Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Kohtunik
Malle Seppik
Määruse tegemise aeg ja koht
4. detsember 2006. a., Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-34626
Tsiviilasi
OÜ A juhatuse liikmele A.O trahvi määramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu registriosakonna
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.O määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
kohtunikuabi
Asjaolud ja menetluse käik Harju Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi 22. septembri 2006. a. trahvimäärusega registriasjas Ä xxxxx/xx trahviti OÜ A juhatuse liiget A.Ot 2005. a majandusaasta aruande tähtaegselt esitamata jätmise eest 3500 kroonise rahatrahviga. Määruse kohaselt peab osaühingu juhatus vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 179 lõikele 4 esitama kinnitatud majandusaasta aruande kohtu registriosakonnale 6 kuu jooksul majandusaasta lõpust. Registripidaja võib hoiatamata määrata seadusega ettenähtud andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest ettevõtjale ja igale juhatuse liikmele rahatrahvi kuni 200 miinimumpäevamäära ulatuses. Trahvi määrates juhindus kohtunikuabi ka ÄS §-st 71 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 46 ja 601. A.O esitas 8. novembril 2006. a. Harju Maakohtu registriosakonnale määruskaebuse, milles palus trahvimääruse tühistada. Trahvimäärus anti trahvitule kätte 30. oktoobril 2006. a. Majandusaasta aruanne on postitatud 27. septembril 2006. a., seega oli aruanne trahvimääruse tegemise ajaks juba registrile esitatud. Vastuolus põhiseadusega on ja , mis võimaldavad trahvimääruse teha eelnevalt hoiatamata. Kuna trahvi näol on tegemist mõjutusvahendiga, tuleb kohaldada ka asendustäitmise ja sunniraha seadust, mille kohaselt antakse hoiatusega tähtaeg ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks. Kuna trahvil on sunnivahendi iseloom, siis on eelneva hoiatuse tegemine kohustuslik. Karistava iseloomuga trahvi määramine on vastuolus
põhiseadusest tulenevate karistusõiguse üldpõhimõtetega (igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, ühe teo eest ei ole lubatud mitu korda karistada). Majandusaasta aruande esitamata jätmise eest trahvimine eeldab kaalukat avalikku huvi ja olulist põhjust (näiteks registri töö takistamine, kolmandate isikute õiguste kahjustamine jne.). Selline põhjus puudub. Majandusaasta aruande olemasolu või puudumine ei tekita õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele. Registripidaja ei garanteeri majandusaasta aruandes toodud andmete õigsust ega vastuta nendes sisalduvate valeandmete eest. Kui äriühing ei esita majandusaasta aruannet äriregistrile, kannatab sellest eelkõige äriühing ise, samuti tema osanikud või aktsionärid. ÄS § 71 laiendamine mis tahes dokumentidele on vastuolus õigusselguse põhimõttega. ÄS § 60 lg. 1 võib paljudes ettevõtjates tekitada arusaama, et majandusaasta aruande esitamata jätmise puhuks on ette nähtud vaid üks tagajärg. Määruses ei ole täpsustatud, mitu miinimumpäevamäära on määratud trahvisumma ning kui suur on miinimumpäevamäär. Karistusseadustiku (KarS) § 44 lõikes 2 sätestatut arvestades oleks tegemist 70 päevamääraga, kuid see säte reguleerib kuritegude eest kohaldatavaid põhikaristusi. Väärteo eest rakendatava rahatrahvi ühik on 60 krooni. Trahvi suurus peab olema sätestatud samas seaduses, milles nähakse ette trahvi tegemise õigus, või peab olema arusaadav viide seadusele, kus on toodud trahvi arvutamise alused (PS § 113). Harju Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi võttis määruskaebuse 13. novembri 2006. a. määrusega menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg. 6 alusel kohtunikule. Kohtunikuabi poolt määruskaebusele tehtud märkuse kohaselt edastati 2005. a. aruanne registripidajale 29. septembril 2006. a. Harju Maakohus jättis 21. novembril 2006. a. määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Määruskaebus ei anna alust trahvimäärust tühistada, küll on võimalik vähendada trahvisummat 1000 kroonini. Iga-aastase majandusaasta aruande esitamise kohustus tuleneb seadusest (ÄS § 179 lg. 4), vaidlust ei ole selle üle, et trahvitu kui juhatuse liige seda kohustust ei täitnud. See andis registripidajale aluse määruskaebuse esitajat vastavalt ÄS § 71 lõikele 1 trahvida. Põhiseadusest ei tulene, nagu peaks trahvi määramisele alati eelnema hoiatus, seega ei ole ÄS § 71 lg. 11 ja TsMS § 46 lg. 2 põhiseadusega vastuolus. Trahv majandusaasta aruande esitamata jätmise eest ei ole karistusõiguslik sanktsioon. Nõustuda ei saa määruskaebuse esitajaga, nagu puuduks kaalukas avalik huvi majandusaasta aruande esitamata jätmise eest trahvimisel sellest tulenevalt, et registripidaja ei vastuta aruandes toodud andmete õigsuse eest. Registripidajal on kohustus võtta meetmed, et ettevõtjad esitaksid registrile seaduses nõutud andmed seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ning et register sisaldaks seaduses nõutud andmeid. Nõustuda ei saa määruskaebuse esitajaga ka hinnangus ÄS § 60 lõikele 1, sest sellest normist ei nähtu, nagu oleks majandusaasta aruande esitamata jätmise ainus tagajärg sätestatud selles normis. Niisugusele tulemusele ei saa jõuda ka teisi tõlgendusviise, sealhulgas süsteemset tõlgendusviisi kasutades. Määruskaebuse esitaja ei ole arvestanud, et lisaks ÄS § 60 lõikele 1 on ÄS-s teisigi norme, mis käivad majandusaasta aruande esitamata jätmise tagajärje kohta, muuhulgas ÄS § 71 lg. 1. Määrust ei muuda sisult ebaõigeks ka asjaolu, et määruses ei ole päevapalga määra märgitud. Küll annab aluse trahvisumma vähendamiseks asjaolu, et trahvimääruse trahvitule kättetoimetamise ajaks oli kohustus, mille täitmata jätmise eest trahv määrati, täidetud. See ei tee küll rikkumist olematuks ega anna alust trahvist vabastamiseks, kuid arvestades asjaolu, et üks trahvi määramise eesmärkidest – sundida trahvitut kohustust täitma – oli saavutatud, on trahvisumma vähendamine põhjendatud.
Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.