Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere, Margo Klaar
Kohtuasi
Bondora Servicer OÜ hagi K-CK vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. märtsi 2017. a määrus hagi läbi vaatamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Bondora Servicer OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Bondora Servicer OÜ (registrikood 12831019), lepinguline esindaja Darja Permina Kostja: K-CK (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 22. märtsi 2017. a määrus muutmata.
2.Bondora Servicer OÜ määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemise kulud jätta Bondora Servicer OÜ kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagiavalduse asjaolud
1.Bondora Servicer OÜ (hageja) esitas 29. detsembril 2016. a hagi K-CK (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja esitanud portaalis isePankur (Bondora AS) aadressil www.isepankur.ee laenutaotluse, mille Bondora AS on kinnitanud. Kostja sai laenu
summas 7600 eurot. Kostja tegi oma kontole väljamakse summas 7370 eurot, ülejäänud laenusummast tasus kostja laenulepingu sõlmimise tasu. Tagastada tuli kostjal laenusumma terves ulatuses. Hageja märgib, et Bondora AS tegutses laenuvahendajana, lepingu pooled olid kostja ja investorid, kes portaali isepankur.ee vahendusel sõlmisid laenulepingu. Hageja selgitas, et tegemist on eraisikute vahel sõlmitud laenulepinguga ning seetõttu ei ole rakendatud lepingule tarbijakrediidilepingutele kohaldatavaid sätteid.
3.Hageja märkis, et laenulepingu punkti 10.5 alusel, kui sissenõutavaks muutunud tagasimaksete suurus tõuseb kahe tagasimakse summani ja teise tagasimakse summa sissenõutavaks muutumisest on möödunud üks kuu, muutub kogu laenusumma sissenõutavaks ja laenuandjail on õigus nõuda kogu laenusumma ja kogunenud intressi tasumist. Laenulepingu punkti 10.6 alusel on punktis 10.5 formeerunud nõue läinud automaatselt üle selle tekkimisel operaatorile Bondora AS-ile, kes on oma õigused ja kohustused üle andnud hagejale, mistõttu on hageja Bondora Servicer OÜ.
4.Hageja palus kostjalt välja mõista Bondora Servicer OÜ kasuks põhivõlgnevuse 6367,41 eurot, intressi 602,30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 783,06 eurot ning viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude (6367,41 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited
5.Kostja leidis, et kuna hageja on hagiavalduses märkinud, et leping on sõlmitud eraisikute vahel, ei ole hageja esitanud tõendeid nõude loovutamise kohta vastavalt seadusele. Kostja hinnangul on hageja väide nõude ülemineku kohta hagejale vastuoluline, kuna esiteks ei saa tugineda üldtingimustele laenulepingu puudumise tõttu, samuti välistab üldtingimuste punkt 10.6 nõude edasi loovutamise. Seega ei saa hagejaks olla Bondora Servicer OÜ. Kostja märkis ka, et investorite poolt ei ole kostjale esitatud seaduses toodud vorminõuetele vastavaid nõude loovutamise teatisi. Seega ei ole hagi esitatud õige hageja poolt. Maakohtu määrus
6.Harju Maakohus jättis 22. märtsi 2017. a määrusega hageja hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna hagejal ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja ei ole nõude esitamiseks õigustatud isik. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.
7.Maakohus selgitas 8. märtsil 2017. a hagejale, et olukorras, kus kostja leiab, et hageja ei ole nõude esitamiseks õigustatud isik, tuleb hagejal kohtule esitada tõendid, millest nähtub, et isik, kellega kostja väidetavalt laenulepingu sõlmis, loovutas nõude Bondora AS-ile (tl 62). Hageja eelnimetatud asjaolude tõendamiseks kohtule tõendeid ei esitanud.
8.Kohus leidis, et olukorras, kus hageja ei ole kohtule esitanud kehtivat nõude loovutamist tõendavat dokumenti ning hageja on ise kinnitanud, et oli üksnes laenu vahendaja, esineb alus hagiavalduse läbivaatamata jätmiseks. Hagejale ei ole laenulepingu aluseks olevat nõue loovutatud ja seega ei ole hageja nõude esitamiseks õigustatud isik. Kohtu hinnangul ei piisa nõude loovutamise tõendamiseks üksnes dokumendi „Pakkumus laenulepingu sõlmimiseks“ esitamisest, kuna sellest ei nähtu, et eraisikust investor oleks selle allkirjastanud ning seeläbi avaldanud nõusolekut nõude loovutamiseks. Määruskaebus
9.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata tagasi menetluse jätkamiseks.
10.Määruskaebuses kordas hageja hagiavalduses toodud selgitusi, mille kohaselt esitas kostja portaalis isePankur laenutaotluse, mille Bondora AS kinnitas. Laenuandjateks olid investorid, keda laenulepingus esindas Bondora AS ja kes tegutses laenuvahendajana. Kõik investorid on andnud nõustumuse laenutaotluse pakkumusele ning nõustumuse, et Bondora AS neid esindab. Lepingu poolteks olid kostja ja investorid, kes portaali isepankur.ee vahendusel (kehtiv ärinimi Bondora AS) sõlmisid laenulepingu. Samuti kinnitab lepingu sõlmimist hageja esitatud maksekorraldus, millest nähtub, et kostja sai taotletud summa isePankur OÜ-lt (kehtiv ärinimi Bondora AS) ning tagastama pidi ka Bondora AS-ile. Lisaks kinnitab laenusuhte olemasolu kostja seisukohale lisatud avaldus, milles kostja muuhulgas kinnitab, et kostja ja isePankur OÜ vahel on 9. mail 2013. a sõlmitud laenuleping. Samuti on kostja esitanud konto väljavõtted, millest nähtub, et ta on tagastanud laenu osade kaupa isePankur OÜle. Maksekorraldustele on märgitud viitenumber 173490, mis tuleneb sõlmitud lepingu p-st 7.2.
11.Bondora AS-iga sõlmitud lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste hagejale üleandmise ajaks oli kostjal tekkinud laenuandja ees võlgnevus. Seega hõlmab 1. aprilli 2016. a kinnitus ka kostja ja Bondora AS-i vahelist laenulepingut, millega seotud võlamenetluse ja võlgade sissenõudmisega seonduvad nõuded on loovutatud hagejale.
12.Eeltoodust tulenevalt on hageja hinnangul hagejal kõik õigused, mis tulenevad Bondora AS-i ja kostja vahel sõlmitud vaidlusalusest laenulepingust ning puudub alus hagi läbivaatamata jätmiseks. Tegemist on sidevahendi abil sõlmitud lepinguga VÕS § 52 mõttes. Pakkumus laenulepingu sõlmimiseks on esitatud kostja poolt portaalis www.isepankur.ee (IP-aadressilt 213.130.198.105). Bondora kasutab enda portaalis kinnitamiseks e-Templit, mida kasutavad paljud krediidiasutused dokumentide autentsuse kinnitamiseks. E-Tempel nähtub pakkumuse laenulepingu sõlmimiseks viimaselt leheküljelt.
13.Laenulepingu punkti 10.5 alusel kui sissenõutavaks muutunud tagasimaksete suurus tõuseb kahe tagasimakse summani ja teise tagasimakse summa sissenõutavaks muutumisest on möödunud üks kuu, muutub kogu laenusumma sissenõutavaks ja laenuandjail on õigus nõuda kogu laenusumma ja kogunenud intressi tasumist. Laenulepingu punkti 10.6 alusel on punktis 10.5 formeerunud nõue läinud automaatselt üle selle tekkimisel operaatorile - Bondora AS-le, kes on oma õigused ja kohustused üleandnud Bondora Servicer OÜ-le. Seetõttu on hagejaks Bondora Servicer OÜ. Nõude üleminekul on laenuvahendajal õigus volitada nõude sissenõudmiseks kolmandaid isikuid. Nõue on loovutatud tähtajatult ja nõuet tagasiloovutada ei ole võimalik.
14.Bondora AS (endise ärinimega isePankur AS) on oma lepingutest tulenevad õigused ja kohustused loovutanud Bondora Servicer OÜ-le ning juhatuse liikmed RO ja PT on seda kinnitanud. Vastus määruskaebusele
15.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
16.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust
selle tühistamiseks. Vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
18.Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium, et hageja on määruskaebuses esmalt tuginenud sellele, et Bondora AS tegutses laenuvahendaja. Seejärel on hageja väitnud, et laenuleping oli sõlmitud siiski kostja ja Bondora AS vahel, kuigi väidetavalt oli laenuandjaks füüsiline isik. Nii on hageja esitanud vastuolulisi seisukohti Bondora ASi rolli osas kostjale väljastatud laenu andmisel. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta laenu sai, küsimus on üksnes selles, kes on laenuandjaks ning kui laenuandjaks ei olnud hageja, siis kas laenuandja on oma nõuded kostja vastu nõuetekohaselt hagejale loovutanud. Eeltoodu väljaselgitamiseks on maakohus põhjendatult nõudnud hagejalt täiendavate tõendite esitamist. Kuna hageja jättis vaatamata maakohtu selgitustele esitamata tõendid, mille põhjal saaks teha järelduse, et nõue kuulub hagejale, andis see maakohtule põhjendatud aluse jätta hagi läbi vaatamata. Kolleegium nõustub maakohtuga, et laenuandja isiku ja tema tahte kindlaks tegemiseks ei piisa üksnes dokumendi „Pakkumus laenulepingu sõlmimiseks“ esitamisest, kuna selle põhjal ei ole laenu andja isik ega hageja poolt nõude omandamine tuvastatav. Hagi on põhjust menetleda siis, kui on selge, et hagejal on nõue, mida ta kohtu kaudu maksma panna soovib.
19.Kuna ringkonnakohus nõustub eeltoodu põhjal maakohtu määruses esitatud seisukohtadega, ei pea kolleegium TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi pikemalt korrata. Hagi läbi vaatamata jätmise tõttu on hagejal võimalik TsMS § 426 lg 2 alusel esitada kohtule uus menetlust takistavate puudusteta hagi.
20.Kuivõrd ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata, puudub alus muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust. TsMS § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebusega seotud menetluskulud hageja kanda, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja määruskaebemenetluses kandnud õigusabikulusid, mistõttu tuleb leida, et kostjal puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud.
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.