Kohus
Tagaseljaotsus Viru Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Sirja Tooming
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.11.2006. a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8
Tsiviilasja number
2-06-25574
Tsiviilasi
Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi I E ’e vastu 47 248 krooni ja 90 senti nõudes.
Menetlusosalised ja nende Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS (reg.kood 10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu linn 51006), esindajad esindaja volikirja alusel S N (isikukood xxxx). Kostja: I E (isikukood xxxx, elukoht xxxx ). Eelistungi toimumise aeg Resolutsioon: Resolutsioon:
eelmenetluses 29.11.2006.a. rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi I E ’e vastu tervikuna tagaseljaotsusega.
Välja mõista I E elt (isikukood xxxx, xxxx, elukoht xxxx, xxxx, ) Balti Investeeringute Grupi Pank AS (reg.kood (reg.kood 10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu linn 51006) kasuks ja võlgnevuse katteks kokku 47 248 (nelikümmend (nelikümmend seitse tuhat kakssada nelikümmend nelikümmend kaheksa) kaheksa) krooni ja 90 senti. Menetluskulud jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja kasuks kasuks ja kohtukulude katteks 1 750 (üks tuhat seitsesada seitsesada viiskümmend viiskümmend) kümmend) krooni. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. täitmisele. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kostja võib otsuse peale esitada kaja 14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. üleandmisega. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg.6, § 633 lg.7) lg 7). 7) I. Asjaolud ja hageja nõue. Poolte vahel on 15.08.2005.a. sõlmitud tarbijakrediidileping. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 27 000 krooni krediiti, millest peeti hageja poolt kinni
lepingutasu 270 krooni. Lepingu järgi kohustus kostja maksma intressi 33.01% krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepinguperioodi eest kohustus kostja hagejale tasuma intressi 13 918 krooni ja 21 senti. Krediidi brutosummaks kujunes 41 188 krooni ja 21 senti. Kostja rikkus lepingut ja jättis lepingujärgsed masked maksmata, hoolimata talle saadetud meeldetuletustest. 24.11.2005.a. saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ja palus ühtlasi võlgnevuse kahe nädala jooksul likvideerida. 28.12.2005.a. avaldusega ütles hageja lepingu üles. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 47 248 krooni ja 90 senti, millest tagastamata krediidisumma on 27 000 krooni, sissenõutavaks muutunud intress 3 505 krooni ja 68 senti, viivis 6 388 krooni ja 67 senti, leppetrahv 5 400 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni ning kahjuhüvitis 4 054 krooni ja 53 senti. Hageja hagiavalduses selgitab nõude õiguslikke aluseid, et VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid tähtaegselt ja kohaselt, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. VÕS § 101 lg. l sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud seaduses, võib nõuda ka sama suurt intressi. VÕS § 158 lg. 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p.5.3. alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Võla sissenõudmisega seotud kulud on 900 krooni, mille moodustavad hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulu. Lepingu põhitingimuste alusel pidi kostja maksma hagejale intressi. Kostja ei tasunud ühtegi makset, kahjustas sellega hageja huve ja hageja jäi ilma tulust, mida ta lepingu kohaselt oleks pidanud saama. Saamata jäänud tuluna tuleb mõista intressi, mille tasumises olid pooled kokku leppinud. VÕS § 115 lg. 1 kohaselt võib võlausaldaja kohustust rikkunud võlgnikult nõuda koos kohustuse täitmisega või selle asemel kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad krediidileping ja selle tingimused, kokkulepped, maksegraafikud, lepingu ülesütlemine, meeldetuletused, hinnakiri, riigilõivu tasumise maksekorraldus, hageja registrikaart. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 21.09.2006.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud elukoha aadressil ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama tähtajaga 27.10.2006.a. Hagimaterjal tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kohus samal päeval määras kostjale kirjaliku vastuse esitamise uueks tähtajaks 27.11.2006.a. ning toimetas hagimaterjali kostjale kohtukordniku kaasabil. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi hagimaterjali on 30.10.2006.a. vastu võtnud kostja ema, mida tõendab tagastatud allkirjaleht toimikus.
TsMS § 322 lg. 1 kohaselt, kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teada olevaks. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses piisavalt põhjalikult kirjeldanud. Kohustus tuleneb tarbijakrediidilepingust. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg. 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1 750 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 108, 113 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 367, § 415 lg. 1, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist.
Kohtunik
/allkiri/
Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 14. veebruaril 2007.a Nooremreferent
S.Tooming
I.Golubev I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.