Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

otsesed kulutused kokku summas 7330.51 krooni. Vastavalt kasutusrendilepingu p-le 11.6 kohustus kostja andma hagejale üle lepingu objektiks oleva vara valduse, pärast valduse taastamist asus hageja vara lepingu üldtingimustes sätestatud korras realiseerima. 19.05.2003.a õnnestus nimetatud vara võõrandada maksumusega 114 406.78 krooni (käibemaksuta), mis ei katnud kostja poolt hagejale tasumist kuuluvaid summasid. Seega on kostja kohustatud hagejale hüvitava tekkinud kahju 27 966.74 krooni, mis tuleb võlgnevuse 142 373.52 krooni ja vara realiseerimisest saadud summa 114 406.75 krooni vahest. Kuna hageja ja kostja vahel oli sõlmitud ka liisinguleping nr XXX, mille objektiks oleva vara realiseerimisest sai hageja müügikasumit 2628.09 krooni, millega hageja tasaarvestas kasutusrendilepingust tuleneva müügikahjumiga ning hageja lõplikuks nõudeks kostja vastu on 25 338.65 krooni. 08.11.2004.a saatis hageja kostjale kirja, milles palus võlgnevus tasuda 14 päeva jooksul kirja kättesaamisest. Kostja ei ole võlga tasunud. 10.02.2006.a Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt 25 338.65 krooni ning kostjalt välja mõista hageja kohtukulud. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagi. Vastuväidete kohaselt tuleb sõlmitud liisinglepingus sätestatut käsitleda tüüptingimustena VÕS § 35 mõttes, kuna leping sõlmiti automüügiettevõtte vahendusel, kel puudusid õigused ja volitused lepingut muuta, mistõttu kostja on seisukohal, et hageja poolt viidatud lepingu punkt kui tüüptingimus on tühine, kuna kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, seega puudub ka hagejal nõude alus. Kui aga hagejal ka ongi nõude alus, siis tekkis hagejal kahju realiseerimise ajal, mis nähtub sellest, et sõiduk müüdi väga kiiresti (ajavahemikul 07.05.- 19.05.2003.a) ehk siis väiksema hetkelise müüdihinnaga. Kostjale on jäänud ka arusaamtuks millise kindlustusperioodi eest soovib hageja saada 1969.50 krooni, kuidas on kujunenud summa 7330.51 krooni kui vara valduse taastamise ja realiseerimisega seotud kulu. Kohtuotsuse põhjendused Pooltel ei ole vaidlust järgmises: poolte vahel on sõlmitud kasutusrendi leping nr XXX ning nr XXX, mille lahutamatu osa on maksegraafik ja üldtingimused, kostjal tekkisid makseraskused, millega seoses hageja edastas kostjale 03.03.2003.a teate lepingu ülesütlemise kohta ning 12.05.2003.a nimetatud lepinguobjektiks olnud sõiduk realiseeriti. Pooled vaidlevad järgmises: kas kasutusrendi lepingu nr XXX p 5.19 on lepingu tüüptingimus, mis kahjustab oluliselt kostjat, kas sõiduk realiseeriti nimetatud aja parima turuhinnaga, mis perioodi eest on esitatud kindlustusmakse võlgnevus summas 1969.50 krooni, milles tekkisid hagejale sõiduki realiseerimisega kulutused summas 7330.51 krooni. VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 kohaselt on lepingu tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Samuti on tühine tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. 06.02.2002.a sõlmisid hageja ja kostja kasutusrendilepingu nr XXX, mille objektiks oli sõiduauto XXX, reg nr XXX, mille kohaselt hageja kohustus omandama vara ja andma selle lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse, kostja aga kohustus tasuma hagejale selle

eest lepingus sätestatud makseid. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et lepingu lahutamatuks lisaks olevad kasutusrendi üldtingimuste p 5.19 /Rentnik on kohustatud, juhul kui Rendileandja tuginedes Lepingu XI osa punktidele lõpetab Lepingu ennetähtaegselt ning võõrandab Vara, hüvitama Rendileandjale Vara võõrandamisest tekkinud kahju (st. Vara võõrandamisest saadud summa ja Vara jääkmaksumuse vahe) ja kulud (sh. Vara valduse üle võtmine, Vara hoidmine, Vara müügikõlblikuks seadmine./ kahjustaks teist lepingupoolt ebamõistlikult või oleks vastuolus heade kommetega. Analoogiline regulatsioon sisaldub ka VÕS §-s 367. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et vara turuväärtuse kindlaks tegemisel ei saa lähtuda antud ajahetkel turul sarnase varaga tehtud tehingute keskmisest hinnast, vaid ikka ja ainult konkreetse vara hinnast, mis selgub hindamise- ja müügiprotsessi käigus. Kostja ei ole tõendanud, et konkreetselt nimetatud sõiduki turuväärtus võõrandmishetkel oli suurem, kui hageja hindamisaktis märgib ning et seda oleks saanud müüa kõrgema hinnaga. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 4 ja § 115 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ning nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Kasutusrendilepingu nr XXX p-dest 11.6., 11.6.1. ja 11.6.2. nähtub, et lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel peab rentnik viivitamatult vara randileandjale tagastama, rendileandjal on õigustatud vara oma valdusesse saamiseks rakendama kõiki õigusaktidega omanikule võimaldatud õigusi, kui rendileandjal tekivad seoses vara ebakorrektse üleandmisega lisakulusid on rentnik kohustatud need rendileandjale kompenseerima. 03.03.2003.a kirjaga on hageja kostjale teatanud liisinglepingu üleütlemisest. Kostja võlgnevust ei tasunud. 08.11.2003.a teatas hageja kostjale, et tema võlgnevus on summas 25 338.65 krooni. Kostja võlga jätkuvalt ei tasunud. Kohus nõustub kostjaga, et korrektne olnuks hagejal saadetud teates võlgnevuse arvestuskäik lahti kirjutada. Õiendist vara müügi ja nõude arvestuse kohta lepingu nr XXX alusel nähtub, et vara jääkmaksumus oli 133 073.51 krooni, kindlustusmakse võlgnevus 1969.50 krooni, vara realiseerimisega seotud kulud 7330.51 krooni, s.o kokku 142 373.52 krooni. Vara realiseerimisest saadud summa oli 114 406.78 krooni. Hageja nõue kostja vastu on summas 27 966.74 krooni. Õiendist vara müügi ja nõude arvestuse kohta lepingu nr XXX alusel nähtub, et vara jääkmaksumus oli 235 761.74 krooni, vara realiseerimisega seotud kulud 11 610.17 krooni, s.o kokku 247 371.91 krooni. Vara realiseerimisest saadud summa oli 250 000.00 krooni. Kostja nõue hageja vastu on summas 2628.09 krooni. Nõuete tasaarvestuse tulemusena on hagejal nõue kostja vastu summas 25 338.65 krooni. OÜ arvest nr XXX ja selle juurde kuuluvatest lisadest nähtub, et 13.05.2003.a on müügiteenus sõiduauto XXX, reg nr XXX, müügilt 5720.34 krooni, müügihind 114 406.78 krooni, sõiduki keemiline pesu 1610.17 krooni. Nimetatud summad ühtivad õienditega vara müügi ja nõude arvestuse kohta. Maksekorralduselt nr 16710, 04.07.2003.a nähtub, et hageja on tasunud OÜ-le arve nr XXX. Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud teenuste eest oleks hageja vähem maksnud või et hageja oleks olnud võimalik müügiteenuselt ja keemilise puhastuse teenuselt vähem maksta. Kohus leiab, et nimetatud müügikulu ja puhastusteenuse kulu on mõistlikus suuruses ning tuleb kostjalt välja mõista.

Kohus nõustub kostja seisukohaga, et OÜ poolt väljastatud arves nr XXX, 24.01.2003.a (arve tasumise tähtaeg: 12.02.2003.a) ei nähtu makse summas 1969.50 kirjeldus. Samas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et OÜ kaudu oli kostja sõiduk kindlustatud ka perioodil veebruar kuni aprill 2003.a ning selles, et kostjal on see summa tasumata. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et hagi on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohtukulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud: riigilõivu ning Eesti Vabariigile tekkinud menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud kostja.

Kohtunik:/allkiri/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.