP Grupp koostatud tööprojekti nr 4/270 koosseisu kuuluvale joonisele nr TR-002 näidatud asukohas xxx kinnistul asuvate raudteeväravate ja pööranguposti vahel. Hageja leiab, et juurdepääsu kasutamist tuleb tagada tähtajatult, kuna juurdepääsu kasutamise vajadus ei ole seotav tähtajaga, sest vajadus juurdepääsu järele üle xxx kinnistu eksisteerib seni, kuni TÜ xxx oma majandustegevust xxx ülemisel maaüksusel arendab. TÜ xxx on teinud oma mahutipargi kaasajastamiseks ja täiendamiseks suuremahulisi investeeringuid ega näe võimalust piiritleda ajaliselt oma majandustegevuse kestvust senises asukohas. Samuti on pidev juurdepääs vajalik seoses võimaliku avariiolukorraga, kuna avalikult teelt puudub juurdepääs. Samuti märgib hageja, et kuna pooled ei ole kahe ja poole aasta jooksul juurdepääsu tingimustes kokku leppida suutnud, siis võib eeldada, et kohtu poolt tähtaja määramise korral kerkivad tähtaja möödumisel samad probleemid uuesti ülese ning vajalik on uue kohtuvaidluse algatamine. Kuna vaidluse kestel takistab AS xxx TÜ xxx juurdepääsu, siis looks juurdepääsu piiritlemine tähtajaga ebakindla olukorra ega võimaldaks TÜ-l xxx oma majandustegevust pikemaajaliselt planeerida. Nimetatu omakorda kahjustaks hageja omanike põhiseaduslikku õigust ettevõtlusvabadusele, kuna ettevõtte majandustegevuse edukaks arendamiseks on vajalik täiendavate suuremahuliste investeeringute tegemine, mis eeldavad piiranguteta juurdepääsu xxx ülemisele maaüksusele. Kostja esindaja selgitas, et kostja on eriarvamusel tähtajatuse osas, kostja leiab, et tähtajaks võiks olla detailplaneeringu kinnitamise järgselt üks aasta. Kohus leiab, et põhjendatud on tagada hageja juurdepääs tähtajatult. Kohus leiab, et kostjale võimaldati Maardu Linnavalitsuse 09.12.1998 korralduse nr 1591 alusel erastada xxx maaüksus tingimusel, et tagatud oleks läbipääs xxx krundile (I kd, tl 7), siis oli juurdepääsu tagamine tingimuseks, millega said ja pidid arvestama mõlemad pooled. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on hageja väited selle kohta, et juurdepääsu piiritlemine tähtajaga ei võimalda hagejal piisavalt oma huve, eelkõige ettevõtlusvabadust, realiseerida. Samuti leiab kohus, et käesolev vaidlus, mis on alguse saanud 2002.a, on näidanud, et poolte vahel on raske, kui mitte võimatu, sõlmida kohtuväliseid kokkuleppeid, mis tähtajalise juurdepääsu puhul võib tähtaja möödumisel kaasa tuua uue kohtuvaidluse. Kohus ei pea põhjendatuks siduda juurdepääsu tähtaega detailplaneeringu tingimustega, kuna käesolevas kohtuvaidluse käigus ei oma kohus piisavat informatsiooni detailplaneeringu tingimuste kohta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja juurdepääs xxx kinnistule üle xxx kinnistu tuleb tagada tähtajatult. Hageja leiab, et juurdepääsu kasutamist tuleb võimaldada mõistliku tasu eest. Hageja poolt varem kasutuses olnud juurdepääsu kasutamine muutunud võimatuks selle lammutamise tõttu ja poolte vahel on kokku lepitud uues asukohas raudtee ülesõidukoha väljaehitamises. Seega leiab hageja, et eristada tuleb juurdepääsu kasutamise eest võetava tasu puhul juurdepääsu

2-02-311 ehitusmaksumust ja selle hilisemat kasutustasu. Kohus leiab, et hageja seisukoht, et eristada tuleb juurdepääsu kasutamise eest võetava tasu puhul juurdepääsu ehitusmaksumust ja selle hilisemat kasutustasu, on õige, kuna juurdepääsutee ehitus on ühekordne maksumus, selle korrashoid aga nõuab pidevaid kulutusi. Eeltoodust tulenevalt vaatleb kohus eraldi juurdepääsu ehitusmaksumuse ja juurdepääsu hilisema kasutustasu väljamõistmist eraldi. TÜ xxx on seisukohal, et kuna senise juurdepääsu sulges ning raudtee ülesõidukoha lammutas omavoliliselt AS xxx, siis ei ole õiglane uue ülesõidukoha rajamisega seotud kulude jätmine täies ulatuses hageja kanda ning leiab, et need tuleks kanda poolte poolt võrdsetes osades. Vastavalt AS ETP Grupp hinnapakkumisele on vajalike ehitustööde maksumus ilma käibemaksuta 115 700 krooni. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohustada AS-i xxx tagama TÜ-le xxx tähtajatu juurdepääs xxx kinnistult xxx ülemisele maaüksusele üle xxx kinnistu raudtee ülesõidukoha rajamise teel kooskõlas AS-i ETP Grupp poolt koostatud tööprojektiga nr 4/270 vastava projekti koosseisu kuuluvale joonisele nr TR-002 näidatud asukohas xxx kinnistul asuvate raudteeväravate ja pöörangupostide vahele. Hageja palub kohustada TÜ xxx tasuma AS-le xxx 50 % xxx kinnistule kooskõlas AS-i ETP Grupp poolt koostatud tööprojektiga nr 4/270 ehitatava raudteeülesõidu ehitusmaksumusest, kuid mitte rohkem kui 57 850 krooni (ilma käibemaksuta) 10 kalendripäev jooksul arvates raudtee ülesõidule kasutusloa väljastamisest Raudteeinspektsiooni poolt. Kostja esindaja leidis, et hageja, kui valitseva kinnisasja omanik, on kohustatud ehitise ise rajama ja korras hoidma. Kohus leiab, et tulenevalt AÕS § 179 lg 1 on hageja, kui valitseva kinnisasja omanik, kohustatud rajama raudtee ülesõidukoha omal kulul. Kohus selgitab, et kui kostja on varasema juurdepääsutee lammutamisega tekitanud hagejale kahju, siis on hagejal võimalik nõuda kostjalt nimetatud kahju hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue, kohustada TÜ xxxt tasuma AS-le xxx 50 % Kroodi tn 4b kinnistule kooskõlas AS-i ETP Grupp poolt koostatud tööprojektiga nr 4/270 ehitatava raudteeülesõidu ehitusmaksumusest, kuid mitte rohkem kui 57 850 krooni (ilma käibemaksuta) 10 kalendripäev jooksul arvates raudtee ülesõidule kasutusloa väljastamisest Raudteeinspektsiooni poolt tuleb jätta rahuldamata. Hageja leiab, et kõiki asjaolusid arvesse võttes on mõistlik tasu juurdepääsu võimaldamise eest ehk eelnimetatud kasutustasu 3 000 krooni aastas. Nimetatud tasu ei ole mõeldud teeniva kinnisasja tulu teenimise allikana, vaid tee kasutamisega kaasnevate kulutuste katmiseks. Hageja hinnangul ei kaasne raudteeülesõidukoha kasutamisega hageja poolt kostjale olulisel määral täiendavaid kulutusi, kuna kostja on raudteeseaduse § 34 lg 1 tulenevalt kohustatud nagunii raudtee töökorras hoidma ning ülesõiduteega seoses täiendavaid kohustusi ei kaasne. Kostja esindaja leidis 30.10.2006 toimunud kohtuistungil, et kostjale tuleks välja mõista servituudi seadmise tõttu kinnisasja väärtuse vähenemise eest hüvitis 60 000 krooni aastas. Kohus leiab, et kuna kostjale on võimaldatud Maardu Linnavalitsuse 09.12.1998 korralduse nr 1591 alusel erastada xxx maaüksus tingimusel, et tagatud oleks läbipääs xxx krundile (I kd, tl 7), siis kinnistu omandamisel teadis kostja selle kinnistu väärtust vähendavaid asjaolusid, käesoleval juhul kohustust tagada läbipääs xxx krundile. Seega leiab kohus, et juurdepääsu tagamisel ei ole tegemist kinnistu väärtuse vähenemisega vaid asjaoluga, et kostja oli Maardu Linnavalitsuse 09.12.1998 korralduse nr 1591 alusel omandanud kitsendustega kinnistu. Seega leiab kohus, et kinnistu väärtuse vähenemise eest hüvitise väljamõistmine ei ole põhjendatud. Samuti leiab kohus, et kuna planeeritud on ehitada uue juurdepääsutee, siis on hageja poolt välja pakutud 3 000 krooni aastas mõistlik tasu juurdepääsu eest, kuna see on piisav rahaline vahend, et tagada juurdepääsutee korrashoid. Hageja on palunud tuvastada AS-i xxx kohustus anda nõudolek Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 2950302 III

2-02-311 jakku märkuse kandmiseks kohtuotsusse alusel seatava kinnisomandi kitsenduse juurdepääsu kujul nähtavakstegemiseks. 31.10.2006 toimunud kohtuistungil selgitas kostja esindaja, et kostjal ei ole reaalservituudi seadmisele vastuväiteid ning kostja on nõus, et kohus kohustab kostjat nõusoleku andmiseks. AÕS § 140 kohaselt on kinnisomandi kitsendused seadusjärgsed või seatakse need kohtuotsuse või tehinguga. AÕS § 63 lg 1 p 4 kohaselt võib kinnistusraamatusse kanda märke muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks (märkus). KRS § 341 lg 1 sätestab kande tegemiseks selle isiku nõusoleku, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik). Tulenevalt KRS § 341 lg 2 p 5 on puudutatud isikuks kostja, kui kinnisasja, mille suhtes märge tehakse, omanik. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kostja on eelnimetatud nõude osas hagi õigeks võtnud, siis tuleb hageja nõue rahuldada ja tuvastada AS-i xxx kohustus anda nõudolek Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 2950302 III jakku märkuse kandmiseks kohtuotsusse alusel seatava kinnisomandi kitsenduse juurdepääsu kujul nähtavakstegemiseks. Pooled on palunud vastaspoolelt välja mõista kohtukulud. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 toimub enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuete kohaselt. Tulenevalt TsMS § 60 lg 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioon) võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kohus leiab, et kuna kohus on rahuldanud hagi osaliselt, tuleb poolte kohtukulud jätta poolte endi kanda. Muud poolte seisukohad ja esitatud tõendid ei ole asjakohased.

Merike Varusk Kohtunik Kohtuotsus jõustus 24.03.2008 Tallinna jõustumisega järgmise resolutsiooniga:

Ringkonnakohtu

03.01.2008

kohtuotsuse

Harju Maakohtu 08.12.2006 otsus tühistada osaliselt, hagejalt kostja kasuks määratava tasu suuruse osas ja teha selles osas uus otsus, sõnastades maakohtu otsuse resolutsiooni p.4 järgmiselt. Kohustada tulundusühistut xxx tasuma aktsiaseltsile xxx Harju maakond kinnistule (registriosa nr.2950302) kooskõlas AS-i EPT Grupp poolt tööprojektiga nr. 4/270 ehitatava raudteeülesõidu kasutamise ja hooldamise eest tasu 10 000 kr aastas alates raudteeülesõidule kasutusloa väljastamisest Raudteeinspektsiooni poolt. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonimenetluse kulu jätta kummagi poole endi kanda.

2-02-311 AS xxx apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Väljavõte õige: Anne. Reiman nooremreferent

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.