Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Pankrotiotsuse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul pankrotiotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud AS Hxxxxxxx Lxxxxxxxxx on kantud äriregistrisse 01.06.1998.a., äriühingu osakapital on 1 200 000 krooni. Võlgnik on registreeritud aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Võlgniku juhatus on üheliikmeline, juhatuse liige on Axxxxx Exxxx Sxxxxxxxx. Võlgniku peamiseks tegevusalaks on leiva ning kondiitritoodete tootmine ja turustamine. 12.septembril 2006.a. esitasid AS Sxxxxxxx ja OÜ Bxxxxx Pärnu Maakohtule avalduse AS Hxxxxxxx Lxxxxxxxxx pankroti väljakuulutamiseks ja 14. novembril 2006 algatas Pärnu määrusega AS Sxxxxxxx avalduse alusel AS Hxxxxxxx Lxxxxxxxxx pankrotimenetluse nimetas ajutiseks halduriks Oxxxxx Exxxxx. Pankrotiavaldus ja selle põhjendused AS Sxxxxxxx ja AS Hxxxxxxx Lxxxxxxxxx vahel on 03.04.2006.a. sõlmitud teraviljasaaduste ostu-müügileping, mille alusel AS Sxxxxxxx tarnis AS-le Hxxxxxxx Lxxxxxxxxx teraviljasaadusi. AS Hxxxxxxx Lxxxxxxxxx ei ole saadud tarnete eest nõuetekohaselt tasunud, tasumata on viis arvet kogusummas 264 146 krooni 67 senti, millele lisandub viivis 82 406 krooni 05 senti. Lisaks on võlausaldaja väljastanud võlgnikule arve nr 15 205 summas 86 676 krooni 90 senti, mille tasumise tähtaeg saabub 12.09.2006.a. ning mille tasumine võlgniku poolt on ebatõenäoline. 24.08.2006.a. saatis võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, võlgnik ei ole pankrotihoiatusele reageerinud ega võlga tasunud. AS Sxxxxxxx leiab, et võlgnik on maksejõuetu ja palub kuulutada välja AS Hxxxxxxx Lxxxxxxxxx pankrot. Võlgniku vastuväited Võlgnik vaidleb pankrotiavaldusele vastu. Võlgnik leiab, et ta ei ole maksejõuetu, võlgnikul on kinnistu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille turuväärtus on suurem kinnistu bilansilisest väärtusest - 6 miljonit krooni. Võlgnik peab läbirääkimisi kinnistu potentsiaalse ostjaga ja loodab saada kinnistu müügist 12-15 miljonit krooni, kinnistu müügist laekunud rahaga on võimalik rahuldada täielikult võlausaldajate nõuded. Peale selle on kolmandad isikud alates 01. juunist 2006.a. tekitanud võlgnikule varalisi kohustusi AS Sxxxxxxx ees ligi 1,1 miljonit krooni. Pxxxxxx Sxxxxxxxx ja Bxxxx Wxxxx tegutsesid alates 2006.a. juunikuust nagu oleksid nad võlgniku seaduslikud esindajad, kuigi neil puudusid volitused võlgnikule kohustusi võtta. Võlgniku ainus seaduslik esindaja on Axxxxx Sxxxxxxxx. Ajutise halduri aruanne Maksejõuetuse tekkimine AS Hxxxxxxx Lxxxxxxxxxx(edaspidi: võlgnik) on moodustatud riigile kuulunud RAS Hxxxxxxx Lxxxxxxxxx baasil. 1994. aastal erastati Eesti Erastamisagentuuri poolt 65,67 % RAS Hxxxxxxx Lxxxxxxxxxx aktsiatest Saksamaa ettevõtjale Axxxxx Exxxx Sxxxxxxxx-le. 1997. aastal müüs Eesti Erastamisagentuur ülejäänud 34,33 % riigile kuuluvatest aktsiatest. Võlgnik kanti äriregistrisse 01.06.1998.a. Võlgnikul oli 2002. majandusaastal käive 9 411 467 krooni ja kahjum -553 076 krooni. 2003. majandusaastal oli käive 9 365 798 krooni ja kasum 500 399 krooni. 2004. majandusaastal oli käive 8 993 065 krooni ja kahjum -593 974 krooni. 2005. majandusaastal oli käive 9 675 086

krooni ja kahjum -1 627 239 krooni. Ajavahemikul 01.01.2006.a. kuni 14.11.2006.a. oli võlgniku käive 2 254 579 krooni ja kahjum -2 329 199 krooni. Võlgniku raamatupidamist ei ole nõuetekohaselt peetud. 2005.a. majandusaasta aruanne on siiani audiitori poolt kinnitamata, kuigi vastav tähtaeg oli 30.06.2006.a. Perioodil juuni kuni august 2006.a. on võlgniku raamatupidamist peetud nii B.Wxxxxx kui A.Sxxxxxxxxx poolt ning andmed on osaliselt vastuolulised. Eelkõige on andmed erinevad võlgniku kohustuste osas. Seletuskirja maksejõuetuse tekkimise ja selle põhjuste kohta ei ole võlgnik vaatamata ajutise halduri nõudmisele esitanud. Asjas kogutud materjalidest nähtub, et võlgniku aktsionärid otsustasid alates 01.06.2006.a. lõpetada võlgniku tootmistegevuse. Võlgnik koondas kõik töötajad ja tegi ettevalmistusi likvideerimiseks. Sel hetkel tegi B. Wxxxx A. Sxxxxxxxx-le ettepaneku tegevust jätkata, et täita Bxxxxx Ixxxxxxxxxxxxx tellimusi. B.Wxxxx lõpetas võlgniku majandustegevuse augustis 2006.a. Käesoleva seisuga võlgniku majandustegevust ei toimu. Võlgniku varad Võlgniku esindaja poolt esitatud bilansi kohaselt on võlgnikul 14.11.2006.a. seisuga järgmised varad: 1) raha 10 994 krooni, 2) nõuded ostjate vastu 39 839 krooni, 3) muud lühiajalised nõuded 52 232 krooni, 4) maksude ettemaksed ja tagasinõuded 0 krooni, 4) ettemaksed teenuste eest 1 499 krooni, 5) varud 345 634 krooni, 6) kinnisvarainvesteeringud 5 000 000 krooni, 7) seadmed 954 613 krooni, 8) muu inventar 16 084 krooni . Kokku on võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt vara summas 6 420 895 krooni. Võrreldes 2005.a. majandustulemusi on võlgniku üldised majandusnäitajad vähenenud, kuna võlgnikul reaalset majandustegevust ei toimu. Võlgniku bilansijärgne varade suurenemine tuleneb üksnes kinnisvara (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistu) ümberhindamisest. Võlgniku 2005.a. majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul seisuga 31.12.2005.a. vara kokku summas 5 147 291 krooni. Võlgnik omab arvelduskontot (nr xxxxxxxxxxxxxx) AS-s SEB Eesti Ühispank, mille saldo 16.11.2006.a. seisuga on 9000,90 krooni. Võlgnik on omanud arvelduskontot AS Hansapank, konto on suletud 21.05.2001.a. Eesti Krediidipangas, Nordea Pangas, SBM Pangas ja Tallinna Äripangas võlgnik arvelduskontot ei oma. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel on võlgniku nimele registreeritud järgmised sõidukid: 1) sõiduauto Volkswagen Golf, registreerimismärgiga 063 YYY, ehitusaastaga 1989 2) furgoon MAN, ehitusaasta 1998, registreerimismärk 778 APT 3) furgoon MAN, ehitusaasta 1998, registreerimismärk 794 APT 4) sõiduauto Mercedes-Benz 200D, ehitusaasta 1993, registreerimismärk 798 APT 5) sõiduauto Audi V8, ehitusaasta 1989, registreerimismärk 542 ATV 6) furgoon Mercedes-Benz, ehitusaasta 1988, registreerimismärk 613 AOG Võlgnikule on kuulunud furgoon Volkswagen LT45, ehitusaasta 1988, registreerimismärk 319 AIF, milline on võõrandatud 21.04.2005.a. Axxx Axxxxx-le. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel kuulub võlgnikule kinnistu asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx). Tegemist on tootmismaaga, pindalaga 14 730 m2. Kinnistul asub võlgniku tootmishoone. Kinnistule on seatud kaks kohtuliku hüpoteeki:

esimese järjekoha hüpoteek summas 231 207 krooni AS Balt-Hellin kasuks ja teise järjekoha hüpoteek summas 1 000 000 krooni AS Stahlhut kasuks. Nordea Finance Estonia AS, Sampo Liising AS ja ALG Liising AS andmetel võlgnikul kehtivaid liisinglepinguid ei ole. Käesolevaks hetkeks ei ole haldur saanud vastust Ühisliisingu AS-ist. Hansa Liising Eesti AS ja võlgniku vahel on olnud lepingulised suhted, kuid käesolevaks ajaks on leping lõppenud. Võlgnikul Hansa Liising Eesti AS ees kohustusi ei ole. Võlgniku peamise vara moodustab kinnistu (tootmishoone) koos seadmetega. Kinnistul asuvat tootmishoonet on renoveeritud, kuid muud hooned on kehvas seisukorras. Seadmed on pikka aega kasutuses olnud. Tegemist on kasutatud pagaritoodete küpsetusseadmetega, mille osas turul suurt nõudlust ei ole. Seadmete realiseerimise võimalik hind jääb oluliselt alla seadmete bilansilisele maksumusele. Ajutine haldur hindab võlgniku vara väärtuseks kokku ca 6 miljonit krooni. Võlgniku kohustused (võlad) Võlgniku poolt esitatud bilansi kohaselt on võlgnikul 14.11.2006.a. seisuga järgmised kohustused kokku summas 7 576 384 krooni: 1) lühiajalised võlakohustused 12 000 krooni, 2) tarnijatele tasumata arved 609 975 krooni, 3) võlad töövõtjatele 17 591 krooni, 4) maksuvõlad 72 953 krooni, 5) muud lühiajalise võlad 551 096 krooni, 6) saadud ettemaksed 52 000 krooni, 7) pikaajalised võlakohustused 5 997 517 krooni, 8) muud pikaajalised võlad 263 252 krooni. Suurim võlausaldaja on erinevate äriühingute kaudu võlgniku aktsionär ja juhataja Axxxxx Sxxxxxxxx, kelle ees on võlgnikul pikaajalised kohustused summas 5 997 517 krooni. B.Wxxxxx poolt ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt on võlgnikult hankijate ees kohustusi kokku summas 1 355 365,53 krooni. B.Wxxxxx väitel tuleb antud kohustustele veel lisada OÜ Bxxxxx nõue 253 741,30 krooni. Võlgniku 2005.a.majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul 31.12.2005.a. seisuga varalisi kohustusi kokku summas 6 165 285 krooni. Maksu- ja Tolliameti teatel on võlgnikul 21.11.2006.a. seisuga kokku maksuvõlgasid summas 195 362 krooni, millest põhivõlgnevus on 183 262 krooni ja intressid 12 100 krooni. Võlgniku endiste töötajate poolt on ajutisele haldurile esitatud kaks Lääne-ja Hiiumaa inspektsiooni töövaidluskomisjoni 13.10.2006.a. otsust, mille alusel on võlgnikult endiste töötajate kasuks välja mõistetud kokku 63 365 krooni. Nimetatud summa on käesoleva ajani tasumata. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku 7,5 miljonit krooni. Finantsanalüüs Majandusliku olukorra hindamise aluseks on võetud bilansid seisuga 31.12.2004.a., 31.12.2005.a. ja 14.11.2006.a. Võlgniku puhul on lühiajalise võla kattekordaja kõigil vaadeldavatel aastatel olnud järjest nõrgem: 2004. aastal oli 0,686, 2005. aastal 0,411 ja 14.11.2006.a. 0,342. Lühiajalise võla kattekordaja loetakse heaks, kui ta on üle 1,60, vahemikus 1,20 kuni 1,59 rahuldavaks, alla 0,90 aga juba nõrgaks, millele võib järgneda ettevõtte pikemaajaline maksevõimetus. Käibekapitali puudujäägi katmise peamiseks allikaks on järgnevate aastate majandustegevusest saadav puhaskasum. Võlgnikul on kõigil vaadeldavatel aastatel on olnud kahjum, seega puuduvad võimalused käibekapitali defitsiidi katmiseks. Likviidsuskordaja näitab mitme krooni ulatuses on olemas kõrge likviidsusega varasid lühiajaliste kohustuste tasumiseks. Reeglina peaks see näitaja olema üle ühe – see tähendab, et

ettevõte on võimeline rahaliselt katma kõik lühiajalised võlad. Võlgniku puhul on näitaja olnud kõigil vaadeldavatel aastatel nõrk ja järjest langenud: 2004. aastal 0,363, 2005. aastal 0,281 ja 14.11.2006.a. 0,079. Käibekapitali näitaja väljendab käibevarade osa, mis on finantseeritud pikaajaliste kohustuste arvelt. Ta näitab summaliselt, millises ulatuses ei piisa lühiajaliste kohustuste täitmiseks likviidseid vahendeid. Võlgniku puhul oli käibekapitali näitaja kõigil vaadeldavatel aastatel negatiivne – 2004. aastal -632 933, 2005. aastal -1 481 634 ja 14.11.2006.a. –865 417. Seega on ettevõttel olnud käibekapitali defitsiit, mis summaliselt üha suureneb. Üldine võlasuhe näitab kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud võlgadega. Mida väiksem on näitaja, seda rohkem on kreeditorid firma likvideerimisel kahjudest kaitstud. Kui omakapital moodustab rohkem kui 50% kogupassivast, toimub ettevõtte tegevuse finantseerimine võõrkapitali arvelt lubatud piirides. Omakapitali minimaaltase ei tohiks olla aga alla 20-30%, mis tähendab, et üldine võlasuhe ei tohiks olla üle 0.7 – 0.8, sest sel juhul oleks ettevõtte sõltuvus võõrkapitalist väga kõrge, mis ei ole aga positiivne. Võlgniku puhul oli võlakordaja kõigil vaadeldavatel aastatel üle lubatud piiri – 2004. aastal 0,900, 2005. aastal 1,198 ja 14.11.2006.a. 1,180. Võõr- ja omakapitali suhe näitab mitu krooni välisinvesteeringuid on ühe krooni omaniku kapitali kohta ning ta kajastab seega võlausaldajate riskimäära. Kui omakapital moodustaks kogupassivast 50% või rohkem, mis on eelmise punkti andmetel lubatud piirides, on näitaja soovitavaks suurimaks suuruseks üks, samas ei või näitaja olla negatiivne, kuna sel juhul oleks negatiivne ka omakapital. Võlgniku puhul on võõr- ja omakapitali suhe 2004. aastal 9,014, 2005. aastal -6,056 ja 14.11.2006.a. –6,557 — siit ilmneb, et näitaja oli esimesel aastal lubatud määrast tunduvalt kõrgem ning järgmistel aastatel negatiivne tulenevalt omakapitali negatiivsusest. Seega on võlgniku puhul võlausaldajate riskimäär lubamatult suur. Netovara osakaal aktsiakapitalist moodustas võlgnikul 2004. aastal 0,508, 2005. aastal -0,848 ja 14.11.2006.a. –0,963. Vastavalt äriseadustiku § 301 ei või aktsiaseltsi netovara olla vähem kui pool aktsiakapitalist. Võlgniku puhul oli aga netovara osakaal lubatud piires vaid 2004. aastal, teistel vaadeldavatel aastatel on ta tunduvalt allapoole lubatud määra. Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta Esialgsel hinnangul ei ole maksejõuetust põhjustanud kuritegu või rasked juhtimisvead, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Pankroti peamiseks põhjuseks on võlgniku ebaõnnestunud äriplaan. Võlgniku tootmiskulud on viimastel aastatel pidevalt ületanud majandustegevusest tulenevat tulu. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi summas 7,5 milj kr ning vara summas 6 milj kr. Finantsanalüüsis leitud suhtarvud näitavad võlgniku välja kujunenud maksejõuetust, mis on süveneva iseloomuga. Võlgniku majandusnäitajad on alates 2003. aastast muutunud iga aasta kehvemaks. Võlgniku olemasolevad varad ei kata kohustusi ning arvestades, et võlgniku majandustegevus on lõpetatud ja puuduvad töötajad, ei ole majandustegevuse jätkamisega võimalik ka võlgnevusi katta. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused selguvad edasise pankrotimenetluse käigus. Käesoleva seisuga ei ole ajutine haldur tagasivõidetavaid tehinguid tuvastanud. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub vara kõigi kohustuste täitmiseks ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol. Pankrotiseaduse §-dest 1, 31 tulenevalt tuleb välja kuulutada AS Hxxxxxxx Lxxxxxxxxx pankrot. Kohtuotsuse põhjendus Vastavalt PankrS § 1 lg 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata

tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldaja esindaja seletustega, ajutise halduri aruandega ja sellele lisatud tõenditega on tõendatud, et AS Hxxxxxxx Lxxxxxxxxx on maksejõuetu, sest võlgnikul on vara ajutise halduri hinnangul ligi 6 miljonit krooni, võlgade suurus on ligi 7,5 miljonit krooni. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine, sest võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgnikul puudub vara kõigi kohustuste täitmiseks. Võlgniku netovara on alates 2005.aastast tunduvalt väiksem ÄS § 301 sätestatud määrast. Kohus on seisukohal, et võlgniku vastuväited pankrotiavaldusele ei ole põhjendatud, sest ajutine haldur on võlgniku majandustegevust kajastavate dokumentide alusel indlaks teinud, et võlgniku kohustused ületavad vara ja võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Seega tuleb PankrS §-de 1 ja 31 lg 1 järgi välja kuulutada AS Hxxxxxxx Lxxxxxxxxx pankrot. PankrS § 31 lg 5 tulenevalt tuleb nimetada pankrotihalduriks Oxxxxx Exxxxx, kes täitis AS Hxxxxxxx Lxxxxxxxxx ajutise halduri kohustusi ja on andnud nõusoleku halduri kohustuste täitmiseks. PankrS § 31 lg 5 tulenevalt tuleb kohtuotsuses määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg – 11. jaanuar 2007.a. kell 11.00 - ja koht - Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja saalis nr.2. AS Sxxxxxxx palub võlgnikult välja mõista õigusabikulu 35 250 krooni. TsMS § -de 173 lg 1, lg 3, 172 lg 1 järgi kannab õigusabikulud võlgnik.

/allkiri/ Aita Rajavere Kohtunik

Ärakiri õige

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.