lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-13402/15

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 21.09.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-13402/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
21.09.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2260
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-09-13402

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Kaija Kaijanen

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. september 2012. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-09-13402

Tsiviilasi

AS-i P kaebus kohtutäituri Mati Kadak 12.03.2009. a otsusele täiteasjas nr 008/2009/1007 Hagita asi, mille hinda ei ole võimalik kindlaks määrata TsMS § 122 lg 3 alusel

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

Avaldaja AS P (registrikood xxx, asukoht xx) AS P lepinguline esindaja Tamara Vologžanina (kontaktaadress pk 3924, 10509 Tallinn; e-post: [email protected]) Puudutatud isikud Kohtutäitur Mati Kadak (kohtutäituri büroo asukoht Kaupmehe 1440, 10114 Tallinn; e-post: [email protected]) Sissenõudja TÜ B (registrikood xxx, asukoht xxx) TÜ B lepinguline esindaja advokaat Taimar Ehrlich (Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi; Jakobsoni 14, 10128 Tallinn; e-post: [email protected]) kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta AS-i P kaebus kohtutäituri Mati Kadak 12.03.2009. a otsusele täiteasjas nr 008/2009/1007 rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

AVALDAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
1.26.03.2009. a esitas AS P kaebuse kohtutäituri Mati Kadak 12.03.2009. a otsusele täiteasjas nr 008/2009/1007, milles palub tühistada kohtutäituri Mati Kadak 12.03.2009. a otsus, millega jäeti rahuldamata avaldaja 04.03.2009. a kaebus täitemenetluse alustamise peale, ja lõpetada täiteasjas nr 008/2009/1007 täitemenetlus. Samuti palub avaldaja tühistada kohtutäituri Mati Kadak 05.02.2009. a otsus täiteasjas nr 008/2009/1007 kohtutäituri tasu 2 861,50 krooni väljamõistmise kohta ja täituri 12.03.2009. a otsus, millega jäeti rahuldamata avaldaja 04.03.2009. a kaebus 05.02.2009. a otsuse peale. Kaebuses esitatud asjaolude kohaselt teatati AS-ile P 23.02.2009. a kohtutäituri Mati Kadak poolt saadud täitmisteatega avaldaja suhtes täitemenetluse alustamisest 05.02.2009. a täiteasjas nr 008/2009/1007 TÜ B täitmisavalduse alusel. Täitmisteates märgitud nõude sisuks on kohustada

võlgnikku täitma Harju Maakohtu 08.12.2006. a otsuse nr 2-02-311 resolutiivosa punkti 2, millega kohus lahendas poolte vahelise vaidluse sissenõudjale juurdepääsu ülemisele maaüksusele tagamisest üle avaldajale kuuluva kinnistu asukohaga Xxx Maardus. 05.02.2009. a tegi kohtutäitur ka otsuse kohtutäituri tasu kokku summas 2 861,50 krooni väljamõistmise kohta täitemenetluse alustamise eest täiteasjas nr 008/2009/1007. AS P esitas 05.03.2009. a täitemenetluse alustamise peale kohtutäiturile kaebuse, milles osundas, et täitemenetlus on alustatud ebaseaduslikult. Avaldaja väitis oma kaebuses, et ta on täitedokumenti täielikult täitnud enne täitemenetluse alustamist, samas ka seda, et täitedokumendi sundtäitmine pole põhimõtteliselt võimalik täitedokumendis sätestatud võlgniku väidetava kohustuse iseloomu tõttu. Samal päeval esitas AS P ka kaebuse kohtutäituri 05.02.2009. a otsusele kohtutäituri tasu väljamõistmise kohta, milles osundas, et ebaseaduslikult alustatud täitemenetluses ei saa olla põhjendatud ka täituri tasu väljamõistmine. Lisaks ei oleks täituri tasu väljamõistmise otsus formaalselt õiguspärane, kuna sellest jääb täiesti selgusetuks, millisel õiguslikul alusel tasu välja mõisteti. Kohtutäitur Mati Kadak jättis oma 12.03.2009. a otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur leides oma otsuses, et täitemenetlus alustati põhjendatult ning täitedokumendi sundtäitmine on võimalik. Avaldaja sai nimetatud otsuse kätte 16.03.2009. a. Avaldaja leiab, et kohtutäituri Mati Kadak 12.03.2009. a otsus on ebaseaduslik alljärgnevatel põhjustel. Avaldaja arvates oli täitedokument vabatahtlikult täidetud enne täitemenetluse alustamist. Eelmärgitud kohtuotsuse resolutiivosa punkti 2 kohaselt kohustati avaldajat tagama juurdepääs üle avaldajale kuuluva kinnistu Xxx Maardus. Avaldaja ei ole eeltoodud asjaolu kunagi vaidlustanud ega seadnud seda kahtluse alla ka käesolevas menetluses. Eeldatavalt puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et alates kohtuotsuse jõustumisest 24.03.2008. a ei ole avaldaja teinud sissenõudjale mistahes takistusi kohtuotsusest tuleneva juurdepääsuõiguse teostamiseks. Seega on täitedokument avaldaja hinnangul täidetud. Paraku nähtub sissenõudja poolt avaldaja kaebusele esitatud kirjalikust vastusest, et poolte vahel on lahkarvamus selles osas, kumma poole kohustuseks on kohtuotsuses märgitud raudtee ülesõidukoha rajamine juurdepääsuõiguse teostamiseks. Nimelt asus sissenõudja seisukohale, et eelmärgitud ülesõidukoha ehitamine on kohtuotsuse kohasel võlgniku kohustuseks. Samale seisukohale asus ka kohtutäitur täitur kaevatavas otsuses. Avaldaja on seevastu jätkuvalt arvamusel, et kohtuotsuse resolutiivosa sõnastusest nähtub ainult avaldaja kohustus tagada sissenõudjale juurdepääs üle avaldajale kuuluva kinnistu ning sellele kohustusele korrespondeeruv sissenõudja õigus teostada juurdepääsu üle avaldajale kuuluva kinnistu ülesõidukoha rajamise teel. Seega tuleneb kohtuotsusest, et sissenõudjale tagatud juurdepääsu teostamiseks on sissenõudjal õigus rajada raudtee ülesõidukoht avaldajale kuuluvale kinnistule, millise ülesõidukoha rajamist avaldaja on kohustatud kohtuotsuse kohaselt taluma. Avaldaja arvestab oma eelmärgitud kohustusega ning on jätkuvalt valmis seda täitma, kuid tänaseni sissenõudja ei ole kordagi pöördunud avaldaja poole ülesõidukoha rajamiseks vajalike kooskõlastuste saamiseks, ehitustööde graafiku ja korra kooskõlastamiseks vms. Avaldaja möönab, et kohtuotsuses ei ole piisava selgusega määratletud, kumma poole kohustuseks on raudtee ülesõidukoha rajamine, mistõttu õiguslikust kontekstist väljarebituna võib kohtuotsuse resolutiivosa teises punktis sätestatut grammatiliselt tõlgendades tõepoolest jõuda ka sissenõudja poolt esile toodud tõlgenduseni, et raudtee ülesõidukoha rajamine tehti avaldajale kohustuseks. Samas ei ole kohtuotsuse tegeliku sisu väljaselgitamine võimalik täitemenetluse raames täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tuleneva piirangu tõttu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 2 kohaselt kuulub vastavasisuline vaidlus lahendamisele hagimenetluses. Seega on sissenõudja valinud oma väidetava õiguse teostamiseks ebaõige viisi. Samuti leiab avaldaja, et kohtuotsus ei ole sundtäidetav. Avaldaja asus 04.03.2009. a kaebuses kohtutäiturile seisukohale, et kohtuotsuses sätestatud võlgniku kohustuse puhul tagada juurdepääs üle Xxx Maardus kinnistu on tegemist täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 183 käsitletava kohustusega teatud toimingut taluda, s.o asendamatu toiminguga, mida saab teha üksnes võlgnik ise. Käesoleval juhul ei ole kohtuotsuses määratud kohustuse täitmise tähtpäeva, mis on aga TMS § 183 järgi vajalik. See on avaldaja arvates mõistetav, kuna kohtuotsuses käsitletakse avaldaja tähtajatut kohustust taluda juurdepääsuõiguse teostamist TÜ B poolt. Kuid kui nõustuda sissenõudja poolt kohtuotsusele antud tõlgendusega, tuleb tõdeda, et kohtuotsuses ei ole määratud avaldaja väidetava kohustuse täitmise tähtpäeva. Avaldaja ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, et sundtäitmisel oleva kohtulahendi täitmisest möödunud aeg oleks

raudtee ülesõidukoha ehitamiseks olnud piisav. Täitedokumendis kohustuste täitmise konkreetse tähtaja määramata jätmise puhul ei kuulu täitedokumendi tõlgendamine ja kohustuse täitmise tähtaja tuletamine kohtutäituri pädevusse. Samuti puudub täituril õigus teostada õigusmõistmist, sh anda õiguslikke hinnanguid selle kohta, kas kohtulahendi täitmisest möödunud aeg oli piisav ülesõidukoha ehitamiseks. Vastava õigusliku hinnangu andmine kuulub kohtu ainupädevusse ning see peab toimuma TsMS § 368 lg 2 kohaselt hagimenetluse raames. AS-i P hinnangul on ebaseaduslik ka kohtutäituri 05.02.2009. a otsus täituri tasu väljamõistmise kohta. Täituri tasu väljamõistmine on ebaseaduslik esiteks seetõttu, et ebaseaduslik oli täitemenetluse alustamine ise. Avaldaja ei hakka seejuures üle kordama vastavaid põhjendusi. Avaldaja leiab, et 05.02.2009. a otsus täituri tasu väljamõistmise kohta oleks aga ebaseaduslik ka sellisel juhul, kui täitemenetlus alustamine oli õiguspärane. Nimelt osundas avaldaja juba kohtutäiturile esitatud 05.03.2009. a kaebuses, et täituri tasu väljamõistmise otsus ei vasta seaduse vorminõuetele, kuna selles ei ole selgelt viidatud täituri tasu väljamõistmise õiguslikule alusele, mistõttu avaldajal puudus võimalus kontrollida tasu väljamõistmise õiguspärasust. Veelgi enam, otsuses toodud õiguslikud viited on avaldaja arvates lausa eksitavad ja on suunatud avaldaja segadusse ajamisele täituri tasu väljamõistmise tegelike õiguslike aluste kohta. Otsuses viidatakse üksteist välistavatele õigussätetele. Selliselt ebaselgelt, eksitavalt ja vastuoluliselt põhjendatud otsus kohtutäituri tasu väljamõistmise kohta on otseses vastuolus kohtutäituri seaduse (KTS) § 222 lg 3 p 5 nõudega kui ka sellekohase regulatsiooni põhieesmärgiga, milliseks on avaldaja arvates tagada võlgnikul võimalus ilma õigusalaseid teadmisi omamata ja ebamõistlike jõupingutusteta kontrollida kohtutäituri tasu väljamõistmise õiguspärasust.

PUUDUTATUD ISIKU VASTUVÄITED

2.Kohtutäitur Mati Kadak ja TÜ B leiavad kohtule esitatud kirjalikes seisukohtades, et kaebus on selle kõikides punktides põhjendamatu, kaebus tuleks jätta rahuldamata ning kohtutäituri kaevatavad otsused jõusse.
3.Puudutatud isik TÜ B esitas kohtule ka taotluse menetluse peatamiseks TsMS § 356 lg 1 alusel kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-09-12996. Taotluse põhjenduste kohaselt on AS-i P põhipostulaadiks kaebuse esitamisel kokkuvõtlikult see, et täiteasjas nr 008/2009/1007 sundtäitmisel olev kohtulahend ei ole sundtäitmiseks piisavalt selge. Avaldaja on sisuliselt samad argumendid ja väited esitanud Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-09-12996 menetletavas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis. Seega võetakse Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-09-12996 seisukoht selle kohta, milline oli täiteasjas nr 008/2009/1007 sundtäidetava kohtuotsuse resolutiivosa sisu ning kelle jaoks ning millised õigused ja kohustused sellest tulenesid. Need küsimused ei ole käesoleva tsiviilasjas lahendatavateks küsimusteks, kuivõrd käesolevas tsiviilasjas tuleb anda hinnang üksnes kohtutäituri tegevuse õiguspärasusele. Samas aga sõltub kohtutäituri tegevuse õiguspärasus ka sellest, milline oli sundtäitmisel oleva kohtulahendi sisu.

MENETLUSE KÄIK

4.03.11.2009. a määrusega jättis Harju Maakohus kaebuse ja TÜ B taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata.
5.Kuna avaldaja esitas Harju Maakohtu 03.11.2009. a määrusele määruskaebuse, lahendas Tallinna Ringkonnakohus viimatinimetatu 26.05.2010. a määrusega tühistades Harju Maakohtu 03.11.2009. a määrusega ja saates asja uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Sama määrusega jättis kohus AS-i P kaebuse kohtutäituri Mati Kadak 12.03.2009. a otsuse peale osas, millega jäeti kaebus sundtäitmise alustamist puudutavas osas rahuldamata, läbivaatamata.
6.14.09.2010. a määrusega jättis Riigikohus sissenõudja määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2010. a määrusele menetlusse võtmata.
7.08.07.2011. a määrusega peatas Harju Maakohus tsiviilasja menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-093

12996 tehtava lahendi jõustumiseni, kuna tsiviilasjas nr 2-09-12996 on lahendamisel AS-i P hagi TÜ B vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2009/1007, kus lahendatakse täiteasja nr 008/2009/1007 alustamise õiguspärasuse küsimus, millise asjaolu tuvastamine on vajalik kohtutäituri tasu otsuse õiguspärasuse üle otsustamiseks.

8.10.07.2012. a määrusega uuendas kohus käesolevas asjas menetluse, kuna tsiviilasjas nr 2-0912996 23.03.2012. a menetlust lõpetav otsus jõustus 26.04.2012. a. Tsiviilasjas nr 2-09-12996 lõpplahendis rahuldati AS-i P hagi TÜ B vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ning tunnistati lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 008/2009/1007. Otsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 23.03.2012. a otsusega, millega jäeti Harju Maakohtu 23.11.2011. a otsus muutmata.
9.Kohus palus menetlusosalistelt seisukohta menetluse jätkamise osas 10.07.2012. a osundades asjaolule, et täiteasjas nr 008/2009/1007 on sundtäitmine lubamatuks tunnistatud ning täitekulud jäävad sõltumata käesoleva kaebuse lahendamise tulemusest TMS § 221 lg 4 alusel sissenõudja kanda.
10.09.08.2012. a esitas avaldaja kohtule seisukoha, milles märgib, et on kaotanud huvi käesoleva tsiviilasja läbivaatamiseks, kuid ei ole nõus kandma käesolevas tsiviilasjas teiste menetlusosaliste menetluskulusid tehes ettepaneku, et menetluskulud jäävad käesolevas tsiviilasjas solidaarselt puudutatud isikute kanda.
11.Kohus edastas menetlusosalistele 30.08.2012. a kompromissi ettepaneku lõpetada asjas menetlus avaldaja avalduse tagasivõtuga ning menetluskulud jäävad kõikide menetlusosaliste enda kanda. Menetlusosalised kohtule tähtajaks kompromissi lepingut kinnitamiseks ei esitanud, samuti ei esitanud menetlusosalised kohtule ka ühtegi seisukohta eelnimetatu osas.

KOHTU SEISUKOHAD

12.Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades seejuures hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid oma algatusel.
13.Kohus leiab, et AS-i P kaebus kohtutäituri Mati Kadak 12.03.2009. a otsusele täiteasjas nr 008/2009/1007 tuleb jätta rahuldamata, sest avaldaja õiguste rikkumine on lõppenud, mistõttu tal ei saa olla õigustatud huvi kohtutäituri otsuse tühistamiseks osas, mis puudutab kohtutäituri tasu. Ülejäänud osas on kaebus Tallinna Ringkonnakohtu26.05.2010. a. määrusega jäetud läbivaatamata. Avaldaja märgib ka ise, et tal puudub käesolevalt huvi kaebuse lahendamiseks. Samas ei ole avaldaja kaebust ka tagasi võtnud. Kohus märgib, et ei pea võimalikuks avaldaja viidatud sätte alusel (TsMS § 423 lg 3) kaebuse läbivaatamata jätmist, sest osundatud norm eeldab asja läbivaatamata jätmiseks muud seadusest tulenevat alust, mida aga ei eksisteeri. Antud asjaoludel lahendab kohus kaebuse sisuliselt, eelistades seda läbivaatamata jätmisele.
14.Kohus juhindub asja lahendamisel järgmistest dokumentaalsete tõendite alusel tuvastatud ja vaidlustamata asjaoludest: • 05.02.2009. a algatas kohtutäitur Mati Kadak täitemenetluse täiteasjas nr 008/2009/1007 sissenõudja TÜ B ja Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-02-311 08.12.2006. a otsuse alusel (tl 11-18. Asjaolu nähtub täiteasjas nr 008/2009/1007 koostatud täitmisteatelt [tl 10]). • 05.02.2009. a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kohaselt mõisteti avaldajal välja kohtutäituri tasuna täitemenetluse alustamise tasu summas 295 krooni ja kohtutäituri põhitasu

summas 2 566,50 krooni (tl 19). • 04.03.2009. a esitas AS P kohtutäiturile Mati Kadak kaebused vaidlustades nii täitemenetluse algatamise kui ka kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused (tl 20-22). • Kohtutäitur Mati Kadak jättis 12.03.2009. a otsusega jätta mõlemad kaebused rahuldamata (tl 23-24). • Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2010. a määruses jäeti avaldaja kaebus kohtutäituri 12.03.2009. a otsuse peale osas, millega jäeti kaebus sundtäitmise alustamist puudutavas osas läbivaatamata ning ringkonnakohus märkis, et kaebuse kohtutäituri 12.03.2009. a otsusele lahendamine kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse osas sõltub tsiviilasja nr 2-09-12996 lõpplahendist (tl 173-180). • Harju Maakohtu 23.11.2011. a otsusega tsiviilasjas nr 2-09-12996 rahuldati AS-i P hagi TÜ B vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2009/1007 ning täiteasjas nr 008/2009/1007 tunnistati sundtäitmine lubamatuks. Otsus jõustus 26.04.2012. a Tallinna Ringkonnakohtu 23.03.2012. a otsusega, millega jäeti Harju Maakohtu 23.11.2011. a otsus muutmata. Asjaolu on tuvastatud Kohtute Infosüsteemist.

15.Käesolevas asjas on menetluses avaldaja vaidlustatud kohtutäituri 12.03.2009. a otsuse osas, mis puudutab kohtutäituri tasu otsust eelkõige põhjendusel, et see ei vasta vorminõuetele. Vastavalt kohtutäituri tasu otsuse tegemise ajal (05.02.2009. a.) kehtinud täitemenetluse seadustiku (TMS) §-ile 37 on täitekuluks kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused ning osundatud sättes on toodud ka täitekulude loetelu. Kohtutäituri tasu otsuse alusel tasu sissenõudmine saaks avaldaja õigusi rikkuda juhul, kui tal on kohtutäituri tasu maksmise kohustus (vrdl kohtutäituri tasu otsuse tegemise ajal kehtinud kohtutäituri seaduse § 29). Kohus on tuvastanud, et vaidlusaluses täiteasjas on Harju Maakohtu 23.11.2011. a otsusega tsiviilasjas nr 2-09-12996 sundtäitmine lubamatuks tunnistatud, mistõttu jäävad TMS § 221 lg 4 kohaselt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise puhul täitekulud sissenõudja kanda. Seega ei esine käesolevalt kaebaja õiguste rikkumist, sest tal ei ole kohustust vaidlustatud kohtutäituri otsuse alusel kohtutäituri tasu maksta ning võimalikud puudused kohtutäituri otsuses tema õigusi ei mõjuta. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus esitatud kaebuse rahuldamata.
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuigi kaebus jäi rahuldamata, tuleb kohtu hinnangul arvestada, et tulenevalt ringkonnakohtu juhistest, pidi käesolevas asjas kohus juhinduma avaldaja esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lahendamise tulemustest ning osundatud asjaolu tõttu peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

Kaija Kaijanen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium