Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

1(9)

Tsiviilasi nr: 2-09-12996 esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2(9)

Tsiviilasi nr: 2-09-12996 taluda, so asendamatu toiminguga, mida saab teha üksnes võlgnik ise. TMS § 183 lg-st 1 tuleneb, et vastava asendamatu toimingu tegemiseks sundtäitmise läbiviimine on võimalik üksnes eeldusel, et täitedokumendiga on üheselt määratud toimingu tegemise tähtpäev (kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks...). Sarnaselt eeltoodule oli raudteeülesõidukoha rajamise kohustus asendamatu toiming. 08.12.2006 Harju Maakohtu otsuse ja seaduse kohaselt toimub antud kohustuse täitmine õigustatud isiku arvel, kuid koormatud kinnisasja omaniku poolt või koormatud kinnisasja omanik korraldab antud kohustuse täitmise. Kui kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et tegemist on asendamatu toiminguga raudteeülesõidukoha rajamise osas, tuleb järgida TMS § 182 regulatsiooni, mille kohaselt peab esmajärjekorras olema toimingu tegijaks võlgnik. Tulenevalt TMS § 21 regulatsiooni ja VÕS § 111 regulatsiooni, sh viidatud paragrahvi 7. lõike koosmõjust, lasub hagejal vaid siis kohustus raudteeülesõidukoha rajamiseks kui kostja tagab selle finantseerimise. Arvestades, et kostja keeldus kõigi kulude kandmisest ja kulude kandmine ei ole millegagi tagatud, on hagejal õigus keelduda raudteeülesõidukoha rajamisest. Eeltoodu kohaselt tuleb TsMS § 188 lg-t 2 tõlgendada nii, et juhul kui kostja keeldub tagamast raudteeülesõidukoha ehitustööde finantseerimist, on õigus pöörata sissenõue kostja varadele enne kohustuse täitmist, so enne asendatava toimingu (raudteeülesõidukoha ehitamist) tegemist. Kostja käitus hea usu põhimõtte vastaselt ja vastuoluliselt. Kostja algatas täitemenetluse kohustuse täitmiseks, mis seaduse kohaselt on vastastikune kohustus (TMS § 21, VÕS § 111). Kostja deklareeris, et ta ei täida enda kohustusi suuremas ulatuses kui 50%. Juhul, kui eeltoodud asjaolud ja põhjendused ei võimalda hagi rahuldada või ei vii pooli kompromissile, palus hageja lahendada alternatiivse nõude TsMS § 368 lg 2 alusel. Tuvastada, et Harju Maakohtu 08.12.2006 otsuse resolutiivosa p 2 kohaselt tulenevad alljärgnevad hageja ja kostja õigused ja kohustused: Hagejal on kohustus tagada kostjale juurdepääs üle hagejale kuuluva kinnistu; tuvastada, et hageja on antud kohustuse täitnud; tagada raudteeülesõidukoha ehitamine vastavalt kehtestatud nõuetele kostja arvel. Hagejal on õigus keelduda raudteeülesõidukoha ehitamise tagamisest kui kostja ei esita tagatist või ei tasu ette ehitamise eeldatavaid kulusid. Kostjal on kohustus tagada või ette tasuda raudteeülesõidukoha ehitamise kulud; ette tasuda avaliku konkursi läbiviimise kulud. Kostjal on õigus osaleda raudteeülesõidukoha ehitaja leidmiseks läbiviidava avaliku konkursi läbiviimisel, sh otsustada kulutuste vajalikkuse ja põhjendatuse üle. Kostja vastuväited

3(9)

Tsiviilasi nr: 2-09-12996 pärast kohtulahendi jõustumist. Täitedokumendiks oleva kohtuotsuse resolutsioon on selge ja üheselt arusaadav, seega sundtäidetav. Sellest nähtub hageja kohustus rajada raudteeülesõit. Ringkonnakohus eksis formaliseerituse printsiibi rakendamisel ning samastas valesti täitedokumendi ebaselguse ja täitedokumendist tuleneva kohustuse puudumise. Ebaõige on hageja väide, et täitedokument on hageja poolt vabatahtlikult täidetud enne täitemenetluse alustamist. Kui see nii oleks, puuduks poolte vahel käesolevas tsiviilasjas menetletav vaidlus. Vaatamata väitele täitedokumendi vabatahtlikust täitmisest enne täitemenetluse alustamist oli hageja siiski sunnitud möönma, et raudteeülesõidu rajamist pole toimunud. Samuti avaldas hageja, et raudteeülesõidu rajamise kohustus ei ole muutunud sissenõutavaks, millest nähtuvalt hageja möönis, et raudteeülesõidu rajamise kohustus ei ole täidetud. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et raudteeülesõidukoha rajamise kohustus on asendamatu toiming TMS § 183 mõistes. Puudub hageja põhjendus, miks mõni teine isik peale hageja ei saaks teostada projektile vastavaid ehitustöid raudteeülesõidu rajamiseks. Kuivõrd hagejal oli kohtulahendist tulenev kohustus nii ülesõidukoha rajamiseks kui selle kaudu ülesõidu teostamise talumiseks, lasub hagejal kohustus taluda kolmandate isikute poolt ehitustööde tegemist ja selle võimaldamiseks hoiduda ehitustööde perioodil raudteeliiklusest ehitustööde kohas. Kohtuotsusega on asendatud ka hageja nõusolek ülesõidukoha rajamiseks. Seetõttu oli võimalik raudteeülesõidu rajamise kohustuse sundtäitmine täitemenetluses TMS § 182 kohaselt. Et hageja poolt raudteeülesõidu rajamise kohustuse suhtes on kohaldatav TMS § 182, on möönnud ka hageja. Vaidluse lahendamisel on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-10 tehtud otsuses andnud selge suunise, milles seisneb tsiviilasjas lahendamisele kuuluv vaidlus ning TsMS § 368 lg 2 kohane tuvastusnõue. Hageja poolt avaldatu sellele ei vasta. Tegemist ei ole mitte olemasolevat olukorda määratleva tuvastusnõudega, vaid hageja poolt väljapakutud kompromissi tingimuste formuleeringuga, millel oleks uusi õigusi ja kohustusi loov, mitte olemasolevat olukorda selgitav sisu. Hageja poolt esitatud alternatiivne nõue ei täidaks Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-02-311 tehtud otsuse selgitamise eesmärki, vaid muudaks olukorda segasemaks. Tsiviilasjas nr 3-2-1-134-10 Riigikohtu poolt antud suunist silmas pidades ei ole hagejal võimalik hagiavalduse asemel esitada alternatiivset nõuet. Alternatiivse nõude esitamisel on tegemist hagi muutmisega TsMS§ 376 mõistes, milleks kostja oma nõusolekut ei andnud. Menetluse käik

4(9)

Tsiviilasi nr: 2-09-12996 kostja lammutas varasema juurdepääsu. Seega põhjendas kohus vaidlusaluses otsuses, mille täitmisel tekkis käesolev vaidlus, et raudtee ülesõidukoha peab oma kulul rajama kostja. Otsuse resolutsiooni p-st 2 võib välja lugeda sama seisukoha. Kohtuotsusega kohustati hagejat tagama tähtajatu juurdepääs kostjale tema kinnistule raudtee ülesõidukoha rajamise teel. Kohtu arvates puudub otsuse resolutsiooni p-s 2 ebaselgus ja see on kooskõlas otsuse põhjendustes esitatud seisukohaga. Kohtuotsusega kohustati hagejat tagama kostjale juurdepääs kinnistule, resolutsiooni p-ga 2 ei ole kohustatud hagejat juurdepääsu rajama. Otsuses märgitu kohaselt tuleb hagejale juurdepääs kinnistule tagada raudtee ülesõidukoha rajamise teel, kohus ei ole ülesõidu rajamise kohustust nimetatud resolutsiooni p-ga 2 pannud hagejale. Kohus ei ole resolutsiooni p-s 2 märkinud, kes peaks ülesõidu rajama (hageja või kostja). Seaduse kohaselt on tee rajamise kohustus eelduslikult isikul, kes teed vajab. Sellele on ka otsuse põhjendavas osas viidatud ja märgitud, et ülesõidutee kulud peab kandma Tulundusühistu Bitest, kes teed vajab. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hageja väitel on nõue rahuldatud, hageja ei takista kostjal kohtu poolt määratud juurdepääsutee kasutamist. Kostja peab nõude mitterahuldamiseks asjaolu, et hageja ei ole raudtee ülesõidukohta rajanud. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et hageja ei takista kostjat raudtee ülesõitu kasutada. Seega oli TMS § 221 lg-st 1 tulenev eeldus hagi esitamiseks olemas ja hageja oli õigustatud esitama sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Ka TMS § 221 lg-s 2 märgitud eeldus vastuväidete lubatavuse kohta on täidetud, kuna enne kohtuotsuse jõustumist ja selle kostja poolt täitmiseks esitamist ei saanud hageja eeldada, kuidas kostja kohtuotsust tõlgendama hakkab. Tulenevalt TMS § 221 lg 1 sõnastusest on tegemist sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise põhjuste näidisloeteluga („eelkõige“), mis tähendab, et hagi esitamiseks võib olla ka muid põhjusi. 19.01.2011 otsuses märkis Riigikohus, et uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul tsiviilasja raames anda pooltele tähtaeg TsMS § 368 lg-s 2 sätestatud tuvastusnõude esitamiseks. Kui kumbki pool ei nõua hageja õiguste ja kohustuste tuvastamist TsMS § 368 lg 2 järgi, ei ole hagi rahuldamise aluseks täitedokumendi ebaselgus. Hageja esitas tuvastusnõude, kostja nõuet ei esitanud. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et alternatiivse nõude esitamisega hageja muutis hagi. Kooskõlas TsMS § 370 lg-ga 2 võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Seda hageja tegigi. Kuna kohus rahuldas hageja esimese nõude, ei pea alternatiivset nõuet lahendama. Kohus leidis, et esimese nõude rahuldamise põhjendused oleksid aluseks ka alternatiivse nõude rahuldamisele. Ülalmärgitud põhjendustel kuuluks tuvastamisele, et raudtee ülesõidukoha peab rajama kostja. Apellatsioonkaebus

5(9)

Tsiviilasi nr: 2-09-12996 kasutamisele taksitusi. Takistuste raudteeülesõidukoha rajamisel.

tegemine

või

mittetegemine

selgub

alles

Riigikohus on käesoleva tsiviilasja lahendamisel tehtud otsuses selgelt eristanud hageja poolt juurdepääsu teostamiseks takistuste tegemisest hoidumise kohustust ja raudteeülesõidukoha rajamise kohustust. Riigikohus on saatnud tsiviilasja maakohtule uueks arutamiseks just seoses raudteeülesõidukoha rajamise kohustusega. Seega on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise üle toimuvas vaidluses ebaõige omistada määravat tähtsust takistuste tegemisest hoidumise kohustusele, nagu on teinud maakohus. Kostjale jääb ebaselgeks, mida on maakohus soovinud põhjendada seisukohaga, et tulenevalt sõnastusest (sõna „eelkõige“ kasutamisest) on TMS § 221 lg-s 1 näidisloetelu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise põhjustest ja hagi esitamiseks võib olla ka muid põhjuseid. Selles osas ei vasta otsus põhjendatuse nõudele. Võib järeldada, et maakohus kahtleb TMS § 221 lg 1 sätestatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluste esinemises. Kuna sundtäitmine algatati seoses raudteeülesõidu rajamise kohustuse mittetäitmisega ja selle kohustuse üle on läbivalt toimunud vaidlus, ei saa sundtäitmist TMS § 221 lg 1 alusel lubamatuks tunnistada viitega kostjale takistuste mittetegemisele. Raudteeülesõidukoha puudumisel ei ole võimalik asuda seisukohale, et hageja täidab mittetakistamise kohustust. Hageja on asja uuel läbivaatamisel raudteeülesõidukoha rajamise kohustuse puhul sundtäitmise lubamatuks tunnistamise põhjusena nimetanud, et väidetavalt pole kohustus muutunud sundtäidetavaks ja tuginenud käsitlusele raudteeülesõidu rajamisest kui asendamatust toimingust või asendatavaks toiminguks olemise korral vajadusest tagada kostja poolt raudteeülesõidukoha rajamise finantseerimine. Raudteeülesõidukoha rajamise osas ei ole hageja asja uuel läbivaatamisel väitnud, et see kohustus on täidetud (seda ei väitnud hageja ka asja esmakordsel läbivaatamisel) või et kohustus puudub. Hageja põhjendusi raudteeülesõidu rajamise kohustuse mittesundtäidetavuse kohta ja kostja vastuväiteid nendele argumentidele ei ole maakohus otsuses käsitlenud. Samuti ei ole käsitletud poolte väiteid ja vastuväiteid asja esimesel läbivaatamisel. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et TMS § 221 lg-s 2 sätestatud tingimus on hageja vastuväite puhul täidetud. TMS § 221 lg 2 sätestab täitedokumendiks oleva kohtuotsuse suhtes täiendavad tingimused sundtäitmisele vastuväidete esitamiseks ning vaieldamatult on tingimuste näol tegemist objektiivsete asjaoludega, mitte sellega, milline on kellegi subjektiivne hinnang täitedokumendiks olevale kohtulahendile. Seega saaks täitedokumendiks oleva kohtulahendi puhul nõude täitmine sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks olla, kui see on toimunud pärast kohtuotsuse jõustumist. Antud juhul ei ole objektiivsed asjaolud võrreldes täitedokumendiks oleva kohtuotsuse jõustumise eelse olukorraga muutunud ja TMS § 221 lg-s 2 sätestatud nõue ei ole täidetud. Riigikohus märkis, et raudteeülesõidu rajamise kohustuse osas selguse saamiseks on vajalik TsMS § 368 lg-s 2 sätestatud hagi esitamine, mille tegemata jätmisel ei saa täiteasjas nr 008/2009/1007 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks olla täitedokumendi ebaselgus. Kostja jääb maakohtus avaldatud seisukoha juurde, et hageja ei ole Riigikohtu otsuse kohast tuvastusnõuet esitanud ja maakohus oleks pidanud hageja alternatiivse nõude jätma menetlemata. Tulenevalt vaidluse sisust pidanuks TMS § 368 lg 2 kohane tuvastusnõue puudutama seda, kas täitedokumendiks olevast kohtuotsusest tuleneb hageja kohustus raudteeülesõidu rajamiseks või mitte. 05.04.2011 menetlusdokumendis formuleeritud hageja

6(9)

Tsiviilasi nr: 2-09-12996 tuvastusnõue käsitles valdavas osas muid küsimusi, ning tuvastusnõude olemuseks oli mitte niivõrd täitedokumendiks oleva kohtuotsuse selgitamine raudteeülesõidukoha rajamise kohustuse osas, kui võrreldes täitedokumendiga täiendavate õiguste ja kohustuste määratlemine, mida ei saa pidada TsMS § 368 lg-s 2 sätestatule vastavaks. Hageja tuvastusnõue oli esitatud alternatiivselt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudele. Seega pidi kohus esmajärjekorras lahendama sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude ja selle rahuldamata jätmisel asuma hindama esitatud tuvastusnõuet. Ka seetõttu ei vastanud hageja nõue Riigikohtu otsuses tuvastusnõudega seoses väljendatud seisukohtadele, sest vaidluse maakohtusse tagasisaatmisel oli esmaseks küsimuseks, kellel lasub raudteeülesõidukoha rajamise kohustus. Esitades TsMS § 368 lg 2 kohase nõude alternatiivse nõudena täitemenetluse lubamatuks tunnistamisele, on hageja TsMS § 376 mõistes hagi muutnud. Kuna kostja ei ole selleks nõusolekut andnud ja on nõusoleku mitteandmist 25.04.2011 menetlusdokumendis kinnitanud, ei oleks kohus tohtinud TsMS § 376 lg-s 1 ja 2 sätestatust tulenevalt hagi muutmisega nõustuda ega alternatiivset nõuet menetleda. Kuna hageja esitas TsMS § 368 lg-le 2 viidates tuvastusnõude alternatiivsena sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudele, pidi maakohus täitedokumendist raudteeülesõidu rajamise osas tulenevaid kohustusi hindama üksnes siis, kui jätab rahuldamata nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kuivõrd maakohus on otsustanud rahuldada hageja nõuete esimese alternatiivi ja sundtäitmise lubamatuks tunnistada, on otsuses raudteeülesõidu rajamise kohustuse osas avaldatu asjakohatu ja maakohus on otsuse tegemisel väljunud hagi piiridest, sest antud küsimus ei omanud TMS § 221 alusel esitatud nõude lahendamisel tähtsust ja kuulunuks lahendamisele TsMS § 368 lg-s 2 nimetatud nõude puhul. Kuna TsMS § 368 lg 2 alusel on nõue esitatud alternatiivselt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudele, ei saanud kohus alternatiivsetest nõuetest esimese rahuldamisel asuda täitedokumendist tulenevaid õigusi ja kohustusi sisustama. Maakohus on TMS § 221 alusel rahuldanud hageja nõude ebaõigesti. Maakohus on asunud seisukohale, et täitedokumendiks oleva kohtuotsuse resolutsiooni p-ga 2 on hagejat küll kohustatud tagama kostja juurdepääs kinnistule, kuid mitte juurdepääsu rajama. Kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 pole üldse märgitud, kes peaks ülesõidu rajama. Maakohus on otsuse resolutsiooni p-i 2 sisustanud ebaõigesti ning jätnud tähelepanuta, et resolutsiooni kohaselt ei olnud hageja mitte üksnes kohustatud kostjale juurdepääsu tagamiseks, vaid juurdepääsu tagamiseks raudteeülesõidu rajamise teel. Kuigi resolutsiooni p-s 2 ei ole selgesõnaliselt nimetatud, et raudteeülesõidu peab rajama hageja, tuleneb see p-i 2 sõnastusest ning asjaolust, et p-s 2 on nimetatud hageja kohustused. Täitedokumendi resolutsiooni kohaselt on raudteeülesõidukoha rajamine hageja kohustus ja maakohtu seisukoht otsuse resolutsioonis on ebaõige. Kuna täitedokumendi sisustamise nõue on esitatud alternatiivselt, oleks maakohtul olnud võimalik täitedokumendist tulenevate õiguste ja kohustuste osas seisukoht võtta üksnes sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamata jätmisel (jättes kõrvale alternatiivse nõude esitamise lubamatuse TsMS §-st 376 tulenevalt). Seetõttu on asjakohatud maakohtu otsuse viited täitedokumendiks oleva kohtuotsuse põhjendavas osas avaldatule. Samuti on asjakohatu viide, et seaduse kohaselt on tee rajamise kohustus eelduslikult isikul, kes teed vajab. Jättes selgitamata, millisest seadusest antud kohustus tuleneb, on maakohus möönnud, et selline kohustus kehtib üksnes eelduslikult. Käesoleval juhul tuleb silmas pidada erilisi asjaolusid, millest isegi üldjuhul teed vajava isiku poolt tee rajamise kohustusega nõustudes ei saa seda pidada kostja kohustuseks. Hagejale maa ostueesõigusega erastamise tingimuseks oli kostjale läbi hagejale erastatava maa juurdepääsu tagamine. Juurdepääsu teostamiseks vajalik raudteeülesõit eksisteeris seni kuni hageja selle lammutas. Oleks põhjendamatu, kui hagejale maa erastamise tingimuseks

7(9)

Tsiviilasi nr: 2-09-12996 seatud kostjale juurdepääsu tagamise kohustuse täitmiseks vajaliku raudteeülesõidukoha taastamist käsitleda kostja poolt toimuvana. Täitedokumendiks oleva otsuse tegemiseni viinud menetluses tsiviilasjas nr 2-02-311 oli hageja läbivaks seisukohaks, et raudteeülesõidukoha rajamine on võimalik üksnes tema enda, mitte kostja poolt. Ka sellest tulenevalt tuleb otsuse resolutsioonis nimetatud raudteeülesõidu rajamist lugeda hageja kohustuseks. Kostja ei nõustu maakohtu otsuses avaldatuga, et hageja esimese nõude (s.o. sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude) põhjendused oleksid aluseks ka alternatiivse nõude rahuldamisele ja tuvastamisele kuuluks, et raudteeülesõidukoha peab rajama kostja. Kohus peab esitama konkreetsed põhjendused, millele otsus ja selles avaldatud seisukohad tuginevad. Isegi kui kohus peab mõnes küsimuses asjakohaseks otsuses eelnevalt esitatud põhjendusi, tuleb konkreetselt määratleda, millised need on. Vastasel korral ei ole otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue täidetud. Isegi kui nõustuda seisukohaga, et raudteeülesõidukoha peab rajama kostja, ei saaks selle asjaolu tuvastamist lugeda hageja alternatiivse nõude rahuldamiseks, vaid üksnes hageja nõude osaliseks rahuldamiseks. Vastustaja seisukoht

8(9)

Tsiviilasi nr: 2-09-12996

Mare Merimaa

Kaupo Paal

Ande Tänav

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.