Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

tähtajatu juurdepääs Xxx kinnistule (registriosa nr xxx) Xxx ülemisele maaüksusele üle Xxx kinnistu (registriosa nr xxx) raudtee ülesõidukoha rajamise teel kooskõlas AS-i ETG poolt koostatud tööprojektiga nr 4/270 vastava projekti koosseisu kuuluvale joonisele nr TR-002 (kohtuotsuse lisa) näidatud asukohast Xxx kinnistul asuvate raudteeväravate ja pöörangupostide vahele. TÜ B esitas kohtuotsuse sundtäitmiseks. AS P esitas 25.03.2009 Harju Maakohtule TÜ B vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. 16.10.2009 kohtuotsusega Harju Maakohus rahuldas hagi ja tunnistas sundtäitmise lubamatuks. 07.06.2010 otsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. 19.01.2011 otsusega tühistas Riigikohus ringkonnakohtu ja maakohtu ülalnimetatud otsused ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sai hageja 23.02.2009 kohtutäiturilt täitmisteate, mille kohaselt alustati kostja täitmisavalduse alusel hageja suhtes täitemenetlust. Täitedokumendiks on tsiviilasjas nr 202-311 tehtud Harju Maakohtu 8.12.2006 otsuse resolutsiooni p 2, milles kohustati hagejat tagama kostjale tähtajatu juurdepääs Xxx kinnistult Xxx ülemisele maaüksusele üle Xxx kinnistu raudteeülesõidukoha rajamise teel. Maakohtu otsuse sundtäitmine on lubamatu, kuna täitedokument on vabatahtlikult täidetud. Hageja ei ole takistanud kostja juurdepääsu. Hagejal ei ole kohustust rajada raudteeülesõidukohta. Kohtuotsuse resolutiivosa on ebaselge, mistõttu tuleb selle tõlgendamisel lähtuda asjaõigusseaduse (AÕS) § 179 lg-st 1, mille järgi on kostjale vajaliku ülesõidukoha rajamine kostja enda kohustus. Sama tuleneb ka kohtuotsuse põhjendavast osast. Täitemenetluses ei ole võimalik kohtuotsuse sisu välja selgitada. Maakohtu otsus ei ole sundtäidetav, sest kohtuotsuses ei ole määratud kohtuotsuse täitmise tähtpäeva. Täitemenetluses ei ole võimalik välja selgitada, milline on kohustuse täitmise mõistlik tähtaeg. Täitedokumendiks olevas kohtuotsuses ei ole piisavalt selgelt määratud, kellel pooltest on kohustus rajada raudteeülesõidukoht ega kohustuse täitmise tähtaega. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võib esitada ka juhul, kui nõue on ebaselge. Maakohus ei saanud hagi piire ületades lahendada hagi TsMS § 368 lg 2 alusel. Kuna täitedokumendis ei ole määratud kohustatud isikut, ei saanud maakohus asuda seda määrama, sest sellega oleks ta asunud teistkordselt lahendama juba lahendatud nõuet. Kui kostja soovis, et kohus lahendaks praeguses menetluses TsMS § 368 lg 2 hagi, oleks ta pidanud esitama vastuhagi. 5.04.2011 avalduses esitas hageja alternatiivse nõude tulenevalt Riigikohtu otsusest. Riigikohus on oma otsuses selgelt eristanud Harju Maakohtu otsuse kahte iseseisvat kohustust juurdepääsu võimaldamine ja raudteeülesõidukoha rajamine. Hageja on põhjendanud enda hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, et sissenõudja poolt täitemenetluse avalduse esitamine ja täituri poolt täitemenetluse alustamine oli ebaseaduslik, sest täitedokument on vabatahtlikult täidetud enne täitemenetluse alustamist ning raudteeülesõidukoha rajamise kohustus ei ole muutunud sundtäidetavaks. Hagiavalduse II osas esitas hageja, et kohtuotsuses sätestatud võlgniku kohustuse puhul tagada juurdepääs üle Xxx, kinnistu on vaieldamatult tegemist TMS §-s 183 käsitletava kohustusega teatud toimingut taluda, so asendamatu toiminguga, mida saab teha üksnes võlgnik ise. TMS § 183 lg-st 1 tuleneb, et vastava asendamatu toimingu tegemiseks sundtäitmise läbiviimine on võimalik üksnes eeldusel, et täitedokumendiga on üheselt määratud toimingu tegemise tähtpäev („kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee

seda määratud tähtpäevaks...“). Sarnaselt eeltoodule on raudteeülesõidukoha rajamise kohustus asendamatu toiming. Arvestades, et 08.12.2006 Harju Maakohtu otsuse ja ka seaduse kohaselt toimub antud kohustuse täitmine õigustatud isiku arvel, kuid koormatud kinnisasja omaniku poolt või koormatud kinnisasja omanik korraldab antud kohustuse täitmise. Juhul kui kohus ei nõustu hageja eelpool toodud käsitlusega, et tegemist on asendamatu toiminguga raudteeülesõidukoha rajamise osas, siis tuleb järgida TMS § 182 regulatsiooni, mille kohaselt peab esmajärjekorras olema toimingu tegijaks võlgnik. Tulenevalt TMS § 21 regulatsiooni ja VÕS § 111 regulatsiooni, sh viidatud paragrahvi 7. lõige, koosmõjust, lasub hagejal vaid siis kohustus raudteeülesõidukoha rajamiseks kui kostja tagab selle finantseerimise. Arvestades, et kostja on keeldunud kõigi kulude kandmisest ja nende kulude kandmine ei ole millegagi tagatud, on hagejal õigus keelduda raudteeülesõidukoha rajamisest. Eeltoodud käsitluse kohaselt tuleb ka TsMS § 188 lg 2 tõlgendada, et juhul kui kostja keeldub tagamast raudteeülesõidukoha ehitustööde finantseerimist, siis on õigus pöörata sissenõue kostja varadele enne kohustuse täitmist, so enne asendatava toimingu (raudteeülesõidukoha ehitamist) tegemist. Kostja käitub heausu põhimõtte vastaselt ja vastuoluliselt. Kostja algatas täitemenetluse kohustuse täitmiseks, mis seaduse kohaselt on vastastikused kohustused (TMS § 21, VÕS § 111). Kostja on deklareerinud, et ta ei täida enda kohustusi suuremas ulatuses kui 50%. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et eelpool toodud asjaolud ja põhjendused ei võimalda hagi rahuldada või ei vii pooli kompromissile, siis palub hageja lahendada alternatiivse nõude TsMS § 368 lg 2 alusel - tuvastada, et Harju Maakohtu 08.12.2006 otsuse resolutiivosa punkti 2 kohaselt tulenevad alljärgnevad hageja ja kostja õigused ja kohustused. Hageja kohustused:

Hageja esitatud nõue on TsMS § 368 lg 2 ettenähtud hagiavaldus, mistõttu on võimalik tuvastada, kellel on täitedokumendi järgi kohustus rajada raudteeülesõidukoht ning mis ajal tuleb see kohustus täita. Hageja ei esitanud hagis sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks asjakohaseid väiteid. TMS § 221 lg 1 järgi ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kohaseks vastuväiteks asjaolu, et täitedokumendiks olevast kohtulahendist ei tulene hagejale kohustusi. Nõustudes hageja põhjendustega, oleks maakohus pidanud võtma seisukoha, kellel oli täitedokumendi järgi kohustus rajada raudteeülesõidukoht. Hageja esitas TsMS § 368 lg-le 2 vastava tuvastusnõude. Hageja väide, et tal puudub kohtuotsusest tulenev kohustus, ei ole asjakohane. Hageja esitatud asjaolud ei saa olla TMS § 221 lg-te 1 ja 2 kohase hagiavalduse aluseks. Täitemenetluse lubamatuks tunnistamise aluseks olevad asjaolud peavad kohtulahendi puhul olema tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Täitedokumendiks oleva kohtuotsuse resolutsioon on selge ja üheselt arusaadav ning seega sundtäidetav, sest sellest nähtub hageja kohustus rajada raudteeülesõit. Ringkonnakohus on eksinud formaliseerituse printsiibi rakendamisel. Ringkonnakohus samastas valesti täitedokumendi ebaselguse ja täitedokumendist tuleneva kohustuse puudumise. Ringkonnakohus kohaldas valesti TsMS § 368. Väite, et täitedokumendist ei ole tulene hageja kohustust rajada raudteeülesõidukoht, võib esitada tuvastushagis. Ringkonnakohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, et TMS § 221 lg 1 kohane sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on olemuslikult TsMS § 368 lg 2 kohase tuvastushagi lähedane hagi ning selle lahendamisel saab kohus tuvastada sundtäidetava kohustuse olemasolu või puudumise. Kui kohus asub tuvastama täitedokumendist tuleneva võlgniku kohustuse puudumist, saab kohus võtta seisukoha ka täitedokumendist tulenevate võlausaldaja õiguste kohta. Kuivõrd hageja ei esitanud nõuet tuvastada tema kohustuse puudumine, vaid vaidlustas üksnes täitemenetluse algatamise ja läbiviimise, ei saanud ringkonnakohus oma väljendatud seisukoha järgi kohustuse puudumist tuvastada. Ebaõige on hageja väide selle kohta, et täitedokument on hageja poolt vabatahtlikult täidetud enne täitemenetluse alustamist – kui see oleks nii puuduks poolte vahel käesolevas tsiviilasjas menetletav vaidlus. Hageja väite ebaõigsus nähtub ka sellest, et vaatamata väitele täitedokumendi vabatahtlikust täitmisest enne täitemenetluse alustamist on hageja siiski olnud sunnitud möönma, et raudteeülesõidu rajamist pole toimunud. Samuti on hageja avaldanud, et raudteeülesõidu rajamise kohustus ei ole muutunud sissenõutavaks, millest nähtuvalt hageja samuti möönab, et raudteeülesõidu rajamise kohustus ei ole täidetud. Kostja ei nõustu hageja väitega, et raudteeülesõidukoha rajamise kohustus on asendamatu toiming TMS § 183 mõistes. Hageja ei ole oma vastavat väidet menetlusdokumendis põhjendanud. Puudub põhjendus selle kohta, miks mõni teine isik peale hageja ei saaks teostada projektile vastavaid ehitustöid raudteeülesõidu rajamiseks. Kuivõrd hagejal on kohtulahendist tulenev kohustus nii ülesõidukoha rajamiseks kui ka selle kaudu ülesõidu teostamise talumiseks, siis lasub hagejal kohustus taluda kolmandate isikute poolt ehitustööde tegemist ning selle võimaldamiseks hoiduda ehitustööde perioodil raudteeliiklusest ehitustööde kohas ja kohtuotsusega on seetõttu asendatud ka hageja nõusolek ülesõidukoha rajamiseks. Seetõttu on võimalik raudteeülesõidu rajamise kohustuse sundtäitmine täitemenetluses TMS § 182 kohaselt. Sellega, et hageja poolt raudteeülesõidu rajamise kohustuse suhtes on kohaldatav TMS § 182 on oma menetlusdokumendis möönnud ka hageja. Hageja on märkinud, et TMS § 182 kohaselt peab esmajärjekorras olema toimingu tegijaks võlgnik. Hageja on jätnud tähelepanuta, et ta pole raudteeülesõidu rajamise kohustust täitnud ei enne täitemenetluse algatamist ega ka täitemenetluse käigus kohtutäituri poolt kohustuse

vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul, vaid on viimasena nimetatu asemel asunud hoopis täitemenetluse läbiviimist vaidlustama. Hageja poolt tehtud viited TMS § 21 ja VÕS § 111 on asjakohatud. Käesoleval juhul ei ole tegemist TMS § 21 sätestatud olukorraga, kuna puudub kostja kohustus hageja ees, mille kostja peaks eelnevalt täitma ja mis oleks hageja kohustuse täitmise eelduseks. VÕS § 111 reguleerib vastastikusest lepingust tulenevaid suhteid, hageja ja kostja vahel puudub raudteeülesõidu rajamise küsimuses lepinguline suhe, rääkimata vastastikusest lepingust. Seetõttu on asjakohatu ka hageja poolt avaldatud käsitlus TMS § 182 lg 2 (hageja on tekstis viidanud TsMS § 188 lg 2, kuid kostja eeldab, et tegemist on eksitusega ja silmas on peetud TMS § 182 lg 2). Kostja jääb selle juurde, et on olnud kompromissi korras valmis kandma raudteeülesõidu rajamise kulud kuni 50% ulatuses. Hageja ei ole avaldanud valmisolekut raudteeülesõidu rajamise kulude kandmises mingisuguselgi määral osalemiseks. Kostja ei nõustu hageja avaldatuga, justkui oleks kostja avalduse alusel algatatud täitemenetlus poolte vastastikuste kohustuste sundtäitmiseks. Hageja viited TMS § 21 ja VÕS § 111 on asjakohatud. Et kostja käitub heausu põhimõtte vastaselt ja vastuoluliselt pole hageja põhjendanud. Käesolevas tsiviilasjas toimuva vaidluse lahendamisel on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-10 tehtud kohtuotsuses andnud selge suunise selle kohta, milles seisneb tsiviilasjas lahendamisele kuuluv vaidlus ning TsMS § 368 lg 2 kohane tuvastusnõue. Hageja poolt avaldatu sellele ei vasta. Tegemist ei ole mitte olemasolevat olukorda määratleva tuvastusnõudega, vaid hageja poolt väljapakutud kompromissi tingimuste formuleeringuga, millel oleks uusi õigusi ja kohustusi loov, mitte aga olemasolevat olukorda selgitav sisu. Hageja poolt esitatud alternatiivne nõue ei täidaks kuidagi Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-02-311 tehtud otsuse selgitamise eesmärki, vaid muudaks selle asemel olukorda hoopis segasemaks. Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-134-10 antud suunist silmas pidades ei ole hagejal võimalik hagiavalduse esitamise asemel esitada alternatiivset nõuet. Kostja seisukohal, et alternatiivse nõude esitamisel on tegemist hagi muutmisega TsMS§ 376 mõistes, milleks kostja oma nõusolekut ei anna. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hageja poolt esitatud avalduste ja kostja vastustega, poolte poolt esitatud tõenditega ning ärakuulanud pooled kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja poolt hagi esitamise tingis Harju Maakohtu 08.12.2006 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-02311 (tlk 11-19). Nimetatud kohtuotsusega rahuldas kohus osaliselt TÜ B hagi AS-i P vastu juurdepääsu tagamiseks ja märke tegemiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks. Vastavalt kohtuotsuse resolutsioonile kohustati AS-i P tagama TÜ-le B tähtajatu juurdepääs Xxx kinnistule (registriosa nr xxx) Xxx ülemisele maaüksusele üle Xxx kinnistu (registriosa nr xxx) raudtee ülesõidukoha rajamise teel kooskõlas AS-i ETG poolt koostatud tööprojektiga nr 4/270 vastava projekti koosseisu kuuluvale joonisele nr TR-002 (kohtuotsuse lisa) näidatud asukohast Xxx kinnistul asuvate raudteeväravate ja pöörangupostide vahele (kohtuotsuse resolutsiooni p 2). Pooltevahelise vaidluse aluseks on nimetatud kohtuotsuse resolutsiooni punkt 2 selle erineva tõlgendamise tõttu. Hageja arvates ei tulene talle kohtuotsusest kohustust rajada raudtee ülesõidukoht, kostja arvates

aga hagejale selline kohustus kohtuotsusega pandi. Kostja arvates peaks kohus hagi lahendamiseks kohtuotsust kui täitedokumenti selgitama. Kohus peaks selgitama, kas kohtuotsusest tuleneb hagejale kohustus rajada raudteeülesõidukoht. Kostja on seisukohal, et kohtuotsuse alusel peab raudteeülesõidu koha rajama hageja, kostja ei ole nõus kandma rajatava ülesõidu rajamiseks tehtavaid kulutusi (protokolli lk 2). Kostja arvates on kohtuotsus selge. Kohtuotsuse põhjendavas osas on kohus märkinud, et tulenevalt AÕS § 179 lg 1 on hageja (AS P), kui valitseva kinnisasja omanik, kohustatud rajama raudtee ülesõidukoha omal kulul ning jättis rahuldamata raudtee ülesõidukoha rajamise tasu nõude, selgitades, et hagejal on võimalik nõuda kostjalt kahju hüvitamist arvestades hageja väidet, et kostja lammutas varasema juurdepääsu. Seega põhjendas kohus vaidlusaluses kohtuotsuses, mille täitmisel tekkis käesolev vaidlus, et raudtee ülesõidukoha peab oma kulul rajama käesoleva asja kostja. Vaidlusalusest kohtuotsuse resolutsiooni p-st 2 võib välja lugeda sama seisukoha. Kohtuotsusega kohustati hagejat tagama tähtajatu juurdepääs kostjale tema kinnistule raudtee ülesõidukoha rajamise teel. Kohtu arvates puudub otsuse resolutsiooni p-s 2 ebaselgus ning see on kooskõlas kohtuotsuse põhjendustes esitatud seisukohaga. Nimelt kohustati kohtuotsusega hagejat tagama kostjale juurdepääs kinnistule. Kohtuotsuse resolutsiooni p-ga 2 aga ei ole kohustatud hagejat juurdepääsu rajama. Kohtuotsuses märgitu kohaselt tuleb hagejale juurdepääs kinnistule tagada raudtee ülesõidukoha rajamise teel, kohus ei ole aga ülesõidu rajamise kohustust nimetatud resolutsiooni p-ga 2 pannud hagejale. Kohus ei ole resolutsiooni p-s 2 üldse märkinud, kes peaks ülesõidu rajama (hageja või kostja). Seaduse kohaselt on tee rajamise kohustus eelduslikult isikul, kes teed vajab. Sellele on ka kohtuotsuse põhjendavas osas viidatud ja märgitud, et ülesõidutee kulud peab kandma TÜ B, kes teed vajab. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hageja väitel on nõue rahuldatud, hageja ei takista kostjal kohtu poolt määratud juurdepääsutee kasutamist. Kostja peab nõude mitterahuldamiseks asjaolu, et hageja ei ole raudtee ülesõidukohta rajanud. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet selle kohta, et hageja ei takista kostjat raudtee ülesõitu kasutada. Seega on TMS § 221 lõikest 1 tulenev eeldus hagi esitamiseks olemas ja hageja oli õigustatud esitama sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Ka TMS § 221 lõikes 2 märgitud eeldus vastuväidete lubatavuse kohta on kohtu arvates täidetud, kuna enne kohtuotsuse jõustumist ja selle kostja poolt täitmiseks esitamist ei saanud hageja eeldada, kuidas kostja kohtuotsust tõlgendama hakkab. Tulenevalt TMS § 221 lg 1 sõnastusest on tegemist sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise põhjuste näidisloeteluga („eelkõige“), mis tähendab, et hagi esitamiseks võib olla ka muid põhjusi. 19.01.2011 otsuses märkis Riigikohus, et uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul praeguse tsiviilasja raames anda pooltele tähtaeg TsMS § 368 lg-s 2 sätestatud tuvastusnõude esitamiseks. Kui kumbki pool ei nõua hageja õiguste ja kohustuste tuvastamist TsMS § 368 lg 2 järgi, ei ole hagi rahuldamise aluseks täitedokumendi ebaselgus. Tuvastusnõude esitas hageja, kostja nõuet ei esitanud. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et alternatiivse nõude esitamisega muutis hageja hagi. Kooskõlas TsMS § 370 lg 2 võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Seda hageja tegigi.

Kuna kohus rahuldab hageja esimese nõude, ei pea lahendama hageja alternatiivset nõuet. Sellele vaatamata märgib kohus, et esimese nõude rahuldamise põhjendused oleksid aluseks ka alternatiivse nõude rahuldamisele. Tuvastamisele kuuluks ülalmärgitud põhjendustel see, et raudtee ülesõidukoha peab rajama kostja. TsMS § 132 lg 1 alusel on hagihind 1595 eurot (25 000 krooni). Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta kostja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.