2-06-11702
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. november 2006. a Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-11702
Tsiviilasi
xxx hagi xxx vastu maaklerilepingu alusel võlgnevuse väljamõistmiseks • Hageja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx) • esindaja Kalle-Kaspar Sepper • Kostja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
kuuluv kinnistu 1/6 mõttelises osas. Kinnistu asukoht on xxx. Ostja kinnistas oma allkirjadega, et on nõus müügi ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks pakkumuses toodud tingimustel. Mõne päeva möödudes teatas kostja hagejale, et ostja loobus ostmisest. Hageja pakkus kostjale uusi ostuhuvilisi, kuid kostja teatas, et ei soovi kinnistut müüa ning palus maha võtta hageja poolt üles pandud reklaamid. Hageja lõpetas müügitöö. 06.02.2006 avastas hageja, et kostja on müünud talle kuuluva kinnisvara xxx, kes kanti kinnistusraamatusse 24.11.2005 asjaõiguslepingu alusel. Hageja teavitas kostjat kohustusest tasuda hagejale maakleritasu, kostja keeldus sellest. Hageja esitas maaklerilepingu p 6.2 alusel kostjale 09.03.2006 arve summas 38 700 krooni, kostja ei ole arvet tasunud. Hageja leidis, et tal on õigus maakleritasule lepingu p 6.2 kohaselt ka juhul, kui kostja ütleks lepingu üles, kuid müügi- ja asjaõigusleping sõlmitakse hageja poolt leitud ostjaga. Kinnistu müügihind ei ole oluline. Maaklerilepingu p 3.4 kohaselt kohustus kostja maksma maakleritasu kolme päeva jooksul alates kinnistu müügi-ja asjaõiguslepingu sõlmimisele järgnevast päevast. Leping sõlmiti 24.11.2005 ja kostjal oli kohustus maksta tasu hiljemalt 27.11.2005. Hageja palub kostjalt välja mõista lisaks põhivõlale viivised kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni summas 0.025% päevas tasumata summalt.
Kaja Hansar vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt oleks hagejal õigus nõuda maakleritasu tasumist vaid juhul, kui oleks täidetud järgmised tingimused: 1. kostja kinnisasi oleks müüdud xxx; 2. see oleks müüdud 1 285 000 krooniga. Hageja oma kohustusi täita ei suutnud, kuna xxx keeldus sellistel tingimustel kinnisasja ostmisest. Kostja müüs xxx kinnisasja 1 240 000 krooniga. Hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks ning on põhjendamatu. Maaklerileping ei näe ette kinnisasja müügist teatud protsendi tasumist, vaid nägi ette konkreetsed tingimused, millisel juhul maakleritasu makstakse.
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks järgmised asjaolud:
lg 2 ning 630 lg 1 järgi võimalik üles öelda. Kostja on hagejale teinud ülesütlemise avalduse ning hageja on seda aktsepteerinud, lõpetades tegevuse. Lepingu üleütlemise üldised tagajärjed sätestab VÕS § 195 lg 2 ja 5. Nimetatud sätetest tulenevalt jäävad lepingust enne ülesütlemist tekkinud õigused ja kohustused kehtima, pooled vabanevad lepinguliste põhikohustuste edasisest täitmisest. Käsunduslepingu ülesütlemise tagajärjed sätestab VÕS § 629 lg 1, mille kohaselt kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Sel juhul on käsundisaajal õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane. Maaklerilepingu järgi tasu maksmise kohustuse sätestab erinormina VÕS § 664. VÕS § 664 lg 1 kohaselt on maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui maaklerilepingu kohaselt tekib maakleril õigus maakleritasule pärast vahendatud või osutatud lepingust tuleneva kohustuse täitmist käsundiandja suhtes, on maakleril õigus maakleritasule ka juhul, kui kohustus jäi täitmata käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt maakleri õigust maakleritasule ei mõjuta asjaolu, et vahendatud või osutatud leping sõlmitakse või sellest tulenev kohustus täidetakse pärast maaklerilepingu lõppemist. Poolte vahel sõlmitud maaklerilepingu p 1 kohaselt oli maakleri kohustuseks vahendada kostjale müügilepingu sõlmimist xxx või osutada temaga müügilepingu sõlmimise võimalusele ning kinnistu müügihinnaks on 1 285 000 krooni. Lepingu p 6.2 kohaselt on maakleril õigus maakleritasule ka juhul, kui käsundiandja ütleb lepingu üles, kuid kostja sõlmib lepingu hageja osundatud ostjaga. Kuna kostja sõlmis pärast maaklerilepingu lõppemist kinnisasja müügilepingu hageja poolt osundatud xxx, on hagejal õigus tulenevalt VÕS §-st 644 lg 1, 3 ning lepingu p 6.2 õigus saada kostjalt maakleritasu. Lepingu sõlmiti maakleri osutamise tulemusena. Kohus leiab, et maakleritasu väljamõistmine on kooskõlas ka VÕS §-ga 629 lg 1, kuna leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane. Asjaolu, et kinnistu müüdi maaklerilepingus ette nähtud hinnast väiksema hinnaga, ei mõjuta kostja kohustust tasuda maakleritasu. Lepingu p 6.2 ei sea maakleritasu maksmise sõltuvusse lõpliku asjaõiguslepingu hinnast, vaid ainuüksi asjaolust, kes oli kinnistu ostjaks. Õige on kostja väide, et maaklerileping ei näinud ette kinnisasja müügist teatud protsendi tasumist, vaid tasu kindla summana. Maaklerilepingu p 1 kohaselt on maakleritasu suuruseks 38 700 kr. VÕS § 664 lg 2 kohaselt on maakleril õigus maakleritasule ka juhul, kui kohustus jäi täitmata käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu. Kuna käsundiandja ütles lepingu üles ning ei soovinud, et maakler jätkaks müügitegevust, jäi kostjal maaklerilepingus näidatud kinnistu hind saamata kostjast endast tuleneva asjaolu tõttu. Kostja poolt kinnistu hinna vähendamine ei saa mõjutada maakleri õigust saada lepingus kokku lepitud tasu. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja on palunud kostjal välja mõista ka viivis alates 28.11.2005 kuni 12.05.2006 0,025 % päevas, kokku 1586.70 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. 01.07.2005 kuni 31.12.2005 oli VÕS § 113 lg 1 näidatud intressimääraks kokku 9% aastas ja kuni 30.06.2006 9.25% aastas. Kostjal tekkis hagejale tasu maksmise kohustus lepingu p 3.4 kohaselt 25.11.2005 ning intressi maksmise kohustus 3 päeva möödumisel, s.t alates 28.11.2005. Hageja esitas arve küll alles 09.03.2006, kuid kostja pidi maksekohustuse tekkimisest aru saama juba xxx asjaõiguslepingut sõlmides. Hagejal õigus nõuda kostjalt intressi ümardatult 0.025% päevas 164 päeva eest, kokku 1586.70 krooni.
Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 38 700 kr ja viivised 1586.70 krooni, kokku 40 286.70 krooni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.