Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

hagejal saamata 67765 krooni. Hageja palub hagi rahuldamisel õigusabikulud välja mõista tööandjalt. (lk 54) Kostja vastus Kohtule esitatud kirjaliku vastuse kohaselt Kostja taotleb aegumistähtaja rakendamist hagiavalduses märgitud nõudele ning palub lõpetada asja menetlus järgmistel asjaoludel: Vastavalt Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lg 1 (edaspidi ITLS) töösuhetest tulenevate rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg kohtusse pöördumiseks on neli kuud päevalt, mil töötaja sai või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest (ITLS § 7 lg 1). Seega arvestades hagiavalduse kohtusse esitamise kuupäeva, s.o. 09.03.2006, on hagejapoolse nõude osaliselt tasumata jäänud päevaraha väljamõistmiseks esitamise tähtaeg möödunud. Hagiavalduses on õigesti märgitud, et vastavalt ITLS § 6 lg 3 on palga maksmise nõude esitamise tähtaeg kolm aastat, kuid hageja väide, et päevaraha tuleb käsitleda palgana, on väär. Vastavalt Eesti Vabariigi Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 51 lg 3, on tööandja kohustatud maksma töötajale töölähetuse aja eest päevaraha, korteriraha ja sõiduraha. Sama sätte lg 4 sätestatakse, et eelpoolnimetatud kompensatsioonide suuruse, maksmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Samas Palgaseadus (edaspidi PalS) määrab kindlaks peale töötajate töötasustamise õigusliku korralduse ka teatud hüvituste maksmise (PalS § 1 lg 1), mis on toodud PS paragrahvis IV "Tagatised ja hüvitused". PalS § 27 määrab kindlaks, et töölähetusse saadetud töötajale tagatakse keskmine palk ning makstakse päevaraha teeoleku ja lähetuskohas viibimise aja eest. Vabariigi Valitsuse 22.12.2000.a. määruse nr 453 "Töölähetuse kulude hüvituste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord" § 12 lubab tööandjal päevaraha määra vähendada kuni 70%, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine, mis selgelt viitab sellele, et päevaraha on eelkõige toiduraha. Seda enam ei kuulu päevaraha palga koosseisu, mida võetakse arvesse keskmise palga ja puhkusetasu arvutamisel, samuti ei kuulu makstud päevarahad arvesse võtmiseks hüvituste arvutamisel töölepingu lõpetamise puhul. Seega on päevarahadel kompensatoorne olemus ning neid ei käsitleta palgana, sest palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale tehtud töö eest vastavalt töölepingule. Sellele otseselt viitab nii TLS (§ 51 lg 3) kui ka PaIS (§ 27). Hageja on vääralt tõlgendanud Vabariigi Valitsuse poolt 15.08.2001.a. määrusega 275 kinnitatud keskmise palga arvutamise korra § 2 lg 3. Vastab tõele, et keskmise palga arvutamisel arvatakse palga koosseisu töötaja teenitud palgana käsitletavad summad - põhipalk, lisatasud, preemiad ja juurdemaksed. Kuid päevaraha ei ole lisatasu, kuna vastavalt PaIS § 2 lg 4 lisatasu on summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest. Isegi kui lähtuda kunstlikust eeldusest, et päevaraha tuleb käsitleda palgana, on kostjale arusaamatu hageja poolt tehtud oma nõude suuruse arvutamise käik. Hageja viitab oma hagivalduses Vabariigi Valitsuse 28.03.2001.a. määruse nr 108 § 14 olevat sätestatud päevaraha määrale 500 krooni päevas mitmepäevalise välislähetuse korral. Kuid hageja viide eelnimetatud määrusele on väär. Vabariigi Valitsuse 28.03.2001.a. määrusega nr 108 on kinnitatud teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord Avaliku teenistuse seaduse täitmiseks, s.o. rakendatakse ainult avalike teenistujate suhtes. Hageja ei olnud avalik teenistuja, vaid töötas töölepingu alusel.

Töölepingu alusel töötavate töötajate töölähetuse kulude päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 22.12.2000.a. määrusega nr 453 ning moodustab vastavalt § 10 välislähetuse korral 350 krooni päevas. Samas loeb kostja vajalikuks pöörata tähelepanu sellele, et oma hagiavalduses on hageja oma nõude suuruseks märkinud summa 113 065 krooni arvestades päevaraha määra 500 krooni päevas. Kuid erinevalt hagiavalduse tekstist on hageja märkinud hagivalduse lisas nr 4 "Vladislav Modelski välislähetuse rahade arvestus" päevaraha määrana 350 krooni ning kokkuvõttereas summa 67 765 krooni. Seega on kostjale arusaamatu hageja nõue väljamõistava summa arvestuse osas. Kostja on nõus hagiavalduses toodud taotlusega töötajalt õigusabikulude väljamõistmisest. Arvestades elltoodut ning juhindudes Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 143, Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lg 1 ning Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lg 2 palub kostja lõpetada asja menetlus seoses aegumistähtaja möödumisega ning mõista töötajalt välja kõik menetluskulud (sealhulgas õigusabikulud). (lk 33-34, 38-42) Kohtuotsuse põhjendused Kohus, ära kuulanud poolte seletused ja uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. PalS § 34 kohaselt kui töötajale ei ole palka või hüvitust arvutatud või neid on arvutatud vähem, on töötajal õigus esitada nõue individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses ettenähtud korras. Vastavalt Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITLS) § 6 lg 1 ja lg 3 töösuhetest tulenevate rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg kohtusse pöördumiseks on neli kuud päevalt, mil töötaja sai või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest. Palga maksmise nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat. Kohtuistungil esitas hageja esindaja avalduse hagi aluse muutmiseks. Avalduse kohaselt muudab ta hagi alust ja palub mõista palgaseaduse § 2 alusel saamata jäänud palgana välja 67767 krooni. Hageja ja tema esindaja toetasid hagiavaldust, paluvad kostjalt välja mõista 67765 krooni lähtudes arvestusest 350 krooni päevas kuna kostja tunnistab, et saamatu summad olid lisatasud. Hageja esindaja selgitas, et hageja töötas tööandja filiaalis, mis asub Kogalõmi linnas Venemaal. Tulenevalt sellest ning hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingust võib summa 67765 krooni lugeda lisatasuks. Kuna lisatasu on lisapalk ja selline summa, mis makstakse töö eest eritingimustes. Töö lähetuse kulusid makstakse tööülesannete täitmise eest väljaspool töökoht. Hageja palub jätta kostja taotlus aegumise kohaldamisest rahuldamata. Hageja palub hagi rahuldada ja jätta kohtukulud kostja kanda. Hageja selgitas, et ta sõlmis kostjaga töölepingu töötamiseks Venemaal ning töötas ainult Kogalõmi linnas Venemaal, ta ei töötanud AS-s Cueks Eestis. Tööandja AS Cueks toimetas tasuta lennukiga töötajaid Eestist Kogalõmi tööasukohta ja tagasi, andis majutust tasuta andis sularaha toitumiseks vene rublas. Palka sai ta oma arveldusarvele eesti kroonides. Ta väidab, et tööandja ei ole talle maksnud lisatasu selle eest, et ta oli lähetuses. Ta lähtub arvestuslehest, mida talle anti välja. Ta arvab, et talle ei ole maksnud lisatasu 350 krooni päevas lähetuse eest. Töölepingus ei määratleda päevaraha. Kohtuistungil kostja esindajad ei tunnistanud hageja avaldust ja nõuet lisatasu maksmiseks kuna kostja on töölepingu tingimusi kogu aeg täitnud. Hageja on saanud kõik summad. Kui ei ole

saanud, siis ei ole hageja tõendeid esitanud, et ta ei ole summad kätte saanud. Hagejal ei ole õigust täiendavate summade saamiseks, kuna kõik tingimused on töölepingus määratletud. Töölepingu tingimuste sisu on kooskõlas nii töölepinguseaduse kui ka palgaseaduse nõudega. Töölepingus on sätestatud, et töötajale makstakse lisatasu tööandja poolt sätestatud ulatuses vastavalt töötulemustele ja ettevõtte majandusliku tegevuse tulemustest. Palgaseadusega on see kooskõlas. Hageja tunnistas ise, et talle on makstud vastavalt töölepingu tingimustele, mingisugusest konkreetsest määrast ei ole töölepingus juttu. Tööandja on oma kohustused täitnud ja ei näe alust täiendavate summade nõudmiseks. Kui esialgses hagis oli jutt töölähetustest ja tööandja vastutab, et töökoht oli Kogalõmis ja lähetusest ei ole juttu. Kui lähtuda hagi alust muutmisest, kui hageja muutis hagi alust, et need tasud ei ole lähetustasud vaid on lisatasu. Lisatasu oli tasutud töölepingu p.4.2 alusel, mis vastab seadusele. Otsustada mis suuruses tasuda lisatasu on tööandja õigus. Kostja esitas tunnistuse nr 20022, mis kinnitab, et filiaal AS CUEKS (Eesti) asub Kogalõmi linnas Handi-Mansi autonoomse ringkonna Venemaa. 27.06.2003.a. töölepingu nr 87/03F p 4.1 ja 4.2 kohaselt on töötaja põhipalk 2160 krooni. Töötajatele makstakse lisatasu järgmises korras ja ulatuses: tööandja poolt sätestatud ulatuses vastavalt töötulemustele ja sõltuvalt ettevõtte majandusliku tegevuse tulemistest. Punkt 2.3 kohaselt on töö eritingimused: töö lähetustega. Tööleping oli sõlmitud kuni 31.12.2003.a. 11.05.2004.a. töölepingu nr 83/04F p 4.1 ja 4.2 kohaselt on töötaja põhipalk 2480 krooni. Töötajatele makstakse lisatasu järgmises korras ja ulatuses: tööandja poolt sätestatud ulatuses vastavalt töötulemustele ja sõltuvalt ettevõtte majandusliku tegevuse tulemistest. Punkt 2.3 kohaselt on töö eritingimused: töö lähetustega. Tööleping oli sõlmitud kuni 31.12.2004.a. Kohus on seisukohal, et ei arvata palga hulka summasid, mida tööandja on kohustatud töötajale maksma seoses tööülesannete täitmisega tekkivate (tekkida võivate) kulude katteks (töölähetuse hüvitised, hüvitused oma tööriistade või auto kasutamise eest tööülesannete täitmisel jne.) Neile summadele ei laiene palga õiguslik režiim. Seega arvestades hagiavalduse kohtusse esitamise kuupäeva, s.o. 09.03.2006, on hagejapoolse nõude osaliselt tasumata jäänud päevaraha väljamõistmiseks esitamise tähtaeg möödunud (ITLS § 6 lg 1). TsMS § 66 kohaselt kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. TsMS § 67 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Hageja ei esitanud kohtule avaldust menetlusetähtaja ennistamiseks ning lasi mööda seaduses sätestatud menetlusetähtaja (kuue kuu alates möödalastud tähtaja lõppemisest) avalduse esitamise tähtaja ennistamises. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS §§ 66, 67 kohus leiab, et hagejal ei ole õigust esitada hagi kostja vastu lähetusekulude päevarahana nõudes.

Töölähetuse kulude hüvitamise määrad ning nende maksmise tingimused ja kord on kindlaks määratud Vabariigi Valitsuse 22.detsembri 2000.a määrusega nr 453. Töölähetusega seoses kuuluvad hüvitamisele sõidu- ja majutuskulud, töötajale makstakse ka päevaraha. Töölähetus tuleb vormistada kirjalikult. Selles näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja päevaraha määrad. Teeoleku ja lähetuskohas viibimise aja eest makstakse päevaraha vaid juhul, kui lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töötaja alaline töökoht. Kohus selgitas hageja seletustest välja, et tema alaline töökoht oli Kogalõmi linnas ning ta töötas ainult Kogalõmis vastavalt töölepinguga. Seoses sellega kohus leiab, et tööandja ei lähetanud hagejat tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga määratud töö tegemise asukohta. Töölähetus ei olnud vormistatud kirjalikult. Hageja ei esitanud tööandjale lähetuskulude aruannet. Järelikult ei ole kostjal kohustusi hüvitada hagejale päevarahasid lähtudes Vabariigi Valitsuse 22.detsembri 2000.a määruse nr 453 sätte. Vabariigi Valitsuse 22.detsembri 2000.a määrust ei kohaldata hüvitistele ja päevarahadele, mida makstakse töötajale sõitude eest töötaja elukoha ja töölepinguga määratud töötegemise koha vahel. PalS § 2 lg 1 määratleb palka kui tasu, mida tööandja maksab töötajale vastavalt töölepingule töö eest. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest (preemiatest) ja juurdemaksetest. Sega palk kui tasu võib sisaldada põhipalka ja lisapalka. Kõik eelpoolnimetatud summad (põhipalk, lisatasud, juurdemaksed) kujutavad endast palga koostisosi ja neile laieneb palga õiguslik režiim. Hageja muutis hagi alust ja palus mõista kostjalt 67765 krooni välja lisatasuna töö eest eritingimises. Hageja ja tema esindaja arvavad, et lisatasu töö eritingimuste eest tuleb arvestada lähtudes Vabariigi Valitsuse 22.detsembri 2000.a määruse nr 453 § 10 (töölähetuse päevaraha alammäär on välislähetusel 350 krooni päevas) 350 krooni iga päeva eest, mis ta oli Kogalõmis. Kohus on seisukohal, et hageja tõlgendab seaduse sätet ebaõigesti. PalS § 2 lg 3 kohaselt maksab töölepingus ettenähtud juhtudel tööandja töötajale peale põhipalga lisatasu. PalS § 2 lg 4 kohaselt lisatasu on summa, mida tööandja maksab töötaja põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. Vastavalt töölepingu p 4.2 maksab kostja hagejale lisatasu tööandja poolt sätestatud ulatuses vastavalt töötulemustele ja sõltuvalt ettevõtte majandusliku tegevuse tulemistest. PalS § 8 lg 1 ja 2 kohaselt on tööandja kohustatud andma töötaja soovil andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva palga kohta. Palga maksmisel on tööandja kohustatud töötaja soovil andma talle kirjaliku või tema nõusolekul elektroonilise teatise töötajale arvutatud palga koostisosade (põhipalga, lisatasude, preemia ja juurdemaksete), samuti tema palgast kinnipeetud summade, tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja tema nimel tehtud sissemaksete kohta. Hageja esitas antud Filiaali AS Cueks poolt välja hagejale arvestuse lehte, mis on osaliselt täidetud vene keeles. Vastavalt arvestuste lehte hagejale on arvestatud: 1) juuni 2003.a. ühe tööpäeva eest ajapalk summas 109 krooni ning ( ) summas 420 krooni; kokku 529 krooni, 2) juulis 2003.a. – ajapalk summas 11315 krooni, ( )

summas 3255 krooni ning preemia summas 4100 krooni; kokku 18670 krooni 3) augustis 2003.a. - ajapalk summas 9945 krooni, ( ) summas 3255 krooni ning avanss ( ) summas 940 krooni; kokku 13200 krooni 4) septembris 2003.a. - ajapalk summas 10050 krooni, ( ) summas 3150 krooni ning avanss summas 876,16 krooni; kokku 13200 krooni, 5) oktoobris 2003.a. - ajapalk summas 10145 krooni, ( ) summas 3255 krooni ning avanss summas 449,54 krooni; kokku 13400 krooni, 6) novembris 2003.a. - ajapalk summas 11350 krooni, ( ) summas 3150 krooni ning avanss summas 658,22 krooni; kokku 14500 krooni, 7) mais 2004.a. - ajapalk summas 9350 krooni, ( ) summas 3150 krooni ning avanss summas 441,33 krooni; kokku 12500 krooni, 8) juunis 2004.a. - ajapalk summas 10500 krooni, ( ) summas 4500 krooni ning avanss summas 443,82 krooni; 19000 krooni, 9) juulis 2004.a. - ajapalk summas 10350 krooni, ( ) summas 4650 krooni ning avanss summas 668,90 krooni; kokku 15000 krooni, 10) augustis 2004.a. - ajapalk summas 10350 krooni, ( ) summas 4650 krooni ning avanss summas 885,38 krooni; kokku 15000 krooni, 11) septembris 2004.a. - ajapalk summas 9800 krooni, ( ) summas 4500 krooni ning avanss summas 652,19 krooni, kokku 14900 krooni. Ajapalk sisaldab ka lisatasu. 27.06.2003.a. töölepingu p 4.1 kohaselt on põhipalk 2160 krooni ja 11.05.2004.a. töölepingu p 4.1 kohaselt on põhipalk 2480 krooni. Kohus pöörab tähelepanu, et tööandja maksab lisatasu töötajale tööandja ühepoolse otsuse alusel. Kohus on seisukohal, et lisatasu suurus ei sõltu VV 22.detsembri 2000.a määruse nr 453 § 10 ettenähtud hüvitise suurusest.. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõude AS-lt Cueks saamata jäänud palga (lisatasu) väljamõistmises rahuldamisele ei kuulu. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 66, 67, 438, 439, 441 lg 1, 442, 453, 632 lg 1, PalS § 2, § 8, 34, TLS § 51 lg 3, Vabariigi Valitsuse 22.detsembri 2000.a määruse nr 453 § 10, ITLS § 6 lg 1 ja lg 3, § 9. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 ja lg 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. ITLS § 9 lg 2 kohaselt esitatud kohtusse hagiavaldus lõivustatakse riigilõivuseaduses tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras.

ja

Hageja ei tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu. Hageja palus mõista kostjalt välja kantud õigusabikulud. Kostja esindajad palusid mõista hagejalt välja kõik menetluskulud (sealhulgas õigusabikulud). Kohus leiab, et kõik menetluse kulud kannab hageja, kuna kohtuotsus tehti hageja kahjuks.

Natalja Losevtsova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.