Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.11.2006.a, Kentmanni tn 13, Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-7331
Tsiviilasi
TL hagi KS`i vastu
omavoliliselt hõivatud eluruumide
vabastamise nõudes. Menetlusosalised ja nende
Hageja: TL - (T K valitsuse kaudu) hageja esindaja SP
esindajad
Kostja: KS
Hagi rahuldada. Kohustada kostjat KS`i üle andma TL eluruumide valdus. Vabatahtlikult valduse üleandmisest keeldumise korral tuleb kostja välja tõsta. Menetluskulude jaotus Hagimenetluse kulud riigilõivu ja asja läbivaatamise kulu kannab KS. Eesti Vabariigi kasuks mõista menetluskulu KS`ilt välja pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Ringkonnakohus võib kaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse s ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
Hageja on eluruumide omanik. Korterid nr on asustamata, korterite nr kasutamiseks on hageja sõlminud üürilepingud. Üürnikel ei ole võimalik üüritud eluruumi kasutada, kuna kostja on korterid omavoliliselt hõivanud. Kostjal puudub õiguslik alus eluruumide kasutamiseks. Hageja palvel fikseeris Kesklinna politseiosakond asjaolu, et kostja kasutab eluruume. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole palvega eluruumid vabastada, andes tähtaja 15.03.2006,
hageja esitatud nõudekirjale keeldus kostja alla kirjutamast. Kostja ei ole vaatamata hageja nõudele eluruumi vabastanud. Hageja palub tuginedes AÕS § 80 lg 1 nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest välja hageja omandis olevad eluruumid asukohaga . Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et tal on Kesklinna korterikomisjoni esimehe JL sõlmitud suuline kokkulepe eluruumide kasutamiseks. Kostja käis JL vastvõtul. Korterit kasutab kostja koos oma õe alaealiste lastega ja tema väljatõstmisel jäävad nii tema kui laste põhiseaduslikud õigused kaitseta.
Kohus, kuulanud kohtuisutngil ära kostja seisukoha, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. AÕS § 80 lg 1 järgi on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes tema asja õigusliku aluseta valdab. Kohus leiab, et asja lahendamiseks on vajalik välja selgitada, kas kostjal on olemas õiguslik alus hageja eluruumide kasutamiseks. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja on vaidlusaluste eluruumide omanik. Seda tõendab ka kohtule esitatud ehitusregistri väljavõte. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et ta kasutab vaidlusaluseid eluruume. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka kohtule esitatud AM avaldustega, Kesklinna valitsuse kirjadega Kesklinna politseiosakonnale ja hageja poolt koostatud aktiga. Kostja väited selle kohta, et tal on suuline kokkulepe (üürileping) JL eluruumi kasutamiseks, on paljasõnalised. Kohtule esitatud JL allkirjaga Kesklinna valitsuse poolt koostatud kirjas on J L esitanud vastupidised väited. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et tal oleks üürileping eluruumide kasutamiseks. Tallinna linnavolikogu 17.10.2002 määrusega „Tallinna linna omandis olevate eluruumidega seotud õigusaktide kinnitamine” sätestatakse linnavara üürile andmise tingimused ja kord. Määruse p 13 ja 14 järgi teeb ettepaneku munitsipaaleluruumi üürilepingu sõlmimiseks linnaosavalitsuse eluasemekomisjon linna eluasemekomisjonile ning üürilepingu sõlmimiseks on määruse p 24 järgi vaja linnavalitsuse korraldust või linnavolikogu otsust. Tallinna linnavalitsuse 07.05.2003 määrus nr 38 „Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürile andmisel kasutatavate üürilepingute vormide ja tingimuste, elamu sisekorraeeskirja ning eluruumi üleandmise akti ja vastuvõtmise akti vormide kinnitamine.” Määruse p 2 alusel peab olema üürilepingu sõlmimiseks pädeva linnaasutuse või organi otsus ning p 6 järgi sõlmitakse üürileping kirjalikult. Seega ei ole tõesed kostja väited selle kohta, et tal on suuline kokkulepe eluruumi kasutamiseks, kuna ettepanekud üürilepingu sõlmimiseks tuleb teha kollektiivselt eluasemekomisjoni poolt ning nimetatud otsustus vajab kas linnavalitsuse või linnavolikogu kinnitust. Eluruumi kasutusõiguse olemasolu tõendamiseks oleks pidanud kostja esitama kirjalikult sõlmitud üürilepingu või vähemalt pädeva linnaorgani korralduse või otsuse üürilepingu sõlmimise kohta. Kohus leiab, et kostjal puudub õiguslik alus hageja omandis olevate Wismari 31 korterite 5, 6, 7 ja 8 kasutamiseks ja kostjat tuleb kohustada nimetatud eluruumide valdust hagejale üle andma. Hageja on palunud määrata ära ka kohtuotsuse täitmise kord juhuks, kui kostja ei täida
kohtuostust vabatahtlikult. Kohus leiab, et kohtuotsuse täitmise kord tuleb ära määrata. Kostja kuulub eluruumidest väljatõstmisele juhul, kui ta kohtuotsust vabatahtlikult ei täida. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv ja asja läbivaatamise kulu, jätta kostja kanda. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.